lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-990/47

Majandushaldusõigus › Tehniline järelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-990/47
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Tehniline järelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6480
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Janar Jäätma

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-990

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Patem OÜ kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti 23. märtsi 2017. a järelevalvemenetluse lõpetamise teate nr 16-2/16-1218-023 ja 7. aprilli 2017. a vaideotsuse nr 16-2/16-1218-026 õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja – Patem OÜ, volitatud esindaja Almar Sehver, seaduslik esindaja JM Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (Tehnilise Järelevalve Ameti õigusjärglane), volitatud esindajad Margit Tammistu ja Valmond Mikli Kolmas isik – Genoke Trading OÜ, volitatud esindajad v.adv Katrin Prükk, Tauno Kais ja Viljar Sedrik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. juuni 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Genoke Trading OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

21.märtsil 2019

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Patem OÜ taotlus kaebuse muutmiseks.
2.Lugeda kaebus muudetuks selliselt, et kaebus on esitatud nõuetes tuvastada Tehnilise Järelevalve Ameti 23. märtsi 2017. a järelevalvemenetluse lõpetamise teate nr 16-2/161218-023 ja 7. aprilli 2017. a vaideotsuse nr 16-2/16-1218-026 õigusvastasus.

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.
Jätta Genoke Trading OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtu 18. juuni 2018. aasta otsuse asjas nr 3-17-990 resolutsiooni punkt 1 jätta kehtima järgmises sõnastuses: „1. Rahuldada Patem OÜ kaebus. Tunnistada Tehnilise Järelevalve Ameti 23.02.2017 järelevalvemenetluse lõpetamise teade nr 16-2/16-1218-023 ja 07.04.2017 vaideotsus nr 16-2/16-1218-026 õigusvastaseks.“
5.Mõista Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt Patem OÜ kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 660 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3-17-990

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 27. mail 2019. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Patem OÜ esitas 29.07.2016 Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks tuletõkkevärvi Protherm Steel turustamise osas Eestis. Patem OÜ hinnangul viitas tuletõkkevärvile Protherm Steel väljastatud sertifikaat passiivse tuletõkkevärvi katsestandardile EN 13381-4, kuid Protherm Steeli puhul on tegemist reaktiivse tuletõkkevärviga. Seega ei vasta toode nõuetele ning selle toime ei ole tõendatud.
2.TJA algatas 10.08.2016 järelevalvemenetluse tuletõkkevärvi Protherm Steel osas. Toote levitaja Eestis on Genoke Trading OÜ.
3.TJA lõpetas 23.02.2017 teatega nr 16-2/16-1218-023 järelevalvemenetluse Genoke Trading OÜ suhtes. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määruse nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ (määrus nr 49) § 6 kohaselt toimub tuletõkkevärvi vastavushindamine toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi 1 kohaselt. Sellisel juhul tuleb tootja poolt teostada tehase tootmisohje ja tehases võetud proovide katsetamine vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile. Lisaks sellele peab sertifitseerimisasutus andma välja toote toimivuse püsivuse sertifikaadi ja viima läbi tootmisohje pidevat järelevalvet ning hindamist. Tuletõkkevärvi Protherm Steel puhul on vastav sertifitseerimisasutus IFC Certification Ltd (IFC). Tuletõkkevärvi Protherm Steel toimivus on kindlaks määratud, tuginedes eelstandardile ENV 13381-4 ja standardile EN 13501-2+A1. Sertifitseerija ning tootja selgituste kohaselt hõlmas eelstandard ENV 13381-4 katsemetoodikat nii reaktiivsetele kui ka passiivsetele tuletõkkevärvidele. 2013. aastal on standard jagunenud kaheks – EN 13381-4 (passiivsed värvid) ja EN 13381-8 (reaktiivsed värvid). IFC väljastatud sertifikaat viitas katsestandardile EN 13381-4 (passiivsed tuletõkkevärvid), kuid Protherm Steel puhul on tegemist reaktiivse tuletõkkevärviga. IFC kinnitas 26.01.2017 kirjas, et tegemist oli sertifitseerija kirjaveaga ning standardi ENV 13381-4 eesliitest on ekslikult välja jäänud täht „V“. IFC on teinud sertifikaati nr IFCC1126 paranduse (muutus nr 4, 03.02.2017), asendades eksliku viite katsestandardile EN 13381-4:2013 standardiga ENV 13381-4, mida katsetamisel kasutati. 2(16)

3-17-990 Tuletõkkevärvide puhul tuleb lähtuda standardist EN 13501-2. Toote tulepüsivuse klassifikatsiooni määramiseks on vaja eelnevalt teha katsetused asjakohase katsestandardi alusel ning viia läbi katsetulemuste hindamine klassifitseerimisstandardi (antud juhul EN 13501-2) järgi. Seega ei saa tulepüsivust käsitada ainult katsestandardi kontekstis, vaid tegemist on standardite süsteemiga, millega on reguleeritud toote tulepüsivuse määratlemine. IFC sertifikaadi ja selle alusdokumentide väljaandmisel kasutati sellel ajal kehtinud klassifitseerimisstandardit EN 13501-2:2007+A1:2009, kus viidatakse kohalduva katsemeetodina eelstandardile ENV 13381-4 (EN 13501-2:2007+A1:2009 p 7.4.3). Hetkel kehtivas standardis EVS-EN 13501-2:2016 (jõustunud 22.06.2016) viidatakse katsemeetoditena uutele standarditele EN 13381-4 ja EN 13381-8 (EN 13501-2:2016 p 7.4.3). Need standardid ei oma tagasiulatuvat mõju, mistõttu ei ole asjakohane väita, et eelstandardi ENV 13381-4 kohased katsetulemused oleks kaotanud kehtivuse. IFC sertifikaat nr IFCC1126 on välja antud 02.03.2015.

4.Patem OÜ esitas 06.03.2017 TJA-le vaide, milles palus tunnistada TJA 23.02.2017 teade nr 16-2/16-1218-023 kehtetuks ning kohustada TJA-d uuesti otsustama järelevalvemenetluse toimetamine. TJA jättis 07.04.2017 vaideotsusega nr 16-2/16-1218-026 Patem OÜ vaide rahuldamata.
5.Patem OÜ esitas 10.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TJA 23.02.2017 teate 162/16-1218-023 ja 07.04.2017 vaideotsuse nr 16-2/16-1218-026 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks jätkata riiklikku järelevalvemenetlust tuletõkkevärvi Protherm Steel levitamise ja kasutamise osas. Reaktiivse tuletõkkevärvi eesmärk on tulekahju korral kaitsta hoone metallkonstruktsioone tule eest. Lisaks on kasutusel passiivsed tuletõkked, mis ei reageeri tulele. Vaidlusalust toodet turustati Eestis sertifikaadi alusel, mis oli väljastatud passiivse tuletõkke tootestandardi (EN13381-4) alusel. Seega ei vasta toode nõuetele. Eelstandard ENV 13381-4:2002 tühistati 01.05.2013 (vt Euroopa Standardiorganisatsiooni 01.03.2017 kinnitust) ja asendati standardiga EN 13381-4:2013 (passiivsed tuletõkked). Seega alates 01.05.2013 kehtivad eelstandardi uue versioonina standard EN 13381-4 (passiivsed tuletõkked) ja uue kehtestatud standardina EN 13381-8 (reaktiivsed tuletõkked). Asjaolu, et sertifikaadi väljastamise ajal kehtinud standardis EN 13501-2:2007+A1:2009 (ja EVS 135012:2007+A1:2009) sisaldus viide eelstandardile EVS 13381-4, ei anna õigust tugineda kehtivuse kaotanud standardile. Viide eelstandardile on klassifitseerimisstandardis dateerimata (vt ka Eesti Standardikeskuse 28.02.2017 ja 02.03.2017 selgitused), mis tähendab, et arvestada tuleb standardi hilisemaid muudatusi (toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 42 lg 2). Seega pidi standardite EN 13501-2:2007+A1:2009 (ja EVS 13501-2:2007+A1:2009) rakendamisel alates 01.05.2013 lähtuma standardist EN 13381-8. Lisaks eeltoodule oli ENV 13381-4 eelstandard, mille eesmärk oli saada selle rakendamise käigus vajalikke kogemusi standardi koostamiseks. Alates 2010. aastast kehtestati eraldi standardid passiivsetele ja reaktiivsetele tuletõkkevärvidele, mis alates 01.05.2013 asendasid täielikult eelstandardi. Määruse nr 49 §-s 6 viidatud süsteemi 1 osas kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 (määrus (EL) nr 305/2011) lisa V (muudetud komisjoni delegeeritud määrusega 568/2014), mille p 1.2 kohaselt hõlmab kohane vastavushindamine ehitustoote toimivuse hindamise katsetusi, arvutisi jm asjakohaseid meetodeid ning nende alusel ehitustoote toimivuse püsivuse sertifikaadi väljaandmist. Toote ohutuse eeldused ei kehti, kuna 3(16)

