PATEM OÜ kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti 23.02.2017 järelevalvemenetluse lõpetamise teate nr 16-2/16-1218-023 ja 07.04.2017 vaideotsuse nr 16-2/16-1218-026 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks jätkata riiklikku järelevalvemenetlust tuletõkkevärvi Protherm Steel levitamise ja kasutamise osas
Menetlusosalised
Kaebaja – PATEM OÜ, volitatud esindaja Almar Sehver ja seaduslik esindaja juhatuse liige Jüri Murel Vastustaja – Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindajad Margit Tammistu ja Valmond Mikli Kolmas isik – GENOKE Trading OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Katrin Prükk, Tauno Kais ja Viljar Sedrik
Asja läbivaatamine
28.05.2018 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PATEM OÜ kaebus. Tühistada Tehnilise Järelevalve Ameti 23.02.2017 järelevalvemenetluse lõpetamise teade nr 16-2/16-1218-023 ja 07.04.2017 vaideotsus nr 16-2/16-1218-026 ning kohustada Tehnilise Järelevalve Ametit jätkama riiklikku järelevalvemenetlust tuletõkkevärvi Protherm Steel levitamise ja kasutamise osas.
2.Mõista Tehnilise Järelevalve Ametilt PATEM OÜ kasuks välja menetluskulu 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot. GENOKE Trading OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.07.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PATEM OÜ (kaebaja) esitas 29.07.2016 Tehnilise Järelevalve Ametile (vastustaja) taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks tuletõkkevärvi Protherm Steel turustamise osas Eestis. Selle toime reaktiivse tuletõkkevärvina ei ole nõuetekohaselt tõendatud, seega ei tohiks seda Eestis reaktiivse tuletõkkevärvina kasutada. Reaktiivse tuletõkkevärvi suhtes kehtib standard EN 13381-8, kuid IFC Certification Ltd (IFC) on 02.03.2015 väljastanud sertifikaadi nr IFCC1126 Protherm Steeli vastavuse kohta standardi EN 13381-4 nõuetele, mis on mõeldud passiivse tuletõkkevärvi jaoks. Varasemalt kehtis passiivsetele ja reaktiivsetele tuletõkkevärvidele ühine standard ENV 13381-4, kuid alates 2010. a on need eraldatud standardeiks EN 13381-4 ja EN 13381-8. Standardite eraldamise tulemusena on toimunud ka sisulised muutused reaktiivsete tuletõkkevärvide testimisel ja hindamisel. Seega ei pruugi nimetatud toode omada deklareeritud tulepüsivust ning hooned ja rajatised ei vasta sobimatu toote kasutamise tõttu kehtestatud nõuetele.
2.Vastustaja lõpetas 23.02.2017 teatega nr 16-2/16-1218-023 järelevalvemenetluse GENOKE Trading OÜ (kolmas isik) suhtes, kuna tema poolt turustatav tuletõkkevärv Protherm Steel omab kehtivat vastavussertifikaati ja tema toote nõuetele vastavus on kontrollitud ulatuses tõestatud. Põhjendused:
2.1.Tuletõkkevärvile esitatavad nõuded tulevad majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrusest nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ (määrus nr 49), mille § 6 kohaselt toimub tuletõkkevärvi vastavushindamine toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi 1 kohaselt. Sellisel juhul tuleb tootja poolt teostada tehase tootmisohje ja tehases võetud proovide katsetamine vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile. Lisaks sellele peab teavitatud sertifitseerimisasutus andma välja toote toimivuse püsivuse sertifikaadi ning viima läbi tootmisohje pidevat järelevalvet ja hindamist. Tootja J.F. Amonn S.p.A. (Amonn) tuletõkkevärvi Protherm Steel puhul on vastavaid sõltumatu osapoole ülesandeid täitev sertifitseerimisasutus IFC. Vastustaja küsis selgitusi levitajaks olevalt kolmandalt isikult ja tootjalt Amonnilt ning kohtus mõlemaga korduvalt. Lisaks pöörduti sertifikaadi väljastanud IFC ja Ühendkuningriigi akrediteerimiskeskuse United Kingdom Accreditation Service (UKAS) poole.
2.2.Vastustajale esitati IFC sertifikaat nr IFCC1126 (välja antud 02.03.2015, kehtib kuni 01.03.2020), selle alusdokumendid (Tšehhi Vabariigi akrediteeritud katselabori Technicky a Zkusebni Ustav Stavebni Praha S.P. (TZUS) tulepüsivuse klassifitseerimisprotokoll nr PKO-14-034/AO 204 (välja antud 26.03.2014, kehtib kuni 31.03.2019) ja tulepüsivuse hinnang nr U-013/09/AO 204 (välja antud 21.04.2009, kehtib kuni 31.03.2019)) ning asjaosaliste selgitused. Neist nähtub, et Protherm Steeli toimivus on kindlaks määratud tuginedes eelstandardile ENV 13381-4 “Test methods for determining the contribution to the fire resistance of structural members. Part 4: Applied protection to steel members” ja standardile EN 13501-2+A1 „Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon. Osa 2: Klassifikatsioon tulepüsivuskatsete alusel, välja arvatud ventilatsioonisüsteemid“. IFC ja Amonni selgituste kohaselt hõlmas eelstandard ENV 13381-4 katsemetoodikat nii reaktiivsetele kui ka passiivsetele tuletõkkevärvidele. 2013. a on standard jagunenud kaheks EN 13381-4 „Test methods for determining the contribution to the fire resistance of structural
2(13)
3-17-990
members. Part 4: Applied passive protection to steel members“ (passiivsed tuletõkkevärvid) ja EN 13381-8 „Test methods for determining the contribution to the fire resistance of structural members. Part 8: Applied reactive protection to steel members“ (reaktiivsed tuletõkkevärvid). IFC selgitas, et sertifikaadil on kirjaviga ja standardi ENV 13381-4 eesliitest on ekslikult välja jäänud täht „V“. IFC tegi sertifikaati paranduse (muutus nr 4, 03.02.2017), asendades eksliku viite toote tüübikatsetel aluseks võetud katsestandardile EN 13381-4:2013 standardiga ENV 13381-4, mida ka katsetamisel kasutati.
