Teenistussuhted › Riigiteenistus

2 ningTallinna Linnavalitsuse 20.03.2018 korraldus nr 945-k „Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti teenistuskohtade koosseisu muudatus". Koondamisega seonduvalt E.T.ile maksti hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses vastavalt ATS § 102 lg-le 1 (p. 2). Lisaks E.T.ile maksti palka koondamisest kirjalikult etteteatamise tähtajast puudu jäänud 60 kalendripäeva eest ATS § 101 lg 1 p 3 ja lg 6 järgi, E.T.i teenistusstaaž seisuga 30.06.2018 oli 9 aastat ja 1 kuu (p. 3). Samuti E.T.ile maksti hüvitust kasutamata jäänud puhkuse eest 40 kalendripäeva ulatuses (p. 4). E.T. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Transpordiameti 27.06.2018 käskkirja nr 7.-1.1/18/109pk õigusvastaseks tunnistamise ning hüvitise väljamõistmise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja väidab, et tema teenistusest vabastamine koondamise tõttu oli õigusvastane. I E.T. töötas alates 01.06.2009 Tallinna Transpordiameti linnatranspordi osakonnas taksoveo vanemspetsialistina. 12.03.2018 E.T. haigestus ja jäi töövõimetuslehe alusel töökohustuste täitmisest eemale. 2018 märtsis (Tallinna Linnavalitsuse 21.03.2018 korraldus nr 438-k) kustutati Tallinna Transpordiameti koosseisust struktuuriüksus- linnatranspordi osakond ning moodustati parkimiskorralduse sektor. Sisuliselt muudeti vaid struktuuriüksuse nimetust ja kaotati juhataja ametikoht. Ametikohtade arv, ametinimetused ja palgamäärad jäid samaks. Ameti struktuuris juba olevate üksuste- piletisüsteemi sektor, bussiterminali sektor, arenguosakond, sõitjateveo osakond, liikluskorralduse osakond osas muudatusi ei tehtud. Transpordiameti teenistuskohtade arv vähenes 52-lt 51-le, vähenemine toimus linnatranspordi osakonna juhataja koha kaotamise tõttu. Korralduse seletuskirja kohaselt anti alates 02.04.2018 osa transpordiameti linnatranspordi osakonna ülesannetest taksoveo valdkonnas üle Munitsipaalpolitsei Ametile (edaspidi MUPO), samas aga ülesannete vähendamise tõttu ameti struktuuris muudatusi ei tehtud. Lisaks on seletuskirjas märgitud, et MUPO taksoalase töömahu kasvamisel kustutatakse transpordiametist taksoveo vanemspetsialisti ning taksoveo- ja liinilubade peaspetsialisti ametikohad, mille eelarvelised vahendid antakse munitsipaalpolitsei ametile üle hiljemalt nelja kuu möödudes. Lisaks sellele alustas MUPO reaalselt taksoveo valdkonnas ülesannete täitmisega 23.03.2018, seda on kinnitanud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastuseks teabenõudele. Kuigi E.T.i ametijuhendi üldsätteid 26.03.2018 muudeti, tema tööülesannetes muudatusi ei tehtud, st ta pidi jätkama samade ülesannete täitmist, nagu ta oli seni täitnud. Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2018 korraldusega nr 945-k kustutati Tallinna Transpordiameti parkimiskorralduse sektori koosseisust taksoveo vanemspetsialisti (E.T.i) ametikoht ning taksoveo- ja liinilubade peaspetsialisti ametikoht, millega vähenes Transpordiameti teenistuskohtade arv 51-lt 49-le. MUPO üldosakonna koosseisus moodustati täiendavalt kaks peaspetsialisti ametikohta, mis seletuskirja kohaselt olid vajalikud Transpordiametilt üle võetud tegevuste jätkamiseks. 20.06.2018 koostati E.T.i teenistusest vabastamise etteteatamise kiri, mille ta sai posti teel kätte 21.06.2018. Tallinna Transpordiamet juhataja 27.06.2018 käskkirjaga 7.1.1/18/109pk vabastati parkimiskorralduse sektori taksoveo vanemspetsialist E.T. teenistusest alates 01.07.2018 ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu ning määrati temale hüvitised. II Kaebaja leiab, et koondamissituatsiooni ei esinenud. ATS § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. ATS § 98 lg 1 p 1 kohaselt viiakse ametnik tähtajatult üle teisele ametikohale, kui ametikoha ülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele struktuuriüksusele või teisele ametiasutusele. Ametikoha ülesanded anti juba alates 02.04.2018 Tallinna Transpordimetilt osaliselt üle MUPO-le ja osaliselt jäid ülesanded Transpordimeti parkimiskorralduse sektorile. Riigikohus on 25.01.2017 otsuses

