Mercanter Invest OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20.04.2017 otsuse nr 13-6/456 ja 12.07.2017 vaideotsuse nr 13-29.1/17/1135-2 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Mercanter Invest OÜ, esindaja vandeadvokaat Maris Tekkel; Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 15.01.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 28.10.2015 otsusega nr 13-6/1219 määrati Mercanter Invest OÜ-le toetustaotluse nr 641015590492 alusel toetus summas 264 928,44 eurot lihaveiste farmi asukohaga Sagadi, Vihula vald, Lääne-Virumaa (katastritunnus 88702:001:0033) ehitamiseks ja erinevate põllumajanduslike masinate ja seadmete ostmiseks.
2.PRIA 20.04.2017 otsusega nr 13-6/456 otsustati Mercanter Invest OÜ-le jätta välja maksmata PRIA 28.10.2015 otsusega nr 13-6/1219 määratud toetussummast 27 470,68 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja 30.09.2016 esitatud maksetaotluse alusel taotlenud toetuse väljamaksmist muuhulgas aluspõrandate betoontarindite (abikõlbulik maksumus 10 521,50 eurot; toetus 4208,60 eurot) ja aluspõranda elementide (abikõlbulik maksumus 58 155,20 eurot; toetus 23 262, 08 eurot) eest. Mercanter Invest OÜ juures 25.01.2017 läbiviidud kontrolli käigus aga tuvastati, et aluspõrandate betoontarindite ja aluspõrandate elementide tööd on teostamata.
Mercanter Invest OÜ esitas PRIA otsuse peale 18.05.2017 vaide, mis jäeti PRIA 12.07.2017 vaideotsusega nr 13-29.1/17/1135-2 rahuldamata.
3.11.08.2017 esitas Mercanter Invest OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 20.04.2017 otsuse nr 13-6/456 ja 12.07.2017 vaideotsuse nr 13-29.1/17/1135-2 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 06.09.2017 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja on seisukohal, et PRIA on eksinud hea halduse põhimõtte vastu. PRIA ei ole taganud kaebajale piisavat ärakuulamisõigust ega täitnud nõustamis- ja selgitamiskohustust, samuti ei ole PRIA teinud tõhusat koostööd. Tegemist on olulise menetlusveaga, mis annab aluse nii otsuse kui vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja arvates on vastustaja otsust tehes rikkunud menetlusnõudeid seeläbi, et otsus toetuse maksmisest keeldumise kohta ei ole tehtud maaeluministri 03.02.2017 määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” (määrus nr 14) § 31 lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt olid toetuse välja maksmata jätmise põhjuseks taotleja juures läbi viidud kontrollide tulemused, mille käigus tuvastati teostamata tööd, mis olid PRIA-le esitatud maksetaotluses aga kajastatud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et PRIA on eksinud haldusõiguse põhimõtete vastu, väites, et nad ei ole rikkunud ärakuulamise põhimõtet. Kaebajale on saadetud kogu menetluse käigus vähemalt kolm kirja ning läbi viidud kolm kohapealset kontrolli, mille käigus oli kaebajal võimalik oma seisukohti esitada. Samuti oli võimalik kõigist kontrollaktide A osast näha ja aru saada kontrolli käigus tuvastatud olukorrast ja asjaoludest.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6.Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, vaidlustatud otsust, hinnanud menetlusosaliste esitatud seisukohti ja kogutud tõendeid nende kogumis, vastastikuses seoses ja koosmõjus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebajale määrati toetus lihaveiste farmi ehitusega seotud kulude osaliseks katmiseks kokku summas 264 928,44 eurot. Määruse nr 14 § 30 kohaselt esitakse toetuse väljamaksmiseks maksetaotlus koos investeeringu teostamist tõendavate dokumentidega peale investeeringu teostamist. Sama määruse § 30 lg 1 sätestab, et toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja PRIA-le maksetaotluse pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ning nende eest tasumist. Seega peab toetuse saamiseks maksetaotluses olev tegevus olema ellu viidud.
8.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 30.09.2016 PRIA-le osalise maksetaotluse summas 59 844,04 eurot, milline sisaldas kulutusi ka lihaveiste farmi aluspõrandate betoontarindite ja aluspõranda elementide eest summas 27 470,68 eurot.
9.Vaidlus on selles, kas 30.09.2016 esitatud maksetaotluses näidatud tööd nii farmihoone aluspõranda betoontarindite kui ka aluspõranda elementide eest olid teostatud või mitte. Kaebaja väidete kohaselt olid maksetaotluse esitamise ajal Osaühing Atsti poolt maksetaotluses nimetatud ehitustööd teostatud ja ta oli vundamenditööde teostamise eest Osaühingule Atsti tasunud, kuid need tuli lammutada ja uuesti teha.
9.1.01.11.2016 viis vastustaja kohapeal läbi objekti paikvaatluse, mille käigus koostati paikvaatluse kontrolli protokoll (tl 20-21). Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud paikvaatluse protokollis ei ole kuskil fikseeritud, et oleks tuvastatud kõigi ehituspäevikutes loetletud tööde teostamine. Küll on seal kirjas, et ehitustööd on pooleli. Seega kaebaja väide, et kõik maksetaotluses näidatud tööd olid teostatud, on vale ja paljasõnaline.
