Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. märts 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1316
Haldusasi
MTÜ Eesti Keskerakond kaebus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 4. juuni 2018. a ettekirjutuse nr 70 (31-3/18-6/1) tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. novembri 2018. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – MTÜ Eesti Keskerakond, esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Vastustaja – erakondade rahastamise järelevalve komisjon, esindajad Kaarel Tarand ja Helin Leichter
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Keskerakond apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
22.märtsil 2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta MTÜ Eesti Keskerakond apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. novembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-1316 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. aprillil 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) kohustas 04.06.2018 ettekirjutusega nr 70 (31-3/18-6/1) MTÜ-d Eesti Keskerakond (Keskerakond) tagastama keelatud annetuse 6071,04 eurot Tallinn linnale, kõrvaldama puudused 2017. a vastavates kvartali kuluaruannetes ja esitama komisjonile tõendid nimetatud kohustuste täitmise kohta. Tallinna Linnakantselei väljaantavas ajalehes Stolitsa (Столица) on avalikke vahendeid kasutatud erakonna ja selle liikmete valimiskampaaniaks 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Keskerakonna poliitiliseks reklaamiks 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel tuleb lugeda järgmised kirjutised: 1) Столица nr 9 (548) 20.03.2017 lk 4 – „Таллиннцам есть что терять: смена власти лишит горожан соцподдержки“ („Tallinlastel on mida kaotada: võimuvahetus jätaks linnaelanikud ilma sotsiaaltoetustest”), autor Josef Kats; 2) Столица nr 24 (563) 07.08.2017 lk 7 – „Яна Тоом: у нас оставался шанс сохранить единство, и мы его использовали“ („Yana Toom: meile jäi võimalus ühtsus säilitada ja me kasutasime seda”), autor Boris Tuch; 3) Столица nr 24 (563) 07.08.2017 lk 6 – „Юри Ратас: идти вперед только вместе, только единой командой“ („Jüri Ratas: lähme edasi ainult koos, ühtse meeskonnana”), autor Boris Tuch; 4) Столица nr 24 (563) 07.08.2017 lk 9-10 – „Михаил Корб: от списка Сависаара пострадают интересы простых таллиннцев“ („Mihhail Korb: Savisaare nimekiri kahjustab lihtsate tallinlaste huve”), autor Boris Tuch; 5) Зеленая Столица nr 9 (123) 19.05.2017 lk 2 – „Кандидатом на пост мэра Таллинна от Центристской партии стал Таави Аас“ („Keskerakonna Tallinna linnapea kandidaadiks sai Taavi Aas”), autor Oksana Spekter. Neil artiklitel puudub seos linnavalitsuse tegevusest teavitamisega. Esimene kirjutis üritab juba pealkirjast alates mõjutada valijaid ja nende valimisotsuseid, olles reklaam erakonnale ja vastureklaam kõigile ülejäänutele. Kirjutises käsitletakse poliitikat, võimu ja opositsiooni üldiselt, samas süüdistatakse linnavõimu opositsiooni konkreetselt, nt võimul oleva linnavõimu kadestamises, töö takistamises jms. Kirjutise lõpuosas tuuakse välja, et kui Keskerakond kaotab oma praeguse positsiooni Tallinna võimuorganites, ähvardab kaduda tasuta ühistransport, munitsipaalmeedia ja pensionilisad, kui mitte rohkemgi. Järgmised 3 kirjutist pole temaatiliselt ametkondliku info edastamine. Need tutvustavad Keskerakonna ja valimistel osalevate kandidaatide poliitilist tegevust ja programmilisi seisukohti. Need ilmusid augustis 2017, seega vahetult enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Viimane kirjutis toetub Keskerakonna nõukogu otsusele, kajastatakse Keskerakonna pressikonverentsi ja Keskerakonna tegevust valimistel, Keskerakonna ja selle liikmete kandideerimist. Tegemist ei ole avalike huvide edendamisega või teavitamisega, samuti mitte arvamusartiklitega, sest sisu poolest väljusid need linnavõimu ametliku informatsiooni raamidest ja kuuluvad poliitilise kommunikatsiooni valdkonda. Tegemist on Keskerakonda toetava poliitilise reklaamiga, mille eesmärk on mõjutada valijaid otsuse tegemisel ja omavalitsusüksuse valimistulemusi. Erakonnaseaduses (EKS) ega valimisseadustes ei ole määratletud valimiskampaania ajalist algust ega täpset mõistet. Viidatud kirjutised on avaldatud erinevatel aegadel, kuid enne 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi, ja nende sisust nähtub, et tegemist on poliitilise reklaamiga, mis seondub eelseisvate valimistega. Lubamatu on kasutada valimiskampaaniaks väljaandeid, 2(12)
3-18-1316 mille eesmärk on avalikke ülesandeid puudutav teavitustegevus ja mida rahastatakse linna eelarvest. EKS § 121 lg 3 keelab kasutada erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid, v.a EKS alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi. Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu 18.08.2005 kinnitatud ajalehe põhitunnuste kohaselt ei peeta ajaleheks riigiasutuse, kohaliku omavalitsusorgani või ettevõtte infolehte. Tallinna linna infolehtede väljaandja on Tallinna Linnakantselei linna avalike suhete teenistus, mis allub ja annab aru põhimääruse p 1.2 kohaselt linnapeale. Põhimääruse p 4.1.1 järgi teenistus kogub, süstematiseerib ja levitab linnavalitsuse liikmete ja linna asutuste ametlikku tegevust kajastavat teavet. EALL-i üldkoosolekul 29.01.1998 heaks kiidetud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 2.3 sätestab, et ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses. Tallinna Linnakantselei väljaantavad infolehed ei ole käsitatavad sõltumatute toimetustega vaba ajakirjandusena, vaid on linnapea otsealluvuses olevad linna ametkondliku informatsiooni edastajad. Erinevalt Eesti Rahvusringhäälingust (ERR) ei ole Tallinna linnameedial sõltumatuse tagamise reegleid. Seadustes ei ole toodud poliitilise ega valimisreklaami mõisteid, tegemist on määratlemata õigusmõistetega. EALL nõukogu 14.06.2007 kinnitatud „Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise hea tava” p 1 kohaselt käsitatakse reklaamina igasugusel kujul kindla isiku poolt tellitud teavet sõnas, pildis või helis, mille eesmärgiks on veenda või mõjutada kindlat auditooriumit. ERJK käsitleb poliitilise reklaamina avalikult levitatavat informatsiooni erakondade või üksikisikute valimistel osalemise ja erakonna või üksikisiku valimislubaduste, programmiliste seisukohtade jne kohta. Tallinna linn on avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega on reklaamide avaldamine Tallinna linna poolt Keskerakonnale tehtud juriidilise isiku annetus, mis on EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt keelatud. Tegemist on rahaliselt hinnatava hüvega – reklaamide avaldamisega Tallinna linna infolehtedes linna eelarvelistest vahenditest sai Keskerakond soodustuse reklaamide maksumuse võrra. Tallinna Linnakantselei kinnitusel Stolitsal reklaami hinnakirja ei ole. Arvestades ajalehtede trükiarvu, saab analoogia põhjal Stolitsas avaldatud reklaami hinda määrata võrdlevalt Lasnamäe lehe hinnakirjaga. Reklaamiartikli maksumuse määramise aluseks on sellest hinnakirjast võetud soodsaim – täislehekülje hind 1054 eurot, millele lisandub käibemaks. Esimese artikli maht on 6/5 täislehekülge, teise artikli maht 4/5 täislehekülge, kolmanda artikli maht 6/5 täislehekülge, neljanda artikli maht 4/5 täislehekülge ja viienda artikli maht 4/5 täislehekülge, kokku 4,8 täislehekülge. Reklaamartiklite kogumaksumuseks koos käibemaksuga on 6071,04 eurot.
