MTÜ Eesti Keskerakond kaebus Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 04.06.2018 ettekirjutuse nr 70 (31-3/18-6/1) tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Eesti Keskerakond, volitatud esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Vastustaja – Erakondade rahastamise järelevalve komisjon, volitatud esindajad Kaarel Tarand ja Helin Leichter
Asja läbivaatamine
21.11.2018 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta MTÜ Eesti Keskerakond kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.07.2018 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.12.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (vastustaja) kohustas 04.06.2018 ettekirjutusega nr 70 (31-3/18-6/1) MTÜ-d Eesti Keskerakond (kaebaja) tagastama keelatud annetuse 6071,04 eurot Tallinn linnale, kõrvaldama puudused 2017. a vastavates kvartali kuluaruannetes ja esitama komisjonile tõendid nimetatud kohustuste täitmise kohta. Põhjendused:
3-18-1316
1.1.Vastustaja kontrollis, kas kaebaja vaadete propageerimine Tallinna Linnakantselei poolt väljaantavas ajalehes Stolitsa on käsitletav avalike vahendite kasutamisena erakonna ja selle liikmete valimiskampaanias, ning leidis, et 5 artikli puhul puudub seos linnavalitsuse tegevusest teavitamisega. Nende sisuks on kaebaja poliitiline reklaam 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.
1.2.Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu 18.08.2005 kinnitatud ajalehe põhitunnuste kohaselt ei peeta ajaleheks riigiasutuse, kohaliku omavalitsusorgani või ettevõtte infolehte. Tallinna linna infolehtede väljaandja on Tallinna Linnakantselei linna avalike suhete teenistus, mis allub ja annab aru põhimääruse p 1.2 kohaselt linnapeale. Põhimääruse p 4.1.1 järgi teenistus kogub, süstematiseerib ja levitab linnavalitsuse liikmete ja linna asutuste ametlikku tegevust kajastavat teavet. EALL-i üldkoosolekul 29.01.1998 heaks kiidetud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 2.3 sätestab, et ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses. Tallinna Linnakantselei väljaantavad infolehed ei ole käsitletavad sõltumatute toimetustega vaba ajakirjandusena, vaid on linnapea otsealluvuses olevad linna ametkondliku informatsiooni edastajad. Erinevalt Eesti Rahvusringhäälingust (ERR) ei ole Tallinna linnameedial kehtestatud sõltumatuse tagamise reegleid.
1.3.Seadustes ei ole toodud poliitilise ega valimisreklaami mõisteid, tegemist on määratlemata õigusmõistetega. EALL-i nõukogu 14.06.2007 kinnitatud “Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise hea tava” p 1 kohaselt käsitletakse reklaamina igasugusel kujul kindla isiku poolt tellitud teavet sõnas, pildis või helis, mille eesmärgiks on veenda või mõjutada kindlat auditooriumit. Vastustaja käsitleb poliitilise reklaamina avalikult levitatavat informatsiooni erakondade või üksikisikute osalemisest valimistel ja erakonna või üksikisiku valimislubadustest, programmilistest seisukohtadest jne.
1.4.Kaebaja poliitiliseks reklaamiks 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel tuleb lugeda järgmised kirjutised: 1) Столица nr 9 (548) 20.03.2017 lk 4 – „Таллиннцам есть что терять: смена власти лишит горожан соцподдержки“ (“Tallinlastel on mida kaotada: võimuvahetus jätaks linnaelanikud ilma sotsiaaltoetustest”); 2) Столица nr 24 (563) 07.08.2017 lk 7 – „Яна Тоом: у нас оставался шанс сохранить единство, и мы его использовали“ (“Yana Toom: meile jäi võimalus ühtsus säilitada ja me kasutasime seda”); 3) Столица nr 24 (563) 07.08.2017 lk 6 – „Юри Ратас: идти вперед только вместе, только единой командой“ (“Jüri Ratas: lähme edasi ainult koos, ühtse meeskonnana”); 4) Столица nr 24 (563) 07.08.2017 lk 9-10 – „Михаил Корб: от списка Сависаара пострадают интересы простых таллиннцев“ (“Mihhail Korb: Savisaare nimekiri kahjustab lihtsate tallinlaste huve”); 5) Zeljonaja Столица nr 9 (123) 19.05.2017 lk 2 – „Кандидатом на пост мэра Таллинна от Центристской партии стал Таави Аас“ (“Keskerakonna Tallinna linnapea kandidaadiks sai Taavi Aas”). Esimene kirjutis üritab juba pealkirjast alates mõjutada valijaid ja nende valimisotsuseid, olles reklaam kaebajale ja antireklaam kõigile ülejäänutele. Kirjutises käsitletakse poliitikat, võimu ja opositsiooni üldiselt, samas süüdistatakse linnavõimu opositsiooni konkreetselt, nt võimul oleva linnavõimu kadestamises, töö takistamises jms. Kirjutise lõpuosas tuuakse välja, et kui kaebaja kaotab oma praeguse positsiooni Tallinna võimuorganites, ähvardab kaduda tasuta ühistransport, munitsipaalmeedia ja pensionilisad, kui mitte rohkemgi. Järgmised 3 kirjutist 2(11)
3-18-1316
pole temaatiliselt ametkondliku info edastamine. Need tutvustavad kaebaja ja valimistel osalevate kandidaatide poliitilist tegevust ja programmilisi seisukohti. Need ilmusid augustis 2017, seega vahetult enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Viimane kirjutis toetub kaebaja nõukogu otsusele, kajastatakse kaebaja pressikonverentsi ja kaebaja tegevust valimistel, kaebaja ja selle liikmete kandideerimist. Tegemist ei ole avalike huvide edendamisega või teavitamisega, samuti mitte arvamusartiklitega, sest sisu poolest väljusid need linnavõimu ametliku informatsiooni raamidest ja kuuluvad poliitilise kommunikatsiooni valdkonda. Tegemist on kaebajat toetava poliitilise reklaamiga, mille eesmärk on mõjutada valijaid otsuse tegemisel ja omavalitsusüksuse valimistulemusi. Erakonnaseaduses (EKS) ega valimisseadustes ei ole määratletud valimiskampaania ajalist algust ega täpset mõistet. Viidatud kirjutised on avaldatud erinevatel aegadel, kuid enne 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ja nende sisust nähtub, et tegemist on poliitilise reklaamiga, mis seondub eelseisvate valimistega. Lubamatu on kasutada valimiskampaaniaks väljaandeid, mille eesmärk on avalikke ülesandeid puudutav teavitustegevus ja mida rahastatakse linna eelarvest. EKS § 121 lg 3 keelab kasutada erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid, v.a EKS-i alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi.
