Aleksandr Safjanovi kaebus Viru Vangla 26. veebruari 2019. a vastuse nr 6-10/2579-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, vangla kohustamiseks lõpetada külmkapi kasutamise piirang ja vangla 25. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 6-12/111-2 tühistamiseks ning alternatiivselt vangla kohustamiseks võimaldada külmkappi neli korda päevas
1.Tagastada Aleksandr Safjanovi kaebus.
2.Jätta Aleksandr Safjanovi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas registreeriti 18. jaanuaril 2019. a Aleksandr Safjanovi avaldus pealkirjaga „Teabenõue, toimingu põhjendamine, õiguste kaitse“, milles A. Safjanov palus vanglal kirjalikult põhjendada toimingut, millega 12. jaanuaril 2019. a suleti külmik ja väljastatakse toiduaineid vaid 2-3 korda ööpäevas. A. Safjanov palub lõpetada piirang toidu tarvitamisele suletud külmkapi näol ning täita teabenõue viie tööpäeva jooksul.
2.Viru Vangla 26. veebruari 2019. a vastuses nr 6-10/2579-2 selgitab, et K-hoone osakondade külmkappide uksed lukustati ning üksuse juhi poolt määrati konkreetsed kellaajad, mil kinnipeetavad külmkapist valvurite kontrolli all toiduaineid võtta saavad. Toiduainete väljastamiseks on kaks aega – enne lõunat ja õhtusel ajal enne kambriuste sulgemist (11.30-11.45 ja 19.30-19.45, 11.30-11.45 ja 16.30-16.45). Vangla ei ole takistanud isiklike vahendite arvelt soetatud toiduainete tarvitamist. Piiratud on ainult aeg, mil neid külmkapist saab võtta või tagasi panna. Üksuse otsus kehtestada piirangud on tingitud sellest, et külmkappi kasutasid igast osakonnast kindel arv kinnipeetavaid, kes keelasid enamusel külmkappi enda toiduaineid panna. Üksus taastab külmkapile vaba ligipääsu, kui on kindel, et igale kinnipeetavale on tagatud õigus kasutada temale määratud sahtlit.
3.Viru Vanglas registreeriti 5. märtsil 2019. a A. Safjanovi vaie eelnimetatud vastuse peale, milles A. Safjanov palub avada külmkapp või alternatiivselt võimaldada külmkappi neli korda
päevas. A. Safjanov põhjendab, et vangla on rikkunud vastamise tähtaega. Samuti, vanglale on teada süüdlased ning nende karistamine ei oleks probleem.
4.Viru Vangla 25. märtsi 2019. a vaideotsuses nr 6-12/111-2 jättis A. Safjanovi vaide rahuldamata. Vangla põhjendab, et on 26. veebruari 2019. a otsusega nr 6-10/2579-2 ületanud õigusnormidega ettenähtud 30-päevast vastamistähtaega, mis oli õigusvastane, kuid see ei mõjutanud asja otsustamist. Vangla vabandab otsuse viibimise eest. Toiduga piinamist ei toimu ning see, kuidas näeb välja kinnipeetavate külmkapi kasutamine, on üksuse otsustada. Lisaks, A. Safjanovi vaie sisaldab muu hulgas muud pöördumist, kuna vaide esitaja nõuab alternatiivina võimaldada külmkapi kasutamist neli korda päevas. Tulenevalt sellest käsitletakse seda kui taotlust toimingu sooritamiseks, eraldatakse vaidemenetlusest ja sellele vastatakse eraldiseisvalt.
5.Viru Vangla 16. aprilli 2019. a vastuses nr 6-10/2579-5 märgib, et lahendab A. Safjanovi taotluse osas, kus ta soovib, et külmkapist oleks asjade võtmine ja sinna panemine võimalik neli korda päevas. Vangla leiab, et külmkapist toiduainete võtmine ja tagasipanemine kahel korral on piisav ning ei muuda kehtestatud korda.
6.A. Safjanov esitas Tartu Halduskohtule 7. aprillil 2019. a kaebuse Viru Vangla 25. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 6-12/111-2 tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks ning alternatiivse nõude kohaldamiseks võimaldada neli korda päevas külmkappi. Kaebuses on esitatud taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kaebaja põhjendab, et Viru Vangla on rikkunud pöördumiste vastamise tähtaega. Vanglale on teada need kinnipeetavad, kes teisi terroriseerivad ning vangla sisuliselt tolereerib seda. Vangla ei ole tänaseni koostanud külmkapi sulgemise otsust või käskkirja. Kaebajal on õigus tarvitada isiklikke legaalselt Viru Vangla kauplusest soetatud toiduaineid. Kaebaja vaiet ei ole lahendatud täies ulatuses, kuna alternatiivsele nõudele ei ole hinnangut antud. Kaebaja eelistab enda toiduaineid vangla poolt pakutavale ning tema toiduained riknevad.
