Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Määruse tegemise aeg ja koht
12.04.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2259
Haldusasi
H.M. kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.10.2018 korralduse nr 13-7/00918-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – H.M., volitatud esindaja vandeadvokaat Teele Viilup Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
3-18-2259 MTA põhjendas suuliste selgitustele kutsumist sellega, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus, suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada võimalikud vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused.
2(6)
3-18-2259 1) Kaebaja peab õigusvastaseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse algatamist. Seega ei saa kaebajale panna ka kohustust kõnealuses menetluses informatsiooni esitamiseks. MTA vaidlustatud korraldus on segadusttekitav ning see ei vasta HMS § 55 lg 1 nõuetele. Korraldus ei ole pealkirjastatud haldusaktina, vaid tavapärase kirjana ning pealkirja põhjal ei ole selge, et sellega pannakse kaebajale kohustus teabe andmiseks. Seega ei ole korralduse pealkiri ja sisu omavahel kooskõlas. Korraldus on ebaselge ka seetõttu, et lisaks selle pealkirjas nimetatud teabe andmiseks kohustamise käsitlemisele sisaldab korraldus MTA otsustust kaebaja suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud haldusmenetluse algatamise kohta. 2) Korralduses on ka vastuoluliselt põhjendatud seda, millises haldusmenetluses kaebajalt informatsiooni nõutakse. Korralduses puuduvad mistahes põhjendused seoses kõnealuse vastutusmenetluse algatamisega. Käsitletud pole, kas ja millistel põhjustel saaks kaebaja suhtes vastutusmenetluse algatamist lugeda põhjendatuks või otstarbekaks, sealjuures pole hinnatud vastutusotsuse tegemise eelduste esinemist. Vastutusmenetluse algatamisel tuleb arvesse võtta ka MKS § 96 lg 5 sätestatud piiranguid. Korraldus ei ole kohaselt põhjendatud ning täidetav ka kaebajalt nõutava informatsiooni osas. Informatsiooni, mida kaebajalt suulise selgituste andmise käigus soovitakse saada on kirjeldatud üldsõnaliselt ning seetõttu pole täidetud MKS § 60 lg 2 nõue isiku väljakutsumise selgituse osas. 3) Oluline on silmas pidada ka korralduses nimetatud võimalust sunniraha rakendamiseks. Sunniraha rakendamine ei oleks antud juhul võimalik, kuivõrd tulenevalt korralduse üldsõnalisusest nõutavate selgituste osas ei ole korraldus ka sunniraha rakendamiseks piisavalt selge.
3-18-2259 Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega selle kohta, et korralduse pealkiri ei ole kooskõlas selle sisuga. Korraldusega kohustati kaebajat ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse suuliste selgituste andmiseks, seega viitab korralduse pealkiri üheselt selle sisule. Kohtu hinnangul ei ole seega korralduse pealkiri eksitav ning korraldus vastab HMS § 55 lg 1 sätestatud nõudele.
Seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22.
4(6)
3-18-2259 kaasneda võivate kohustustega, mh maksuhaldurile teabe andmise vajadusega. Teabe nõudmise korralduse tühistamine (milleks kohus käesolevas asjas alust ei näe) ei võta ühtlasi maksuhaldurilt õigust ega vajadust saada kaebajalt teavet, sh anda uus korraldus. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tema puhul esineks mõni MKS §-st 64 tulenev alus teabe andmisest keeldumiseks. Vaidlustatud korraldusega nõutud teabe andmata jätmine ei seaks kohtu hinnangul kaebajat ka paremasse positsiooni vastutuskohustuse tuvastamise menetluses. MKS-st ei tulene keeldu vastutusotsuse koostamiseks, kui maksukohustuslane ei ole maksuhalduri poolt nõutud teavet esitanud. Seega on kõikide vajalike asjaolude väljaselgitamine eelkõige kaebaja enda huvides.
3-18-2259 ole haldusaktid, kuivõrd need ei mõjuta otseselt isikute õigusi ja kohustusi (vt HMS § 35 lg 1). Igati põhjendatuks saab pidada seda, kui maksuhaldur teavitab isikut menetluse alustamisest sama korraldusega, millega isikult teavet nõutakse. Kuigi MKS-st ei tulene otseselt maksuhaldurile piiranguid kontrolli alustamise osas, võiks kohtu hinnangul menetluse alustamise välistada see, kui adressaadile vastutusotsuse tegemine oleks ilmselgelt välistatud. Selliseid asjaolusid käesoleval asjas aga ei nähtu ning ka kaebaja ei ole sellistele asjaoludele viidanud. Vastutusmenetluses selgitatakse välja, kas vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud ning kas võimalik vastutusotsuse adressaat vastutab konkreetse äriühingu maksukohustuse eest solidaarselt maksukohustuslasega. Seega tuleb vastutuse aluste olemasolu tuvastada menetluse käigus, st menetluse lõpuks, mitte menetluse alustamise ajaks. Kohtu hinnangul ei eelda MKS §-d 46 ja 60, et vastavate eelduse täidetust tuleks põhjendada teabe nõudmise korralduses, milles on adressaati teavitatud ka menetluse alustamisest.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.