asjas nr 3-3-1-49-16 selgitanud, et selle tuvastamiseks, kas konkreetse ametikoha ülesanded antakse üle või mitte, tuleb uurida ametikohtade tööülesannete sisu ja mahu kattuvust. Üleandmist tuleb jaatada, kui ametikohtade teenistussuhte tingimused ja ülesanded olulises osas kattuvad. Kui MUPO üldosakonna peaspetsialisti ametikoha ametijuhendis esitatud ülesandeid võrrelda parkimiskorralduse sektori taksoveo vanemspetsialisti ülesannetega, siis ametikohtade teenistussuhte tingimused ja ülesanded kattuvad olulises osas. Mõlemal ametikohal on olulisemaks nõudeks haldumenetluse korrektne ja viivitusteta läbiviimine. Kuigi MUPO ametnikule esitatud nõuete loetelu on pikem kui taksoveo vanemspetsialistile, siis on tegemist nõuetega, mida tänapäeval nõutakse kõigilt riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistusse astuvatelt ametnikelt. Vastustaja on tuginenud sellele, et üldosakonna peaspetsialisti ametikohustuseks oli ka väärteomenetlustes osalemine, kuigi ametijuhendis seda ei ole. Väärteomenetluste osalevate pädevate ametikohtade nimekiri kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 27.06.2018 määrusega nr 29 „Tallinna Linnavalitsuse 09.06.2010 määruse nr 55 „Volituste andmine väärteomenetluses osalemiseks ja selle käigus delikaatsete isikuandmete töötlemiseks“ muutmine“. Väärteomenetlustes osalemise pädevus anti üldosakonna peaspetsialistile hiljem kui kinnitati ametikoha ametijuhend, samuti ei olnud väärteomenetluses osalejatele ette nähtud täiendavaid nõudeid, mistõttu ametikohale esitatud kvalifikatsiooninõuetele vastamisel oli kaebajal ka pädevus väärteomenetlustes osalemiseks. Seega saab väita, et kahe ametikoha teenistussuhte tingimused ja ametikohale esitatavad kvalifikatsiooninõuded on niivõrd sarnased, et E.T.i koondamine oli ATS § 90 lg 3 kohaselt keelatud. III Kui kohus leiab, et koondamissituatsioon siiski esines, siis rikkus Tallinna Transpordiamet koondamise läbiviimisel ATS § 90 lg-t 7. Enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral. Juba eelviidatud Riigikohtu 25.01.2017 otsuses asjas nr 3-3-1-49-16 on kohus märkinud, et: “ATS § 90 lg-st 7 ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist teist ametikohta ametnikule enne koondamist pakkuda. Säte kohustab ametiasutust hindama, kas isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba ametikoht on olemas. Selline hindamine on olemuselt õigusnormis nimetatud faktiliste asjaolude kindlaks tegemine. Kui selline vaba ametikoht ametiasutuses leidub, on võimalus ATS § 90 lg 7 mõttes olemas ning ametikohta tuleb pakkuda“. Ajal, kui E.T.ile teatati teenistusest vabastamisest, toimus Transpordiametis sisekonkurss sõitjateveo osakonna infrastruktuuri juhtivpeaspetsialisti kohale. Vastustaja väitis, et neil puudus teave, et kaebaja õpib logistika eriala. Samuti väitis vastustaja, et ametikoht eeldanuks kogemust lepingute ettevalmistamisel ja hangete läbiviimisel. Riigikohus on 27.03.2018 otsuses kohtuasjas nr 3-16-340 oma eelnevale praktikale viidates märkinud, et ametiasutusel on kohustus põhjendada ametikohtade pakkumata jätmist tagantjärele, kui kohtumenetluses seatakse kahtluse alla koondamise õiguspärasus. Põhjenduste esitamine on vajalik just selleks, et kontrollida, kas asutus on püüdnud vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule sobiva teise vaba ametikoha pakkumise teel. Kaebaja leiab, et tema poolt osutatud ametikoha pakkumata jätmist ei ole vastustaja usutavalt põhjendanud. Kaebaja on 23.10.2018 seisukohas nimetanud isikud, kes olid tema õpingutest teadlikud, samuti on kaebaja esitanud kohtule õppeasutuse tõendi õpingute kohta. Kõigile kandidaadile esitatud nõuetele kaebaja vastas ja talle tulnuks nimetatud ametikohta pakkuda. Vastustaja on Riigikohtu praktikale tuginedes väitnud, et tal ei olnudki kohustust konkursi teel täidetavat kohta E.T.il pakkuda, vaid E.T. oleks ise saanud ja võinud sellele kohale kandideerida. Viide on täiesti asjakohatu ja eksitav, sest E.T.il puudus vajadus ja kavatsus sellele ametikohale kandideerida, kuna konkursi tähtpäeva

