Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits 04.04.2019, Tartu 3-17-1678 Mercanter Invest OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20.04.2017. a otsuse nr 13-6/456 ja 12.07.2017. a vaideotsuse nr 13-29.1/17/1135-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 14.12.2017. a otsus Mercanter Invest OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Mercanter Invest OÜ Esindaja v-adv Maris Tekkel Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.12.2017. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 06.05.2019 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PRIA määras 28.10.2015. a otsusega nr 13-6/1219 (tl 6-7p) kaebajale taotluse nr 641015590492 alusel toetuse summas 264 928,44 eurot lihaveiste farmi ehitamiseks ja erinevate põllumajanduslike masinate ja seadmete ostmiseks.
2.PRIA viis 01.11.2016 läbi objekti paikvaatluse, mille käigus koostas paikvaatluse kontrolli protokolli (tl 20-21), millest nähtub, et ehitustööd on pooleli.
3.15.11.2016 viis PRIA asjaolude täpsustamiseks läbi uue paikvaatluse ning koostas lisakontrolli kontrolli protokolli (tl 23-24), millest nähtuvalt tuvastas PRIA rea teostamata töid.
Lisaks puudusid kaetud tööde aktid, fotod tööde kohta ja ka muu dokumentatsioon, mis oleks tõendanud tehtud töid.
4.25.01.2017 viis PRIA kaebaja juures läbi kolmanda paikvaatluse ning koostas lisakontrolli kontrolli protokolli (tl 27-27p), mille käigus tuvastas jätkuvalt aluspõranda betoontarindite ja aluspõranda elementide osas teostamata tööd.
5.PRIA otsustas 20.04.2017. a otsusega nr 13-6/456 (tl 8) jätta kaebajale välja maksmata PRIA 28.10.2015. a otsusega nr 13-6/1219 määratud toetussummast 27 470,68 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja 30.09.2016. a maksetaotluse alusel taotlenud toetuse väljamaksmist muuhulgas aluspõrandate betoontarindite (abikõlbulik maksumus 10 521,50 eurot; toetus 4 208,60 eurot) ja aluspõranda elementide (abikõlbulik maksumus 58 155,20 eurot; toetus 23 262, 08 eurot) eest. Kaebaja juures 25.01.2017 läbiviidud kontrolli käigus aga tuvastati, et aluspõrandate betoontarindite ja aluspõrandate elementide tööd on teostamata. Maksmisest keeldutud summas on PRIA 28.10.2015. a otsus nr 13-6/1219 taotluse nr 641015590492 osas kehtetu.
6.Kaebaja esitas PRIA otsuse peale 18.05.2017 vaide (tl 9), mille PRIA jättis 12.07.2017. a vaideotsusega nr 13-29.1/17/1135-2 (tl 11-11p) rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 11.08.2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 2-5, 49-50p) PRIA 20.04.2017. a otsuse nr 13-6/456 ja 12.07.2017. a vaideotsuse nr 13-29.1/17/1135-2 tühistamiseks. Kaebaja oli seisukohal, et PRIA on eksinud hea halduse põhimõtte vastu, ei ole taganud kaebajale piisavat ärakuulamisõigust ega täitnud nõustamis- ja selgitamiskohustust. PRIA ei informeerinud kaebajat, et varasema maksetaotluse annulleerimata jätmise tõttu kavatseb PRIA jätta kaebajale toetuse välja maksmata. Kuni otsuse tegemiseni tegutses kaebaja seega heas usus, et PRIA poolt ei järgne sanktsioone. Kaebaja ei teavitanud PRIA-t projektimuudatusest ja vundamenditööde ümbertegemisest teadamatusest sellest, milline oleks õiguspärane käitumine. Maksetaotluse esitamise ajal olid maksetaotluses nimetatud ehitustööd tehtud ning seda tõendavad ka väljavõtted ehitustööde päevikust ning töövõtja arved. Kuivõrd ehitustegevus jätkus, oli 01.11.2016. a paikvaatuse protokolli õigesti märgitud, et ehitustööd on pooleli. Töö ümbertegemise ja eelneva töö lammutamise vajadus ei tulenenud kaebaja pahatahtlikust tegevusest. PRIA hea halduse põhimõtte vastu eksimine on oluline menetlusviga, mis annab aluse nii otsuse kui vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja arvates on vastustaja otsust tehes rikkunud menetlusnõudeid seeläbi, et otsus toetuse maksmisest keeldumise kohta ei ole tehtud maaeluministri 03.02.2017. a määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (määrus nr 14) § 31 lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul. Hiljemalt 25.01.2017 pidid PRIA-le olema teada asjaolud, mis andsid aluse toetuse maksmisest keeldumiseks, kuid alles 20.04.2017 tegi PRIA otsuse toetuse maksmisest keeldumise kohta.