2.3.Paljasõnaline on kaebaja väide, et varasema eelstandardi (ENV 13381-4) alusel tootele antud hinnang ei ole kehtiv ja et standardites on toimunud olulised muudatused, mis varasemate tootele antud hinnangute kehtetuse kaasa toovad. Ehitustoodete tulepüsivusalase toimivuse kindlaksmääramise ühtlustatud reeglid Euroopa Liidus on sätestatud asjakohaste Euroopa standarditega. Tuletõkke värvide puhul tuleb lähtuda standardist EN 13501-2, mille sissejuhatuse kohaselt on selle Euroopa standardi eesmärk määratleda ehitustoodete ja elementide tulepüsivuse klassifitseerimise harmoneeritud protseduurid. Standardi käsitlusala punkt c kohaselt kuuluvad standardi käsitlusalasse ka tulekaitsevärvid, viimistluskihid ja ekraanid. Toote tulepüsivuse klassifikatsioonini jõudmiseks on vaja eelnevalt teha katsetused asjakohase katsestandardi kohaselt ja seejärel viia läbi katsetulemuste hindamine klassifitseerimisstandardi (antud juhul EN 13501-2) järgi. Klassifitseerimisstandard sätestab kogu protsessi reeglistiku ja toob välja asjakohase katsestandardi. Seega ei saa tulepüsivust käsitleda ainult katsestandardi kontekstis, vaid tegemist on standardite süsteemiga, millega on reguleeritud toote tulepüsivuse määratlemine. IFC sertifikaadi ja selle alusdokumentide väljaandmisel kasutati sellel ajal kehtinud klassifitseerimisstandardit EN 135012:2007+A1:2009, kus viidatakse kohalduva katsemeetodina eelstandardile ENV 13381-4 (EN 13501-2:2007+A1:2009 p 7.4.3). Hetkel kehtivas standardis EVS-EN 13501-2:2016 (jõustunud 22.06.2016) viidatakse katsemeetoditena uutele standarditele EN 13381-4 ja EN 13381-8 (EN 13501-2:2016 p 7.4.3). Need nõuded kohalduvad tuletõkkevärvide nõuetele vastavuse tõendamisele alates 22.06.2016 ega oma tagasiulatuvat mõju. Seetõttu ei ole asjakohane väita, et eelstandardi ENV 13381-4 kohased katsetulemused oleks oma kehtivuse kaotanud. IFC sertifikaat nr IFCC1126 on välja antud 02.03.2015, kui kehtis veel klassifitseerimisstandard EN 13501-2:2007+A1:2009.
2.4.Sertifikaat ja selle alusdokumendid on välja antud selleks pädevate asutuste poolt ja nende pädevus on tõendatud asjakohase akrediteeringu olemasoluga.
3.Vastustaja jättis 07.04.2017 vaideotsusega nr 16-2/16-1218-026 kaebaja vaide rahuldamata. Põhjendused:
3.1.Reaktiivne tuletõkkevärv ei oma tootestandardit. Enne 01.05.2013 viidi toote katsetusi läbi eelstandardi ENV 13381-4:2002 metoodikat järgides. Alates 01.05.2013 rakendatakse reaktiivsetele tuletõkkevärvidele katsestandardit EN 13381-8 ja passiivsetele tuletõkkevärvidele katsestandardit EN 133381-4.
3.2.Kaebaja viide ebaausale konkurentsile on käsitletav toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 7 lg-s 3 kirjeldatud asjaoluna, mis ei anna alust toote levitamist piirata. Ei ole tõendatud, et Protherm Steel ei toimi või ei täida reaktiivsele tuletõkkevärvile seatud sisulisi nõudeid (on ohtlik). Protherm Steel on Eesti turul juba pikemat aega ja selle toimivusele ei ole pretensioone esitatud. Ei ole alust pidada Protherm Steeli ohtlikuks, mistõttu puudub põhjus toote levitamist TNVS § 56 lg 2 alusel piirata.
3.3.Dokumendipuuduse korral on asjakohane käsitleda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 09.03.2011 määruses nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (määrus 3(13)
3-17-990
nr 305/2011), art 59 lg 1 alapunktis e ja lg-s 2 mainitud dokumendipuuduse kõrvaldamata jätmise tagajärgi. Protherm Steeli dokumentides esinenud ekslik viide on kõrvaldatud. Toote nõuetele vastavust tõendatakse määruse nr 49 § 6 kohaselt toote sertifikaadiga. Protherm Steelile on IFC poolt välja antud sertifikaat, mis tugineb TZUS klassifitseerimise raportile. Mõlemad asutused omavad akrediteeringut. UKAS kinnitas 01.09.2016, et IFC omab kehtivat akrediteeringut. Samuti asus UKAS seisukohale, et IFC poolt väljastatud sertifikaat Protherm Steelile on kehtiv ja vastab nõuetele. Neil asjaoludel lõpetas vastustaja järelevalvemenetluse, sest Protherm Steeli vastavus nõuetele on kontrollitud ulatuses tõendatud. Puudub mõistlik põhjus kahelda IFC väljastatud sertifikaatide kehtivuses. Seega puudub alus järelevalvemenetluse uuendamiseks või uue järelevalvemenetluse algatamiseks. Toote suhtes, mis on olnud pikemat aega Eesti turul, ei ole alust eeldada, et toote katsestandardi kehtestamise tõttu muutuks toode automaatselt ohtlikuks. Tootest lähtuva ohu puudumisel puudub turujärelevalve asutusel alus kehtestada toote levitamisele piiranguid.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 23.02.2017 teate ja 07.04.2017 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks jätkata riiklikku järelevalvemenetlust tuletõkkevärvi Protherm Steel levitamise ja kasutamise osas. Põhjendused:
4.1.Kaebaja turustab Eestis teiste tootjate reaktiivseid tuletõkkevärve, mis vastavad kehtivatele Euroopa Liidu ja Eesti nõuetele. Mittenõuetekohase reaktiivse tuletõkkevärvi Protherm Steel turustamine rikub kaebaja õigust ettevõtlusele ja ausale konkurentsile. Samuti kätkeb Protherm Steeli kasutamine hoonete tulekahju korral ohtu inimeste elule ja tervisele. Reaktiivse tuletõkkevärvi eesmärgiks on tulekahju korral kaitsta hoone metallkonstruktsioone tule eest – kokkupuutel tulega värv paisub ning seeläbi hoitakse ära või lükatakse edasi metallkonstruktsioonide kuumenemine üle kriitilise temperatuuri ja hoone kokkuvarisemine. Tegemist on hoonete tuleohutuse seisukohalt olulise tulekaitsetootega, mille alusel määratakse ka hoone tulepüsivusklass ja aeg – sellest lähtutakse tulekahju korral hoonest inimeste evakueerimisel ja tulekustutustööde korraldamisel. Passiivsed tuletõkked ei reageeri tulele.
4.2.Eelstandard ENV 13381-4:2002 tühistati 01.05.2013 ja asendati standardiga EN 13381-4:2013 (passiivsed tuletõkked). Seega alates 01.05.2013 kehtivad üksnes standardid EN 13381-4 (passiivsed tuletõkked metallkonstruktsioonidele) ja EN 13381-8 (reaktiivsed tuletõkked metallkonstruktsioonidele). Asjaolu, et sertifikaati väljastamise ajal kehtinud standardis EN 13501-2:2007+A1:2009 (ja ka EVS 13501-2:2007+A1:2009) sisaldus viide eelstandardile EVS 13381-4, ei anna õigust tugineda kehtivuse kaotanud standardile, see ei pikenda kehtetu standardi kehtivusaega ega anna õigust sellele tugineda pärast selle kehtivuse lõppemist. Viide eelstandardile on klassifitseerimisstandardis dateerimata, mis TNVS § 42 lg 2 järgi tähendab, et tuleb arvestada standardi hilisemaid muudatusi – antud juhul eelstandardi tühistamist ja selle asendamist uue asjakohase standardiga.