2.MTÜ Eesti Keskerakond esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 04.06.2018 ettekirjutuse tühistamiseks. Tegemist ei ole annetusega, sest artiklite eesmärk ei ole erakonna või selle liikmete tegevuse toetamine. Vastustaja ei ole välja selgitanud, milline oli artiklite koostamise ja avaldamise eesmärk. Üksnes artikli koostaja ja selle avaldaja saavad seda selgitada. Samuti ei ole vastustaja analüüsinud, kas ja kui palju on teiste erakondade poliitikute tegevusi kajastavaid artikleid Stolitsas ilmunud. On tavapärane, et erinevates kohalikes väljaannetes kajastatakse nii valimiste eelsel perioodil kui ka muul ajal erinevate poliitikute väljaütlemisi, kirjeldatakse poliitilisi eesmärke ja suundumusi. Vastustaja takistab oma tegevusega demokraatliku ühiskonna toimimist ajakirjandusvabaduse piiramisega, mis on vastuolus PS-ga. Asjaolu, et Tallinna 3(12)
3-18-1316 Linnakantselei on Tallinna linna struktuuriüksus, ei tähenda, et kogu tema tegevuse eesmärk on poliitilise reklaami tegemine linnavõimu omavale erakonnale. Ajalehe Stolitsa toimetajale võivad kõik isikud saata arvamusartikleid avaldamiseks. Ajaleht Stolitsa, nagu iga teinegi ajakirjandusväljaanne, kajastab erinevaid aktuaalseid teemasid nii Tallinnas, Eestis kui ka välismaal. Viited ajakirjanduseetika koodeksile ei ole asjakohased, sest ajakirjandusmaastik on muutunud. 1998. a ei olnud kohalikke lehti. Kui seadusandja sooviks keelustada kohalike omavalitsuste poolt väljaantavaid lehti, oleks see õigusaktides otsesõnu kirjas. Euroopa Inimõiguste Kohus on 19.02.1998 lahendis nr 141/1996/760/961 Bowman vs Ühendkuningriik sedastanud, et oma poliitilisi vaateid tutvustavate lendlehtede jagamise keelamine on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK). Vastustaja viidatud artiklid ei ole sisu poolest reklaam. Riigikohus on 18.05.2017 lahendis asjas nr 3-4-1-3-17 (p 22) leidnud, et poliitilise reklaami mõistet tuleb sisustada reklaamiseaduse (RekS) abil. Viidatud artiklitel ei ole ühtegi RekS § 2 lg 1 p-s 3 sätestatud eesmärki. RekS välistab poliitilist informatsiooni sisaldava artikli käsitamise reklaamina. Riigikohus on asjas nr 3-4-1-28-09 märkinud, et omavalitsusüksuse rahastatava meediakanali tasakaalustamata kasutamine võimulolevate isikute valimisagitatsiooniks võib olla taunitav hea valimistava rikkumisena, kuid ei ole mainitud, et tegemist oleks reklaamiga. Ükski artikkel ei ole avaldatud aktiivse valimiskampaania perioodil, seega on tegu tavapäraste artiklitega, milles tutvustatakse mingit probleemi, seisukohta või vaadet. Esimene artikkel kirjeldab seda, millised sotsiaalprogrammid jäävad ilmselt ära, kui sügisestel valimistel võimuvahetus toimub. Sellise teabe vahetamine on vajalik, et inimesed oskaksid sellega arvestada. Tegemist on tegeliku info kajastamisega, mitte poliitreklaamiga. Artiklis on kajastatud politoloog Aleksandr Zdankevitši arvamust. Ta ei maini kordagi kaebajat ning kirjeldab üldiselt opositsiooni rolli ja ülesandeid ning analüüsib selles kontekstis Tallinna opositsiooni. Sõna on saanud ka linnavolikogu liige Andres Kollist, kes vastupidi kiitis koostööd opositsiooniga. Teine kirjutis kajastab üksnes intervjuud Yana Toomiga, kes osaleb aktiivselt poliitikas ja tema intervjuusid kajastavad pea kõik suuremad ajakirjandusväljaanded. Vastustaja käsitluse kohaselt peaks kõik need leheartiklid olema keelatud annetused. Sarnaseid intervjuusid erinevate poliitikutega on tehtud nii enne valimisi kui ka vahepealsel perioodil. Meedia roll ongi kajastada ühiskonnas toimuvat. Kolmandas artiklis arutleb Jüri Ratas Eesti sportlaste tulemuste üle Leipzigi maailmameistrivõistlustel. Neljandas artiklis on intervjuu Mihhail Korbiga, keda küsitleti seetõttu, et Edgar Savisaar avaldas soovi luua valimistel oma nimekiri. On mõistetav, et teema oli toona väga aktuaalne ja et selle kohta küsiti arvamust just Keskerakonna peasekretärilt. Viimases artiklis kirjutatakse, et Keskerakonna Tallinna linnapea kandidaadiks sai Taavi Aas. Ilmselgelt on Tallinna linna elanikud huvitatud sellest, kes on järgmised linnapea kandidaadid. Tegemist ei ole reklaamiga. Seega ei vasta viidatud artiklid RekS-is sätestatud reklaami mõistele. Artiklites ei kutsuta üles hääletama kaebaja või tema liikmete poolt. Samuti jääb arusaamatuks, miks on tehtud ettekirjutus kaebajale, mitte isikule, kelle tegevust artiklis kajastatakse. Tegelik poliitiline reklaam ei ole kunagi esitatud ajaleheartikli või intervjuu vormis, vaid eelkõige kasutatakse fotodega plakateid, kampaanialoosungeid jne. Poliitilise reklaami eesmärk on jõuda võimalikult kiiresti võimalikult laia sihtgrupini. Seetõttu ei saa aluseks võtta reklaamile kohaldatavat hinnakirja. Puudub vajadus analüüsida, kas tegemist on vaba ajakirjandusega või mitte, sest teabe käsitamine reklaamina sõltub teabe sisust ja selle avaldamise eesmärgist, mitte avaldamise kohast. Intervjuusid, mis on kajastatud ajakirjaniku initsiatiivil, tuleb eristada nendest artiklitest, mis on ajakirjanikule saadetud poliitiku enda poolt tema enda initsiatiivil ja 4(12)
