Majandushaldusõigus › Tehniline järelevalve

3-17-990

Tehnilise Järelevalve Amet palus jätta kaebus läbi vaatamata.

Kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamine on võimalik juhul, kui vastustajal on seadusest tulenev kohustus teha kaebuses taotletud toiming ja anda taotletud haldusakt. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnormis on sätestatud kaalutlusõigus (Riigikohtu 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15). Puudutatud isik võib nõuda järelevalvemenetluse algatamise ja -meetme rakendamise küsimuse otsustamist kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 50 lg 5 p 1, § 54 lg 1 ja § 56 lg 2 põhjal tuleneb vastustajale kaalutlusruum nii järelevalve algatamiseks kui ka ettekirjutuse tegemiseks. Vastustaja saab menetluse algatada ja meetmeid rakendada ohu korral ning ohu kindlakstegemisel rakendada kaalutlusõigust abinõu kohaldamise üle otsustamisel. Huvitatud isik ei saa nõuda järelevalve algatamist või kindla sisuga ettekirjutuse tegemist või meetme rakendamist. Järelevalvemenetluse eesmärgiks ei saa olla konkureeriva toote turult tõrjumine. Kaebaja ei ole esitanud ühtki uut tõendit, mis võiks tingida juba läbiviidud järelevalvemenetluse uuendamise või uue järelevalvemenetluse algatamise.

GENOKE Trading OÜ palus jätta kaebus läbi vaatamata.

Kaebajal puudub kaebeõigus: tal ei ole isiklikku puutumust vaidluse esemega ning tema subjektiivset avalikku õigust ei ole riivatud. Kaebaja ei selgita, milles tema õiguste rikkumine täpsemalt seisneb. Järelevalvemenetluse lõpetamisega ei kaotatud ega piiratud kaebaja õigust tooteid turustada ning ei kahjustatud konkurentsi. Õigused ettevõtlusvabadusele ja ausale konkurentsile on tagatud tsiviilõiguslike õiguskaitsevahenditega, mistõttu ei ole halduskohtumenetluse võimaldamine õiguste kaitseks vajalik ega põhjendatud. TNVS eesmärk on tagada turule lastud toodete ohutus ja nõuetele vastavus ning kaupade vaba liikumine (TNVS § 1 lg 1). Seaduse eesmärgipärase tõlgenduse kohaselt tegutseb TJA järelevalvemenetlust läbi 2(6)

3-17-990 viies avalikes huvides, mitte konkreetsete isikute subjektiivsete õiguste kaitseks. TNVS § 54 lg 1 ei kaitse konkureerivate toodete tootjate ärihuve või konkurentsiküsimusi. Riigikohus on näiteks Konkurentsiameti järelevalveasjades kolmanda isiku kaebeõigust korduvalt eitanud (lahendid asjades nr 3-3-1-44-10 (p 15), nr 3-3-1-29-13 (p 17), nr 3-3-1-42-14 (p 12)). TJA otsustab TNVS § 54 lg 1 ja § 56 lg 2 kohaselt järelevalvemenetluse alustamise ja meetmete kohaldamise kaalutlusõiguse alusel. Seetõttu puudub kaebajal õigus nõuda vastustajalt kindla meetme rakendamist. Riigikohus on konkureeriva ettevõtte kaebeõiguse võimalikkust kinnitanud üksnes erandkorras – juhul, kui vaidlus toimub konkursiolukordades piiratud ressursi üle (lahend asjas nr 3-3-1-54-05) või konkurentsiseadusega (KonkS) keelatud tegevuse puhul (lahend asjas nr 3-3-1-29-13). Praeguses asjas pole tegemist kummagi nimetatud juhtumiga.

Tallinna Halduskohus jättis 05.10.2017 määrusega kaebuse läbi vaatamata.

Riigikohtu praktika järgi puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (nt 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, 22.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-42-14, 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10). TNVS § 54 lg 1 annab vastustajale kaalutlusõiguse otsustamaks järelevalvemenetluse läbiviimise vajaduse üle, mitte ei kohusta menetlust läbi viima. Samuti annavad TNVS §-d 53 ja 56 järelevalveasutusele õiguse otsustada, milliseid järelevalvemeetmeid konkreetses asjas kohaldada. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda vastustajalt kolmanda isiku toote suhtes järelevalvemenetluse algatamist või menetlusega jätkamist ning ka kolmanda isiku suhtes konkreetsete meetmete rakendamist, sh ettekirjutuse tegemist. Kaebajal on kolmanda isiku toote ohtlikkust puudutava info korral õigus edastada vastav info analüüsimiseks järelevalveasutusele, kuid menetluse algatamise ja meetmete kohaldamise üle otsustab järelevalveasutus ise kaalutlusõiguse alusel. Kaebaja ei ole ka puudutatud isikuks, kellel oleks õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamist kaalutlusvigadeta. TNVS § 1 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk tagada toodete ohutus ja nõuetele vastavus ning kaupade vaba liikumine. TNVS § 5 lg 5 kohaselt võivad selle seaduse alusel kehtestatavad nõuded lähtuda eesmärgist tagada inimeste tervis ja ohutus. Samuti võivad selle seaduse alusel kehtestatavad nõuded lähtuda muust avaliku huvi kaitse aspektist, sh tarbijakaitse, tööohutuse, ühilduvuse, koostoimevõime või energia- või keskkonnasäästlikkuse tagamise vajadusest. Siit järeldub, et toote ohutusele kehtestatud nõuete eesmärk on kaitsta toote tarbijaid ja avalikke huve, mitte konkurente ja nende majanduslikke huve. Seega ei kaitse TNVS kaebaja ettevõtlusvabadust ega tema huvi ausate konkurentsitingimuste vastu. Vastustaja ülesandeks ei ole tagada aus konkurents turul. Konkurentsialaseid vaidlusi lahendab KonkS § 54 kohaselt Konkurentsiamet. Kõlvatu konkurentsi alased vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras (KonkS § 53). Kaebaja ei ole vaidlusaluse toote tarbija ja järelevalvemenetlus ei toimunud tema suhtes. Seega ei puuduta järelevalvemenetlus tema subjektiivseid õigusi. Kaebajal puudub õigus pöörduda kaebusega kohtusse teiste isikute (tarbijate) õiguste kaitseks või avalikes huvides (HKMS § 44 lg 2). Kuna kaebaja ei kaitse praeguse kaebusega oma subjektiivseid õigusi, puudub tal kaebeõigus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(6)

3-17-990

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-990 puudumisel jätta kaebus rahuldamata (RKHK 08.06.2016 määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 8 ja 26.03.2015 määrus asjas nr 3-3-1-86-14, p 24). Kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi kaebaja õiguse võimalik riive, mitte õiguse rikkumine (RKHK 05.10.2017 määrus asjas nr 3-17-505, p 9). Halduskohtumenetluses tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist (RKHK 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika).

3-17-990 andmisest keeldumisega (haldusmenetluse seaduse § 43 lg 2). Seda küsimust tuleb siiski asja sisulise arutamise käigus täpsemalt uurida. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et TJA 23.02.2017 teade ei ole haldusakt, ei oleks see asjaolu kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseks (HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2), kuna kaebajal on võimalik kaebust muuta või esitada tühistamiskaebusele lisaks alternatiivne tuvastusnõue.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.