saabumisel ei olnud ta enda ametikoha koondamisest ja uue töökoha otsimise vajadusest teadlik. ATS § 90 lg 7 eesmärk on ametniku teenistusest vabastamise vältimine ametnikule sobiva teise ametikoha pakkumise teel. Teenistusest vabastamisel rikutakse ATS § 90 lg 7 nõudeid, kui ametiasutus ei püüa vältida isiku teenistusest vabastamist sobiva ametikoha leidmise teel. Seega tuleb ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus alati kaaluda, kas ametnikule sobiva ametikoha leidmine on võimalik ja juhul, kui ei ole võimalik, tuleb teenistusest vabastamise motiveeringus ka pakkumata jätmist põhjendada. Lisaks tuleb tähele panna, et sobivate ametikohtade leidmisel tuleb vaatluse alla võtta kõik ametiasutuse ametikohad, sh ka konkursi teel täidetavad ametikohad. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole teinud endast kõike olenevat, et vältida kaebaja teenistusest vabastamist ja võimaldada tal töötamise jätkamist. Tunnistaja S. T. ́u ütlustega on tõendatud, et tal oli 2015 kaebajaga vestlus, kus kaebaja informeeris teda soovist eriala vahetada ja uude õppeasutusse õppima asumisest. Kui tunnistajale oli see asjaolu meeles 2019 veebruaris, siis on tõenäoline, et ta pidi seda teadma ka 2018 juunis, kui toimus kaebaja koondamine. Kui vastustaja teenistuja, kes tegeleb ametnike teenistusest vabastamisega, sh koondamisega, omab infot, et ametnik, kelle koondamise menetlus on käimas, võib omada vajalikku haridust või on seda omandamas ja selle tingimuse täitmisel oleks tal võimalik jätkata tööd samas asutuses, siis peab ta koguma täiendavat infot ja tegema kõik endast oleneva, et ametnik saaks samas asutuses teenistust jätkata. Tunnistaja S. T. kinnitas, et koondamise läbiviimisel puudus kaebajaga igasugune suhtlus. Kuna ametikohti, mida kaebajale oleks võinud pakkuda, ei olnud palju, siis ei olnud asjaolude väljaselgitamine ka asutuse jaoks liigselt koormav. ATS § 26 lg 1 p-st 3 tuleneb, et ametikohale asumiseks peab isik muude dokumentide seas esitama tunnistuse või diplomi vajaliku hariduse kohta. Seadusest ei tulene, et ametnik peab omaalgatuslikult teavitama asutust enda õppima asumisest. Vastava tõendi (õppeasutuse teatis) esitamine on vajalik, kui ametnik soovib tasemeõppes või täiendkoolituses osalemiseks kasutada õppepuhkust. Kuna suulises vestluses osakonnajuhatajaga kaebajale ei võimaldatud õppepuhkust kasutada, siis ei pidanud ka vastavat tõendit vastustajale õppimise alustamisel või õppimise ajal esitama. Ei saa eeldada, et inimene informeerib tööandjat tema isiklikus elus toimuvatest sündmustest, et asutusel oleks ametniku koondamise hetkel olemas talle teise ametikoha pakkumiseks vajalik informatsioon. Ka koondamise situatsioonis peab asutus tegutsema aktiivselt ega saa lähtuda vaid infost, mida talle varasemalt on dokumentaalset esitatud. Kaebaja leiab, et tema koondamise läbiviimisel on vastustaja rikkunud ATS § 51 lgst 7 tulenevat ametiasutuse hoolitsuskohustust. Kui teenistusest vabastamisel talle teise ametikoha pakkumise kohustuse eesmärk on anda ametnikule võimalus jätkata töötamist samas asutuses, siis peab asutus hoolitsuskohustuse raames seda eesmärki silmas pidades ka ametniku huvidest lähtuvalt tegutsema. Selline tegutsemine tähendaks eelkõige asjaolude kindlakstegemist, mis võimaldaksid ametnikul teenistust jätkata. Teenistusest vabastamine koondamise tõttu on ilmselgelt ametniku õigustesse sekkuv. Ametiasutuse hoolsuskohustus hõlmab ka ärakuulamiskohustust, lisaks kaebajaga suhtlemine, et teha kindlaks kaebaja sobivus vabale ametikohale.