4.3.Antud juhul on dokumendipuudus ilmne ja Protherm Steel toote omadusi ei saa lugeda tõendatuks. Isegi sõltumata sertifikaadi kehtivusest on vastustaja pädevuses kontrollida, et reaktiivse tuletõkkevärvi toimivus oleks tõendatud asjakohase standardi alusel. Kaebaja esitas piisavad tõendid selle kohta, et standardite uuendamise käigus on märkimisväärselt muutunud nõuded reaktiivsetele tuletõkkevärvidele ja et standardi muutmise peamiseks ajendiks oligi see, et algse eelstandardi alusel ei suudetud tagada soovitud tuletõkketoimet metallprofiilidel. Juba see on piisavalt kaalukas, et vastustajal oleks olnud alus läbi viia vajalikud menetlustoimingud, et lisaks dokumentatsiooni puudustele kontrollida Protherm Steel võimalikku ohtlikkust. Vaideotsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel luges vastustaja Protherm Steeli tootesertifikaadi kehtivaks, mille alusel hindas, et Protherm Steel toote
4(13)
3-17-990
toimivus on reaktiivse tuletõkkevärvina tõendatud, ja mille alusel määras kindlaks, et toode on ohutu.
4.4.Kuna tuletõkkevärvide osas puudub Euroopa ühtlustatud standard ja Protherm Steeli kohta ei ole ka Euroopa tehnilist hinnangut, kuulub Protherm Steel toote nõuetele vastavuse ja turustamise küsimus üksnes Eesti siseriikliku õiguse reguleerimisalasse. Toote ohutuse eeldused antud juhul ei kehti, sest tegemist ei ole Euroopa Liidus ühtlustatud standardiga hõlmatud tootega (TNVS § 6 lg 1 p 1). Kuna Protherm Steeli tootesertifikaat mainib piiravalt, et see on väljastatud üksnes toote Eestis turustamiseks, siis ei kohaldu ka päritolumaa nõuetele vastavusest tulenev ohutuse eeldus (TNVS § 6 lg 1 p 2). Sellest tulenevalt tuleb toote ohutust hinnata TNVS § 6 lg 3 p-de 1-6 kohaselt. Metallkonstruktsioonide kaitsmiseks mõeldud tuletõkketooteid käsitlevad Euroopa tehnilise hinnangu juhised ETAG 018-1, tuletõkketooted, üldosa (aprill 2013) ja ETAG 018-2, metallkonstruktsioonide reaktiivsed tuletõkketooted (2011).
4.5.ENV 13381-4 oli eelstandard, mis on standardiorganisatsiooni poolt ajutiselt vastu võetud standardi projekt eesmärgiga saada rakendamise käigus vajalikke kogemusi standardi koostamiseks. Standardi ENV 13381-4 alusel saadud rakendamiskogemuse alusel kehtestati alates 2010. a eraldi standardid passiivsetele ja reaktiivsetele tuletõkkevärvidele, mis alates 01.05.2013 muutusid ainsaks kehtivaks standardiks. Seega ka oma olemusest tulenevalt ei ole õigustatud, et pärast eelstandardi tühistamist võiks sellele tugineda tuletõkkevärvi reaktiivse toime tõendamiseks, kui kehtib juba spetsiaalne rakenduskogemuse alusel väljatöötatud standard EN 13381-8. Antud standardite eraldamise tulemusena on toimunud ka sisulised muutused reaktiivsete tuletõkkevärvide testimisel ja hindamisel – ETAG 018-2 lisa G näeb ette lisatestide sooritamise ja hinnangute andmise vajaduse selleks, et oleks võimalik (osaliselt) tugineda vana, tänaseks kehtetu standardi ENV 13381-4 alusel tehtud testidele. Kuid ka sellisel juhul saab tootesertifikaati väljastada vaid kehtiva standardi EN13381-8 alusel. Seega Eestis kehtivate standardite alusel on reaktiivse tuletõkkevärvi toimet võimalik tõendada üksnes EN 13381-8 standardi alusel.
4.6.Protherm Steeli turustatakse Eestis reaktiivse tuletõkkevärvina. Tootja ja toote levitaja kohustuseks on tõendada, et tootel on vastav toime. Toote nõuetele vastavust ei saa tõendada teist liiki (passiivse tuletõkke) toote katsestandardi EN 13381-4 alusel. Puuduvad ka sätted, mille kohaselt saaks toote omadusi tõendada kehtetu eelstandardi ENV 13381-4 alusel või selle kehtivust oleks teatavatel tingimustel pikendatud. Vastustaja on tuginenud paljasõnaliselt Ühendkuningriigi sertifitseerimisasutuse väljastatud sertifikaadi kehtivusele. Sellises olukorras tekib küsimus riikliku järelevalve eesmärgis. Ühendkuningriigi sertifitseerimisasutus ei saanud sertifikaati väljastada kehtetu standardi alusel ja samal ajal kinnitada, et seda toodet võib turustada üksnes Eestis. Vastustaja oleks pidanud riikliku järelevalve teostajana ise kontrollima Protherm Steeli sertifikaadi kehtivust ja seda, kas tootel on kehtivatele nõuetele vastav toime.
4.7.Briti värvitootjate organisatsioon (British Coatings Federation; BCF) leidis 22.08.2016 ettepanekus, et IFC sertifikaat nr IFC1126 ei vasta nõuetele, ja tegi IFC-le ettepaneku vastav tootesertifikaat vabatahtlikult tühistada. BCF 22.08.2016 kirjast ilmneb, et ENV 13381-4 metoodika ei olnud sobilik metallkonstruktsioonide reaktiivsete tuletõkkevärvide toimivuse hindamiseks ning juba 2006. a otsustati see peatada ja alustada uue standardi väljatöötamist. Kirjast ilmneb ka, et varasemad ENV 13381-4 alusel läbiviidud katsetused võivad olla hindamise läbiviimisel sobilikud üksnes osaliselt, sest ETAG 18-2 lisa G näeb ette nõude täiendavateks katsetusteks, et toote toimet saaks kinnitada kehtiva standardi EN 13381-8 alusel, mis juba alates 01.05.2013 on ainsaks võimalikuks aluseks tuletõkkevärvi reaktiivse toime tõendamiseks. Kirjast nähtub, et reaktiivsete tuletõkkevärvide katsetused ENV 13381-4 5(13)
3-17-990
alusel on kehtetud kahel põhjusel: a) vajalikud on lisakatsetused ja b) hinnang tuleb anda EN 13381-8 alusel. BCF osundab, et ENV 13381-4 alusel reaktiivse tuletõkkevärvi toime määramine ei ole usaldusväärne, see põhjustab ebaausat konkurentsi ja ei taga ehitise ohutust.