3-18-1316 sõnastuses. Kaebaja ei saa kanda rahalist vastutust selle eest, kui erakonna või selle liikmete tegevus on ületanud uudisekünnise. Ajakirjanikud, kes töötavad linna teenistuses, täidavad oma tööülesanded erialastest oskustest lähtuvalt erapooletult. Stolitsa toimetusel on vaba valik toota ajalehele vajalikke tekstimaterjale ning ta ei pea tekstimaterjali kellegagi kooskõlastama ega lähtuma kellegi juhistest. Ametijuhendi järgi on Stolitsa ajakirjaniku ülesanne Tallinna linna elu kajastavate uudiste tootmine.
ERJK palus jätta kaebuse rahuldamata.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutuste katmine on keelatud annetus (EKS § 123 lg 2 p 2, § 121 lg 3). Lubamatu on kasutada erakonna poliitiliseks reklaamiks väljaandeid, mille eesmärk on avalikke ülesandeid puudutav teavitustegevus ja mida rahastatakse linna eelarvest. Kirjutisi tuleb hinnata lähtudes nende sisust ja mõjust auditooriumile. Vastustaja hindas kirjutisi ja otsustas, et nende sisuks on kaebaja poliitiline reklaam. Linna infolehe ülesandeks on linna tegevusest avalikkuse teavitamine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 ei sätesta omavalitsuse ülesannete hulgas vaba ajakirjandusväljaande ülalpidamist ega poliitilise tegevuse korraldamist ja selle kohta teabe avaldamist. KOKS § 2 lg 1 sätestab omavalitsuse juhtorganite kohustuse lähtuda kohalike elanike õigustatud vajadustest ja huvidest. See õigustab elanikele omavalitsuse tegevuse kohta teabe edastamist, kasutades selleks proportsionaalseid infokanaleid, kuid ei anna alust tasuta teavitada erakonna, valimisliidu, üksikkandidaadi või muust poliitilisest tegevusest ega poliitikute programmilistest eesmärkidest omavalitsuse territooriumil. Vaidlusalused kirjutised on suunatud kaebaja seisukohtade reklaamimisele. Ettekirjutuses viidatud eetikakoodeksi säte, mille kohaselt ei saa sõltumatu ajakirjanik olla kajastatava institutsiooni teenistuses, on vaba maailma ajakirjanduse eetikakoodeksite üldtunnustatud ja aegumatu osa alates nende sünnist 1940.-ndatel aastatel. Ajakirjandusvabaduse ja selle puudumise hindamine on oluline. Sõltumatut ajakirjandust eristab muust massiliselt tiražeeritud informatsioonist välismõju puudumine. Linnavõimu väljaanded ei vasta ajakirjandusvabaduse põhitingimustele ega ka iseregulatsiooni normidele, sest infolehti väljaandvad isikud alluvad ametkondlikku käsuliini pidi otse linna poliitilise võimutasandi kontrollile. Tallinna linna kehtestatud reeglites ei sisaldu punkte, mis annaksid toimetusele vaba ja sõltumatu ajakirjaniku staatuse ja õigused. Nende töötajate ülesanne on kajastada linnavalitsuse, volikogu liikmete ja linna ametiasutuste ametlikku tegevust. Linnavalitsuse ja volikogu liikmete kuulumine erakondadesse, parteiline karjäär ega osalemine kohalikel või riigikogu valimistel ei kuulu linnavalitsuse ega volikogu liikmete ametitegevuse hulka. Seega on reklaammaterjalide avaldamine üleastumine ametnike tegevusele seatud piiridest ning ei ole asjakohane omistada neile tagantjärele tegutsemismotiive ja eesmärke, mida kehtestatud eeskirjad neile ei võimalda. Ametivõimul ja erakondadel puudub võimalus avaldada tasuta reklaamartikleid sõltumatus meedias. Tallinna linnavõimu väljaannete üle on poliitilisel võimul otsene kontroll ja võim õigusaktide alusel. Kuna seda võimu teostavad isikud on ühtlasi erakonna kandideerivad liikmed, on neil kõik võimalused ametipositsiooni kasutamiseks ka erakondlikes huvides. Erakondade finantsaruannetest nähtub, et info levitamine erakonna ja tema liikmete kohta (sh reklaam) on läbi aastate olnud erakondade püsitegevus sõltumata valimiste toimumisest. Seega saab valimis- ja poliitiliseks reklaamiks lugeda igasugusel valimiseelsel ajal ilmunud erakonna reklaami. Pole oluline, kelle algatusel või teadmisel annetus tehti. Ettekirjutuse tegemiseks annab aluse üksnes keelatud annetuse saamine.
5(12)
3-18-1316
4.Tallinna Halduskohtu 30.11.2018 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tallinna linnasekretäri 07.11.2013 käskkirjaga nr L-2/60 kinnitatud “Linna avalike suhete teenistuse põhimäärusest” nähtuvalt on linna avalike suhete teenistuse ja selle struktuurüksuse Stolitsa toimetuse ülesandeks teavitada avalikkust linna tegevusest ja teenustest. Selline ülesanne on kooskõlas KOKS § 3 p-st 6 tuleneva kohaliku omavalitsuse tegevuse avalikkuse põhimõttega. Uudiskünnise ületanud päevapoliitiliste ja muude sündmuste kajastamine, arvamusartiklite ja intervjuude avaldamine ei ole linna avalike suhete teenistuse pädevuses ega ole kooskõlas kohaliku omavalitsuse ülesannetega. KOKS ei pane kohalikule omavalitsusele ajakirjanduse ülalpidamise kohustust. Stolitsa ajalehte ei ole võimalik võrrelda vaba ajakirjandusega. Ajakirjandusvabadus linna ajalehele põhimõtteliselt ei kehti. Linna ajalehe ülesandeks saab olla vaid linnaelanike teavitamine linnavõimuorganite ametitegevusest. Linnaelanike vajadusi ja huve ei teeni avalikest vahenditest ajalehe ülal pidamine, mida kasutatakse (võimul oleva) erakonna poliitilise tegevuse ja vaadete propageerimiseks. Võrdlus ERR-ga ei ole asjakohane, sest viimane ei anna välja paberil ajalehti. Samuti on ERR-i eesmärk ja ülesanded oluliselt laiemad kui ajalehe Stolitsa omad (vt Eesti Rahvusringhäälingu seaduse §-d 4 ja 5). Ekslik on kaebaja seisukoht, et artiklite eesmärki saanuks selgitada vaid artiklite autorid. Vaidlusaluste artiklite eesmärk on piisavalt hästi näha nende sisust. Õige on vastustaja seisukoht, et vaidlusalused artiklid on nende sisu arvestades koostatud ilmselgelt kaebaja huvides, mõjutamaks valijaid eesseisvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kaebaja poolt hääletama. Artikkel „Tallinlastel on mida kaotada: võimuvahetus jätaks linnaelanikud ilma sotsiaaltoetustest” ei ole vastupidiselt kaebaja väidetule erapooletu käsitus opositsiooni olemusest. Artikkel on selgelt kallutatud – kiidetakse linnas võimul oleva kaebaja tegevust ja halvustatakse opositsioonierakondi. Opositsiooni süüdistatakse kaebaja kadestamises, linnavõimu töö põhjendamatus takistamises, ilusate lubaduste andmises, linnaelanikest mittehoolimises ja komisjonide töös mitteosalemises. Kaebajat kujutatakse seevastu koostöövalmina ja konstruktiivsele kriitikale avatuna, kes püüab linnarahvast opositsiooni omakasupüüdlike eesmärkide eest kaitsta. Võrdluseks pole nt toodud, kui palju kaebaja enda liikmed linna komisjonide töös osalevad. Seega pole tegemist erapooletu käsitusega linna valitsemisest. Viide hallide passidega kodakondsuseta isikute probleemidele ei puuduta üldse linna tööd ja pädevust. Artikli eesmärk on mõjutada valijaid toetama kaebajat ja hääletama valimistel tema poolt. Artikkel „Yana Toom: meile jäi võimalus ühtsus säilitada ja me kasutasime seda” kajastab intervjuud Yana Toomiga. Artikkel ei kajasta kuidagi linna tegevust või ülesandeid, vaid kaebaja poliitilisi siseheitlusi pärast Edgar Savisaare lahkulöömist. Kuigi erakonna lõhenemisest tekkinud segaduste selgitamine võis linnaelanikele huvi pakkuda, ei ole tegemist linna tegevuse, vaid kaebaja poliitilise tegevuse kajastamisega. Kaebaja huve ei saa samastada linna huvidega. Valijaid kutsutakse valimistel osalema ja kaebaja poolt hääletama, viidates, et koalitsiooni moodustamise korral ei ole kaebajal võimalik linnas oma ideid ellu viia. Artikkel kirjeldab küll seda, kuidas Yana Toom püüdis erakonda taasühendada, kuid kõlama jääb idee ühtsest erakonnast, kes peab saama valijate huvides linnavolikogus enamuse. Artikkel „Jüri Ratas: lähme edasi ainult koos, ühtse meeskonnana” kajastab intervjuud Jüri Ratasega. Kuigi ühes lõigus käsitletakse ka linna tegevust (pensionäridele makstava sünnipäevatoetuse suurendamine, tasuta toitlustus koolides ja lasteaedades, tasuta huviringides 6(12)
3-18-1316 osalemine, vene õppekeele taastamine gümnaasiumiastmes), on suurem osa artiklist pühendatud kaebaja propageerimisele. Kajastatakse erakonnasiseste erimeelsuste ületamist ja rõhutatakse erakonna ühtsust. Artiklis kutsutakse linnarahvast üles andma kaebajale veel neljaks aastaks mandaat linna juhtimiseks. Viide nn hallide passide küsimusele ei puuduta üldse linna tööd ja pädevust, vaid kaebaja poliitilisi vaateid. Seega on tegemist kaebaja poliitilisi vaateid reklaamiva artikliga, mis kutsub üles kaebaja poolt hääletama. Artikkel „Mihhail Korb: Savisaare nimekiri kahjustab lihtsate tallinlaste huve” kajastab intervjuud Mihhail Korbiga. Artiklis ei ole juttu linna tegemistest, vaid kaebaja siselõhedest, mis tekkisid Edgar Savisaare lahkulöömise järel, ning sellest, kuidas neid siselõhesid on püütud ületada. Halvustatakse teisi erakondi, kes tahavad kõike kaebaja poolt saavutatut “hävitada”, ise midagi vastu pakkumata. Sellise poliitilise vastandumise eesmärgiks saab olla vaid valijate mõjutamine kaebaja poolt hääletama. Valijate huvidega kooskõlas olevaks peetakse seda, kui Tallinnas saavutab võidu kaebaja. Artikkel „Keskerakonna Tallinna linnapea kandidaadiks sai Taavi Aas” tutvustab Tallinna linnapea kandidaati Taavi Aasa ja tema juhtimisel linnas aastate jooksul toimunud arenguid. Samas toimub jälle vastandumine opositsioonierakondadega, kes tahavad kõike „likvideerida, lõhkuda ja lammutada”, ise midagi vastu pakkumata. Artikkel tutvustab uusi ideid, mida saaks linnas ellu viia, kui valijad toetavad kaebajat. Seega on tegemist taas valimisreklaamiga ja kaebaja vaadete tutvustamisega. Uue linnapea kandidaadi ja tema senise tegevuse tutvustamist saab küll pidada linnaelanike huvides olevaks, kuid artiklis on ka selge valimisreklaam, mis on koostatud kaebaja huvides. EKS ei sätesta, et keelatud annetusena saab käsitada vaid reklaami kulude katmist. Olenemata sellest, kas tegemist on reklaamiga või tuleb artikleid pidada muuks teavitustegevuseks (nt propagandaks), on ilmselge, et viidatud artiklid ei ole koostatud linna lehele ettenähtud eesmärke silmas pidades, vaid kaebaja huvides. Tähtsust ei oma, kui palju aega oli artiklite avaldamisest valimisteni, sest erakond saab toetust suurendada ka valimiste vahelisel ajal. Artiklites on viidatud aga eelseisvatele valimistele. Tallinna linna ülesandeks ei ole avaldada kaebaja poliitilist tegevust toetavaid artikleid, seega ei seondu nende artiklite avaldamise kulud Tallinna linna ülesannetega ja need kulud tuleb lugeda kantuks kaebaja huvides. Nende artiklite avaldamisega Tallinna linna kulul on kaebaja hoidnud kokku kulusid, mis oleksid kaasnenud tema reklaamimisega. Kuigi tavapärases ajakirjanduses saab oma seisukohti ja intervjuusid avaldada tasuta, ei ole kaebajal tavalises ajakirjanduses avaldatavate kirjutiste sisu üle kontrolli. See tähendab, et endale meelepärase sisuga artiklite ja teavituste avaldamiseks ja jagamiseks pidanuks kaebaja kandma rahalisi kulusid. Järelikult on Tallinna linna poolt linna lehes kaebajat toetavate artiklite avaldamine rahaliselt hinnatav hüve. Hüve on antud kaebaja tegevuse toetamiseks Tallinna linna eelarvelistest vahenditest, järelikult on tegemist juriidiline isiku annetusega, mis on keelatud. Keelatud annetus tuleb EKS § 124 lg 1 järgi tagastada. Kuna kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks keelatud annetuse tagastanud, tegi vastustaja õiguspäraselt EKS § 12 11 lg 1 p 2 alusel kaebajale ettekirjutuse keelatud annetuse tagastamiseks. Asjasse ei puutu kaebaja väide, et ka teistes kohalike omavalitsuste kohalikes lehtedes reklaamitakse neis kohalikes omavalitsustes võimul olevaid erakondi. Kui need teised artiklid on sarnaselt vaidlusalustele artiklitele teisi erakondi propageerivad, esineb alus ka teistelt erakondadelt keelatud annetuse tagasiküsimiseks. Ettekirjutusega ei karistata kaebajat, vaid kohustatakse teda kõrvaldama õigusvastaselt saadud eelis. Viidatud artiklite avaldamise
7(12)
3-18-1316 eesmärk oli sama, mis kaebaja kohta reklaami avaldamisel. Järelikult on võimalik lähtuda ka samast hinnakirjast.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.MTÜ Eesti Keskerakond apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 30.11.2018 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna linna avalike suhete teenistuse põhimääruse p 2 järgi on teenistuse tegevuse eesmärk tagada avalike suhete valdkonna ülesannete täitmine ning avalikkuse informeeritus linna teenustest, linnavõimu tegevusest ja linnaruumis toimuvast. Linnaruumis toimuvast teavitamine ei ole samastatav linna tegevusest ja teenustest teavitamisega. KOKS ei keela kohaliku lehe väljaandmist ja selles kohalike sündmuste kajastamist. Nende hulka kuuluvad ka poliitilised sündmused. Ametijuhendi järgi on Stolitsa ajakirjaniku ülesanne Tallinna linna elu kajastatavate uudiste tootmine. Halduskohus järeldas asjaolust, et KOKS ei kohusta kohalikku lehte välja andma, et ajalehele Stolitsa ajakirjandusvabadus ei laiene. See järeldus on ekslik. Puuduvad tõendid, et selles ajalehes on ajakirjandusvabadust piiratud. Stolitsa on ühinenud pressinõukoguga, mis kinnitab, et tegemist on samaväärse ajakirjandusväljaandega nagu iga teine, mis peab juhinduma pressinõukogu eetikakoodeksist. Eetikakoodeksi järgi teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Riigikohus on lahendis 3-3-1-50-16 (p 13) selgitanud, et keelatud annetuse kahtluse korral tuleb esmalt välja selgitada, milline on väidetava reklaami eesmärk. Halduskohus pidanuks välja selgitama artiklite koostajate eesmärgi. Tunnistajate üle kuulamata jätmine oli vastuolus menetlusnormidega. Halduskohtu seisukohtadest nähtub, et muudes meediaväljaannetes avaldatavad artiklid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Neis avaldatakse aga samuti intervjuusid Yana Toomiga. Jääb selgusetuks, miks on keelatud annetus sellise intervjuu avaldamine Stolitsas, kui see nii ei ole ajakirjandusvabaduse põhimõtet järgivas muus ajalehes intervjuu avaldamisel. Halduskohtu seisukohtadest saab seetõttu järeldada, et kõigis kohalike omavalitsusüksuste eelarvest finantseeritavates lehtedes peaks poliitiliste teemade kajastamine olema keelatud. Ajalehes Stolitsa on avaldatud mitmeid intervjuusid ka teiste erakondade esindajatega ja teiste erakondade esindajate seisukohti kajastavaid artikleid. Ajaleht ei kajasta vaid ühe erakonna tegemisi. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et ajaleht Stolitsa avaldab pidevalt ja valimatult vaid kaebaja reklaami. Halduskohus leidis, et ajalehe Stolitsa toimetus on kaebaja liikmete kontrolli all. Iga meediaväljaande juhtkonnas on vaieldamatult poliitikuid. See ei tähenda, et need poliitikud peaksid mõjutama meediaväljaannete sisu ja et väljaanne allub kuidagi nende kontrollile. EKS § 121 lg 3 eeldab, et isik on teinud valimiskampaaniat. Kaebaja ei ole seda artiklite avaldamise ajal teinud. Valimisnimekirjad avaldati alles 2017. a septembris. Puuduvad mistahes tõendid, et kaebaja oleks planeerinud valimiskampaaniat vaidluse all olevate artiklite kaudu. EKS § 123 lg 1 eeldused ei ole täidetud, sest kaebaja tahtest sõltumatuid artikleid ei ole võimalik pidada hüveks või teenuseks. Tegemist on päevakajaliste sündmuste kajastamisega, 8(12)
3-18-1316 mille eesmärk ei ole kaebaja reklaamimine. Artikkel, mille eesmärk ei ole valimiskampaania, teenuse osutamine või reklaam, ei saa olla keelatud ja sellise artikli avaldamise eest ei saa erakonnalt nõuda keelatud annetuse tagastamist.
6.ERJK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Ajaleht Stolitsa ei ole vaba ajakirjandus. Tallinna Linnakantselei väljaantavad infolehed ei ole käsitatavad sõltumatute toimetustega vaba ajakirjandusena, vaid on linnapea otsealluvuses olevad linna ametkondliku informatsiooni edastajad. Informatsiooni allikas linnapea kandidaadi kohta ei peaks olema kohalik omavalitsus, vaid erakond, sest kandidaate nimetab erakond. Erakonnal on avalikkuse informeerimiseks kõik võimalused olemas. KOKS §-s 6 sätestatud omavalitsuse ülesannete hulka ei kuulu vaba ajakirjandusväljaande ülalpidamine ega poliitilise tegevuse korraldamine ning viimase kohta teabe avaldamine. KOKS § 2 lg 1 õigustab elanikele omavalitsuse tegevuse kohta teabe edastamist kasutades selleks proportsionaalseid infokanaleid, kuid ei anna alust tasuta teavitada erakonna, valimisliidu, üksikkandidaadi või muust poliitilisest tegevusest ega poliitikute programmilistest eesmärkidest omavalitsuse territooriumil. Kohaliku omavalitsuse vahendite kasutamine saab toimuda üksnes avalikes huvides. Vastustaja seisukohta toetab ka õiguskantsleri 16.11.2017 kirjalik ettekanne Riigikogule (p 12). Kuna linna ajaleht ei ole vaba ajakirjandus, ei sekkunud ERJK ajakirjandusvabadusse. Eristus vaba ja riikliku ajakirjanduse vahel on oluline seetõttu, et vaba ajakirjanduse sisule ei ole ühelgi erakonnal, avaliku võimu tippjuhil ega struktuuriüksusel otsest mõju ega kontrollivõimalust, küll aga on poliitilisel ja erakondlikul võimul positsioon avaliku võimu ameteid ja käsuliine pidi täielikult kontrollida ja määrata ametkondlike väljaannete sisu. Ametivõimul ja erakondadel puudub võimalus avaldada tasuta reklaamartikleid (ka varjatud reklaami kujul ehk näiliselt uudislugude ja intervjuudena vormistatud reklaammaterjalina) sõltumatus meedias, sest neil puudub sõltumatute väljaannete üle kontroll või mõju neile. Stolitsa kuulumine pressinõukogusse ei oma tähtsust. Teiste kohaliku omavalitsuse ajalehtedes avaldatud artiklite sisu ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Avalik-õigusliku juriidiline isiku poolt erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutuste katmine on keelatud annetus (EKS § 123 lg 2 p 2, EKS § 121 lg 3). Erakonna reklaamimiseks tehtud kulutused on annetus ja tähtsust ei oma, et valimisnimekirju ei olnud artiklite avaldamise ajaks veel koostatud. Erakonnaseaduses ega valimisseadustes ei ole määratletud valimiskampaania ajalist algust. Poliitiline kommunikatsioon (sh turundus ja reklaam) on läbi aastate olnud erakondade püsitegevus sõltumata valimiste toimumisest. Seega tuleb poliitiliseks reklaamiks lugeda mistahes valimiseelsel ajal ilmunud kandidaadi reklaami. Tähtsust ei oma ka see, kelle algatusel artiklid avaldati.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.EKS § 121 lg 2 piirab erakonna rahastamise lubatud viise, lubades seda teha muu hulgas EKS-s sätestatud tingimustel tehtud annetustest. EKS § 123 lubab annetusi vaid füüsilistelt isikutelt. Annetuseks loetakse selle paragrahvi lõike 1 kohaselt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatavat rahaliselt hinnatavat hüve, sh teenust, kuid mitte vabatahtlikku tööd. EKS § 121 lg 3 näeb ette, et erakonnal on keelatud kasutada erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid, välja arvatud EKS alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi. Valimisliidul, üksikkandidaadil, erakonna nimekirjas kandideerival isikul ja valimisliidu nimekirjas kandideerival isikul on keelatud oma 9(12)
3-18-1316 valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks kasutada avalikke vahendeid. Sellise keelatud tulu osas rakendatakse EKS §-s 124 sätestatut. Avalikud vahendid selle paragrahvi tähenduses on riigieelarvelised ja kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid. EKS ei luba seega annetuste tegemist juriidiliste isikute ega kohaliku omavalitsuse poolt, samuti valimiskampaania tegemist kohaliku omavalitsuse kulul.
8.Vaidlus käib poolte vahel selle üle, kas Tallinna linna väljaantavas ajalehes avaldatud viis kirjutist on käsitatavad erakonnale tehtud reklaamina või valimiskampaaniana. Apellant peab ekslikuks ka makstava summa arvutamise metoodikat (kaebuse p 2.4.1). Ringkonnakohus märgib, et keelatud annetuse või valimiskampaania kulutuste korral kaasnevad tagajärjed on seaduses ette nähtud viisil, mis ei jäta vastustajale kaalutlusõigust. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust ettekirjutuse võimalikud põhjendamispuudused, kui ettekirjutus on lõppjäreldustes õiguspärane (HMS § 58).
9.Valimiskampaania mõistet seadused ei ava. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 6 näeb ette piirangud agitatsioonile ja § 61 poliitilise välireklaami keelu aktiivse agitatsiooni ajal. Aktiivse valimisagitatsiooni ajaks loetakse aega alates kandidaatide registreerimise viimasest päevast. Praegusel juhul avaldati kõik viis vaidlusalust kirjutist enne selle tähtaja kulgema hakkamist (KOVVS § 37 lg 1 järgi 35. päev enne valimispäeva). Valimiskampaania mõistet ei ole põhjust EKS-s sisustada teisiti kui aktiivse agitatsiooni mõistet KOVVS-s. Eesti keele seletavas sõnaraamatus (EKSS) on valimiskampaania mõistet selgitatud kui valimiseelset kampaanialikku agitatsiooni saavutamaks valimistel edu. Kuna valimiskampaania periood ei olnud alanud, ei ole EKS § 121 lg 3 praegusel juhul kohaldatav.
10.Avalike vahendite ühe erakonna huvides kasutamise keeld teenib valimiste võrdsuse tagamise eesmärki. Valimistulemuste mõjutamiseks ei saa vaatamata aktiivse agitatsiooni aja seaduses sätestamisele piirduda siiski vaid sel 35-päevasel perioodil erakondade ja nende kandidaatide võrdsele kohtlemisele avaliku võimu poolt. Kuna erakonna reklaamil on mõju valimistulemustele ka pikemal valimiste eelsel ajal, tuleb erakondade rahastamise norme mõista valimiste võrdsuse põhimõttest lähtudes. Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni ning Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste ameti (ODIHR) juhistes avalike vahendite väärkasutamise ennetamiseks ja tõkestamiseks valimistel1 (p 4.4) selgitati, et õigustloovad aktid peavad tagama valimistega seotud sündmuste objektiivse, erapooletu ja tasakaalustatud kajastamise avalik-õiguslikus meedias. Õigusnormid ja praktika peavad tagama, et selline meedia ei ole seotud varjatud kampaaniaga mõne kindla kandidaadi või erakonna poolt või vastu.
11.Kirjeldatud võrdsuse kaitseks peab avalik võim toetama erakondi võrdsetel alustel seadusega sätestatud tingimustel. Erakondade rahastamise ja avalik-õiguslikus ringhäälingus erakondade tegevuse kajastamine peavad tuginema seaduses sätestatud tingimustele. Sellised normid peavad olema selged ja ettenähtavad. Nii peab avalik võim (riik, kohalikud omavalitsused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud) vältima erakondade rahastamist või rahaliselt hinnatavate hüvede pakkumist muudel juhtudel kui otsesõnu seaduses ette nähtud. Erakondade rahastamine avalikest vahenditest on sätestatud EKS §-s 127.
12.Erakonnale antavat muud rahaliselt hinnatavat hüve tuleb EKS § 123 lg 1 tähenduses pidada annetuseks. Artiklite määratlemisel hüveks on oluline erakonnale artiklitega eelise andmine. RekS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse reklaamiseadust ka teistes seadustes reguleeritud reklaamile niivõrd, kuivõrd teistes seadustes pole erisusi. Selliseks erisätteks reklaamiseaduse 1 https://www.osce.org/odihr/elections/227506?download=true.
10(12)
3-18-1316 mõttes on ka KOVVS, mis käsitleb poliitilist välireklaami. Reklaami mõistele ei ole KOVVSs antud aga teistsugust tähendust kui reklaamiseaduses. Seega tuleb poliitilise reklaami mõiste sisustamisel juhinduda reklaamiseaduses sätestatud reklaami mõistest. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt käsitatakse reklaamina teavet, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. RekS § 2 lg 2 välistab teatud teabe käsitamise reklaamina. Selle sätte mõtteks on välistada reklaamiseaduse kohaldamisalast informatsioon, mis võib küll esmapilgul näida reklaamina, kuid mida vaatamata sellele siiski reklaamiks ei loeta (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.05.2017 otsus asjas nr 3-4-1-317, p-d 18–21). Praegusel juhul erandliku olukorraga tegemist ei ole. RekS § 2 lg 1 p 3 tingimustele erakonna reklaam vastab, sest kuigi sellega ei soovita edendada teenuste või kauba tarbimist ega suunata isikut käituma avalikes huvides, on erakonna tegevus „ürituse edendamine“ sätte tähenduses. Ürituseks tuleb EKSS tähenduses pidada ettevõtmist või tegutsemist mingil eesmärgil. Selliseks tegutsemiseks võib olla ka erakonna poliitiliste vaadete elluviimise edendamine.
13.Ajaleht Stolitsa on Tallinna linna omanduses ja seda antakse välja kohaliku omavalitsuse rahalistest vahenditest. Kohalik omavalitsus ei ole PS § 9 kohaselt põhiõiguste kandja, vaid § 14 kohaselt nende adressaat. Seetõttu ei saa kohalik omavalitsus ega selle (sh ajalehe Stolitsa) töötajad oma tööülesannete täitmisel tugineda PS §-s 45 sätestatud sõnavabadusele. Meediavabaduse põhimõte on siiski kohaldatav ka avalik-õigusliku meedia suhtes. Avalikõiguslikus meedias tuleb aga tagada poliitilistes küsimustes tasakaalustatus, seda eriti valimiseelsel perioodil (vrdl Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 6 lg 5), aga ka muul perioodil (§ 6 lg-d 2 ja 4). Tallinna linna meediakanalites sellise tasakaalustatuse nõuet ei ole kehtestatud ega organisatsiooniliselt (ette ei ole nähtud meediaväljaande allumist vaid sõltumatule professionaalsele või poliitiliselt tasakaalustatud järelevalvele ja ajakirjanike sõltumatuse tagatisi). Puuduvad ka tõendid, et tasakaalustatust tagati vaidlusaluste kirjutiste avaldamisel Stolitsas faktiliselt. J. Kats kinnitas, et ettepaneku kirjutise avaldamiseks tegi ajalehe peatoimetaja. B. Tuch kinnitas, et intervjuu Y. Toomiga pakkus välja peatoimetaja. Tunnistajad ei teadnud toimetuses korraldatud poliitilise tasakaalustatuse mehhanismidest. Tasakaalustatust ei tõenda kaebaja esitatud artiklid teiste erakondade tegevust kajastavatest kirjutistest.
14.Tasakaalustatuse puudumist Stolitsas kinnitab Riigikontrolli aruanne „Omavalitsuste teavitustegevus valdade ja linnade infolehtedes“ (p-d 51, 54, 62, 63).2 Aruandes välja toodud ja Riigikontrolli hinnangul probleemsed artiklid on kaebajat, kelle esindajateks oli kirjutiste avaldamise ajal nii Tallinna linnapea kui linnavolikogu liikmete enamus, soosivad.
15.Vaidlusaluste kirjutiste pidamist kaebajale antud rahaliselt hinnatavaks hüveks – erakonna reklaamiks – ei võimalda üksnes kirjutiste avaldamise koht. Munitsipaalmeedias võib avaldada teavet ka kohaliku omavalitsuse sündmustest, milleks on kahtlemata ka kohalike omavalitsuste volikogude valimistele eelnev erakondade tegevus ja nende valimislubadused. Määravaks on aga praegusel juhul üheskoos nii ajalehe Stolitsa poliitilise tasakaalustatuse, neutraalsuse ja erapooletuse puudumine kui konkreetsete kirjutiste sisu. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud ettekirjutuse p-des 3.4.1–3.5 toodud põhjendustega, neid kordamata, et kirjutised on kaebajat ja tema esindajaid soosivad ning nendega ei edendata avalikke huve ega teavitata lugejaid. Nii intervjuude küsimuste laad kui nende avaldamine suures mahus samas ajalehenumbris vaid vähe aega enne volikogu valimisi ei jäta mõistlikule kõrvaltvaatajale kahtlust, et intervjuudega loodi valimisteks eelisseisund kaebajale. Puuduvad tõendid, et avaldatud oleks samal perioodil teiste erakondade esindajatega sarnaseid positiivses võtmes küsimustega intervjuusid 2 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2474/OtherArea/1/language/et-EE/Default.aspx.
11(12)
3-18-1316 ligilähedaselt võrdväärses mahus. Linnapeakandidaadi nimetamist kajastav uudis ületab mahult tavapärase teavitamise paljukordselt ning kajastab valdavas osas kaebajat ja tema kandidaate positiivselt kirjeldavat teksti. 20.03.2017 avaldatud kirjutist ei saa pidada arvamuslooks ega reportaažiks, sest sellega ei vahendata teavet ühegi sündmuse kohta, vaid kaebaja reklaamiks, sest selles läbivalt kiidetakse kaebaja tegevust ja programmi ning halvustatakse teiste erakondade programme ja tegevust.
16.Seetõttu tuleb kirjutisi pidada kaebaja reklaamiks. Reklaami avaldamine ajalehes Stolitsa ja Zeljonaja Stolitsa ei ole tasuta võrdselt kättesaadav kõigile erakondadele, mistõttu tuleb seda lugeda Tallinna linna annetuseks kaebajale. Kuna selline annetus on keelatud, on vastustaja õigesti kohustanud kaebajat annetuse tagastama ja sellekohaseid aruandeid muutma. Annetuse suuruse arvutamise metoodika valikul ei ole vastustaja eksinud.
17.Asja lahendamisel ei ole tähtis, kas Stolitsa toimetuse või kirjutiste autorite tööd juhendati aktiivselt linnavalitsuse, linnavolikogu või kaebaja liikmete või esindajate poolt. Samuti ei ole oluline, miks vaatlusalused kirjutised avaldati, sest nende sisu määratlemist reklaamina see ei mõjuta. Isegi kui kirjutisel on mitu eesmärki, sh teavitada lugejaid linnaruumis toimuvast, on sellel samaaegselt reklaami tunnused. Kuna erakonnale tehtava annetuse määratluse järgi ei ole vajalik, et erakond oleks annetuse saamiseks aktiivselt tegutsenud, pole ka oluline, kas kaebaja oli kirjutiste avaldamisest või sisust eelnevalt teadlik või nende avaldamist soovinud. Puuduvad andmed, et kaebaja oleks enne vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetlust väljendanud soovimatust selliste kirjutiste avaldamiseks, mistõttu ei ole alust pidada mitterahalise hüve pakkumist ka selliseks tegevuseks, millest kaebaja ei olnud huvitatud, kuid mis ettekirjutuse tulemusel tuleks erakonnal hiljem rahaliselt tasuda.
18.Eeltoodud põhjustel tuleb kaebaja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige.
19.Apellant taotles ringkonnakohtus juhul, kui kaebus jääb rahuldamata, määrata keelatud annetus tagastamisele igakuiselt osade kaupa kolmes võrdses osas, keelata sel juhul vastustajal rakendada sunniraha ja arvestada annetuselt viivist ning keelata annetuse osade kaupa tagastamisel EKS § 1211 lg 21 alusel makstava riigieelarvelise eraldise vähendamine. Need taotlused jäävad rahuldamata. Kaebuse täiendamine uute nõuetega apellatsioonimenetluses saab olla vaid erandlik, tulenevalt HKMS § 49 lg-st 2. Puudub mõjuv põhjus uute nõuete esitamiseks. Halduskohus ei ole kaebuse nõuete üle otsustades menetlusnorme rikkunud ega jätnud kaebajale selgitamata, millised nõuded kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb esitada. Summa ositi maksmise eesmärki algsest kaebusest ei nähtu. Ositi maksmine eeldab haldusakti täiendamist lisatingimusega, sest rahasumma maksmise tähtaja andmine tuleb otsustada haldusmenetluses. HKMS § 167 lg 1 ei puuduta vaidlustatud haldusakti alusel kaebaja poolt vastustajale makstava summa tasumise korda ja tingimusi, vaid halduskohtu poolt väljamõistetava rahasumma tasumise korda ja tingimusi. Praegusel juhul on summa tasumine ette nähtud vastustaja ettekirjutusega, mitte kohtuotsusega. Seetõttu tuleb kaebajal need taotlused esitada vastustajale.
20.HKMS § 108 lg 1 näeb ette kaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulude jätmise kaebaja kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmist väitnud, mistõttu menetluskulusid apellatsioonimenetluses välja ei mõisteta.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.