Vastustaja väidab, et kaebaja seisukoht, mille kohaselt muudeti teda informeerimata parkimiskorralduse sektori taksoveo vanemspetsialisti ametijuhendit, ei oma koondamise seaduslikkuse hindamisel õiguslikku tähendust. Vastustaja märgib, et taksoveo vanemspetsialisti ametijuhendi muutmise tingis ameti teenistuskohtade koosseisu muudatus, mille kohaselt nimetati ameti linnatranspordi osakond ümber parkimiskorralduse sektoriks ning vastavalt sellele tehti ka ametijuhendi päises vastav muudatus. Tegemist oli seega vormilise muudatusega, mis ei saanud rikkuda kaebaja õigusi koondamisel.

Vastustaja ei ole koondamisel rikkunud ATS § 90 lg 3. ATS § 90 lg 3 võimaliku rikkumise tuvastamiseks tuleb võrrelda ülesandeid, mida kaebaja täitis oma ametikohal, ülesannetega, mis on ametnikul MUPO üldosakonna peaspetsialisti ametikohal. ATS § 90 lg 3 kohaldatavuse hindamisel ei saa piirduda üksnes ametikohtade üldiste ülesannete võrdlemisega, vaid võrrelda tuleb ka ülesannete sisu ja mahu kattuvust. Tallinna Linnavolikogu 05.04.2018 määrusega nr 7 „Tallinna Transpordiameti põhimääruse ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti põhimääruse muutmine“ muudeti ameti põhimäärust ning tunnistati kehtetuks põhimääruse § 6 lg 1 p 19 ja muudeti punkti 20 sõnastust. Määrusega anti MUPO-le ülesanne menetleda taksoveolubasid, taksoveo sõidukikaarte ja juhi teenindajakaarte ning teostada järelevalvet taksoveolubade, taksoveo sõidukikaartide ja juhi teenindajakaartide üle. Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2018 korraldusega nr 945-k „Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti teenistuskohtade koosseisu muudatus“ kustutati ameti parkimiskorralduse sektori koosseisust taksoveo vanemspetsialisti ametikoht ja taksoveo- ja liinilubade peaspetsialisti ametikoht ning moodustati MUPO üldosakonna koosseisus täiendavalt kaks peaspetsialisti ametikohta. MUPO üldosakonna peaspetsialisti (sõitjateveo valdkond) ametijuhend kinnitati MUPO 21.06.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/25. Kui võrrelda vaidlusaluseid ametikohti (ameti parkimiskorralduse sektori taksoveo vanemspetsialist ja MUPO üldosakonna peaspetsialist) kattuvad need üksnes üldiste ülesannete osas. MUPO üldosakonna peaspetsialist ülesannete maht on aga suurem ja töö sisu teine. Nimelt osaleb üldosakonna peaspetsialist ametijuhendi p 3.13 kohaselt ka järelevalvealastel reididel ja üritustel avaliku korra tagamise ülesannete täitjana. Lisaks ametijuhendis sätestatule kuulub peaspetsilist ametkohustuste hulka väärteomenetluses osalemine. Tallinna Linnavalitsuse 27.06.2018 määrusega nr 29 „Tallinna Linnavalitsuse 09.06.2010 määruse nr 55 „Volituste andmine väärteomenetluses osalemiseks ja selle käigus delikaatsete isikuandmete töötlemiseks“ muutmine“ on antud MUPO üldosakonna peaspetsialistile õigus osaleda väärteomenetlustes, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 ja § 663, alkoholiseaduse § 68, 69 ja 71, pakendiseaduse § 29-30, karistusseadustiku § 262 ja § 372, jäätmeseaduse § 120-12611 liiklusseaduse § 242 ja 261, ühistranspordiseaduse § 85-91 ja 941, kaubandustegevuse seaduse § 26 ja 29, tubakaseaduse § 39-47 ja 49-50, ehitusseadustiku § 134-140, looduskaitseseaduse § 71, 73 ja 74, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse § 151 reklaamiseaduse § 33-35 ja muinsuskaitseseaduse § 45-471 rikkumisi. Olgugi, et ametijuhendis ei ole ex pressis verbis sätestatud üldosakonna peaspetsialisti kohustus väärteomenetluse läbiviimiseks, tuleneb peaspetsialist kohustus väärteomenetlusi läbi viia Tallinna Linnavalitsuse 27.06.2018 määrusest nr 29. Seega on MUPO üldosakonna peaspetsialisti ülesanded oluliselt laiemad ja sisu teine, kui olid ameti taksoveo vanemspetsialisti ülesanded, need ei kattu ning laienevad veelgi. Üldosakonna peaspetsialist peab tegelema hoopis rohkemate ja sisult uute tööülesannetega. Eeltoodut arvestades ei olnud koondamine vastuolus ATS § 90 lg-ga 3 ja vastustajal ei olnud keeldu kaebaja koondada ATS § 90 lg 1 p 2 alusel. Vastustaja seisukoht ATS § 90 lg 7 rikkumise osas. ATS § 90 lg 7 mõtte kohaselt tuleb enne koondamist võimaluse korral pakkuda samas ametiasutuses