8.PRIA palus vastuses kaebusele (tl 38-40) jätta kaebus rahuldamata.
9.Tartu Halduskohus jättis 14.12.2017. a otsusega (tl 69-71) kaebuse rahuldamata. Määruse nr 14 § 30 lg-st 1 tulenevalt peab toetuse saamiseks maksetaotluses olev tegevus olema ellu viidud. Kaebaja esitas 30.09.2016 PRIA-le osalise maksetaotluse. 01.11.2016. a paikvaatluse kontrolli protokollis on kirjas, et ehitustööd on pooleli. Seega leidis halduskohus, et kaebaja väide, et kõik maksetaotluses näidatud tööd olid teostatud, on vale ja paljasõnaline. Halduskohus ei pidanud usutavaks kaebaja väidet, et 15.11.2016 toimunud paikvaatluse ajaks olid teostatud tööd juba lammutatud. Kui kaebaja pidi juba teostatud tööd lammutama, siis oleks
ta õiguspäraselt käitudes olnud kohustatud PRIA-le esitatud maksetaotluse tegemata tööde osas annulleerima ning sellest oleks tulnud PRIA-t teavitada. Kuna 25.01.2017. a paikvaatluse ajal oli jätkuvalt PRIA menetluses kaebaja maksetaotlus ka nende tööde osas, mis olid teostamata, siis jättis PRIA 20.04.2017. a otsusega nr 13-6/456 põhjendatult kaebaja toetuse tegemata tööde osas välja maksmata. Halduskohus ei nõustunud kaebaja väidetega, et PRIA on eksinud haldusõiguse üldpõhimõtete vastu. PRIA on läbi viinud kolm kohapealset kontrolli, mille käigus oli kaebajal võimalik oma seisukohti esitada. Samuti oli kõigi kontrollaktide A osast võimalik näha ja aru saada kontrolli käigus tuvastatud asjaoludest. PRIA küsis 21.10.2016. a (tl 41) ja 07.11.2016. a (tl 42) järelpärimistega selgitusi käimasoleva projekti kohta ning erinevaid dokumente. PRIA tõi 16.12.2016. a (tl 43) kirjas üheselt ja arusaadavalt välja oma seisukoha, et seoses valeandmete esitamisega maksetaotluses algatatakse menetlus seni makstud toetuse tagasi nõudmiseks ja ülejäänud toetuse maksmata jätmiseks ning palus kaebajal esitada omapoolsed selgitused ja argumendid, mis hoiaksid ära eelnimetatud menetlused. Seega oli kaebajale halduskohtu arvates tagatud oma seisukohtade esitamise võimalus ning ka tuvastatud puuduste parandamise võimalus, kuid kaebaja seda ei teinud. Halduskohus märkis, et kaebaja on taotluses nr 641015590492 oma allkirjaga kinnitanud, et ta on teadlik Maaelu arengukava 2007-2013, Maaelu arengukava 2014-2020 või Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013 toetuse taotlusele kehtestatud nõuetest ja ta vastab toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele (tl 46). Seega ei saa kaebaja väita, et toetusetaotluse nõuete rikkumine toimus teadmatusest. PRIA luges halduskohtu arvates õigesti toetuse maksmise keeldumise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamise hetkeks hetke, kui tuvastati lõplik rikkumise ulatus koos kõigi asjaoludega ning koostati „Meetme 4.1 Mittemaksmise kontroll-leht“, mida käesoleval juhul tehti 04.04.2017 (tl 44-45). Kuna vaidlustatud otsus koostati 20.04.2017, siis ei rikkunud PRIA halduskohtu arvates määruse nr 14 § 31 lg-s 2 sätestatud tähtaega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja esitas 15.01.2018 halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 58-60p, 80-80p, 113-114), milles palub tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Halduskohus on jätnud põhjendusteta tähelepanuta kaebaja tõendid ja selgitused ehitustööde teostamise kohta ning 01.11.2016. a paikvaatluse protokolli tõlgendamise kohta. Kuna 01.11.2016 ei pidanudki lihaveiste farmi ehitustööd olema lõppenud, on ainuvõimalik, et 01.11.2016. a paikvaatluse kontrolli protokollis oli märgitud, et lauda ehitustööd on pooleli, sest tegemist oligi osalise investeeringuga ja ehitustööd pidid jätkuma. Seda tõendavad ka PRIA poolt 14.03.2019 esitatud fotod. Seega ei viita protokolli märkus sellele, et 30.09.2016. a maksetaotluses nimetatud tööd oleksid olnud teostamata, muidu oleks see ka üheselt ja selgelt protokollis kirjas olnud ning sellele oleks viidatud ka PRIA 07.11.2016. a järelepärimises. Kaebaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et PRIA ei oleks kohe teinud hoiatust toetuse tagasinõudmiseks menetluse algatamise kohta. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks halduskohus pidas lammutustöid niivõrd mahukateks, et neid ei oleks olnud võimalik enne 15.11.2016 teostada. Lammutamine võttis aega 1,5 päeva. Kaebaja hinnangul ei saa ainuüksi rikkumine PRIA teavitamisel lammutustöödest tuua kaasa toetuse välja maksmata jätmist. PRIA ei viidanud sellele ka 15.11.2016 ega 25.01.2017 toimunud kontrollkäikudel, vaid alles 16.12.2016. a kirjas, millest kaebaja sai aru selliselt, et temalt alles küsitakse arvamust võimaliku eksimuse kohta. Kaebaja andis 15.11.2016 ning 15.01.2017 toimunud kontrollide käigus omapoolseid selgitusi ning eeldas, et nendest piisab. Seejuures PRIA 20.04.2017. a otsuse tegemise ajaks oli kaebaja 30.09.2016. a maksetaotluses nimetatud veisefarmi ehitustööd uuesti teostanud. Seega on PRIA eksinud hea halduse põhimõtte vastu. Kuivõrd PRIA tegi otsuse toetuse maksmisest keeldumiseks 20.04.2017 ehk kolm kuud pärast
viimast paikvaatlust, rikkus PRIA määruse nr 14 § 31 lg 2 tulenevat kohustust teha otsus 25 tööpäeva jooksul. Ainuüksi kaebaja suhtes kriminaalmenetluse algatamine ei viita süütuse presumptsioonist tulenevalt kaebaja probleemsele õiguskäitumisele.
11.PRIA palub hiljem täiendatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 69-71, 77) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. PRIA 01.11.2016. a paikvaatuse protokollis on kirjas, et ehitustööd on pooleli. Asjaolude täpsemaks tuvastamiseks viidi 15.11.2016 läbi uus paikvaatlus ning selle käigus koostatud paikvaatluse protokollis tuvastati rida teostamata töid. Samuti puudusid kaetud tööde aktid, fotod tööde kohta ja ka muu dokumentatsioon, mis oleks tõendanud tehtud ehitus- ning lammutustöid. Kolmanda läbiviidud paikvaatluse tulemusena tuvastati 25.01.2017 jätkuvalt teostamata tööd aluspõranda betoontarindite ja aluspõranda elementide osas. Kaebaja viited ehitustööde päevikule on asjakohatud, kuna kohapeal tuvastatud olukord ei ühtinud ehituspäevikus fikseerituga. Kui kaebaja isegi pidi juba teostatud tööd lammutama, siis oli ta kohustatud PRIA-le esitatud maksetaotluse tegemata tööde osas annulleerima ning sellest oleks tulnud PRIA-t teavitada, mida aga ei tehtud ning sellest võib üheselt aru saada, et kaebaja tahe oli peale maksetaotluse esitamist saada toetust olematu investeeringu eest. Vaidlust ei ole selle üle, et ka 25.01.2017. a kontrolli ajal olid kaebajal tegemata tööd aluspõranda betoontarindite ja aluspõranda elementide osas ning PRIA-le oli esitatud maksetaotlus tegemata tööde eest. Põhimõte, et kõigist muudatustest tuleb teavitada ka PRIA-t, on olnud sarnane läbi kõigi aastate ning väide, et korduvalt investeeringutoetuseid taotlenud ja saanud kaebaja seda ei teadnud, ei ole usaldusväärne. Lisaks on kaebaja käesoleva vaidluse aluses taotluses nr 641015590492 oma allkirjaga kinnitanud, et ollakse teadlik Maaelu arengukava 2007-2013, Maaelu arengukava 2014-2020 või Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013 toetuse taotlusele kehtestatud nõuetest ja vastatakse toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele. Seega on kaebaja kinnitanud, et ollakse teadlik toetuse saamise nõuetest, mille alla kuuluvad ka toetuse saaja kohustused. PRIA tõi 16.12.2016. a