3-17-990 tegemist ei ole Euroopa Liidus ühtlustatud standardiga hõlmatud tootega (TNVS § 6 lg 1 p 1). Protherm Steel tootesertifikaat on väljastatud üksnes toote Eestis turustamiseks, mistõttu ei kohaldu päritolumaa nõuetele vastavusest tulenev ohutuse eeldus (TNVS § 6 lg 1 p 2). Sellest tulenevalt tuleb toote ohutust hinnata TNVS § 6 lg 3 p-de 1–6 kohaselt. Metallkonstruktsioonide kaitsmise puhul on asjakohased ka Euroopa tehnilise hinnangu juhised ETAG 018-1 (aprill 2013) ja ETAG 018-2 (2011) ning standardid EN 13381-4:2013 ja EN 13381-8:2013. Protherm Steel toote omadusi (reaktiivne tuletõkkevärv) ei saa lugeda tõendatuks. Sõltumata sertifikaadi kehtivusest või mittekehtivusest tuli TJA-l kontrollida reaktiivse tuletõkkevärvi toimivuse tõendatust. Standardite uuendamise käigus on muutunud nõuded reaktiivsetele tuletõkkevärvidele. ETAG 018-2 lisa G näeb ette lisatestide sooritamise ja hinnangute andmise vajaduse selleks, et oleks võimalik (osaliselt) tugineda kehtetu standardi ENV 13381-4 alusel tehtud testidele. Kuid ka sellisel juhul saab tootesertifikaati väljastada vaid kehtiva standardi EN13381-8 alusel. Eelstandardi ENV13381-4 ja standardi EN13381-8 rakendamisel on erinevad tulemused – kehtiva standardi alusel määratud materjali paksused on suuremad kui kehtetu eelstandardi katsemetoodika alusel määratud tuletõkkevärvi paksused. ENV13381-4 alusel määratud tuletõkkevärvi paksused ei taga metallkonstruktsioonide tulepüsivust ettenähtud aja jooksul. Ühendkuningriigi sertifitseerimisasutus ei saanud sertifikaati väljastada kehtetu standardi alusel ja samal ajal kinnitada, et seda toodet võib turustada üksnes Eestis. TJA oleks pidanud ise kontrollima Protherm Steel sertifikaadi kehtivust ja seda, kas tootel on kehtivatele nõuetele vastav toime. Briti värvitootjate organisatsioon BCF (British Coatings Federation) andis samuti hinnangu sertifikaadile IFC1126, leides, et see ei vasta nõuetele, ning tegi 22.08.2016 sertifitseerimisasutusele ettepaneku vastav tootesertifikaat tühistada.

6.TJA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ajab segamini toote nõudeid kehtestava standardi (tootestandardi) ja toote katsetamiseks kehtestatud standardi (katsestandardi). Tuletõkkevärv on ehitustoode, millel puudub tootestandard. Sellisel juhul on tootja valida, mille alusel ja milliseid toote põhiomadusi ta kirjeldab. Oluline on, et tootja suudaks tõendada katsetulemuste usaldusväärsust, millele aitab kaasa kehtiva standardi järgimine. Muul juhul peab tootja näitama, kuidas tulemused on saadud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 27.06.2016 vastusest nähtub, et reaktiivsele tuletõkkevärvile ei seata passiivsest tuletõkkevärvist erinevaid nõudeid. Määrus nr 49 § 6 sätestab üksnes nõude, et tuletõkkevärvi vastavushindamine peab toimuma toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi 1 kohaselt. Selle all mõistetakse määruse (EL) nr 305/2011 lisas V sätestatud vastavushindamissüsteeme (määrus nr 49 § 1 lg 3). Tootesertifitseerimise põhirõhk on tehase ja tehase tootmisohje pideval järelevalvel ning kvaliteedihindamisel. Toote esmane tüübikatsetus on vaid üks protseduuri osa, mida hinnatakse toote sertifitseerimisel. Tuletõkkevärvile Protherm Steel on sertifitseerimisasutus IFC 02.03.2015 väljastanud tootesertifikaadi nr IFCC1126 (versioon nr 4). Sertifikaadist nähtuvalt rahuldab Protherm Steel IFCC skeemi SDP12 nõuded, mis hõlmavad mh eelstandardi ENV 13381-4 kohaseid tootekatsetusi, tehase tootmisohje inspekteerimist ja jätkuvat auditeerimist vastavalt süsteemile 1 ning tootmise käigus võetud proovide testimist. Tootesertifikaat nr IFCC1126 kehtib kuni 01.03.2020. Tootesertifikaadis oli kirjaviga, millest võis tekkida ekslik arusaam, et Protherm Steel toimivus tuletõkkevärvina on kindlaks määratud passiivsete tuletõkkevärvide katsestandardi EN 133814(16)

3-17-990 4 alusel. Riiklikul turujärelevalveasutusel puudub pädevus toimetada järelevalvet liikmesriigi sertifitseerimisasutuse

(IFC)