potentsiaalse koondatava haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Ametis puudusid ametikohad, mis vastaksid kaebaja eelmise ametikohaga sarnastele teenistusülesannetele. Transpordiamet kuulutas 06.06.2018 välja konkursi ajutiselt äraoleva sõitjateveo osakonna infrastruktuuri juhtivspetsialisti ametikoha täitmiseks. Ametikohale kandideerijal pidi olema kõrgharidus (selle omandamine lõppjärgus) liikluskorralduse, ohutuse või logistika erialal. Ametikohale sai kandideerida kuni 20.06.2018. Amet ei pakkunud kaebajale vakantset ametikohta, sest ametil puudus mistahes teave selle kohta, et kaebajal oleks kõrgharidus (selle omandamine lõppjärgus) logistika erialal. Kaebaja esitas väite õppimise

kohta Ettevõtluskõrgkoolis Mainor (edaspidi Mainor) alles kaebuses Tallinna Halduskohtule. Ekslik on kaebuses esitatud väide, et vastustaja oli teadlik sisekonkursi korraldamise ajal kaebaja õppimisest Mainoris logistika erialal. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vastustaja teadis või pidi teadma kaebaja õppimise faktist konkursi korraldamise ajal. Kaebaja ei informeerinud vastustajat õppimisest Mainoris ei kirjalikus ega ka suulises vormis. Tunnistaja S. T. ütluste kohaselt ei teadnud amet ega ka tema asjaolust, et kaebaja õpib Mainoris logistika erialal. Kaebaja ei esitanud ametile (personaliteenistusele) õppimist tõendavaid dokumente. Ka ei informeerinud kaebaja personaliteenistust suulises vormis õppimise faktist Mainoris logistika erialal. Eeltoodut arvestades ei teadnud vastustaja ega pidanudki teadma, et kaebaja õpib Mainoris logistika erialal ning puudus alus vakantse ametikoha pakkumiseks koondamisel kaebajale. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-50-11 p 14 märkinud järgmist: „Ametiasutusel puudub kohustus koondamissituatsiooni olevale ametnikule pakkuda konkursi korras täidetavat ametikohta. Koondamissituatsioonis olev ametnik ei saa ametiasutusele dikteerida, millises korras viimane täidab konkursi korras täidetava koha“. Riigikohtu seisukohast tulenevalt ei pidanud amet pakkuma kaebajale ametikohta, mis kuulus täitmisele konkursi korras. Vastustaja ei ole seega rikkunud koondamisel ATS § 90 lg 7 ning vastustajal ei olnud keeldu kaebaja ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ning tunnistaja vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetletud haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas kaebuse esitaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu oli õiguspärane või mitte. E.T.i teenistusest vabastamise aluseks on koondamine Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 järgi, mille kohaselt ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Tallinna Transpordiameti 20.06.2018 teates nr 7.-3/18/47-I „Teenistusest vabastamisest etteteatamine“ teavitatakse kaebajat, et ta vabastatakse teenistusest ATS § 90 lg I p 2 alusel koondamise tõttu arvates 01.07.2018 seoses Tallinna Transpordiameti parkimiskorralduse sektori (endine linnatranspordi osakond) taksoveo vanemspetsilisti ametikoha kaotamisega ameti koosseisust. Nimetatud teates on toodud koondamise põhjendused. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lõike 1 punkti 2 alusel võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametikoht ametiasutuse koosseisust. Teenistusest vabastamise etteteatamise kirjas (koondamisteates) selgitatakse järgmist: Tallinna Linnavalitsus otsustas oma 20.06.2018 korraldusega nr 945-k „Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti teenistuskohtade koosseisu muudatus" muuta alates 01.07.2018 kahe ameti teenistuskohtade koosseisu. Seoses Tallinna Transpordiameti ja Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) töö ümberkorraldamisega alates 02.04.2018 on transpordiameti taksoveo valdkonnas kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmine üle antud MUPO-le. Funktsioonide üleandmisel oli vajalik muuta ka kahe ameti põhimääruseid, mistõttu ei saanud munitsipaalpolitsei amet koheselt asuda taksondusega seotud ülesannete täitmisele ning funktsiooni täitmine tuli tagada transpordiametil. Tallinna Linnavalitsuse 21.03.2018 korraldusega nr 438-k „TalIinna Transpordiameti ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti teenistuskohtade koosseisu muudatus" muudeti alates 02.04.2018 Transpordiameti