4.8.Tootesertifikaadi oluliseks osaks on temale lisatud tehnilised kasutusandmed, millest tuleneb, kui paks värvikiht tuleb kindla paksuse ja kujuga metallkonstruktsioonile kanda selleks, et saavutada soovitud tulepüsivus – st ära hoida materjali liigne kuumenemine soovitud aja jooksul. Kehtiva standardi alusel määratud materjali paksused on suuremad kui kehtetu eelstandardi katsemetoodika alusel määratud tuletõkkevärvi paksused. Sellest tuleneb ka sellise standardi alusel sertifitseeritud toote ohtlikkus, sest ENV 13381-4 alusel määratud tuletõkkevärvi paksused ei taga metallkonstruktsioonide tulepüsivust ettenähtud aja jooksul. Taolise sertifikaadi alusel kasutatud tuletõkketoodetega hooned võivad tulekahju korral kokku variseda oluliselt varem.
4.9.Kaebaja ei ole määratlenud Protherm Steeli ohtlikkust tulenevalt sellest, et turul on kättesaadavad teised konkureerivad tuletõkkevärvid (TNVS § 7 lg 3). Antud juhul on küsimus reaktiivse tuletõkkevärvi nõuetele vastavuse minimaalsetes nõuetes, millele Protherm Steel ei vasta, sest see on sertifitseeritud kehtetu standardi alusel. See ei taga toote toimet täna kehtivatele nõuetele, mis peaksid kehtima võrdselt kõigile turuosalistele. Asjaolu, et toode on olnud pikalt turul, ei muuda olukorda, sest tootestandardite uuendamise eesmärgiks ongi tõsta toodete ohutust. Sellises olukorras ei saa varasem toote turustamine õigustada hetkel kehtivate tootenõuete eiramist.
4.10.Vastustaja oleks pidanud kontrollima sisuliselt, kas Protherm Steeli toime reaktiivse tuletõkkevärvina on Eestis kehtivate nõuete (st ennekõike toote sertifitseerimise standardi EN 13381-8 järgi) kohaselt tõendatud. Kuna seda tehtud ei ole (sertifitseerimine kehtetu standardi alusel), oleks vastustaja pidanud võtma tarvitusele meetmed, et keelata toote levitamine ja kasutamine seniks, kui toote toime on tõendatud ja sertifitseeritud kehtiva standardi alusel. TNVS lubab vastustajal võtta tarvitusele meetmed, kui toode võib olla ohtlik, mitte ei pea tõsikindlalt tuvastama ja tõendama toote ohtlikkust.
4.11.Protherm Steel on ainus reaktiivne tuletõkkevärv Eesti turul, mille tootesertifikaat põhineb kehtetul katsestandardil ENV 13381-4. Kui võrrelda Protherm Steeli kasutustingimusi (sertifikaadis arvutatud värvi paksused soovitava tulepüsivuse saavutamiseks) reaktiivsete tuletõkkevärvidega, mille sertifikaadid on väljastatud kehtiva standardi EN 13381-8 alusel, ilmneb, et Protherm Steeli värvi tuleks suletud metallkonstruktsioonidele kanda mitmekordselt õhema kihina. Kuid selline erinevus ei tulene mitte Protherm Steeli erilistest tooteomadustest, vaid üksnes asjaolust, et tema paksused on arvestatud kehtetu standardi alusel, mis nägi ette teistsuguse metoodika vajaliku värvi paksuse leidmiseks (arvestuslik) kui kehtiv standard (reaalsed tulekatsed). Seega on Protherm Steel tuletõkkevärvi arvestuslikud paksused ekslikud ega taga reaalselt nõutavat tulepüsivust. Samas on Protherm Steeli kasutamine odavam, kuna värvikulu on väiksem. Selle tulemusena tõrjutakse turul kõrvale teised tooted, mille omadused vastavad kehtivatele nõuetele. See riivab nii kaebaja ettevõtlusvabadust kui ka avalikke huve. Tegemist on ebaausa äritegevuse ja kõlvatu konkurentsiga.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Kaebaja ajab segamini toote nõudeid kehtestava standardi (tootestandardi) ja toote katsetamiseks kehtestatud standardi (katsestandardi). Tuletõkkevärv on ehitustööde, millel puudub ühtlustatud tehniline kirjeldus ehk tootestandard (määruse nr 305/2011 art 3 lg 2). Olukorras, kus tootestandard puudub, on tootja valik, mille alusel ja milliseid toote põhiomadusi ta kirjeldab. Oluline on, et tootja suudaks tõendada katsetulemuste 6(13)
3-17-990
usaldusväärsust, millele aitab kaasa kehtiva standardi järgimine. Muul juhul peab tootja näitama, kuidas tulemused on saadud. Nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 27.06.2016 vastuses kaebaja selgitustaotlusele märgib, ei seata reaktiivsele tuletõkkevärvile passiivsest tuletõkkevärvist erinevaid nõudeid. Määruse nr 49 § 6 sätestab üksnes nõude, et tuletõkkevärvi vastavushindamine peab toimuma toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi 1 kohaselt. Toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi all mõistetakse määruse nr 305/2011 lisas V sätestatud vastavushindamissüsteeme (määruse nr 49 § 1 lg 3). Toote sertifitseerimine süsteemi 1 kohaselt tähendab, et ehitustoote sertifitseerimise ja sellele järgneva järelevalve aluseks on järgmised protseduurid: tehase ja tehase tootmisohje (kvaliteedijärelevalve süsteem) esmane ülevaatus, toote esmane tüübikatsetus, tootmisohje järelevalve, hindamine ja tunnustamine. Tootesertifitseerimise põhirõhk on tehase ja tehase tootmisohje pideval järelevalvel ja kvaliteedihindamisel. Tootmisohje korraline järelevalve toimub vähemalt üks kord aastas. Toote esmane tüübikatsetus on vaid üks protseduuri osa, mida hinnatakse toote sertifitseerimisel. Sertifitseerimise tulemusena väljastatakse toote nõuetele vastavust tõendav tootesertifikaat. Tuletõkkevärvile Protherm Steel on akrediteeritud sertifitseerimisasutus IFC väljastanud 02.03.2015 tootesertifikaadi nr IFCC1126 (versioon nr 4). Sertifikaadist nähtuvalt rahuldab Protherm Steel IFCC skeemi SDP12 nõuded, mis hõlmavad mh eelstandardi ENV 13381-4 kohaseid tootekatsetusi, tehase tootmisohje inspekteerimist ja jätkuvat auditeerimist vastavalt süsteemile 1 ning tootmise käigus võetud proovide testimist. Tootesertifikaat nr IFCC1126 kehtib kuni 01.03.2020.