1.5.Tallinna linn on avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega on reklaamide avaldamine Tallinna linna poolt kaebajale tehtud juriidilise isiku annetus, mis on EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt keelatud. Tegemist on rahaliselt hinnatava hüvega – reklaamide avaldamisega Tallinna linna infolehtedes linna eelarvelistest vahenditest sai kaebaja soodustuse reklaamide maksumuse võrra.
1.6.Tallinna Linnakantselei kinnitusel Stolitsal reklaami hinnakirja ei ole. Arvestades ajalehtede trükiarvu, saab analoogia põhjal Stolitsas avaldatud reklaami hinda määrata võrdlevalt Lasnamäe lehe hinnakirjaga. Reklaamiartikli maksumuse määramise aluseks on sellest hinnakirjast võetud soodsaim – täislehekülje hind 1054 eurot, millele lisandub käibemaks. Esimese artikli maht on 6/5 täislehekülge, teise artikli maht 4/5 täislehekülge, kolmanda artikli maht 6/5 täislehekülge, neljanda artikli maht 4/5 täislehekülge ja viienda artikli maht 4/5 täislehekülge, kokku 24/5 ehk 4,8 täislehekülge. Reklaamartiklite kogumaksumuseks koos käibemaksuga on 6071,04 eurot.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 04.06.2018 ettekirjutuse tühistamiseks. Põhjendused:
2.1.Tegemist ei ole annetusega, sest artiklite eesmärk ei ole erakonna või selle liikmete tegevuse toetamine. Vastustaja ei ole välja selgitanud, milline oli artiklite koostamise ja avaldamise eesmärk. Üksnes artikli koostaja ja selle avaldaja saavad seda selgitada. Samuti ei ole vastustaja analüüsinud, kas ja kui palju on teiste erakondade poliitikute tegevusi kajastavaid artikleid Stolitsas ilmunud.
2.2.Vastustaja hinnang on subjektiivne ega põhine tegelikel asjaoludel ja õigusaktidel. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) järgi on enda arvamuste levitamine Eestis vaba. Seda võib teha mh ka kohaliku meediaväljaande vahendusel. On tavapärane, et erinevates kohalikes väljaannetes kajastatakse nii valimiste eelsel perioodil kui ka muul ajal erinevate poliitikute väljaütlemisi, kirjeldatakse poliitilisi eesmärke ja suundumusi. Näiteid erinevatest poliitilise sisuga artiklitest võib leida tuhandeid. Vastustaja takistab oma tegevusega demokraatliku ühiskonna toimimist ajakirjandusvabaduse piiramisega, mis on vastuolus PS-iga. Asjaolu, et Tallinna Linnakantselei on Tallinna linna struktuuriüksus, ei tähenda, et kogu tema tegevuse eesmärk on poliitilise reklaami tegemine linnavõimu omavale erakonnale. Ajalehe Stolitsa toimetajale võivad kõik isikud saata arvamusartikleid avaldamiseks. Selleks ei pea kuuluma Keskerakonda. Stolitsa on
3(11)
3-18-1316
avaldanud ka Sven Mikseri ja Mart Helme arvamusi sisaldavaid artikleid. Ajaleht Stolitsa, nagu iga teinegi ajakirjandusväljaanne, kajastab erinevaid aktuaalseid teemasid nii Tallinnas, Eestis kui ka välismaal.
2.3.Viited ajakirjanduseetika koodeksile ei ole asjakohased, sest ajakirjandusmaastik on muutunud. 1998. a ei olnud kohalikke lehti. Kui seadusandja sooviks keelustada kohalike omavalitsuste poolt väljaantavaid lehti, oleks see õigusaktides otsesõnu kirjas. Euroopa Inimõiguste Kohus on 19.02.1998 lahendis nr 141/1996/760/961 Bowman vs Ühendkuningriik sedastanud, et oma poliitilisi vaateid tutvustavate lendlehtede jagamise keelamine on vastuolus Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK). Vastustaja tegevus viib selleni, et erakondadel ja poliitikutel ei ole lubatud ajakirjanikega suhelda ja meedia kaudu oma arvamust avaldada või intervjuusid anda, mis on vastuolus EIÕK-ga.