tegevuse üle. Kehtivat akrediteeringut omava sertifitseerimisasutuse väljastatud tootesertifikaat annab kindluse, et toode on nõuetekohane. Sertifitseerimisasutuse üle järelevalvet teostav amet on kinnitanud, et sertifitseerimisasutuse IFC akrediteering on kehtiv, mistõttu puudub TJA-l alus kahelda IFC väljastatud tootesertifikaadi nr IFCC1126 kehtivuses ja nõuetekohasuses. Protherm Steel toimivus reaktiivse tuletõkkena on tagatud, kuna sellele antud tulekindluse hinnang ja klassifitseerimisprotokoll on kehtivad ning sertifitseerimisasutus teeb tehase tootmisohje üle pidevat järelevalvet. Ekslik on kaebaja seisukoht, et eelstandardi ENV 13381-4 alusel tootele antud hinnang ei ole kehtiv, kuna vahepeal on kehtestatud katsestandardid. Tuletõkkevärvide puhul tuleb lähtuda klassifitseerimisstandardist EN 13501-2. Toote tulepüsivuse klassifikatsioonini jõudmiseks on vaja eelnevalt teha katsetused asjakohase katsestandardi kohaselt ning hinnata katsetulemusi klassifitseerimisstandardi (antud juhul EN 13501-2) alusel. Klassifitseerimisstandard määrab kindlaks kogu protsessi reeglistiku ja määrab asjakohase katsestandardi. Seega ei saa tulepüsivust käsitada ainult katsestandardi kontekstis, vaid tegemist on standardite süsteemiga, millega on reguleeritud toote tulepüsivuse määratlemine. Samuti on väär seisukoht, et kuna klassifitseerimisstandardis olev viide eelstandardile on dateerimata, tuleb TNVS § 42 lg 2 alusel arvestada standardi hilisemaid muudatusi. Eelstandardi puhul ei ole tegemist katsestandardi varasema versiooniga, mistõttu TNVS § 42 lg 2 ei kohaldu. Protherm Steel tootesertifikaadi nr IFCC1126 ja selle alusdokumentide väljaandmisel kasutati tol ajal kehtinud klassifitseerimisstandardit EN 13501-2:2007+A1:2009, kus viidatakse kohalduva katsemeetodina eelstandardile ENV 13381-4. Eelstandard ENV 13381-4 hõlmas katsemetoodikat nii reaktiivsetele kui ka passiivsetele tuletõkkevärvidele. Kehtivas klassifitseerimisstandardis EVS-EN 13501-2:2016 (jõustunud 22.06.2016) viidatakse katsemeetoditena uutele katsestandarditele EN 13381-4 ja EN 13381-8. Need nõuded kohalduvad tuletõkkevärvide nõuetele vastavuse tõendamisele alates 22.06.2016 ega oma tagasiulatuvat mõju. Asjakohatud on ka kaebaja viited Euroopa tehnilise hindamise juhise ETAG 18-2 lisale G. Juhist ei kohaldata alates 01.07.2013. Juhis oleks asjakohane siis, kui tootja sooviks tuletõkkevärvile paigaldada CE-märgist. Tuletõkkevärvi nõuetele vastavuse tõendamiseks ei ole see kohustuslik ning J. F. Amonn S.p.A. ei ole seda ka teinud.

7.Genoke Trading OÜ vaidles kaebusele vastu. Tuletõkkevärv Protherm Steel on edukalt läbinud nõuetekohase vastavushindamise ja omab kehtivat toote toimivuse püsivuse sertifikaati, mille on väljastanud sertifitseerimisasutus IFC. Nii tootja kui ka sertifitseerimisasutus teevad toote üle pidevat järelevalvet. Toote toimivusega seoses pole probleeme esinenud. Seega vastab tuletõkkevärv määrusega nr 49 kehtestatud nõuetele. Kaebaja ajab segamini toote nõudeid kehtestava standardi (tootestandardi) ja toote katsetamiseks kehtestatud standardi (katsestandardi). Lisaks on tänaseni Euroopas kasutusel mitmed eelstandardile ENV 13381-4 vastavad tulekaitsevärvid.
8.Tallinna Halduskohtu 18.06.2018 otsusega rahuldati kaebus ning tühistati TJA 23.02.2017 teade nr 16-2/16-1218-023 ja 07.04.2017 vaideotsus nr 16-2/16-1218-026 ning kohustati vastustajat jätkama riiklikku järelevalvemenetlust tuletõkkevärvi Protherm Steel levitamise ja 5(16)

3-17-990 kasutamise osas (p 1). Halduskohus mõistis TJA-lt Patem OÜ kasuks välja menetluskulud 1230 eurot ja jättis Genoke Trading OÜ menetluskulud tema enda kanda (p 2). Tuletõkkevärvide osas puuduvad ühtlustatud nõuded ja harmoneeritud standard. Seetõttu tuleb toote ohutuse hindamisel lähtuda TNVS § 6 lg-st 3. Määruse nr 49 § 6 järgi toimub tuletõkkevärvi vastavushindamine toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi 1 kohaselt, mille all mõistetakse sama määruse § 1 lg 3 kohaselt määruse (EL) nr 305/2011 lisas V sätestatud vastavushindamissüsteeme (vt ka määruse nr 305/2011 lisa V p 1.2). Vastustaja selgituste kohaselt viidi vaidlusaluse toote katsetuste hindamine läbi klassifitseerimisstandardi EN 13501-2:2007 alusel, mis sätestab kogu protsessi reeglistiku ja toob välja asjakohase katsestandardi. Klassifitseerimisstandard EN 13501-2:2007 viitas katsestandardile ENV 13381-4. Vaidlusalune sertifikaat ega 30.09.2015 vastavusdeklaratsioon klassifitseerimisstandardile EN 13501-2:2007 tuginemist ei kinnita. Samuti pole esitatud nimetatud standardit, mistõttu puudub võimalus kontrollida, et see kohustab järgima katsestandardit ENV 13381-4. Isegi kui Protherm Steeli katsetusi hinnati klassifitseerimisstandardi EN 13501-2:2007 alusel ja viimane kohustas katsetusi tegema standardi ENV 13381-4 järgi, saab toote ohutust eeldada vaid juhul, kui järgitud on kehtivat standardit. Standardi kehtetuks tunnistamine ei pea tooma kaasa standardi kehtivuse ajal väljastatud sertifikaatide kehtetuks tunnistamist, kuid praegusel juhul väljastati Protherm Steelile sertifikaat ajal, mil aluseks võetud standard oli juba kehtetuks tunnistatud. Selliselt väljastatud sertifikaat ei saa algusest peale olla nõuetekohane tõend toote nõuetele vastavuse hindamiseks. Järelikult ei ole tegemist olukorraga, kus nõuetekohaselt väljastatud sertifikaat peaks saama kehtida kehtivusaja lõpuni. Kuigi praegusel juhul ei ole tegemist harmoneeritud standardiga, saab analoogia korras lähtuda TNVS § 41 lg-st 2. Kui standard on mingil põhjusel tunnistatud kehtetuks, ei saa sellele tuginemine olla toote ohutuse usaldusväärne tõend. Kui standardi kehtetuks tunnistamise eesmärk ei ole selle jätkuva kasutamise vältimine, puuduks vajadus nende kehtetuks tunnistamiseks. Järelikult tuleb toote ohutuse tõendamisel lähtuda kehtivast standardist. Olukorras, kus klassifitseerimisstandardis EN 13501-2:2007 oli ebaõige viide katsestandardile ENV 13381-4, tulnuks pärast katsestandardi ENV 13381-4 kehtetuks tunnistamist ja asendamist uue katsestandardiga lähtuda uuest katsestandardist vaatamata asjaolule, et klassifitseerimisstandardisse jäi parandus õigeaegselt sisse viimata. Ei ole usutav, et klassifitseerimisstandardi EN 13501-2:2007 järgne hindamisprotsess ei võimalda vajadusel arvestada uue kehtestatud standardiga. Vastasel juhul puudunuks mõistlik põhjus tunnistada kehtetuks standardit ENV 13381-4 ja kehtestada uusi standardeid, kui see ei omaks standardi EN 13501-2:2007 muutmata jätmise tõttu mingit mõju reaktiivsete tuletõkkevärvide tegelikele katsetustele. Lisaks nähtub BCF 22.08.2016 kirjast ja selle lisast, et standard ENV 13381-4 peatati 2006. aastal pärast seda, kui uuringute käigus selgus, et standardis dokumenteeritud hindamismeetodid prognoosisid reaktiivvärvide korral taladele ja sammastele kaitsepaksusi, mis ületasid enam kui kahekordselt tulekatsetustes terasosadele tegelikult peale kantud paksusi. Lisaks andis õõnesosade hindamismeetod, milles kasutatakse tala/samba hindamisandmetele kohaldatud korrektsioonitegurit, tulemuseks mittekonservatiivseid paksusi – palju väiksemaid kui õõnesosade tulekatsetamise ajal tegelikult vaja oleks olnud. Euroopa Standardikomitee tunnistas 2006. aastal standardi ENV 13381-4 sobimatuks reaktiivsete tulekaitsevärvide katsetamiseks ja hindamiseks selle kehva prognoositavuse tõttu sedalaadi tulekaitseks.