linnatranspordi osakond ümber parkimiskorralduse sektoriks, mida juhib otsealluvuse korras ameti juhataja asetäitja. Osakonna endised tööülesanded on jagatud sektori teenistujate vahel. Kommertsiliini vedudega seotud töö funktsioone hakkavad peale kahe taksondusega seotud ametikoha kustutamist alates 01.07.2018 täitma sõitjateveo osakonna teenistujad. Tänaseks on MUPO kõik taksondusega seotu Tallinna Transpordiametilt üle võtnud, millest tulenevalt kaob Tallinna Transpordiametil vajadus taksoveoga seotud ametikohtade järele ning Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2018 korralduse alusel kustutatakse alates 01.07.2018 Tallinna Transpordiameti koosseisust taksoveo vanemspetsialisti ametikoht (ametikoha alus ATS § 7 lg 3 p 2 põhipalga vahemik 800-1600 eurot), so E.T.i ametikoht. ATS § 90 lg 7 kohaselt peab ametnikule pakkuma võimaluse korral teist ametikohta. Koondamisteates märgitakse, et Tallinna Transpordiametil ei ole pakkuda E.T.i haridusele, töökogemustele, teadmistele ja oskustele vastavat senise ametikohaga samaste teenistusülesannetega ametikohta. Kaebajat teavitatakse sellest, et ta vabastatakse teenistusest ATS § 90 lg I p 2 alusel koondamise tõttu arvates 01.07.2018 seoses transpordiameti parkimiskorralduse sektori (endine linnatranspordi osakond) taksoveo vanemspetsilisti ametikoha kaotamisega ameti koosseisust. Teates märgitakse, et kuna E.T.il on teenistusest vabastamise seisuga teenistusstaaži üle üheksa aasta, siis ATS § 101 lg I p 3 alusel tuleb temale koondamisest kirjalikult ette teatada 60 kalendripäeva. ATS § 101 lg 6 järgi makstakse E.T.ile palka iga etteteatamise tähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Lisaks ATS § 102 lg 1 alusel makstakse koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral E.T.ile hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses. Ühtlasi E.T.it teavitatakse sellest, et ATS § 102 lg 2 alusel on tal õigus saada Eesti Töötukassast kindlustushüvitist koondamise korral ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kohus märgib, et teenistusest vabastamise põhjendused ei pea tingimata olema teenistusest vabastamise käskkirjas, need võivad sisalduda ka muus menetlusdokumendis, mille sisuga on selle adressaat tutvunud. Kohus möönab, et teenistusest vabastamise käskkirjas ei ole põhjendusi toodud, küll aga on need olemas ülaltoodud teenistusest vabastamise etteteatamise kirjas (koondamisteates), millega on tutvunud ka E.T.. Kohtu hinnangul on need põhjendused piisavalt selged ja arusaadavad ning kohus ei hakka neid üle kordama. Kohus, hinnanud poolte põhjendusi ning haldusasjas esitatud tõendeid, nõustub vastustaja seisukohtadega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt HKMS § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. ATS § 90 lg 3 kohaselt koondamine ei ole lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele (koondamise keeld). Kohus leiab, et koondamise keeldu antud juhul ei eksisteerinud. Kohus nõustub vastustajaga, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti üldosakonna peaspetsialisti ülesanded on oluliselt laiemad ja sisu teine, kui olid Tallinna Transpordiameti taksoveo vanemspetsialisti ülesanded, need sisuliselt ei kattu (väidetavalt laienevad veelgi) ning üldosakonna peaspetsialist peab tegelema rohkemate ja sisult uute tööülesannetega, mida vastustaja on haldusasjas piisavalt põhjendanud ning kohus ei hakka põhjendusi üle kordama. Kohus vastupidiselt kaebajale leiab, et koondamissituatsioon oli olemas ning nõustub vastustaja sellekohaste põhjendustega, mida ei hakka üle kordama. Kohus on seisukohal, et vastustajal ei olnud keeldu kaebaja koondamiseks ATS § 90 lg 1 p 2 alusel. Seega leiab kohus, et vastustaja ei ole rikkunud kaebaja suhtes ATS § 90 lg-s 3 ja § 90 lg 1 p-s 2 sätestatut.