2.4.Vastustaja viidatud artiklid ei ole sisu poolest reklaam. Riigikohus on 18.05.2017 lahendis asjas nr 3-4-1-3-17 (p 22) leidnud, et poliitilise reklaami mõistet tuleb sisustada reklaamiseaduse (RekS) abil. Viidatud artiklitel ei ole ühtegi RekS § 2 lg 1 p-s 3 sätestatud eesmärki. Konkreetse isiku poolt hääletama suunamine ei ole avalik huvi, mis on reklaami üheks iseloomulikuks tunnuseks. RekS välistab poliitilist informatsiooni sisaldava artikli käsitamist reklaamina. Riigikohus on asjas nr 3-4-1-28-09 märkinud, et omavalitsusüksuse rahastatava meediakanali tasakaalustamata kasutamine võimulolevate isikute valimisagitatsiooniks võib olla taunitav hea valimistava rikkumisena, kuid ei ole mainitud, et tegemist oleks reklaamiga.
2.5.Ükski artikkel ei ole avaldatud aktiivse valimiskampaania perioodil, seega on tegu tavapäraste artiklitega, milles tutvustatakse mingit probleemi, seisukohta või vaadet. Ei ole eluliselt usutav, et Tallinna linnameedia avaldab 7 kuud enne valimisi artikleid eesmärgiga toetada mingit erakonda valimistel. Augusti alguses oli tegemist veel puhkuste perioodiga, mil valimisreklaami avaldamisel ei olnud mingit mõtet.
2.6.Esimene artikkel kirjeldab seda, millised sotsiaalprogrammid jäävad ilmselt ära, kui sügisestel valimistel võimuvahetus toimub. Sellise teabe vahetamine on vajalik, et inimesed oskaksid sellega arvestada. Tegemist on tegeliku info kajastamisega, mitte poliitreklaamiga. Artiklis on kajastatud politoloog Aleksandr Zdankevitši arvamust. Ta ei maini kordagi kaebajat ning kirjeldab üldiselt opositsiooni rolli ja ülesandeid ning analüüsib selles kontekstis Tallinna opositsiooni. Sõna on saanud ka linnavolikogu liige Andres Kollist, kes vastupidi kiitis koostööd opositsiooniga. Teine kirjutis kajastab üksnes intervjuud Yana Toomiga, kes osaleb aktiivselt poliitikas ja tema intervjuusid kajastavad pea kõik suuremad ajakirjandusväljaanded. Vastustaja käsitluse kohaselt peaks kõik need leheartiklid olema keelatud annetused. Sarnaseid intervjuusid erinevate poliitikutega on tehtud nii enne valimisi kui ka vahepealsel perioodil. Meedia roll ongi kajastada ühiskonnas toimuvat. Kolmandas artiklis arutleb Jüri Ratas Eesti sportlaste tulemuste üle Leipzigi maailmameistrivõistlustel. Neljandas artiklis on intervjuu Mihhail Korbiga, keda küsitleti seetõttu, et Edgar Savisaar avaldas soovi luua valimistel oma nimekiri. On mõistetav, et teema oli toona väga aktuaalne ja et selle kohta küsiti arvamust just Keskerakonna peasekretärilt. Viimases artiklis kirjutatakse, et Keskerakonna Tallinna linnapea kandidaadiks sai Taavi Aas. Ilmselgelt on Tallinna linna elanikud huvitatud sellest, kes on järgmised linnapea kandidaadid. Tegemist ei ole reklaamiga. Seega ei vasta viidatud artiklid RekS-is sätestatud reklaami mõistele. Poliitikutega tehtud intervjuude puhul on iseenesest mõistetav, et räägitakse poliitikast. Seega pole täidetud EKS § 123 lg-s 1 sätestatud annetuse eeldused.
2.7.Tegelik poliitiline reklaam ei ole kunagi esitatud ajaleheartikli või intervjuu vormis, vaid eelkõige kasutatakse fotodega plakateid, kampaanialoosungeid jne. Poliitilise reklaami eesmärk
4(11)
3-18-1316
on jõuda võimalikult kiiresti võimalikult laia sihtgrupini. Seetõttu ei saa aluseks võtta reklaamile kohaldatavat hinnakirja.
2.8.Puudub vajadus analüüsida, kas tegemist on vaba ajakirjandusega või mitte, sest teabe käsitlemine reklaamina sõltub teabe sisust ja selle avaldamise eesmärgist, mitte avaldamise kohast. Vastustaja ei ole neid asjaolusid välja selgitanud. Stolitsa autorid on vaidlusaluste artiklite koostamisel teinud oma igapäevast tööd – toonud lugejate ette päevaajalisi teemasid. Valimiste eel on vaieldamatult kõikides meediaväljaannetes põhiliseks teemaks eelseisvad valimised, kandidaadid, valimisprogrammid, valimislubadused jne. Eristada tuleb intervjuusid, mis on kajastatud ajakirjaniku initsiatiivil, nendest artiklitest, mis on ajakirjanikule saadetud poliitiku enda poolt tema enda initsiatiivil ja sõnastuses. Kaebaja ei saa kanda rahalist vastutust selle eest, kui erakonna või selle liikmete tegevus on ületanud uudisekünnise.