5.2.Vastustaja viis Protherm Steeli suhtes läbi põhjaliku järelevalvemenetluse, mille käigus küsiti selgitusi nii Protherm Steeli tootjalt, tootesertifikaadi väljastanud sertifitseerimisasutuselt ja viimase üle järelevalvet teostavalt akrediteerimisasutuselt. Menetluse tulemusel selgus, et tootesertifikaadis oli kirjaviga, millest võis tekkida ekslik arusaam, et Protherm Steeli toimivus tuletõkkevärvina on kindlaks määratud passiivsete tuletõkkevärvide katsestandardi EN 13381-4 alusel. UKAS teatas 01.09.2016 vastustajale, et IFC omab kehtivat akrediteeringut. Riiklikul turujärelevalveasutusel puudub pädevus teostada järelevalvet liikmesriigi sertifitseerimisasutuse (IFC) tegevuse üle. Kehtivat akrediteeringut omava sertifitseerimisasutuse väljastatud tootesertifikaat annab nii tootjale, tarbijatele kui ametivõimudele kindluse, et asjaomane toode on nõuetekohane. Vastupidisel juhul kaotaks toodete sertifitseerimine oma tähenduse. Seega kui sertifitseerimisasutuse üle järelevalvet teostav UKAS kinnitab, et sertifitseerimisasutuse IFC akrediteering on kehtiv, siis puudub vastustajal alus kahelda IFC väljastatud tootesertifikaat nr IFCC1126 kehtivuses ja nõuetekohasuses. Järelevalvemenetluse tulemusel on vastustaja veendunud, et Protherm Steeli toimivus reaktiivse tuletõkkena on tagatud, kuna sellele antud tulekindluse hinnang ja tulekindluse klassifitseerimisprotokoll on kehtivad ning sertifitseerimisasutus IFC teeb tehase tootmisohje pidevat järelevalvet ja hindamist. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et IFC parandas 03.02.2017 tootesertifikaadis esinenud kirjavea, lõpetas vastustaja järelevalvemenetluse.
5.3.Kaebaja seisukoht, et eelstandardi ENV 13381-4 alusel tootele antud hinnang ei ole kehtiv, kuna vahepeal on kehtestatud katsestandardid, on väär. Ehitustoodete tulepüsivusalase toimivuse kindlaksmääramise ühtlustatud reeglid Euroopa Liidus on sätestatud asjakohaste Euroopa standarditega. Tuletõkkevärvide puhul tuleb lähtuda klassifitseerimisstandardist EN 13501-2, mille sissejuhatuse kohaselt on selle Euroopa standardi eesmärk määratleda ehitustoodete ja -elementide tulepüsivuse klassifitseerimise harmoneeritud protseduurid. Kõnealuse standardi käsitlusala punkti c kohaselt kuuluvad standardi käsitlusalasse ka tuletõkkevärvid, viimistluskihid ja ekraanid. Toote tulepüsivuse klassifikatsioonini jõudmiseks on vaja eelnevalt teha katsetused asjakohase katsestandardi kohaselt ning seejärel viia läbi katsetulemuste hindamine klassifitseerimisstandardi (antud juhul EN 13501-2) järgi. Seejuures just klassifitseerimisstandard määrab kindlaks kogu protsessi reeglistiku ja toob
7(13)
3-17-990
välja asjakohase katsestandardi. Seega ei saa tulepüsivust käsitleda ainult katsestandardi kontekstis, vaid tegemist on standardite süsteemiga, millega on reguleeritud toote tulepüsivuse määratlemine.
5.4.Samuti on väär kaebaja seisukoht, et kuna klassifitseerimisstandardis olev viide eelstandardile on dateerimata, tuleb TNVS § 42 lg 2 alusel arvestada standardi hilisemaid muudatusi – antud juhul eelstandardi tühistamist ja selle asendamist katsestandardiga. Kaebaja jätab tähelepanuta asjaolu, et antud juhul ei ole eelstandardi puhul tegemist katsestandardi varasema versiooniga, mistõttu TNVS § 42 lg 2 antud juhul ei kohaldu. Protherm Steeli tootesertifikaadi nr IFCC1126 ja selle alusdokumentide väljaandmisel kasutati tol ajal kehtinud klassifitseerimisstandardit EN 13501-2:2007+A1:2009, kus viidatakse kohalduva katsemeetodina eelstandardile ENV 13381-4. Eelstandard ENV 13381-4 hõlmas katsemetoodikat nii reaktiivsetele kui ka passiivsetele tuletõkkevärvidele. Täna kehtivas klassifitseerimisstandardis EVS-EN 13501-2:2016 (jõustunud 22.06.2016) viidatakse katsemeetoditena uutele katsestandarditele EN 13381-4 ja EN 13381-8. Need nõuded kohalduvad tuletõkkevärvide nõuetele vastavuse tõendamisele alates 22.06.2016 ega oma tagasiulatuvat mõju.
5.5.Asjakohatud on kaebaja viited Euroopa Tehnilise Hindamise Juhise ETAG 18-2 lisale G, mis andis juhised kehtetu eelstandardi ENV 13381-4:2002 alusel teostatud katsetuste tulemuste kasutamiseks katsestandardi EN 13381-8:2010 vastavuse hindamisel. Esiteks seda juhist alates 01.07.2013 ei kohaldata. Teiseks oleks kaebaja viidatud juhis asjakohane siis, kui tootja sooviks tuletõkkevärvile paigaldada CE-märgist. Samas ei ole tuletõkkevärvi nõuetele vastavuse tõendamiseks kohustuslik tootele CE-märgist paigaldada ja tootja ei ole soovinud seda teha.
6.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata, nõustudes vastustaja põhjendustega ja esitades järgmised põhjendused:
6.1.Protherm Steel on kõrge kvaliteediga tuletõkkevärv, mis on seaduslikult Eesti turul juba aastast 2001. See on edukalt läbinud nõuetekohase vastavushindamise ja omab kehtivat toote toimivuse püsivuse sertifikaati, mille on väljastanud Euroopa Liidu NANDO nimekirja kuuluv, vastavushindamisi tegev tunnustatud sertifitseerimisasutus IFC. Nii tootja kui ka sertifitseerimisasutus teostavad toote üle pidevat järelevalvet ja hindamist. Värvi toimivusega seoses pole kunagi probleeme esinenud. Protherm Steel vastab täielikult määrusega nr 49 kehtestatud nõuetele ja on nõuetekohaselt dokumenteeritud.