6(16)

3-17-990 Järelikult oli standard ENV 13381-4 ebasobiv reaktiivsete tuletõkkevärvide toime tõendamisel. Seega eksisteerib põhjendatud kahtlus Protherm Steeli väidetavas toimes. Standardi ENV 13381-4 asendamine uuega nähtub mh ka Euroopa Komisjoni 03.05.2000 otsusest nr 2000/367/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ ehitustoodete ja ehitiste ning nende osade liigitamise puhul tulekindlustoimivuse järgi. Kuigi viidatud direktiiv tunnistati määruse (EL) nr 305/2011 jõustumisel kehtetuks, näitab see, et standardi ENV 13381-4 asendamine otsustati juba oluliselt varem. Muudatust on põhjendatud vajadusega võtta arvesse asjaomaste uurimismeetodite tehnilist arengut ning lisada tulekindlad avatäited. Vastustaja on pannud põhjendamatult suurt rõhku kolmanda isiku ja tootja rahaliste vahendite säästmise soovile võrreldes tarbijate huviga toote ohutuse ja konkurentide huviga ausa ja õiglase konkurentsiolukorra vastu. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus on olemas sama liiki ohutum toode (TNVS § 7 lg 3), vaid vana standardi järgsed kontrollitulemused olid ebatäpsed ega õigustanud tulemusi, millele toote toimivuse reklaamimisel tuginetakse. Sellises olukorras ei ole toote ohutuse eeldamine võimalik. Seda ei muuda asjaolu, et senisel kasutamisel ei ole toode ohtlikuks osutunud. Vastustaja viited pädevuse puudumisele ei ole põhjendatud. Kuna Protherm Steeli müüakse Eesti turul, vaidlusalune sertifikaat on väljastatud toote turustamiseks Eestis ja tegemist on harmoneerimata valdkonnaga, on järelevalvepädevus Eesti järelevalveorganil (TNVS § 49 lg 1, § 50 lg 5 p 1, § 54 lg 1). 01.09.2016 e-kirjas kinnitati IFC akrediteeringut, mitte vaidlusaluse sertifikaadi kehtivust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9.Genoke Trading OÜ palub 18.07.2018 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.06.2018 otsus ja teha uus otsus, millega saata asi uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule. Halduskohus ei ole Patem OÜ kaebeõigust otsuse tegemisel kontrollinud ning on sellega oluliselt rikkunud menetlusnorme. Halduskohus on ebaõigesti märkinud, et Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2017 määruse kohaselt on Patem OÜ-l kaebeõigus. Viidatud määruses lahendas ringkonnakohus üksnes küsimuse, kas kaebeõiguse puudumine oli selles menetlusstaadiumis ilmselge (määruse p 15). Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel (Riigikohtu 08.06.2016 määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 8). Järelevalve alustamine ja lõpetamine on oma olemuselt toimingud (vt Riigikohtu 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 13). Tallinna Ringkonnakohus ei tuvastanud 18.12.2017 määruses, et tegemist on haldusaktiga, vaid pani halduskohtule kohustuse selle küsimusega täiendavalt tegeleda. Määruse nr 49 § 6 kohaselt toimub tuletõkkevärvi vastavushindamine toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi 1 kohaselt. Viidatud süsteemi all mõistetakse määruse nr 49 § 1 lg 3 kohaselt määruse (EL) nr 305/2011 lisas V sätestatud vastavushindamissüsteeme (vt ka lisa V p 1.2). Seega tuleb toote nõuetekohasuse hindamiseks läbi viia toimivuse püsivuse hindamine ja kontroll. Halduskohus pidi tuvastama, kas toimivusdeklaratsioon on olemas ja kas see vastab nõuetele. Patem OÜ seob toote nõuetele vastavusega toote ohtlikkuse. Kuna halduskohus ei ole toote nõuetele vastavust tuvastanud, ei ole asjakohased halduskohtu kahtlused Protherm Steeli ohtlikkuse osas.

7(16)

3-17-990 Halduskohus ei selgitanud, miks peaks toote ohutust tõendama standardiga. Standardi kasutamine on üldiselt vabatahtlik (TNVS § 4 lg 1 p 4). Halduskohus ei ole viidanud õigusaktile, millest tuleneb kohustus kohaldada katsestandardit ENV 13381-8. Lisaks ei sisalda toimiku materjalid viidatud standardit. Ka ei ole halduskohus välja selgitanud, milline on standardi eesmärk ja käsitusala. Tuletõkkevärvide puhul tuleb lähtuda klassifitseerimisstandardist 13501-2 ja selles viidatud asjakohasest katsestandardist, mis moodustavad standardite süsteemi. Kuna Protherm Steel sertifikaadi ja selle alusdokumentide väljaandmise ajal kehtis klassifitseerimisstandard EN 13501-2:2007+A1:2009, tuleb kohaldada seda ja selles viidatud eelstandardit ENV 13381-4, hoolimata asjaolust, et eelstandard ENV 13381-4 alates 01.05.2013 enam ei kehti (vt ka TNVS § 42 lg 2). Klassifitseerimisstandard EN 13501-2:2007+A1:2009 viitab eelstandardile ENV 13381-4 (dateerimata). Eelstandardi ENV 13381-4 muudatuseks ei ole katsestandard EN 13381-8, mistõttu ei saa viimast kohaldada. TNVS § 42 lg 2 näeb ette, et dateeritud viite korral järgitakse standardit dateeringu seisuga. Eesti Standardikeskus on selgitanud, et kui selliselt viidatud standardile on hiljem tulnud uustöötlus või muudatus või standard on tunnistatud kehtetuks, tuleb dateeritud viite korral järgida standardi dateeringu kuupäevaga versiooni. Sellisel juhul on võimalik, et järgida tuleb kehtetut standardit. Seega ei tähenda standardi kehtetuks tunnistamine, et seda ei saa kohaldada. Katsestandarditele ei pruugi viidata üksnes klassifitseerimisstandard EN 13501:2, vaid ka teised standardid ja õigusaktid. Sellest, et viide eelstandardile ENV 13381-4 jäeti klassifitseerimisstandardis EN 13501:2 muutmata, ei järeldu, et viide oli pärast 01.05.2013 ebaõige. Tänaseni on Euroopas kasutusel mitmed eelstandardile ENV 13381-4 vastavad tulekaitsevärvid. Halduskohtule ei ole standardeid esitatud ega kohus neid ise välja nõudnud. Seega ei võinud otsuses standarditele tugineda. BCF on Protherm Steel tootjaga konkureerivate ettevõtjate katusorganisatsioon, kelle arvamus ei ole erapooletu ega sobi tõendiks. Standardeid väljastab standardiorganisatsioon, kes saab selle peatamist ja sobimatust tõendada. Halduskohus rahuldas üksnes osad Patem OÜ nõuded (kohustamisnõue jäi rahuldamata), mistõttu ei ole menetluskulude vastustaja kanda jätmine, samuti Genoke Trading OÜ menetluskulude tema enda kanda jätmine põhjendatud.