2.9.Vastustaja on teinud meelevaldseid järeldusi artiklite sisu kohta. Artiklites ei kutsuta üles hääletama kaebaja või tema liikmete poolt. Samuti jääb arusaamatuks, miks on tehtud ettekirjutus kaebajale, mitte isikule, kelle tegevust artiklis kajastatakse. Artikli käsitamine reklaamina ja keelatud annetusena on uus suundumus, mis seab ohtu ajakirjandusvabaduse. Kaebaja ei pea ajaleheartiklite eest tasuma, kui kajastatakse päevakajalisi sündmusi või teemasid või kui tehakse intervjuusid aktuaalsetel teemadel. Seda sõltumata asjaolust, kas artikkel avaldatakse kohalikus või muus ajalehes. Ajakirjanikud, kes töötavad linna teenistuses, täidavad oma tööülesanded erialastest oskustest lähtuvalt erapooletult. Stolitsa toimetusel on vaba valik toota ajalehele vajalikke tekstimaterjale ning ta ei pea tekstimaterjali kellegagi kooskõlastama ega lähtuma kellegi juhistest. Ametijuhendi järgi on Stolitsa ajakirjaniku ülesanne Tallinna linna elu kajastavate uudiste tootmine.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
3.1.Avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutuste katmine on keelatud annetus (EKS § 123 lg 2 p 2, § 121 lg 3). Lubamatu on kasutada erakonna poliitiliseks reklaamiks väljaandeid, mille eesmärk on avalikke ülesandeid puudutav teavitustegevus ja mida rahastatakse linna eelarvest. Tegemist on rahaliselt hinnatava hüvega – reklaamide avaldamisega sai kaebaja soodustuse reklaamide maksumuse võrra.
3.2.Ei saa nõustuda väitega, et ainult artikli koostaja ja avaldaja saavad anda selgituse, milline on kirjutise koostamise ja avaldamise eesmärk. Kirjutisi tuleb hinnata lähtudes nende sisust ja mõjust auditooriumile. Vastustaja hindas kirjutisi ja otsustas, et nende sisuks on kaebaja poliitiline reklaam. Linna infolehe ülesandeks on linna tegevusest avalikkuse teavitamine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 ei sätesta omavalitsuse ülesannete hulgas vaba ajakirjandusväljaande ülalpidamist ega poliitilise tegevuse korraldamist ja selle kohta teabe avaldamist. KOKS § 2 lg 1 sätestab omavalitsuse juhtorganite kohustuse lähtuda kohalike elanike õigustatud vajadustest ja huvidest. See õigustab elanikele omavalitsuse tegevuse kohta teabe edastamist, kasutades selleks proportsionaalseid infokanaleid, kuid ei anna alust tasuta teavitada erakonna, valimisliidu, üksikkandidaadi või muust poliitilisest tegevusest ega poliitikute programmilistest eesmärkidest omavalitsuse territooriumil. Vaidlusalused kirjutised on suunatud kaebaja seisukohtade reklaamimisele, mitte avalike huvide edendamisele või teavitusele.
3.3.Tallinna Linnakantselei väljaantavad infolehed ei ole käsitatavad sõltumatute toimetustega vaba ajakirjandusena, vaid on linnapea otsealluvuses olevad linna ametkondliku informatsiooni edastajad. Vastustaja ei keela omavalitsuse infolehtede väljaandmist. Ettekirjutuses viidatud eetikakoodeksi säte, mille kohaselt ei saa sõltumatu ajakirjanik olla kajastatava institutsiooni teenistuses, on vaba maailma ajakirjanduse eetikakoodeksite 5(11)
3-18-1316
üldtunnustatud ja aegumatu osa alates nende sünnist 1940.-ndatel aastatel. Ajakirjandusvabaduse ja selle puudumise hindamine on oluline. Sõltumatut ajakirjandust eristab muust massiliselt tiražeeritud informatsioonist välismõju puudumine. Linnavõimu väljaanded ei vasta ajakirjandusvabaduse põhitingimustele ega ka eneseregulatsiooni normidele, sest infolehti väljaandvad isikud alluvad ametkondlikku käsuliini pidi otse linna poliitilise võimutasandi kontrollile. Tallinna linna kehtestatud reeglites ei sisaldu punkte, mis annaksid toimetusele vaba ja sõltumatu ajakirjaniku staatuse ja õigused. Nende töötajate ülesanne on kajastada linnavalitsuse, volikogu liikmete ja linna ametiasutuste ametlikku tegevust. Linnavalitsuse ja volikogu liikmete kuulumine erakondadesse, parteiline karjäär ega osalemine kohalikel või riigikogu valimistel ei kuulu linnavalitsuse ega volikogu liikmete ametitegevuse hulka. Seega on reklaammaterjalide avaldamine üleastumine ametnike tegevusele seatud piiridest ning ei ole asjakohane omistada neile tagantjärele tegutsemismotiive ja eesmärke, mida kehtestatud eeskirjad neile ei võimalda. Ametivõimul ja erakondadel puudub võimalus avaldada tasuta reklaamartikleid sõltumatus meedias. Tallinna linnavõimu väljaannete üle on poliitilisel võimul otsene kontroll ja võim õigusaktide alusel. Kuna seda võimu teostavad isikud on ühtlasi erakonna kandideerivad liikmed, on neil kõik võimalused ametipositsiooni kasutamiseks ka erakondlikes huvides. Avaldatud reklaammaterjal on tõend selle võimaluse realiseerumisest. Erakonna tutvustamise ja reklaamimisega avalikest vahenditest sai erakond enda reklaamimisele ise vähem kulutada ja ühtlasi eelise võrreldes teiste erakondadega.