6.2.Kaebus on esitatud eesmärgiga Eestis edukas osutunud toode siinselt turult välja tõrjuda. Kolmas isik ja Amonn on kandnud sellega seoses olulist kahju. Suurema osa Eestis teostatavatest tuletõkketöödest teeb OÜ Tefire Group. See, kelle tuletõkkematerjale OÜ Tefire Group kasutab, on turuliider. Aastaid kasutas OÜ Tefire Group tulekaitsevärvina peamiselt Protherm Steeli. Teiste, sh Shwerwin-Williamsi toodete osakaal OÜ Tefire Group kasutatud toodete hulgas ja eelnevast tulenevalt ka Eesti turul oli marginaalne. Protherm Steeli tarnis OÜ-le Tefire Group kolmas isik, Shwerwin-Williamsi tooteid kaebaja. 2016. a suvel alustas kaebaja avalikku kampaaniat Protherm Steeli vastu. Kaebaja külvatud segaduse tõttu on Protherm Steeli müük Eestis vähenenud ca 80%. Sellest hoolimata ei ole kaebajast saanud OÜ Tefire Group suurimat tuletõkkevärvide tarnijat. Nimelt on kolmas isik alates 2016. a novembrist ka Shwerwin-Williamsi toodete ametlik esindaja Baltikumis. Seega oli kaebajal nii kohtueelses menetluses kui on ka kohtumenetluses otsene huvi kolmandat isikut kui oma konkurenti nõrgestada, näidata tema tegevust negatiivses valguses ja parandada sellega oma turupositsiooni.
8(13)
3-17-990
6.3.Kaebaja ajab segamini toote nõudeid kehtestava standardi (tootestandardi) ja toote katsetamiseks kehtestatud standardi (katsestandardi). Arvestades, millisel turul kaebaja tegeleb, ei ole see teadmatusest tingitud eksitus. Tegemist on pahatahtlusega. Tänaseni on Euroopas kasutusel eelstandardile ENV 13381-4 vastavad tulekaitsevärvid, sh Protherm Steel.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2017 määruse järgi on kaebajal kaebeõigus praeguse kaebuse esitamiseks ja vastustaja 23.02.2017 teadet järelevalvemenetluse lõpetamise kohta tuleb käsitleda haldusaktina, mille peale saab esitada tühistamiskaebuse. Kohus lähtub asja lahendamisel neist seisukohtadest.
8.Vaidluse all ei ole asjaolu, et IFC algses sertifikaadis nr IFC1126 oli viga – seal viidati standardile EN 13381-4, kuigi tegelikult võeti katsete tegemisel aluseks standard ENV 133814. Seda, et tegemist oli veaga, võib järeldada ka sertifikaadi teistel lehekülgedel viidatud standardi numbrist ENV 13381-4.
9.Vaidluse all on asjaolu, kas standard ENV 13381-4 oli õige katsestandard, millele tuginedes reaktiivsele tuletõkkevärvile Protherm Steel sertifikaat väljastada. Kaebaja esitatud Euroopa Standardikomitee 01.03.2017 e-kirjast nähtub, et standard ENV 13381-4 tühistati alates 01.05.2013 ja asendati standardiga EN 13381-4. Viimane käsitleb passiivseid tuletõkkevärve. Reaktiivseid tuletõkkevärve käsitleb standard EN 13381-8. IFC väljastas vaidlusaluse sertifikaadi 02.03.2015, seega ajal, mil standard ENV 13381-4 oli kehtetu ja reaktiivsete tuletõkkevärvide kohta kehtis standard EN 13381-8.
10.Seda, kuidas tuleb käituda vana standardi kehtetuks tunnistamise ja uue standardiga asendamise korral, õigusaktid ei reguleeri. Kohus tugineb asja lahendamisel mh tooteohutust reguleerivate normide ja standardite kehtestamise eesmärkidele.
11.TNVS-i eesmärk on tagada toodete ohutus ja nõuetele vastavus ning kaupade vaba liikumine (§ 1 lg 1). Toodet, mis ei ole ohutu, ei või turule lasta ega kasutusele võtta (TNVS § 5 lg 1). Kui õigusaktis sätestatakse tootele nõue, ei või sellele nõudele mittevastavat toodet turule lasta ega kasutusele võtta (TNVS § 5 lg 2). Kui tootele on õigusaktiga ette nähtud selle vastavushindamine, ei või seda toodet turule lasta ega kasutusele võtta, kui ei ole järgitud õigusaktis sätestatud toote vastavushindamise korda (TNVS § 5 lg 3). TNVS-i alusel kehtestatavad nõuded võivad lähtuda eesmärgist tagada inimeste tervis ja ohutus. Samuti võivad TNVS-i alusel kehtestatavad nõuded lähtuda muust avaliku huvi kaitse aspektist, sh tarbijakaitse, tööohutuse, ühilduvuse, koostoimevõime või energia- või keskkonnasäästlikkuse tagamise vajadusest (TNVS § 5 lg 5).
12.Järelikult on toodetele nõuete seadmise eesmärgiks tagada toodete ohutus ja kaitsta inimesi. Kaebaja selgitustest nähtub, et reaktiivsete tuletõkkevärvide eesmärgiks on tulekahju korral lükata edasi ehitise konstruktsiooni kokkuvarisemist, et tagada inimeste ohutu väljapääs põlevast ehitisest.
13.Toote ohutust tuleb eeldada, kui toode vastab sellele kohalduva Euroopa Liidu ühtlustamise õigusakti nõuetele sellest õigusaktist tulenevate nõuete osas või selle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, kus toode on turule lastud, kui seda valdkonda ei ole reguleeritud toodet või tooteliiki käsitlevate Euroopa Liidu ühtlustamise õigusaktidega ning juhul, kui need nõuded on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga (TNVS § 6 lg 1). Kui toode vastab TMVS § 41 lg-s 1 nimetatud
9(13)
3-17-990
harmoneeritud standardi nõuetele, tuleb toote ohutust eeldada harmoneeritud standardiga kaetud nõuete osas (TNVS § 6 lg 2).
14.Tuletõkkevärvide osas puuduvad ühtlustatud nõuded ja harmoneeritud standard. Seetõttu tuleb toote ohutust hinnata, arvestades: 1) Eesti standardeiks ülevõetud Euroopa standardiorganisatsioonide standardeid, mis ei ole harmoneeritud standardid; 2) algupäraseid Eesti standardeid; 3) Euroopa Komisjoni soovitusi, milles antakse juhiseid toote ohutuse hindamiseks; 4) konkreetse tööstusharu toote ohutuse hea tava reegleid; 5) teaduse ja tehnika hetkeseisu; 6) tarbijate põhjendatud ootusi ohutuse suhtes (TNVS § 6 lg 3).
15.Määruse nr 49 § 6 järgi toimub tuletõkkevärvi vastavushindamine toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi 1 kohaselt, mille all mõistetakse sama määruse § 1 lg 3 kohaselt määruse nr 305/2011 lisas V sätestatud vastavushindamissüsteeme. Määruse nr 305/2011 lisa V p 1.2 kohaselt hõlmab süsteem 1 järgmist: a) Tootja teostab: i) tehase tootmisohje; ii) tootmisettevõttes võetud proovide tootjapoolse edasise katsetamise vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile. b) Teavitatud toote sertifitseerimisasutus teeb otsuse ehitustoote toimivuse püsivuse sertifikaadi väljaandmise, piiramise, peatamise või tühistamise kohta sertifitseerimisasutuse läbi viidud järgmiste hindamiste ja kontrollimiste tulemuste põhjal: i) ehitustoote toimivuse hindamine katsetuse (sh proovivõtt), arvutuse, tabelis esitatud väärtuste või tootekirjeldusdokumentide alusel; ii) tootmisettevõtte esmane ülevaatus ja tehase tootmisohje esmane ülevaatus; iii) tehase tootmisohje pidev järelevalve ja hindamine.