10.TJA palub apellatsioonkaebuse rahuldada. Olukorras, kus puudub toote ohutust ümberlükkav informatsioon, ei ole alust seada kahtluse alla teise Euroopa Liidu liikmesriigi sertifitseerimisasutuse poolt väljastatud toote nõuetele vastavust tõendavat dokumenti. Sertifitseerija on sertifikaadi koostamisel (02.03.2015) lähtunud toote tulekatsete nõuetest sellel ajahetkel. Sellel ajal kehtis standard EN 13501-2:2007+A1:2009, mis viitab katsemeetodina katsestandardile ENV 13381-4. Katsetamise nõuete muutmine jõustus 22.06.2016 ega oma tagasiulatuvat jõudu (EN 13501-2:2016). Vastustajale ei ole ega olnud ka siis teada ühtegi asjaolu, mis tingiks vajaduse toote nõuetele vastavust erakorraliselt ja täiendavalt hinnata. BCF 22.08.2016 kiri ei tõenda vaidlusaluse toote erandlikus korras ohtlikuks muutumist, vaid tootjate soovi kiiremini üle minna uue katsestandardi kasutamisele.
11.Patem OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

8(16)

3-17-990 Tallinna Ringkonnakohus leidis 18.12.2017 määruses, et kaebajal on kaebeõigus, kuna rikutud on kaebaja subjektiivset õigust ettevõtlusvabadusele. Nõuetele mittevastava toote turustamine tekitab ebaausat konkurentsi, sest Patem OÜ poolt levitatavad tooted ja kolmanda isiku turustatav Protherm Steel on sertifitseeritud erinevate katsestandardite alusel (vt Riigikohtu 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15; 22.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-42-14; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2017 määrus asjas nr 3-17-990). Kaebuse eesmärk on saavutatav. Kohus saab hinnata, kas vastustaja on teinud menetluse lõpetamisel kaalutlusvea. Halduskohus on pidanud tühistamiskaebust lubatavaks (otsuse p 7). TNVS § 5 lg 4, määruse nr 49 § 1 lg 1 ja määruse (EL) nr 305/2011 lisa V sisaldavad nõudeid mitmesuguste toimingute läbiviimiseks, et kontrollida toote nõuetele vastavust. Vaidluse esemeks ei olnud hinnata toote nõuetele vastavust, vaid küsimus sertifikaadi IFC1126 väljastamise aluseks olevas standardis, mis mõjutavad toote nõuetele vastavuse, ohutuse ja toime tõendatuks lugemist. Kui Protherm Steel toimivusdeklaratsioon (J. F. Ammon S.p.A. 30.05.2015 vastavusdeklaratsioon) ei põhine nõuetekohastel dokumentidel, ei saa selles osas jaatada toote nõuetele vastavust. Sertifikaat IFCC1126 ei tõenda nõuetekohaselt reaktiivse tuletõkkevärvi toimet, kuna katsetused on läbi viidud kehtetu eelstandardi alusel. Kehtiv standard sätestas olulised sisulised muudatused võrreldes varasema eelstandardiga. Praegusel juhul ei ole võimalik toote ohutust eeldada (TNVS § 6 lg-d 1–2, halduskohtu otsuse p 13) ja seda tuleb hinnata (TNVS § 6 lg 3, halduskohtu otsuse p 14). Reaktiivsed tuletõkkevärvid ei ole hõlmatud Euroopa Liidu harmoniseeritud standardiga ja puuduvad andmed, et Protherm Steel oleks turule lastud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis vastavalt kohalduvatele nõuetele. Toote ohutuse hindamisel on aktiivne kohustus tootjal või toote levitajal. Ohutus ja toote toime on vaadeldava toote puhul erilise tähtsusega, sest reaktiivse tuletõkkevärvi eesmärk on tulekahju korral kaitsta hoone metallkonstruktsioone tule eest. Protherm Steel on ainus reaktiivne tuletõkkevärv Eesti turul, mille tootesertifikaat põhineb kehtetul katsestandardil ENV 13381-4. Protherm Steel värvipaksused on arvestatud kehtetu standardi alusel, mis nägi ette teistsuguse metoodika vajaliku värvipaksuse leidmiseks. Seega on Protherm Steel tuletõkkevärvi arvestuslikud paksused ekslikud ega taga reaalselt nõutavat tulepüsivust. Protherm Steel tootja on valinud toote ohutuse hindamise aluseks tuginemise kohalduvatele standarditele (vt ka TNVS § 6 lg 3 p 1) ning asjakohaste standardite hulka kuulub ka EN 133818 (eelnevalt ENV 13381-4). Sellele viitab ka toote sertifikaat. Seetõttu ei oma ka tähtsust, et standardi kasutamine on üldiselt vabatahtlik, sest tootja valik on standardi järgimise muutnud tema jaoks kohustuslikuks. Toote ohutuse ja nõuetele vastavuse tõendamiseks piisab tuvastusest, et IFC sertifikaat on väljastatud ebaõige standardi alusel. Klassifitseerimisstandardis EN 13501-2:2007+A1:2009 sisaldunud viide ei olnud kohaldatav pärast 01.05.2013, kui katsestandard ENV 13381-4 kaotas kehtivuse ja selle asemel jõustusid katsestandardid EN 13381-4 (passiivsed tuletõkked) ja EN 13381-8 (reaktiivsed tuletõkked). Klassifitseerimisstandard EN 13501-2:2007+A1:2009 viitas eelstandardile ENV 13381-4 (p 7.4.3) ning viide uuele katsemeetodile EN 13381-8 asendati klassifitseerimisstandardis alles 22.06.2016, kui jõustus EVS-EN 13501-2:2016. Puudub alus väita, et viidatud standardi kehtetu versioon peaks jääma edasi kehtima, kui viide muutub ebatäpseks (vt ka TNVS § 42 lg 2). Asjaolu, et Protherm Steel sertifikaadi väljastamise ajal paralleelselt kehtinud klassifitseerimisstandardis EN 13501-2:2007+A1:2009 (ja EVS 13501-2:2007+A1:2009) sisaldus viide eelstandardile EVS 13381-4, ei anna õigust tugineda kehtivuse kaotanud 9(16)

3-17-990 standardile, ei pikenda kehtetu standardi kehtivusaega ega anna õigust sellele tugineda pärast selle kehtivuse lõppemist. Viide eelstandardile on klassifitseerimisstandardis dateerimata, mis TNVS § 42 lg 2 alusel tähendab, et tuleb arvestada standardi hilisemaid muudatusi. ETAG 0182 lisa G näeb ette lisatestide sooritamise ja hinnangute andmise vajaduse selleks, et oleks võimalik (osaliselt) tugineda kehtetu standardi ENV 13381-4 alusel tehtud testidele. Kuid ka sellisel juhul saab tootesertifikaati väljastada vaid kehtiva standardi EN13381-8 alusel. Seega ei saa dateerimata viide ega standardite süsteemi olemasolu tuua kaasa olukorda, kus oleks võimalik tugineda kehtetule standardile. Samas ei ole vaidlusalune tootesertifikaat väljastatud mitte klassifitseerimisstandardi 13501-2, vaid katsestandardi ENV 13381-4 alusel. Eelstandard on standardiorganisatsiooni poolt ajutiselt vastu võetud standardiprojekt eesmärgiga saada selle rakendamise käigus vajalikke kogemusi standardi koostamiseks. 2002. aastal kehtinud standardi ENV 13381-4 alusel saadud rakendamiskogemuse alusel kehtestati 2010. aastal standardid passiivsetele ja reaktiivsetele tuletõkkevärvidele (EN 13381-4 ja EN 13381-8), mis alates 01.05.2013 muutusid ainsateks kehtivateks standarditeks, asendades täielikult eelstandardi. Eelstandardile vastavad tulekaitsevärvid võivad turul olla, kui nende sertifikaadid on väljastatud enne eelstandardi kehtivuse lõppu (01.05.2013). BCF 22.08.2016 kirjast nähtub, et ENV 13381-4 metoodika ei olnud sobilik metallkonstruktsioonide reaktiivsete tuletõkkevärvide toimivuse hindamiseks ning juba 2006. aastal otsustati see peatada ja alustada uue standardi väljatöötamist. Halduskohtu määratud menetluskulude jaotus on õige.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

12.Genoke Trading OÜ hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus, kuna järelevalve alustamine ja lõpetamine on toimingud; halduskohus ei ole seda asjaolu kontrollinud, vaid on ebaõigesti lähtunud üksnes Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2017 määrusest asjas nr 3-17-990. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu.
13.Kuigi halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses täiendavalt Patem OÜ kaebeõigust analüüsinud – kuigi ringkonnakohus sellisele vajadusele viitas –, ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et Patem OÜ-l puudus praegusel juhul kaebeõigus TTJA tegevuse vaidlustamiseks. Nii haldusasjas nr 3-3-1-42-14 kui ka asjas nr 3-3-1-85-15 on Riigikohus – viidetega varasemale praktikale – kokkuvõtvalt selgitanud järgmist. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Siiski võib puudutatud isik nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt Riigikohtu 22.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-42-14, p 12; 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13). Seejuures tuleb kaebeõigusele hinnangu andmisel selgitada, kas vastustajal oli kaalutlusõigus järelevalvemenetluse toimetamise üle otsustamisel ning kas järelevalvemenetluse toimetamist reguleerivad õigusaktid kaitsevad ka kaebaja õigushüve, arvestades normide eesmärke (vt Riigikohtu 22.10.2014 otsus asjas nr 3-31-42-14, p-d 12–15; vt täiendavalt ka Riigikohtu 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p-d 11 ja 13).