3.4.Asjakohane ei ole viide sellele, et vastustaja ei ole analüüsinud, kas ja kui palju on teiste erakondade poliitikute tegevust kajastavaid artikleid infolehes Stolitsa ilmunud. Samas jälgib ja analüüsib vastustaja erakondade poliitilist tegevust (sh poliitilist reklaami ja kohalike omavalitsuste infolehti) püsitegevusena ning on tellinud ka monitooringuid ja analüüse valdkonna olukorrast, omades seega ülevaadet valdkonnast ja menetleb ka kõiki üksikjuhtumeid.
3.5.Viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-1-3-17 ei ole asjakohane. See käsitleb poliitilise välireklaami keeldu aktiivse agitatsiooni ajal. Samuti ei ole asjakohane viide RekS-ile. Vastustaja hindas annetuse lubatavust ning see toimub EKS-is sätestatud alustel ja korras. Viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-1-28-09 ei ole asjakohane, sest see on tehtud enne ettekirjutuse aluseks olevate EKS-i sätete jõustumist ja selles lahendati kaebust hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks. EKS-is ega valimisseadustes ei ole määratud valimiskampaania ajalist algust ega täpset mõistet. Ka erakondade finantsaruannetest nähtub, et info levitamine erakonna ja tema liikmete kohta (sh reklaam) on läbi aastate olnud erakondade püsitegevus sõltumata valimiste toimumisest. Seega saab valimis- ja poliitiliseks reklaamiks lugeda igasugusel valimiseelsel ajal ilmunud erakonna reklaami.
3.6.Kirjutised on käsitatavad poliitilise reklaamina, mistõttu on võetud õigesti aluseks reklaami hinnakiri. Annetuse saamisel ei ole oluline annetuse saaja enda punus või et ta peaks annetuse tellima. Ka ei ole tähtsust sellel, kelle algatusel või teadmisel annetus tehti. Ettekirjutuse tegemiseks annab aluse üksnes keelatud annetuse saamine. Kui erakonnale või selle liikmele loovutatakse rahaliselt hinnatav hüve, on igal juhul tegemist annetusega. Keelatud annetuse tagastamine ei ole karistus, vaid haldussunni meede, mille eesmärk on seaduse rikkumisele eelnenud olukorra taastamine.
6(11)
3-18-1316
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Vastustaja heidab kaebajale ette Tallinna linnalt keelatud annetuse saamist. Annetus seisneb Tallinna linna poolt finantseeritavas ajalehes Stolitsa kaebajat reklaamivate artiklite avaldamise kulude kandmises.
5.EKS § 123 lg 1 järgi on annetus selle seaduse tähenduses Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö. EKS § 123 lg 2 sätestab, et annetus, mis ei vasta sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tingimustele, on keelatud. Eelkõige on keelatud juriidilise isiku annetus (EKS § 123 lg 2 p 2).
6.Tallinna linn on juriidiline isik (KOKS § 10 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 2). Seega kui vaidlusaluste artiklite avaldamise kulude kandmist saab käsitleda annetusena, on tegemist keelatud annetusega EKS § 123 lg 2 p 2 tähenduses.
7.Ajalehe Stolitsa toimetus on linna avalike suhete teenistuse koosseisu kuuluv struktuuriüksus (Tallinna linnasekretäri 07.11.2013 käskkirjaga nr L-2/60 kinnitatud “Linna avalike suhete teenistuse põhimääruse”1 p 3 alapunkt 3.1.3). Linna avalike suhete teenistus on Tallinna Linnakantselei koosseisu moodustatud linna valdkondlik teenistus (“Linna avalike suhete teenistuse põhimääruse” p 1 alapunkt 1.1) ehk struktuuriüksus (Tallinna Linnavolikogu 21.03.2013 määruse nr 20 “Tallinna Linnakantselei põhimäärus” § 19 lg-d 1 ja 2). Tallinna Linnakantselei on Tallinna linna ametiasutus (“Tallinna Linnakantselei põhimääruse” § 1 lg 1, Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996 määruse nr 27 “Tallinna põhimäärus” § 52 lg 1 p 1). Seega kuulub Stolitsa toimetus Tallinna linna ametiasutuse koosseisu ja Stolitsa on Tallinna linna eelarvest finantseeritav ajaleht.
8.“Linna avalike suhete teenistuse põhimääruse” p 2 järgi on teenistuse tegevuse eesmärk tagada avalike suhete valdkonna ü lesannete täitmine ning avalikkuse informeeritus linna teenustest, linnavõimude tegevusest ja linnaruumis toimuvast. Sama põhimääruse p 4 järgi on linna avalike suhete teenistuse põhiülesanneteks mh koguda, süstematiseerida ja levitada linnavalitsuse liikmete ja linna asutuste ametlikku tegevust kajastavat teavet ning arendada Tallinna veebilehte, korraldada linnavalitsuse liikmete ja linna asutuste avalikke suhteid ning koordineerida linna meediakanalite tegevust. Teenistus täidab oma põhiülesandeid struktuuriüksuste kaudu. Sama põhimääruse p 5.3 järgi on ajalehe Stolitsa toimetuse ülesanneteks korraldada venekeelse ajalehe Stolitsa väljaandmist ja levitamist, toota või tellida ajalehele vajalikud teksti-, foto- ja kujundusmaterjalid, osaleda linna teavituskampaaniate läbiviimisel ja täita muid teenistuse tööplaanis või muudes asjaomastes dokumentides määratud ülesandeid.