16.Vastustaja selgituste kohaselt viidi vaidlusaluse toote katsetuste hindamine läbi klassifitseerimisstandardi EN 13501-2:2007 järgi, mis sätestab kogu protsessi reeglistiku ja toob välja asjakohase katsestandardi, ning klassifitseerimisstandard EN 13501-2:2007 viitas katsestandardile ENV 13381-4. Vaidlusalune sertifikaat ega Amonni 30.09.2015 vastavusdeklaratsioon klassifitseerimisstandardile EN 13501-2:2007 tuginemist ei kinnita. Samuti pole esitatud nimetatud standardit, mistõttu puudub võimalus kontrollida, et see kohustab järgima katsestandardit ENV 13381-4. Samas, isegi kui Protherm Steeli katsetusi hinnati klassifitseerimisstandardi EN 13501-2:2007 alusel ja viimane kohustas katsetusi tegema standardi ENV 13381-4 järgi, nõustub kohus kaebaja seisukohaga, et toote ohutust saab eeldada vaid juhul, kui järgitud on kehtivat standardit.
17.Vaatamata sellele, et TNVS § 4 lg 1 p 4 järgi on standardi järgimine üldiselt vabatahtlik, ei tähenda see, et toote ohutust saab tõendada ükskõik millise standardi järgimisega. Tõenduslikku väärtust saab omada ja usaldust tekitada vaid kehtiva standardi järgimine. Standardi kehtetuks tunnistamine ei pea tooma kaasa standardi kehtivuse ajal väljastatud sertifikaatide kehtetuks tunnistamist. Antud juhul aga väljastati Protherm Steelile sertifikaat ajal, mil aluseks võetud standard oli juba kehtetuks tunnistatud. Selliselt väljastatud sertifikaat ei saa juba algusest peale olla nõuetekohane tõend toote nõuetele vastavuse kohta, sest nõuded, millele vastavust tõendatakse, ei kehti enam. Järelikult ei ole tegemist olukorraga, kus nõuetekohaselt väljastatud sertifikaat peab saama kehtida kuni selle kehtivusaja lõpuni.
18.Kuigi praegusel juhul ei ole tegemist harmoneeritud standardiga, sest selle kohta ei ole avaldatud teadet Euroopa Liidu Teatajas (TNVS § 41 lg 1), saab kohtu hinnangul lähtuda analoogia korras TNVS § 41 lg-st 2. Viidatud norm sätestab, et kui harmoneeritud standardi kohta avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas on tunnistatud kehtetuks, ei loeta sellise standardi järgimisel toodet või teenust vastavaks asjaomasele tehnilisele normile. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus käituda harmoneerimata standardi puhul teistsugusest reeglist. Kui standard on mingil põhjusel (nt ebasobiv toote ohutust tõendama, tehnika arengu tulemusena standardi muutmine vms) tunnistatud kehtetuks, siis ei saa sellele tuginemine olla usaldusväärne tõend toote ohutuse kohta. Kui standardi kehtetuks tunnistamise eesmärgiks ei
10(13)
3-17-990
ole selle jätkuva kasutamise vältimine, siis puuduks vajadus standardeid kehtetuks tunnistada. Järelikult tuleb toote ohutuse tõendamisel lähtuda kehtivast standardist. Sarnaselt käitutakse ka õigusnormide puhul. Kui õigusnorm on tunnistatud kehtetuks, kuid sellele tehtud viidet ei ole mingil põhjusel parandatud, ei saa ebaõige viite jätkuva kehtimise korral lähtuda kehtetuks tunnistatud normist, vaid kohaldada tuleb uut, vana asemel kehtestatud õigusnormi.
19.Järelikult kui klassifitseerimisstandardis EN 13501-2:2007 oli ebaõige viide katsestandardile ENV 13381-4, tulnuks pärast katsestandardi ENV 13381-4 kehtetuks tunnistamist ja asendamist uue katsestandardiga lähtuda uuest katsestandardist vaatamata asjaolule, et klassifitseerimisstandardisse jäi parandus õigeaegselt sisse viimata. Ei ole usutav, et klassifitseerimisstandardi EN 13501-2:2007 järgne hindamisprotsess ei võimalda paindlikku suhtumist ja vajadusel arvestada uue kehtestatud standardiga. Vastustaja tõi ise välja, et tuletõkkevärvide sertifitseerimise aluseks on standardite süsteem. Kuna kõik vaidlusalused standardid on vastu võetud sama standardiorganisatsiooni poolt, on järelikult ka uute standardite kehtestamisel ja vanade kehtetuks tunnistamisel arvestatud nende omavaheliste suhetega. Vastasel juhul puudunuks mõistlik põhjus tunnistada kehtetuks standardit ENV 13381-4 ja kehtestada uut standardit EN 13381-8, mis mõlemad käsitlevad reaktiivsete tuletõkkevärvide katsemeetodeid, kui see ei omaks standardi EN 13501-2:2007 muutmata jätmise tõttu mingit mõju reaktiivsete tuletõkkevärvide tegelikele katsetuste.
20.Toote ohutuse tõendamine kehtetu standardi ENV 13381-4 alusel on praegusel juhul lubamatu ka seetõttu, et kaebaja esitatud tõendist nähtuvalt ei tõendanud kehtetu standard piisavalt toote ohutust. BCF 22.08.2016 kirjast ja selle lisast nähtub, et standard ENV 13381-4 peatati 2006. a pärast seda, kui uuringute käigus selgus, et selles standardis dokumenteeritud hindamismeetodid prognoosisid reaktiivvärvide korral taladele ja sammastele kaitsepaksusi, mis ületasid enam kui kahekordselt tulekatsetustes terasosadele tegelikult pealekantud paksusi. Lisaks sellele näitas see, et õõnesosade hindamismeetod, milles kasutatakse tala/samba hindamisandmetele kohaldatud korrektsioonitegurit, andis tulemuseks mittekonservatiivseid paksusi – palju väiksemaid kui õõnesosade tulekatsetamise ajal tegelikult vaja oleks olnud. Euroopa Standardikomitee kuulutas 2006. a standardi ENV 13381-4 sobimatuks reaktiivsete tulekaitsevärvide katsetamiseks ja hindamiseks selle kehva prognoositavuse tõttu sedalaadi tulekaitseks.