9.2.15.11.2016 viidi asjaolude täpsustamiseks läbi uus paikvaatlus ning koostati lisakontrolli kontrolli protokoll (tl 23-24), millest nähtuvalt tuvastati rida teostamata töid. Lisaks puudusid kaetud tööde aktid, fotod tööde kohta ja ka muu dokumentatsioon, mis oleks tõendanud tehtud töid, sh lammutustöid. Kohtu arvates on uskumatu kaebaja väide, et 15.11.2016 toimunud paikvaatluse ajaks olid teostatud tööd juba lammutatud. Kohus peab vajalikuks lisada, et määruse nr 14 § 29 sätestab toetuse saaja kohustused ning sama paragrahvi lg 1 p 6 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavatest asjaoludest. Kui kaebaja isegi pidi juba teostatud tööd lammutama, siis oleks ta õiguspäraselt käitudes olnud kohustatud PRIA-le esitatud maksetaotluse tegemata tööde osas annulleerima ning sellest oleks tulnud PRIA-t teavitada, mida aga kaebaja ei teinud.
9.3.25.01.2017 viis vastustaja kaebaja juures läbi kolmanda paikvaatluse ning koostas lisakontrolli kontrolli protokolli (tl 27), mille käigus tuvastati jätkuvalt aluspõranda betoontarindite ja aluspõranda elementide osas teostamata tööd.
9.4.Seega kuna ka viimase kontrolli teostamise ajal oli jätkuvalt PRIA menetluses kaebaja maksetaotlus ka nende tööde osas, mis olid teostamata, siis jättis PRIA 20.04.2017 otsusega nr 13-6/456 jrk kaebaja toetuse tegemata tööde osas välja maksmata kohtu arvates põhjendatult.
10.Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et PRIA on eksinud haldusõiguse üldpõhimõtete vastu. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja kogu menetluse käigus kaebajale saatnud vähemalt kolm kirja (tl 41-43) ning läbi viinud kolm kohapealset kontrolli, mille käigus oli kaebajal võimalik oma seisukohti esitada. Samuti oli kõigist kontrollaktide A osast võimalik näha ja aru saada kontrolli käigus tuvastatud olukorrast ja asjaoludest (lahter „Probleemi kirjeldus). Vastustaja küsis 21.10.2016 (tl 41) ja 07.11.2016 (tl 42) järelpärimistega selgitusi käimasoleva projekti kohta ning erinevaid dokumente. Vastustaja tõi 16.12.2016 (tl 43) kirjas üheselt ja arusaadavalt välja oma seisukoha, et seoses valeandmete esitamisega maksetaotluses algatatakse menetlus seni makstud toetuse tagasi nõudmiseks ja ülejäänud toetuse maksmata jätmiseks ning paluti kaebajal esitada omapoolsed selgitused ja argumendid, mis hoiaksid ära eelnimetatud menetlused. Seega oli kaebajale kohtu arvates tagatud oma seisukohtade esitamise võimalus ning ka tuvastatud puuduste parandamise võimalus, kuid kaebaja seda ei teinud.
10.1.Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud kirjades oli välja toodud tuvastatud puudused ning rikkumised ning kaebaja, kelle näol ei ole tegemist esmakordse toetuse taotlejaga, pidi aru saama, mida temalt sooviti (puuduolevaid dokumente ning selgitusi rikkumiste osas).
10.2.Kohus märgib, et kaebaja on käesoleva vaidluse aluses taotluses nr 641015590492 oma allkirjaga kinnitanud, et ta on teadlik Maaelu arengukava 2007-2013, Maaelu arengukava 20142020 või Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013 toetuse taotlusele kehtestatud nõuetest ja ta vastab toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele (tl 46). Seega on kaebaja oma allkirjaga kinnitanud, et ollakse teadlik toetuse saamise nõuetest, mille alla kuuluvad ka toetuse saaja kohustused. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebaja ei saa väita, et toetusetaotluse nõuete rikkumine toimus teadmatusest, samuti ei ole asjakohased kaebaja väited PRIA poolsest haldusõiguse põhimõtete rikkumisest.
11.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja on rikkunud määruse nr 14 § 31 lg-s 2 sätestatud tähtaega. Vastustaja loeb toetuse maksmise keeldumise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamise hetkeks hetke, kui tuvastatakse lõplik rikkumise ulatus koos kõigi asjaoludega. Kohus nõustub vastustajaga. Nimetatud hetkeks koostatakse vastavalt tööprotseduuridele antud meetme osas Meetme 4.1 Mittemaksmise kontroll-leht, mida käesoleval juhul tehti 04.04.2017 (tl 44-45). Kuna vaidlustatud otsus koostati 20.04.2017, siis järgiti määruse nr 14 § 31 lg-s 2 toodud tähtaega. Seega ei ole vastustaja kohtu arvates rikkunud määruse nr 14 § 31 lg-s 2 sätestatud tähtaega.
12.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus.
13.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.