9.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et neist põhimääruse punktidest nähtuvalt on linna avalike suhete teenistuse ja selle struktuurüksuse Stolitsa toimetuse ülesandeks teavitada avalikkust linna tegevusest ja teenustest. Selline ülesanne on kooskõlas KOKS § 3 p-st 6 tuleneva kohaliku omavalitsuse tegevuse avalikkuse põhimõttega. Ajalehe Stolitsa näol ei ole tegemist tavatähenduses ajakirjandusega, mille ülesandeks oleks kajastada uudiskünnise ületanud päevapoliitilisi ja muid sündmusi, poliitikutega tehtud intervjuusid ja arvamusartikleid. Sellesisuliste artiklite koostamine ja avaldamine ei ole linna avalike suhete teenistuse pädevuses ega ole kooskõlas kohaliku omavalitsuse ülesannetega. Erinevalt eraõigusest, kus kehtib põhimõte, et lubatud on kõik, mis ei ole keelatud, kehtib avalikus õiguses põhimõte, et lubatud on vaid see, mis on lubatud. Kohaliku omavalitsuse kohustuseks
on korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi (KOKS § 2 lg 1). Kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus on sätestatud KOKS §-s 6. Viidatud sätetest nähtuvalt ei ole kohaliku omavalitsuse ülesandeks pidada ülal ajakirjandust selle tavatähenduses. Seega ei saa Stolitsa ajalehte käsitleda vaba ajakirjandusena, kellel on lubatud avaldada artikleid enda vabalt valitud teemadel. Järelikult ei ole asjakohased kaebaja võrdlused vaba ajakirjandusega. Tegemist ei ole võrreldavate väljaannetega ega võrreldavate väljaandjatega. Samal põhjusel on asjakohatud ka kaebaja etteheited ajakirjandusvabadusse sekkumise kohta. Selline ajakirjandusvabadus linna ajalehele põhimõtteliselt ei kehti. Arvestades, et ajakirjandusväljaandeid on Eestis piisaval hulgal, ei ole sellise täiendava rahalise ülesande linnale võtmine linnaelanike huvides ega kooskõlas avalike rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega. Linna ajalehe ülesandeks saab olla vaid linnaelanike teavitamine linnavõimuorganite ametitegevusest. Linnaelanikel on õigustatud huvi saada teada, millega linnavõimud tegelevad, milliseid teenuseid või hüvesid on neil võimalik linnalt saada, mille peale linnaelanike maksudest kogutud raha kulutatakse, millised muutused linnaruumis toimuvad jne. Linnaelanike vajadusi ja huve ei teeni avalikest vahenditest ajalehe ülal pidamine, mida kasutatakse (võimul oleva) erakonna poliitilise tegevuse ja vaadete propageerimiseks.
10.Kohus jätab praeguses asjas käsitlemata Tallinna linna muud meediakanalid (telekanal, veebilehed), sest see väljuks praeguse vaidluse raamidest. Praeguses asjas on vaidluse all vaid ajalehes avaldatud artiklid. Tähelepanuta tuleb jätta ka menetlusosaliste väited ERR-i kohta. Teadaolevalt ei avalda ERR ajalehti, vaid toodab audiovisuaalset meediat ja avaldab internetis pressiteateid. Internetis ja paberkandjal teabe jagamisega kaasnevad erinevad kulud. Seega ei ole võrdlus ERR-iga praeguses vaidluses asjakohane. Samuti on ERR-i eesmärk ja ülesanded oluliselt laiemad kui ajalehe Stolitsa omad (vt Eesti Rahvusringhäälingu seaduse §-d 4 ja 5). Järelikult ei ole tegemist võrreldavate olukordadega.
11.Ekslik on kaebaja seisukoht, et artiklite eesmärki saanuks selgitada vaid artiklite autorid. Vaidlusaluste artiklite eesmärk on piisavalt hästi näha nende sisust. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vaidlusalused artiklid on nende sisu arvestades koostatud ilmselgelt kaebaja huvides, mõjutamaks valijaid eesseisvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kaebaja poolt hääletama.
11.1.Artikkel “Tallinlastel on mida kaotada: võimuvahetus jätaks linnaelanikud ilma sotsiaaltoetustest” ei ole vastupidiselt kaebaja väidetule erapooletu käsitlus opositsiooni olemusest. Artikkel on selgelt kallutatud – kiidetakse linnas võimul oleva kaebaja tegevust ja halvustatakse opositsioonierakondi. Opositsiooni süüdistatakse kaebaja kadestamises, linnavõimu töö põhjendamatus takistamises, ilusate lubaduste andmises, linnaelanikest mittehoolimises ja komisjonide töös mitteosalemises. Kaebajat kujutatakse seevastu koostöövalmina ja konstruktiivsele kriitikale avatuna, kes püüab linnarahvast opositsiooni omakasupüüdlike eesmärkide eest kaitsta. Võrdluseks pole nt toodud, kui palju kaebaja enda liikmed linna komisjonide töös osalevad. Seega pole tegemist erapooletu käsitlusega linna valitsemisest. Viide hallide passidega kodakondsuseta isikute probleemidele ei puuduta üldse linna tööd ja pädevust, vaid kaebaja poliitilisi vaateid. Kogu artikkel on koostatud kaebaja huvides, mitte linna tegevuse kajastamiseks. Artikli eesmärk on mõjutada valijaid toetama kaebajat ja hääletama valimistel tema poolt. Artiklis viidatakse sügisel toimuvatele kohalike omavalitsuste valimistele.