10(16)

3-17-990

14.Eelkirjeldatud nõuded on praegusel juhul täidetud. Ringkonnakohus selgitas 18.12.2017 määruse asjas nr 3-17-990 p-des 15 ja 16, millistel põhjendustel kaitseb turujärelevalveasutuse teostatav järelevalve lisaks avalikele huvidele ka turuosaliste õiguste kaitset ebaausa konkurentsi eest ning TTJA-le tulenevat kaalutlusõigust järelevalvemenetluse toimetamisel, sh algatamisel. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Kaebaja ettevõtlusvabaduse riive ei ole välistatud. Ettevõtlusvabadusega tagatakse ühest küljest igaühe õigus tegeleda ettevõtlusega, s.o tegevusega, mille eesmärk on eelkõige tulu saamine kauba tootmisest või müügist, teenuse osutamisest jms. Teisalt peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takistamisel või äritegevuse kahjustamisel (Riigikohtu 09.12.2013 otsus asjas nr 3-4-1-2-13, p 105). Olukorras, kus seadusandja on konkreetse teenuse osutamiseks valinud konkurentsil põhineva turumudeli, tuleb isikutele tagada võrdsed võimalused turule pääsemiseks ja turul osalemiseks (Riigikohtu 22.12.2014 otsus asjas nr 3-4-1-30-14, p 55). Seega on ettevõtlusvabadusega hõlmatud ka õigus ausale konkurentsile ning õigus nõuda selle põhjendamatu piiramise vältimist. Seega ei puudunud Patem OÜ-l kaebeõigus tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks.
15.Praeguseks on aga olukord muutunud. Vaidlusalust tulekaitsevärvi Protherm Steel on võimalik turustada üksnes kuni 31.03.2019 (klassifitseerimisraporti kehtivuseni), mistõttu ei ole kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded enam asjakohased. Ringkonnakohtu istungil avaldas Patem OÜ soovi minna üle tuvastamiskaebusele. Põhjendatud huvina tõi kaebaja välja soovi esitada hiljem kahju hüvitamise nõue (ringkonnakohtu 21.03.2019 istungi helisalvestis 11:14:23).
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib pärast HKMS § 49 lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, kaebuse nõuet või alust muuta § 49 lõikes 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt.
17.Kuigi alates 01.01.2018 kehtiva HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus enam õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud keelduda kaebuse muutmisest. HKMS eelnõu seletuskirja kohaselt on tuvastamiskaebusel õiguskaitse lünkade täitmisel oluline funktsioon. Kui lubada rehabiliteerivaid ja preventiivseid tuvastamiskaebusi põhjendatud huvi korral, on nendel täita oluline roll erandlikes olukordades, kus muud õiguskaitsevahendid poleks tõhusad (vt HKMS eelnõu seletuskiri, § 1 p 3, lk 11). Lisaks oli HKMS § 45 lg 2 muudatuse eesmärgiks eelkõige välistada olukorrad, kus kaebajal oleks kohe võimalik kohtule esitada hüvitamiskaebus, mistõttu ei oleks tuvastamiskaebuse eraldiseisev menetlemine eesmärgipärane. Praegusel juhul on aga tegemist olukorraga, kus vajadus minna üle tuvastamiskaebusele tekkis menetluse kestel kaebaja tegevusest sõltumatutel asjaoludel, mistõttu oleks võimaliku hüvitamiskaebuse eraldiseisev menetlemine menetlusökonoomia seisukohalt põhjendamatu. Kaebuse esitamise ajal oli kaebajal kaebeõigus olemas ning ka tuvastamisnõude esitamise tingimused olid sel ajal täidetud.

11(16)

3-17-990 Seega tuleb Patem OÜ kaebuse muutmise taotlus rahuldada. Haldusasja menetlus jätkub nõuetes tuvastada TJA 23.03.2017 järelevalvemenetluse lõpetamise teate nr 16-2/16-1218-023 ja 07.04.2017 vaideotsuse nr 16-2/16-1218-026 õigusvastasus. II

18.Apellatsiooniastmes on vaidluse all, kas vastustaja tegevus tuletõkkevärvi Protherm Steel kasutamise üle järelevalve teostamisel oli õiguspärane.
19.Tuletõkkevärvile Protherm Steel väljastati tootesertifikaat 02.03.2015 (tõlge tl 40–43, kd I). Puudub vaidlus selles, et toote osas viidi läbi testimine klassifitseerimisstandardi EN 135012:2007+A1:2009 alusel, milles sisaldus viide eelstandardile ENV 13381-4 (vt ka Eesti Standardikeskuse 02.03.2017 selgitus (tl 51–52, kd I)). Tootestandardid tuletõkkevärvide osas puuduvad.
20.Kaebaja selgituste kohaselt tühistati eelstandard ENV 13381-4 (hõlmas nii reaktiivseid kui ka passiivseid tuletõkkevärve) alates 01.05.2013 ning kehtestati standardid EN 13381-4 (passiivsed tuletõkkevärvid) ja EN 13381-8 (reaktiivsed tuletõkkevärvid). Seetõttu oleks 02.03.2015 sertifikaadi väljastamisel pidanud lähtuma standardist EN 13381-8 (Protherm Steel on reaktiivne tuletõkkevärv). Seda toetab ka asjaolu, et viidatud klassifitseerimisstandardis sisalduv viide eelstandardile oli dateerimata, mistõttu tuli lähtuda standardist koos selle hilisemate muudatustega (vt TNVS § 42 lg 2). Seega seisneb kaebaja hinnangul toote ohtlikkus selles, et uue katsestandardi EN 13381-8 kohaselt tuleb võrreldes varasemaga kanda õõnesprofiilidele suurem kiht tuletõkkevärvi. Olukorras, kus Protherm Steel sertifikaadi väljastamisel on aluseks võetud eelstandard ENV 13381-4, on tuletõkkevärvi kihi paksus väiksem kui kehtiva standardi alusel nõutav (vt ka tl 41–43, kd I), mistõttu võib see kujutada ohtu tarbijatele. Vastustaja on seisukohal, et sertifikaadid EN 13381-4 ja EN 13381-8 muutusid kohustuslikuks alates 22.06.2016. Samuti kehtis viidatud klassifitseerimisstandard kuni 2016. aastani. Vaidlusalune sertifikaat on väljastatud pädevate asutuste poolt ning vastustajal ei ole põhjust sertifikaadi õiguses kahelda. Muud tõendid toote ohtlikkuse osas puuduvad.
21.Halduskohtu istungil selgitas kolmanda isiku esindaja, et kuna vaidlusaluse tuletõkkevärvi osas puudub tootesertifikaat, tuleb toote vastavust nõuetele tõendada siseriiklikust õigusest lähtuvalt. Määruse nr 49 § 6 sätestab, et tuletõkkevärvi, -võõba ja -mastiksi vastavushindamine toimub toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi 1 kohaselt. Kuna väljastatud IFCC1126 sertifikaadi kohaselt toimus testimine vastavalt süsteemile 1, on kolmanda isiku hinnangul tõendatud toote nõuetele vastavus. Seejuures pärinesid katseraportid 2009. aastast ning 2015. a sertifikaadi väljastamisel kontrollis pädev asutus katseraportite nõuetele vastavust (28.05.2018 kohtuistungi helisalvestis 11:06:37–11:14:12).
22.Euroopa Liidu ühise kaubaturu toimimiseks on mh kehtestatud standardite süsteem, mis aitab tagada toodete nõuetele vastavust ning lihtsustada nõuetele vastavuse kontrolli. Harmoneeritud standardite, mis on välja antud Euroopa Liidu pädevate asutuste poolt, kasutamine võimaldab tagada suurema kindlustunde, et toode vastab Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele. Standardite – ka harmoneeritud standardite – kasutamine on vabatahtlik, mistõttu ei ole tootjatel keelatud kasutada muid dokumente, sh liikmesriikide pädevate sertifitseerimisasutuste poolt väljastatud sertifikaate, katseprotokolle jm tehnilisi