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja ei ole teinud endast kõike olenevat, et vältida kaebaja teenistusest vabastamist ja võimaldada tal töötamise jätkamist. ATS § 51 lg 7 kohaselt ametiasutus peab teenistus- ja usaldussuhte raames seisma hea ametniku teenistusalaste huvide eest, sealhulgas tagama teenistusülesannete täitmiseks sobivad tingimused. Kaebaja väidab, et kui vastustaja teenistuja, kes tegeleb ametnike teenistusest vabastamisega, sh koondamisega, omab infot, et ametnik, kelle koondamise menetlus on käimas, võib omada vajalikku haridust või on seda omandamas ja selle tingimuse täitmisel oleks tal võimalik jätkata tööd samas asutuses, siis peab ta koguma täiendavat infot ja tegema kõik endast oleneva, et ametnik saaks samas asutuses teenistust jätkata. Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebajale ei olnud pakkuda sobivat vakantset ametikohta. Tunnistajana üle kuulatud personalispetsialist S. T. kinnitas kohtule, et ta ei teadnud, et E.T. õpib kõrgkoolis logistikat, kuna sellest ei olnud temaga juttu ning E.T. ei esitanud temale ka ühtegi õppimist tõendavat dokumenti, millest oleks võinud seda järeldada. Kohus märgib, et isik peab ise enda huvist lähtudes esitama kõrgkoolis õppimist tõendava dokumendi tööandjale. Tunnistaja S. T. (personalispetsialist) selgitas, et ta pidevalt saatis välja ringkirju, et inimesed kontrolliksid oma andmeid linna veebis ning teataksid muudatustest. Seega kui kaebaja asus õppima/õppis kõrgkoolis logistika erialal, siis oleks ta pidanud personalispetsialisti sellest ka teavitama kas suuliselt või kirjalikult, mida ta ei teinud, selle üle vaidlus puudub. Kaebaja esitas alles kohtumenetluse käigus 03.10.2018 AS Ettevõtluskõrgkooli Mainor tõendi nr 10.1.1/15796, millest nähtub, et E.T. on alates 31.08.2015 Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ärijuhtimise üliõpilane ja spetsialiseerub logistikale. Tööandjale jäi see tõend kaebaja poolt esitamata. Kohtu hinnangul vastustaja ei ole kaebaja suhtes rikkunud hoolsuskohustust. Kaebajal oli võimalus esitada ka oma vastuväited koondamisele, sh koolitõendi, peale koondamisteate kättesaamist. Hoolsuskohustuse nõue kehtib ka kaebaja enda suhtes, kes oleks pidanud olema huvitatud sellest, et edastada enda kohta olulist teavet tööandjale (personaliteenistusele), sh õppimise kohta. Kaebaja väidab, et vastustaja teadis, et ta õpib Ettevõtluskõrgkoolis Mainor (edaspidi Mainor) logistika erialal. Seda väidet kohtus vande all tunnistajana üle kuulatud personalispetsialist S. T. ei kinnitanud, väites, et ta ei olnud teadlik, et E.T. õpib Mainoris logistikat. Tunnistaja kinnitas kohtule, et vastasel juhul oleksid need andmed olnud kindlasti linna veebilehel ja andmebaasides, mida personalispetsialist on kohustatud jälgima/vaatama, sest andmebaasides peavad olema haridus-, isiku- ja kõik muud personaliandmed. Tunnistaja saatis pidevalt ringkirju välja, et inimesed kontrolliksid oma andmeid linna veebis ning teataksid, kui on vaja midagi parandada/muuta. Tunnistaja kinnitas, et andmed teenistujate hariduse kohta olid tal märgitud veebis ning veebiandmete kontrollimisi tegi S. T. peaaegu iga kuu. Kontrollimisel selguski, et kaebaja ei õpi ja siis S. T. vestles sellel teemal E.T.iga, mille käigus kaebaja teatas, et soovib vahetada eriala. See vestlus toimus 2015. aastal, kui kaebajal kool pooleli jäi. Rohkem vestlusi kaebajaga ei ole olnud. Tunnistaja kinnitas, et need isikud, kes õppisid, esitasid alati koolitõendi, mille alusel sai märgitud, mis koolis õpib, mis erialal, mis kursusel ja millal peaks lõpetama. Tunnistaja kinnitas, et tõendit kaebaja õppimise kohta talle ei esitatud. Inimese enda hoolsuskohustus on edastada tööandjale kõik muutuvad andmed, sh õppimise kohta, et personaliosakond saaks kanda andmed andmebaasi, kus need tehakse nähtavaks. Tunnistaja kinnitas kohtule, et tal ei olnud kaebaja ülemusega (osakonnajuhatajaga) juttu E.T.i õpingutest. Kaebaja esindaja küsimusele, kas ta teadis, et kaebaja soovis võtta õppepuhkust, aga tema osakonnajuhataja keeldus sellest suuliselt, vastas tunnistaja, et ei teadnud sellest midagi ning ei oska seda kommenteerida, see on tema jaoks üllatav väide, kuid kaebaja oleks võinud siis talle seda öelda. Tunnistaja ütluste kohaselt koondatavale ei saa vaba ametikohta pakkuda, kui sellele ametikohale on konkurss juba välja kuulutatud.