kirjas üheselt arusaadavalt välja seisukoha, et seoses valeandmete esitamisega maksetaotluses algatatakse menetlus seni makstud toetuse tagasinõudmiseks ja ülejäänud toetuse maksmata jätmiseks ning paluti kaebajal esitada omapoolsed selgitused ja argumendid, mis hoiaksid ära eelnimetatud menetlused. Kaebaja oli peale PRIA 16.12.2016. a kirja saamist täiesti teadlik võimalikest tagajärgedest. PRIA loeb toetuse maksmise keeldumise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamise hetkeks hetke, kui tuvastatakse lõplik rikkumise ulatus koos kõigi asjaoludega, mis ajaks koostatakse antud meetme osas „Meetme 4.1 Mittemaksmise kontroll-leht“, mida käesoleval juhul tehti 04.04.2017 aastal. Kuna vaidlustatud otsus koostati 20.04.2017, siis järgiti määruse nr 14 § 31 lg-s 2 toodud tähtaega. PRIA märgib, et kaebaja suhtes on algatatud käesoleva menetluse aluseks olnud taotluse ning veel kolme taotluse osas kriminaalmenetlus PRIA-lt toetuste väljapetmise kohta, mis näitab kaudselt kaebaja probleemset õiguskäitumist.
12.Ringkonnakohus uuendas 14.03.2019. a määrusega menetluse ja võttis haldusasja materjalide juurde PRIA 14.03.2019. a e-kirjadega saadetud fotod ja e-kirjad (tl 84-108).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
14.Kaebaja väitel ei ole halduskohus arvestanud kaebaja tõendeid. Halduskohtus tugines kaebaja väljavõtetele ehitustööde päevikust ja töövõtja arvetele ning esitas samuti kaetud tööde aktid. Halduskohus on otsuse punktis 9.1 asunud seisukohale, et ehituspäevikutes loetletud tööde teostamine ei ole millegagi tõendatud. Seega on halduskohus ehituspäevikuid tõendina hinnanud. Kaebaja on esitanud kohtule küll kaks väidetavalt 25.03.2016 ja 05.09.2016 OÜ Atsti väljastatud arvet (tl 18-19) ning kaks väidetavalt 15.03.2016 ja 16.08.2016 koostatud kaetud tööde akti (tl 14 ja 17). Ringkonnakohus ei pea kaebaja esitatud arveid ja kaetud tööde akte aga usutavateks, sest kui kaebaja ei esitanud neid PRIA-le hiljemalt 15.11.2016 läbi viidud paikvaatluse ajal, siis on tõenäoline, et neid sel kuupäeval veel ei eksisteerinud. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et 15.11.2016 läbi viidud paikvaatluse ajal puudusid kaetud tööde aktid, fotod tööde kohta ja ka muu dokumentatsioon, mis oleks tõendanud tehtud ehitusning lammutustöid. Lisaks juhib ringkonnakohus kaebaja tähelepanu sellele, et kui kaebaja tõepoolest lammutas juba teostatud tööd, nagu ta väidab, siis oleks ta pidanud esitama ehitustööde päeviku väljavõtte ja kaetud tööde akti ka lammutustööde kohta. Seda kaebaja ei ole teinud. Selle asemel on kaebaja esitanud dokumendi nimetusega ehituskoosoleku protokoll nr 1 (tl 22), mis peaks väidetavalt tõendama lammutustöid. Ringkonnakohus on seisukohal, et see protokoll ei ole usutav. Väidetavalt 10.11.2016 toimunud koosoleku protokolli järgi tuli lammutada järgmised juba teostatud tööd: liiva- ja killustikualused, sooja- ja hüdroisolatsioon, vundamendi alused, raudbetoonist sokkel, metalltarind, alustarindite sooja- ja hüdroisolatsioon, aluspõrandate elemendid, betoontarindid, pinnase ankrud, betoonplokid. Nimetatud lammutustööde teostamine otsustati niisiis väidetavalt 10.11.2016, PRIA teine paikvaatlus toimus aga 15.11.2016. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et nende kahe kuupäeva vahele jääva nelja päeva jooksul suudeti kõik eelnimetatud tööd jälgegi jätmata teostada. Lisaks viitab protokolli ebausutavusele ka protokollis sisalduv kuupäevaline vastuolu: protokolli koostamise ajaks on märgitud 10.11.2016 kell 10:00, järgmise nõupidamise ajaks on aga märgitud 18.08.2016 kell 10:30, seega mitu kuud varasem aeg.