21.Järelikult oli standard ENV 13381-4 ebasobiv reaktiivsete tuletõkkevärvide toime tõendamisel ning sellele standardile tuginemine toote ohutuse tõendamisel ka pärast selle standardi kehtetuks tunnistamist ja uue parandatud standardi kehtestamist ei saa olla aktsepteeritav. Praegusel juhul eksisteerib põhjendatud kahtlus Protherm Steeli väidetavas toimes tagada tulekahju korral ehitise konstruktsioonide püsivus nõutud ajaks, et vältida ehitise kokkuvarisemist ja võimaldada inimestel ehitisest ohutult väljuda.
22.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja juhatuse liikme Jüri Mureli enda tehtud katsete tulemused. Kuigi Jüri Murel on kantud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi peetavasse riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja korrosioonitõrje eksperdina, ei saa teda pidada eksperdina erapooletuks, sest ta on seotuse tõttu kaebajaga isiklikult huvitatud praeguse asja lahendist.
23.Vana standardi ENV 13381-4 asendamine uuega nähtub mh ka Euroopa Komisjoni 03.05.2000 otsusest nr 2000/367/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ ehitustoodete ja ehitiste ning nende osade liigitamise puhul tulekindlustoimivuse järgi. Euroopa Liidu nõukogu 21.12.1988 direktiiv nr 89/106 (ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) tunnistati määruse nr 305/2011 jõustumisel kehtetuks, seega otsusest nr 2000/367 praeguse asja lahendamisel otseselt lähtuda ei saa. Küll aga näitab see, et standardi ENV 13381-4 asendamine otsustati juba oluliselt
11(13)
3-17-990
varem. Kui algses versioonis viidati otsuse nr 2000/367 p-s 3 “Kandetarindeid või ehitise osi kaitsvad tooted ja süsteemid” tulekaitseümbriste, -voodrite- ja varjete puhul standarditele EN 13501-2 ja ENV 13381-2 kuni 7, siis Euroopa Komisjoni 11.04.2011 otsusega nr 2011/232/EL (millega muudetakse otsust 2000/367/EÜ, millega kehtestatakse ehitustoodete ja ehitiste ning nende osade tulekindlustoimivuse järgi liigitamise süsteem) tehti viide juba standarditele EN 13501-2 ja prEN1 13381-2 kuni 8. Muudatust on põhjendatud vajadusega võtta arvesse asjaomaste uurimismeetodite tehnilist arengut ning lisada tulekindlad avatäited (otsuse nr 2011/232 preambula p 1).
24.Kohus jätab tähelepanuta kolmanda isiku väited selle kohta, et kaebaja püüab teda konkurendina halvustada ja tema turuosa hõivata. BCF 22.08.2016 kiri tõendab, et tegemist ei ole kaebaja välja mõeldud probleemiga, vaid uuringute tulemusel selgunud probleemiga. Probleem tuvastati juba 2006. a ja uued standardid avaldati 2010. a, seega on olnud piisavalt aega, et Protherm Steeli tootmis- ja kontrollisüsteeme ümber kujundada. Sellega kaasnevad täiendavad rahalised kulutused ei õigusta kehtetule standardile tuginemist. Vastustaja on osundanud põhjendamatult suuremat kaalu kolmanda isiku ja tootja rahaliste vahendite säästmise soovile võrreldes tarbijate huviga toote ohutuse vastu ja konkurentide huviga ausa ja õiglase konkurentsiolukorra vastu. Standardi järgimine ja sertifikaadi väljastamine annavad tarbijale kindlustunde, et toote toime on kontrollitud, toode on usaldusväärne ja ohutu ning vastab kehtestatud nõuetele. Praegusel juhul leidis aga kinnitust, et toode ei täida ootusi ja loob illusoorse kindlustunde, eksitades tarbijaid. Tegemist ei ole olukorraga, kus on olemas sama liiki ohutum toode (TNVS § 7 lg 3), vaid vana standardi järgsed kontrollitulemused olid ebatäpsed ega õigustanud tulemusi, millele toote toimivuse reklaamimisel tuginetakse. Sellises olukorras ei ole toote ohutuse eeldamine võimalik. Ka see, et senisel kasutamisel ei ole toode ohtlikuks osutunud, ei õigusta ilmnenud puuduste tähelepanuta jätmist. Vastustajal tuleb toote ohutuse hindamisel arvestada mh teaduse ja tehnika hetkeseisu ning tarbijate põhjendatud ootusi toote ohutuse suhtes (TNVS § 6 lg 3 p-d 5-6).
25.Vastustaja viited pädevuse puudumisele ei ole põhjendatud. Kuna Protherm Steeli müüakse Eesti turul, vaidlusalune sertifikaat on väljastatud toote turustamiseks Eesti turul ja tegemist on harmoneerimata valdkonnaga, on järelevalvepädevus Eesti järelevalveorganil, antud juhul vastustajal (TNVS § 49 lg 1, § 50 lg 5 p 1, § 54 lg 1). UKAS kinnitab 01.09.2016 e-kirjas IFC akrediteeringut, mitte vaidlusaluse sertifikaadi kehtivust. Olukorras, kus sertifikaat on väljastatud kehtetu standardi alusel, tuleb vastustajal hinnata toote ohutust ja turule laskmise lubatavust. Praegusel juhul on kahtlused toote ohutuses põhjendatud, seega puudub alus toote ohutust eeldada.
26.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse, tühistab vastustaja 23.02.2017 järelevalvemenetluse lõpetamise teate ja 07.04.2017 vaideotsuse ning kohustab vastustajat järelevalvemenetlusega jätkama. Kohtul puudub pädevus vastustajale ette kirjutada, millise otsuse peab vastustaja menetluse tulemusena langetama. Menetluse jätkamisel tuleb aga vastustajal hinnata Protherm Steeli ohutust sisuliselt, mitte sertifikaadi õiguspärasust ja toote nõuetele vastavust eeldades.
27.Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 1230 eurot, millest 30 eurot on asjas tasutud riigilõiv (15 eurot kaebuse esitamisel ja 15 eurot määruskaebuse esitamisel) ning 1200 eurot esindajakulud. Riigilõivu tasumine on tõendatud ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Esindaja kulude tõendamiseks on esitatud AAA Patendibüroo OÜ 17.05.2017 arve nr 20170748 summas 1023 eurot (esindaja kulu 840 eurot, käibemaks
Standardi nimetuse ees olev tähis “pr” tähistab vastustaja sõnul “proovistandardit”.
12(13)
3-17-990
168 eurot, riigilõiv 15 eurot) ja selle tasumist kinnitav 26.05.2017 maksekorraldus ning 28.05.2018 arve nr 20180772 summas 432 eurot (esindaja kulu 360 eurot, käibemaks 72 eurot) ja selle tasumist kinnitav 30.05.2018 maksekorraldus. Kohtu hinnangul on esindaja kulude kandmine tõendatud ja kulud on põhjendatud suuruses (HKMS § 109 lg 6) ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 25.04.2019 KOHTUOTSUSEGA
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.