Kohus nõustub vastustaja väitega, et kaebaja õppimine kõrgkoolis logistika erialal ei olnud ametile teada ning ühtegi tõendit selle kinnitamiseks ei olnud personaliteenistusele esitatud, mida kinnitas kohtus vande all ka personalispetsialist S. T. ATS § 90 lg 7 sätestab, et ametnikule peab pakkuma võimaluse korral teist ametikohta. Vastustaja kinnitusel Tallinna Transpordiametil ei olnud pakkuda E.T.i haridusele, töökogemustele, teadmistele ja oskustele vastavat senise ametikohaga samaste teenistusülesannetega ametikohta. Seejuures kohus märgib, et kaebajale ei saanud pakkuda ametikohta, mis täideti konkursi korras. Riigikohtu halduskolleegium on kohtulahendi nr 3-31-50-11 punktis 14 asunud järgnevale seisukohale: „/.../Ametiasutusel puudub kohustus koondamissituatsiooni olevale ametnikule pakkuda konkursi korras täidetavat ametikohta. Koondamissituatsioonis olev ametnik ei saa ametiasutusele dikteerida, millises korras viimane täidab konkursi korras täidetava koha/.../“. Kohus märgib, et vastustaja ei pidanud võimalikuks kaebajale pakkuda ametikohta, millele oli juba konkurss välja kuulutatud. Vastustaja otsustas sõitjateveo osakonna infrastruktuuri juhtivspetsialisti ametikoha täita sisekonkursi korras, mida ei saa vastustajale ette heita. Samas, kui kaebajal oleks olnud huvi sellel sisekonkursil osaleda, siis oleks ta saanud seda teha (sõltumata koondamisteate kättesaamise ajast). Vastustaja kinnitas kohtule, et Tallinna Transpordiametis puudusid ametikohad, mis oleksid vastanud kaebaja eelmise ametikohaga sarnastele teenistusülesannetele. Vastustaja selgitas kohtule, et transpordiamet kuulutas 06.06.2018 välja konkursi ajutiselt ära oleva sõitjateveo osakonna infrastruktuuri juhtivspetsialisti ametikoha täitmiseks. Ametikohale kandideerijal pidi olema kõrgharidus (selle omandamine lõppjärgus) liikluskorralduse, -ohutuse või logistika erialal. Ametikohale sai kandideerida kuni 20.06.2018. Vastustaja väitel amet ei pakkunud kaebajale vakantset ametikohta, sest ametil puudus mistahes teave selle kohta, et kaebajal oleks kõrgharidus või selle omandamine lõppjärgus logistika erialal. Kaebaja esitas väite õppimise kohta Ettevõtluskõrgkoolis Mainor alles kohtus ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vastustaja teadis või pidi teadma kaebaja õppimise faktist konkursi korraldamise eel/ajal. Kaebaja ise kinnitas kohtule, et ei teavitanud personaliteenistust õppimisest kõrgkoolis logistika erialal ei kirjalikus ega ka suulises vormis. Riigikohtu ülalmainitud seisukohast tulenevalt ei pidanud amet pakkuma kaebajale ametikohta, mis kuulus täitmisele konkursi korras. Muid sobivaid vakantseid ametikohti ei olnud kaebajale pakkuda, vastupidist kinnitavaid tõendeid haldusasjas ei ole esitatud. Vastustaja kinnitas kohtule, et ametis puudusid taksoveo vanemspetsialisti ametikohale sarnaste teenistusülesannetega ametikohad. Koondamisteates selgitati kaebajale, et vastustajal ei ole pakkuda tema haridustasemele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning senise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Riigikohtu halduskolleegium on kohtulahendis haldusasjas nr 3-16-340 p-s 14 leidnud, et „/.../Ka koondatav ise võib näidata üles aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel/.../“. Kohtu hinnangul vastustaja ei ole rikkunud kaebaja suhtes ATS § 90 lg 7 nõudeid. Vastustaja on E.T.i teenistusest vabastamist koondamise tõttu piisavalt põhjendanud ning esitanud kohtule tõendid oma väidete kinnitamiseks. Kohus nõustub kõigi vastustaja poolt kohtule haldusasjas esitatud põhjendustega, mida ei pea vajalikuks üle korrata (kaebaja pool on nendega tutvunud). Ülalöeldut kokku võttes kohus asub seisukohale, et kaevatav käskkiri, mille alusel E.T. vabastati teenistusest koondamise tõttu, ei ole õigusvastane, seega puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.