15.Täiendavalt osundab ringkonnakohus vastuolule kaebaja väidete ja PRIA esitatud fotomaterjali vahel. Kaebaja esitatud protokolli koostamise ajaks on märgitud 10.11.2016. PRIA esitatud fotomaterjal on üles võetud 01.11.2016 (tl 101-108), 15.11.2016 (tl 89-91) ja 25.01.2017 (tl 85-88) ning lisaks esitas PRIA kohtule ka kaebaja enda tehtud fotod, mis laekusid PRIA-le 25.01.2017 hilisõhtul (tl 92-100). Kui kaebaja väited augustis 2016 teostatud suuremahuliste tööde kohta peaksid paika, siis järelikult peaks 01.11.2016 üles võetud fotodelt nähtuma väidetavalt 10.11.2016 koostatud protokollis nimetatud tööde teostatus. 01.11.2016. a fotomaterjalilt ei nähtu aga väidetavalt augustis 2016 paigaldatud liiva- ja killustikualused, soojaja hüdroisolatsioon, vundamendi alused, raudbetoonist sokkel, metalltarind, alustarindite soojaja hüdroisolatsioon, aluspõrandate elemendid, betoontarindid, pinnase ankrud ega betoonplokid. Selle asemel on fotol nr 10 (tl 104) näha ehitusplatsi serva kuhjatud lammutustööde jäägid, mis viitavad vana lauda lammutustöödele. Teatavaid töid on objektil teostatud perioodil 01.15.11.2016, sest 15.11.2016 tehtud fotodelt nähtub pinnasesse kaevatud kraav, millest on tõenäoliselt eemaldatud vana hoone vundamendi plokid, mis nähtuvad ehitusplatsi serva kuhjatuna fotol nr 6 (tl 90). Uuele ehitisele iseloomulikud vundamendi kannud nähtuvad alles 25.01.2017 tehtud fotodelt (tl 85-88). Ringkonnakohus leiab, et kuna toimunu on võrdlemisi hästi fotodega dokumenteeritud, siis loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kaebaja väited augustis 2016 toimunud suuremahuliste ehitustööde kohta ja vahemikus 10.-15.11.2016 toimunud lammutustööde kohta on otsitud.
16.Kaebaja väitel ei saanud ta 15.11.2016 ega 25.01.2017 toimunud kontrollkäikude ajal PRIA ametnikega aset leidnud kommunikatsiooni pinnal aru, et PRIA temapoolne rikkumine võib kaasa tuua toetuse välja maksmata jätmise. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et halduskohus on sellekohaseid väiteid selgitanud otsuse punktides 10–10.2. Ringkonnakohus
viitab neile ega pea vajalikuks seal esitatut korrata. Lisaks nõustub ringkonnakohus PRIA-ga, et kaebaja pidi olema hiljemalt peale PRIA 16.12.2016. a kirja nr 13-29.1/16/1153-10 (tl 43) saamist teadlik oma tegevuse võimalikest negatiivsetest tagajärgedest. Nimetatud kirjaga andis PRIA kaebajale tähtaja kuni 21.12.2016 esitada PRIA-le kirjalikud argumendid, mis hoiaksid ära toetuse tagasinõudmise ja ülejäänud toetuse tagasi maksmata jätmise. Kaebaja jättis selle võimaluse kasutamata.
17.Kaebaja väidetele, et PRIA on rikkunud menetlustähtaegu, on halduskohus vastanud otsuse punktis 11. Ringkonnakohus viitab sellele ega pea vajalikuks seal esitatut korrata.
18.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
19.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.