11.2.Artikkel “Yana Toom: meile jäi võimalus ühtsus säilitada ja me kasutasime seda” kajastab intervjuud Yana Toomiga. Artikkel ei kajasta kuidagi linna tegevust või ülesandeid, vaid kaebaja poliitilisi siseheitlusi pärast Edgar Savisaare lahkulöömist. Kuigi erakonna lõhenemisest tekkinud segaduste selgitamine võis linnaelanikele huvi pakkuda, ei ole tegemist 8(11)
3-18-1316
linna tegevuse, vaid kaebaja poliitilise tegevuse kajastamisega. Kaebaja huve ei saa samastada linna huvidega. Valijaid kutsutakse valimistel osalema ja kaebaja poolt hääletama, viidates, et koalitsiooni moodustamise korral ei ole kaebajal võimalik linnas oma ideid ellu viia. Artikkel on kirjutatud pigem kaebaja, kui selle liikme Yana Toomi huvides. Artikkel kirjeldab küll seda, kuidas Yana Toom püüdis erakonda taasühendada, kuid kõlama jääb idee ühtsest erakonnast, kes peab saama valijate huvides linnavolikogus enamuse.
11.3.Artikkel “Jüri Ratas: lähme edasi ainult koos, ühtse meeskonnana” kajastab intervjuud Jüri Ratasega. Kuigi ühes lõigus käsitletakse ka linna tegevust (pensionäridele makstava sünnipäevatoetuse suurendamine, tasuta toitlustus koolides ja lasteaedades, tasuta huviringides osalemine, vene õppekeele taastamine gümnaasiumiastmes), on suurem osa artiklist pühendatud kaebaja propageerimisele. Kajastatakse erakonnasiseste erimeelsuste ületamist ja rõhutatakse erakonna ühtsust. Artiklis kutsutakse linnarahvast üles andma kaebajale veel 4 aastaks mandaat linna juhtimiseks. Viide nn hallide passide küsimusele ei puuduta üldse linna tööd ja pädevust, vaid kaebaja poliitilisi vaateid. Seega on tegemist kaebaja poliitilisi vaateid reklaamiva artikliga, mis kutsub üles kaebaja poolt hääletama. Artikkel ei reklaami Jüri Ratast isiklikult, vaid kaebajat erakonnana.
11.4.Artikkel “Mihhail Korb: Savisaare nimekiri kahjustab lihtsate tallinlaste huve” kajastab intervjuud Mihhail Korbiga. Artiklis ei ole juttu linna tegemistest, vaid kaebaja siselõhedest, mis tekkisid Edgar Savisaare lahkulöömise järel, ning sellest, kuidas neid siselõhesid on püütud ületada. Halvustatakse teisi erakondi, kes tahavad kõike kaebaja poolt saavutatut “hävitada”, ise midagi vastu pakkumata. Sellise poliitilise vastandumise eesmärgiks saab olla vaid valijate mõjutamine kaebaja poolt hääletama. Viidatakse valimistele. Valimisliite ei peeta mõeldavaks, sest see ei tagaks ühtsust ja valimislubaduste elluviimist. Valijate huvidega kooskõlas olevaks peetakse seda, kui Tallinnas saavutab võidu kaebaja. Sellest järelduvalt on tegemist kaebaja valimisreklaamiga. Artikkel ei reklaami Mihhail Korbi isiklikult, vaid kaebajat erakonnana.
11.5.Artikkel “Keskerakonna Tallinna linnapea kandidaadiks sai Taavi Aas” tutvustab Tallinna linnapea kandidaati Taavi Aasa ja tema juhtimisel linnas aastate jooksul toimunud arenguid. Samas toimub jälle vastandumine opositsioonierakondadega, kes tahavad kõike “likvideerida, lõhkuda ja lammutada”, ise midagi vastu pakkumata. Artikkel tutvustab uusi ideid, mida saaks linnas ellu viia, kui valijad toetavad kaebajat. Seega on tegemist taas valimisreklaamiga ja kaebaja vaadete tutvustamisega. Uue linnapea kandidaadi ja tema senise tegevuse tutvustamist saab küll pidada linnaelanike huvides olevaks, kuid artiklis on ka selge valimisreklaam, mis on koostatud kaebaja huvides. Kuigi artiklis on juttu peamiselt Taavi Aasast, ei ole see personaalne valimisreklaam, vaid pigem kutsutakse valijaid just kaebaja poolt hääletama.
12.Praeguse vaidluse seisukohalt ei ole oluline tuvastada, kas viidatud artiklid mahuvad reklaami mõiste alla RekS-i tähenduses. EKS ei sätesta, et keelatud annetusena saab käsitleda vaid reklaami kulude katmist. Olenemata sellest, kas tegemist on reklaamiga või tuleb seda pidada muuks teavitustegevuseks (nt propagandaks), on ilmselge, et viidatud artiklid ei ole koostatud linna lehele ettenähtud eesmärke silmas pidades, vaid kaebaja huvides. Eristada tuleb linna ja seda juhtiva erakonna huve. Linna ülesanne ei ole kajastada erakondade poliitilist tegevust ja selgitada valijatele erakondade valimisplatvorme. Selline kaebaja tegevuse kriitikavaba kiitmine ja konkureerivate erakondade pidev laitmine saab teenida vaid kaebaja huvi mõjutada lugejaid toetama kaebajat ja hääletama eesseisvatel valimistel tema poolt.