7.Viru Vangla esitas kohtule 15. aprillil 2019. a vastusena 10. aprilli 2019. a kohtunõudele Viru Vanglas 18. jaanuaril 2019. a registreeritud A. Safjanovi avalduse, Viru Vangla
26.veebruari 2019. a vastuse nr 6-10/2579-2, Viru Vanglas 5. märtsil 2019. a registreeritud A. Safjanovi vaide ning Viru Vangla 25. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 6-12/111-2.
8.Viru Vangla esitas kohtule 16. aprillil 2019. a vastusena 15. aprilli 2019. a kohtunõudele Viru Vangla 16. aprilli 2019. a vastuse nr 6-10/2579-5 ning teatas, et eelnimetatud vastusele kinnipeetav vaiet esitanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
9.Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kuigi justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Sirje Kaljumäe
11.märtsi 2019. a käskkirjast nr 11-1/19/6 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab käesolevat haldusasja Tartu kohtumaja kohtunik Kadri Palm.
10.Kohus lähtub kaebaja nõuete määratlemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab Viru Vangla 25. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 6-12/111-2 tühistamist ning kaebuse rahuldamist. Kohus saab aru, et
kaebaja peab kaebuse rahuldamise all silmas Viru Vanglas 5. märtsil 2019. a registreeritud vaide esemeks olevate nõuete rahuldamist. Seetõttu mõistab kohus, et kaebaja nõuab lisaks Viru Vangla 25. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 6-12/111-2 tühistamisele ka Viru Vangla
26.veebruari 2019. a vastuse nr 6-10/2579-2 õigusvastasuse kindlakstegemist ning Viru Vangla kohustamist lõpetada kaebaja suhtes külmkapi kasutamise piirang. Alternatiivselt nõuab kaebaja Viru Vangla kohustamist võimaldada külmkappi neli korda päevas. Lisaks on A. Safjanov esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks lõpetada kohtumenetluse ajaks kaebaja suhtes külmkapi kasutamise piirang.
11.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas, hinnates kaebaja alternatiivset nõuet Viru Vangla kohustamiseks võimaldada külmkappi neli korda päevas (I) ning seejärel nõudeid vangla 26. veebruari 2019. a vastuse nr 6-10/2579-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, vangla kohustamiseks lõpetada külmkapi kasutamise piirang ja vangla 25. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 6-12/111-2 tühistamiseks (II). Viimaks lahendab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (III). I
12.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
13.Viru Vanglas registreeriti 5. märtsil 2019. a kaebaja vaie, mis sisaldas endas ka taotlust võimaldada külmkappi neli korda päevas. Varasemates avaldustes, sh Viru Vanglas
18.jaanuaril 2019. a registreeritud avalduses kaebaja eelnimetatud taotlust esitanud ei ole.
14.Viru Vangla lahendas kaebaja taotluse 16. aprilli 2019. a vastuses nr 6-10/2579-5, kuid kaebaja ei ole Viru Vangla teatel esitanud eelnimetatud vastuse peale vaiet, mille vangla oleks saanud tagastada, osaliselt rahuldada, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätta.
15.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
16.Seega kohus tagastab A. Safjanovi kaebuse alternatiivselt Viru Vangla kohustamiseks võimaldada külmkappi neli korda päevas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. II
17.Kaebajale on vastavalt VangS § 48 lg-le 1 tagatud õigus osta soovi korral vangla kauplusest toiduaineid ning Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (Viru Vangla kodukord) p 3.8 kohaselt on kaebajale määratud toiduainete säilitamiseks külmkapis riiul või sahtel. Õigusaktides ei ole kehtestatud, millal ning millise sagedusega tuleb kinnipeetavatele ligipääs külmkapile võimaldada.
18.Viru Vangla 26. veebruari 2019. a vastusest nr 6-10/2579-2 tulenevalt võimaldatakse osakonnas, kus kaebaja viibib, külmkapist toiduaineid võtta ning neid sinna tagasi panna enne lõunat ja õhtusel ajal enne kambriuste sulgemist (kell 11.30-11.45 ja 19.30-19.45, 11.30-11.45 ja 16.30-16.45). Samuti selgitab vangla, et piirang külmkapi kasutamisele seati, kuna
varasemalt kasutasid külmkappi üksnes kindlad kinnipeetavad, kes keelasid teistel kinnipeetavatel külmkappi enda toiduaineid panna.