12(16)

3-17-990 dokumente, et toote nõuetele vastavust tõendada.1 Vaidlusaluse tuletõkkevärvi Protherm Steel nõuetele vastavuse tõendamiseks esitas kolmas isik sertifitseerimisasutuse IFCC sertifikaadi, mille kohaselt on toote osas läbi viidud erinevad testimised vastavalt kontrollimise süsteemile 1 (määruse nr 49 § 6 järgi peab tuletõkkevärvi vastavushindamine toimuma kontrollimise süsteemi 1 kohaselt). Kolmandal isikul oli põhimõtteliselt võimalik tõendada vaidlusaluse toote nõuetele vastavust pädeva asutuse (IFCC) väljastatud sertifikaadi alusel ning määruse nr 49 §s 6 sätestatud nõuded (vastavushindamine kontrollimise süsteemi 1 kohaselt) olid iseenesest täidetud (vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 03.12.2001 direktiivi 2001/95/EÜ art 3 lg 2). Seega on küsimus selles, kas olukorras, kus toote testimised viidi läbi sertifikaadi väljastamise ajal kehtinud (harmoniseeritud) klassifitseerimisstandardi EN 13501-2:2007+A1:2009 alusel, kuid mis sisaldas mh viidet eelstandardile ENV 13381-4, mis kaotas kehtivuse alates 01.05.2013, võivad katsetulemused tekitada põhjendatud kahtluse toote vastavuses nõuetele ning sellest tulenevalt järelevalvemenetluse toimetamise vajaduse.

23.Järelevalvemenetluse lõpetamise teatest nähtuvalt (tl 38–39p, kd I) on TTJA kokkuvõtvalt seisukohal, et kuna katsetused viidi läbi sellel ajal kehtinud klassifitseerimissertifikaadi alusel, mis viitas eelstandardile ENV 13381-4, ning sertifikaadi on väljastanud sertifitseeritud asutus, puudub alus kahelda toote ohutuses. Seejuures on vastustaja täiendavalt selgitanud, et klassifitseerimisstandard EN 13501-2:2007+A1:2009 sätestab toote klassifitseerimise reeglistiku, millest katsestandardi kasutamine on üksnes osa sellest süsteemist ja toote ohutusele hinnangu andmisel tuleb kaaluda ka mitmeid muid aspekte.
24.Ringkonnakohtu hinnangul ei välista üksnes asjaolu, et vaidlusalusele tulekaitsevärvile on väljastanud sertifikaadi pädev sertifitseeritud asutus ning katsetused viidi läbi kehtiva harmoniseeritud klassifitseerimisstandardi alusel, seda, et põhjendatud kahtluse korral oleks välistatud järelevalvemenetluse alustamine konkreetse toote osas. Toote suhtes läbi viidud katsetuste eesmärgiks on teha kindlaks, kas kasutatav tulekaitsevärv tagab hoone (õõnes) metallkonstruktsioonide tulepüsivuse nõutava aja jooksul. Nendele nõuetele peab tulekaitsevärv vastama igal ajal, sh olukorras, kus kehtivas klassifitseerimisstandardis on viide katsestandardile, mille kehtivus sertifikaadi väljastamise ajaks oli lõppenud.2 Seejuures ei ole määrav, et 02.03.2015 algselt väljastatud sertifikaadil viidati katsestandardile EN 13381-4, mis kohaldub passiivsetele tulekaitsevärvidele (vt tl 25–28, kd I), sertifikaat sisaldas ekslikku viidet standardile EN 13381-4 ning tegelikult väljastati sertifikaat eelstandardi ENV 13381-4 alusel (vastavad parandused viidi sertifikaati sisse 03.02.2017 (vt tl 40–46p, kd I)), sest kaebaja väidete kohaselt oleks katsetused tulnud läbi viia standardi EN 13381-8 alusel. Ka asjaolu, et ENV 13381-4 näol oli tegemist eelstandardiga, räägib ringkonnakohtu hinnangul pigem selle kasuks, et tegemist oli standardiga, mille eesmärgiks oli saada rakendamise käigus vajalikke kogemusi standardi koostamiseks (vt Eesti Standardikeskuse selgitusi eelstandardi kohta (tl 51p, kd I)). Täiendavate katsetuste tulemusel selgus, et reaktiivsete ning passiivsete tuletõkkevärvide katsetusi tuleks toimetada erinevate standardite alusel. Nii Euroopa Standardikomitee kui ka Eesti Standardikeskus on kinnitanud, et eelstandardi ENV 13381-4 kehtivus lõppes 01.05.2013 (vt tl 50–52, kd I) ning alates sellest sätestasid standardid EN 13381-4 ja EN 13381-8 erinevad nõuded passiivsete ja reaktiivsete tulekaitsevärvide katsetuste Vt analoogia korras Euroopa Komisjoni selgitusi standardite süsteemi toimimise kohta: Euroopa Komisjoni 26.07.2016 teatis nr 2016/C272/01 Euroopa Liidu toote-eeskirjade rakendamise kohta, lk-d 39–51. Vt ka viidatud dokumendi lk 39 joonealune viide nr 152.

Vt analoogia korras ka kriitikat dateerimata viidete kasutamise kohta harmoneeritud standardites: Euroopa Komisjoni 26.07.2016 teatis nr 2016/C272/01 Euroopa Liidu toote-eeskirjade rakendamise kohta, lk 50.