13.Iseenesest ei ole oluline, kas valimised olid artiklite avaldamise aega arvestades lähedal või kaugel. Poliitiline mõjutamine ja erakonna vaadete tutvustamine ei toimu vaid valimiste ajal, vaid ka valimistevahelisel perioodil. Mida pikemaajaliselt saab erakond potentsiaalseid valijaid
9(11)
3-18-1316
veenda enda seisukohti toetama, seda suurem valijaskond õnnestub tal saavutada. Samas nähtub artiklitest selgelt, et need on koostatud eesseisvaid valimisi silmas pidades, kutsudes lugejaid valimistel kaebaja poolt hääletama. Järelikult ei ole kaebaja etteheited artiklite avaldamise ja valimiste toimumise vahelise aja pikkusele põhjendatud.
14.Kuigi see ei ole praeguse vaidluse lahendamise seisukohalt oluline, on ebausutavad ka kaebaja väited selle kohta, et viidatud artiklid on koostanud sõltumatud autorid. Stolitsa peatoimetaja on Aleksandr Tšaplõgin2, kes osales 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kaebaja nimekirjas ja osutus Tallinna linnavolikokku valituks3. “Linna avalike suhete teenistuse põhimääruse” p 1 alapunkti 1.2 järgi allub teenistus ja annab aru linnapeale. Järelikult on Stolitsa ajalehe toimetus kaebaja liikmete kontrolli all, kel on võimalik otseselt või kaudselt artiklite sisu mõjutada.
15.Tallinna linna ülesandeks ei ole avaldada kaebaja poliitilist tegevust toetavaid artikleid, seega ei seondu nende artiklite avaldamise kulud Tallinna linna ülesannetega ja need kulud tuleb lugeda kantuks kaebaja huvides. Nende artiklite avaldamisega Tallinna linna kulul on kaebaja hoidnud kokku kulusid, mis oleksid kaasnenud tema reklaamimisega. Kuigi tavapärases ajakirjanduses saab oma seisukohti ja intervjuusid avaldada tasuta, ei ole kaebajal tavalises ajakirjanduses avaldatavate kirjutiste sisu üle kontrolli. See tähendab, et endale meelepärase sisuga artiklite ja teavituste avaldamiseks ja jagamiseks pidanuks kaebaja kandma rahalisi kulusid. Järelikult on Tallinna linna poolt linna lehes kaebajat toetavate artiklite avaldamine rahaliselt hinnatav hüve. Hüve on antud kaebaja tegevuse toetamiseks Tallinna linna eelarvelistest vahenditest, järelikult on tegemist juriidiline isiku annetusega, mis on keelatud. Keelatud annetus tuleb EKS § 124 lg 1 järgi tagastada. Kuna kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks keelatud annetuse tagastanud, tegi vastustaja õiguspäraselt EKS § 1211 lg 1 p 2 alusel kaebajale ettekirjutuse keelatud annetuse tagastamiseks.
16.Asjakohane ei ole kaebaja etteheide, et ka teistes kohalike omavalitsuste kohalikes lehtedes reklaamitakse neis kohalikes omavalitsustes võimul olevaid erakondi. Esiteks ei ole teiste kohalike omavalitsuste kohalike lehtede artiklid praeguse vaidluse teema. Teiseks ei saa kaebaja õigustada enda rikkumisi sellega, et ka teised panevad toime sarnaseid rikkumisi. Juhul, kui ka teised erakonnad selliseid rikkumisi toime panevad, on vastustajal õigus teha ka neile sarnased ettekirjutused. See ei anna aga alust kaebajale tehtud ettekirjutuse tühistamiseks. Samuti ei anna ettekirjutuse tühistamiseks alust see, et Stolitsas on avaldatud artikleid ka teiste erakondade kohta. Kui need teised artiklid on sarnaselt vaidlusalustele artiklitele teisi erakondi propageerivad, esineb alus ka teistelt erakondadelt keelatud annetuse tagasiküsimiseks.
17.Samuti ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et tal on ettekirjutusega keelatud oma tegevust ja seisukohti avalikult tutvustada. Kaebaja sõnavabadust ei ole kuidagi piiratud, kuid sellega seotud kulusid ei saa jätta Tallinna linna kanda.
18.Kaebajat ei ole ettekirjutusega karistatud, vaid kohustatud teda kõrvaldama õigusvastaselt saadud eelis. Vaieldamatult seadsid linna kulul avaldatud artiklid kaebaja teiste erakondadega võrreldes soodsamasse olukorda, sest kaebaja pidi enne valimisi enda reklaamimiseks vähem kulutusi tegema.
19.Kaebaja heidab ette ka reklaamihinnakirjast lähtumise õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja lähenemist pidada põhjendamatuks. Viidatud artiklite avaldamise eesmärk oli sama, mis kaebaja kohta reklaami avaldamisel. Järelikult on võimalik lähtuda ka samast hinnakirjast. Erinevalt reklaamist, mis on tavaliselt lühikese ja tabava sõnumiga, võimaldasid
vaidlusalused pikad artiklid põhjalikumalt tutvustada lugejatele oma seisukohti ja veenda neid. Kaebaja ei ole pakkunud omalt poolt välja alternatiivi, kuidas tulnuks sellise artikli avaldamise kulud välja arvutada. Kohtu hinnangul ei ole ettekirjutusega kaebajale pandud kohustuse suurus ebaproportsionaalne võrreldes saavutatud eesmärgiga.
20.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune ettekirjutus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada halduskohtu 12.07.2018 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse (HKMS § 253 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.
22.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole tema menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.