19.Kohtu hinnangul ei saa kehtestatud piirangut pidada ebamõistlikuks, kuna sel viisil tagatakse õigus külmkapis toiduaineid säilitada võrdväärselt kõikidele kinnipeetavatele. Kuna kaebajal on võimalik külmkapist asju võtta ning sinna tagasi panna kaks korda päevas, on talle tagatud piisav ligipääs oma toiduainetele. Usutav ei ole ka kaebaja väide, et tema toiduained riknevad. Kaebajal on võimalik külmkapist toiduaineid välja võtta üksnes osas, mis ta ära tarbib, ning sisseostude tegemisel on kaebajal võimalik arvestada asjaoluga, et külmkapi kasutamisele on seatud teatud piirang. Samuti ei pea kaebaja külmkapis säilitama kõiki vangla kauplusest ostetud toiduaineid. Toiduaineid, mis ei vaja külmkapis säilitamist, on võimalik vastavalt justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lg-le 1 ja Viru Vangla kodukorra p-le 8.1.1. hoida kinnipeetavatel enda juures kambris.
20.Samuti on oluline, et toiduainete ostmine vangla kauplusest on üksnes kinnipeetavatele tagatud lisavõimalus toidu hankimisel, arvestades, et kinnipeetavate toitlustamine tagatakse vangla poolt vastavalt VangS § 47 lg-le 1 ja sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrusele nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“.
21.Kohus selgitab seoses Viru Vangla 26. veebruari 2019. a vastusega nr 6-10/2579-2, et kuigi Viru Vanglas 18. jaanuaril 2019. a registreeritud kaebaja avalduse pealkiri oli „Teabenõue, toimingu põhjendamine, õiguste kaitse“, ei olnud tegemist teabenõudega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 6 mõttes, millele kohaldub AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud 5-tööpäevane vastamise tähtaeg. Kaebaja avaldus sisaldas nõuet põhjendada 12. jaanuaril 2019. a külmiku sulgemist ning taotlust lõpetada kaebaja suhtes külmkapi kasutamise piirang. Viru Vangla kodukorra p 11.1.5 kohaselt on kirjalikule pöördumisele vastamise tähtaeg üldjuhul 30 päeva. Vaidlus puudub asjaolus, et Viru Vangla on 30-päevast vastamise tähtaega ületanud, kuid vangla on
25.märtsi 2019. a vaideotsuses nr 6-12/111-2 oma eksimust tunnistanud ning kaebaja ees vabandanud. Seetõttu ei ole ka eeltoodud riive tõttu täiendavalt Viru Vangla 26. veebruari 2019. a vastuse nr 6-10/2579-2 õigusvastasuse kindlakstegemine vajalik. Tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda toimingu õigusvastasuses.
22.Samuti, Viru Vangla on 16. aprilli 2019. a vastuses nr 6-10/2579-5 käesolevaks hetkeks lahendanud kaebaja alternatiivse nõude võimaldada külmkappi neli korda päevas, mistõttu ei saa vangla 25. märtsi 2019. a vaideotsuses nr 6-12/111-2 alternatiivse nõude lahendamata jätmise tõttu vaideotsust õigusvastaseks pidada. Ka eelkirjeldatud vaideotsuse kohaselt lahendatakse alternatiivne nõue eraldiseisvas menetluses.
23.Vangla poolt külmkapi kasutamisele piirangu seadmine, 26. veebruari 2019. a vastuse nr 6-10/2579-2 hilinenult koostamine ning Viru Vanglas 5. märtsil 2019. a registreeritud kaebaja vaides sisalduva alternatiivse nõude hilisem lahendamine saab kaebajale põhjustada üksnes väheseid ebamugavusi, mistõttu ei ole kohtu hinnangul kaebaja põhiõiguste riive intensiivsus suur. Samuti ei kuuluks kaebus tõenäoliselt eespool toodud põhjustel rahuldamisele.
24.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
25.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. Safjanovi kaebuse Viru Vangla 26. veebruari 2019. a vastuse nr 6-10/2579-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, vangla kohustamiseks
lõpetada kaebaja suhtes külmkapi kasutamise piirang ning vangla 25. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 6-12/111-2 tühistamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
26.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III
27.Kaebaja on käesolevas haldusasjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega esitanud samal eesmärgil ning samadel põhjendustel esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka varasemalt Viru Vanglas 5. märtsil 2019. a registreeritud vaide menetluse käigus. Varasemalt esitatud taotlus registreeriti Tartu Halduskohtus 7. märtsil 2019. a haldusasjana nr 3-19-420 ning kohus jättis
19.märtsi 2019. a määruses nr 3-19-420 kaebaja taotluse rahuldamata.
28.Kuigi kaebaja nõudis haldusasjas nr 3-19-420 esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse staadiumis, siis oleks vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus vastavalt HKMS § 249 lg 4 p-dele 1 ja 2 kehtinud kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata või kohtuotsuse jõustumiseni, või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.
29.HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui sama seadustik ei näe ette teisiti.
30.Kuna käesolevas haldusasjas esitatud taotlus on esitatud samadel asjaoludel ja samal alusel nagu haldusasjas nr 3-19-420, milles kohus on kaebaja taotluse juba sisuliselt lahendanud, jätab kohus A. Safjanovi esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.
31.Seonduvalt kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele ja esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.