13(16)

3-17-990 läbiviimiseks. Muudatuste põhjendusteks oli asjaolu, et varasemad kihipaksused (mis tulenesid eelstandardist ENV 13381-4) ei pruukinud nõutaval määral tagada õõneskonstruktsioonide tulepüsivust reaktiivsete tulekaitsevärvide puhul. Vastustaja selgitus, et viidatud standardid muutusid kohustuslikuks alates 2016. aastast, peab silmas klassifitseerimisstandardi EN 135012:2007+A1:2009 uue versiooni kehtivusaega, milles mh viidatakse katsestandarditele EN 13381-4 ja EN 13381-8. Seejuures anti reaktiivsete tuletõkkevärvide katsetamiseks vajalik standard EN 13381-8 välja juba 2010. aastal ning asendati uue versiooniga 2016. aastal. Standard EN 13381-4 passiivsetele tuletõkkevärvidele väljastati 2013. aastal. Kuigi EVS-EN 13381-4 avaldamisviide3 ei viita sellele, et eelstandardit ENV 13381-4 tuleks käsitada standardi EN 13381-4 eelmise versioonina, nähtub standardi eessõnast, et see asendab eelstandardit ENV 13381-4: 20024 (vrdl standardi EN 13381-8 eessõna, mis viitab sama standardi 2010. aasta versiooni asendamisele5). Seega, kuna klassifitseerimisstandardis EN 13501-2:2007+A1:2009 sisaldus dateerimata viide eelstandardile ENV 13381-4, oleks ringkonnakohtu hinnangul tulnud katsetuste toimetamisel lähtuda sellel ajal kehtinud standardist EN 13381-4. Nimetatud standardit ei saanud aga kasutada reaktiivsete tuletõkkevärvide puhul. Kohtumenetluses on selgitatud, et tulekaitsevärvi Protherm Steel osas viidi katsetused läbi 2009. aastal (vt 28.05.2018 kohtuistungi helisalvestis 10:47:12; need katseprotokollid võeti aluseks ka 2015. aasta sertifikaadi väljastamisel) ning sertifikaadi uuendamisel kontrolliti üksnes varasemate katseprotokollide nõuetele vastavust. Eelnevalt selgitatu tõttu oleks ringkonnakohtu hinnangul tulnud varasemate katseprotokollide vastavust kontrollida standardi EN 13381-8 alusel.

25.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna vastupidisele seisukohale asumiseks alust ka asjaolu, et toote katsetused viidi läbi standardite süsteemi alusel, mis mh sätestas mitmeid muid nõudeid toote ohutusele. Toote ohutuse puhul on eelkõige oluline, et see vastaks konkreetsele tootetüübile kehtestatud olulistele nõuetele. Vaidlusaluse tuletõkkevärvi peamine funktsioon on tagada hoone konstruktsioonide tulepüsivus tulekahju korral. Seega saab ringkonnakohtu hinnangul toote omadust, mis määratleb konstruktsiooni püsivuse tulekahju korral, pidada vaidlusaluse toote oluliseks nõudeks. Olukorras, kus on kahtlus, et kehtetuks tunnistatud eelstandardi alusel läbi viidud katsed ei pruugi konstruktsioonide tulepüsivust tagada nõutaval määral (tuletõkkevärvi kihtide osas), annab see põhjendatud aluse kahtluseks, et toote kasutamine nii, nagu see on ette nähtud eelstandardi ENV 13381-4 alusel, ei pruugi vastata sertifikaadi väljastamise (uuendamise) ajal (ja praegusel hetkel) kehtivatele nõuetele ning olla sellest tulenevalt ka ohutu. Kuigi sertifikaat väljastati sellel ajal kehtinud klassifitseerimisstandardi alusel, ei tähenda see, et sertifikaadi väljastaja ei saaks põhjendatud kahtluse korral tugineda konkreetselt reaktiivsete tuletõkkevärvide jaoks mõeldud katsestandardile. Toimivusdeklaratsiooni väljastamise puhul on oluline, et tagatud oleks toote tulepüsivus (toimivus). Olukorras, kus vastavate katsete toimetamiseks on ette nähtud uus katsestandard, ei olnud praegusel juhul põhjendatud lähtuda tervikuna klassifitseerimisstandardist EN 13501-2:2007+A1:2009. Seega ei piisanud üksnes sellest, et hindamine viidi läbi süsteemi 1 alusel, vaid toote nõuetele vastavus tuli tagada ka sisuliselt, sh toimivuse katseid puudutavas osas. Kuigi määruse nr 49 § 6 viitab üksnes sellele, et toimivuse püsivuse hindamine ja kontrollimine toimub süsteemi 1 kohaselt – nõnda on ka Vt Eesti Standardikeskuse veebilehekülg: https://www.evs.ee/tooted/evs-en-13381-4-2013. Vt selle kohta Eesti standardi EVS-EN 13381-4:2013 eelvaadet. Kättesaadav: https://www.evs.ee/eelvaade/evsen-13381-4-2013-en.pdf.

Vt Eesti Standardi EVS-EN 13381-8:2013 eelvaadet. Kättesaadav: https://www.evs.ee/eelvaade/evs-en-13381-82013-en.pdf.

14(16)

3-17-990 praegusel juhul tehtud –, ei pruugi selline üldine viide tagada, et toode vastab tegelikult nõutavale toimimise tasemele (vrdl nt määruse (EL) nr 305/2011 preambula p 5).

26.Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja etteheited toote võimaliku ohutuse osas (kihipaksuse osas) olid täielikult põhjendamata ega tuginenud üksnes kaebaja seadusliku esindaja poolt tehtud arvutustel. Kaebaja on esitanud nt BCF 22.08.2016 kirja (tõlge tl 86–87, kd I) ja selle lisa 2 (tl 87p–100, kd I), milles seatakse kahtluse alla vaidluse all oleva toote sertifikaadi nõuetekohasus katsete toimetamise osas. Nende kahtluste kõrvaldamiseks ei piisanud üksnes kinnitusest, et IFC on sertifitseeritud ja teavitatud asutus (tõlge tl 112, kd I), 30.09.2015 vastavusdeklaratsiooni (tl 110, kd I) esitamisest ning tootesertifikaadist (tl 30–30p, kd I). Toote ohutusele hinnangu andmiseks ei pea ära ootama, et toote võimalikud ohtlikud mõjud reaalselt avalduksid, vaid ohuhinnang on võimalik anda ka preventiivselt. Kolmas isik on küll õigesti viidanud sellele, et standardite kasutamine on vabatahtlik – nagu selgitas eelnevalt ka ringkonnakohus –, ent ei ole esitanud ka muid tõendeid selle kohta, et vaidlusalune toode vastaks reaktiivsetele tuletõkkevärvidele ettenähtud kihi paksuste katsetamismetoodikale.
27.Genoke Trading OÜ on vaidlustanud halduskohtu otsuse ka osas, mis puudutab menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus ei ole ka selles osas põhjendatud. Halduskohtu otsuse resolutsioonist ning põhjenduste p-st 26 nähtub, et halduskohus rahuldas Patem OÜ kaebuse tervikuna, sh kohustamisnõuet puudutavas osas. Halduskohus kohustas TTJA-d jätkama järelevalvemenetlusega. Halduskohus selgitas üksnes, et ta ei saa TTJA-le ette kirjutada, millise otsuse peab vastustaja menetluse tulemusena langemata, ent see ei tähenda, et kaebaja kohustusnõue (kohustada TTJA-d jätkama järelevalvemenetlusega) jäi rahuldamata. Seega on halduskohus menetluskulude jaotusel võtnud õigesti arvesse asjaolu, et kõik kaebuse nõuded rahuldati. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka asjaolu, et apellatsioonimenetluses on kaebuse nõuet muudetud ning kohtu menetluses on üksnes õigusvastasuse tuvastamise nõue. Halduskohtu otsuse tegemise ajal oli kohustamisnõude menetlemine (ning rahuldamine) endiselt võimalik. Kolmanda isiku menetluskulud jättis halduskohus õigesti tema enda kanda. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna kaebus rahuldati, puudus kaebajal kohustus Genoke Trading OÜ menetluskulusid hüvitada. III
28.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mistõttu jäävad Genoke Trading apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

OÜ

Patem OÜ taotleb ringkonnakohtus menetluskulude hüvitamist summas 660 eurot (ilma käibemaksuta). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning kohtuistungi ajakulu. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsiooniastmes kantud õigusabikulude suurus põhjendatud ning vastavuses haldusasja keerukusega. Samuti tuleb arvestada sellega, et ringkonnakohtus vaadati haldusasi läbi kohtuistungil. Patem OÜ menetluskulud summas 660 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb vastustajalt välja mõista. TTJA ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). 15(16)

3-17-990 (allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja