MTÜ Eesti Keskerakond kaebus Rahastamise Järelevalve Komisjoni ettekirjutuse nr 74 tühistamiseks
Asja läbivaatamise aeg
Erakondade 12.10.2018
17.09.2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja MTÜ Eesti Keskerakond, esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Vastustaja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, esindajad Helin Leichter ja Kaarel Tarand
RESOLUTSIOON
Jätta MTÜ Eesti Keskerakond kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, s.o hiljemalt 16.12.2019 (vt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnakantselei ja MBA Estonia OÜ vahel 06.01.2017 lepingu nr LSB-6/5 alusel telliti telekanalilt „Pervõi Baltiiski Kanal“ (PBK) perioodil 02.09-14.10.2017 eetris olnud 7 saadet „Russkii Vopros“.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) 12.10.2018 ettekirjutusega nr 74 kohustati viitega erakonnaseaduse (EKS) § § 121 lg 3, § 123 lg 1 ja lg 2 p 2, § 124 lg 1, § 1211 lg 1 p 2 ja lg 2 p-dele 1 ja 2 MTÜ-d Eesti Keskerakond tagastama Tallinna linnale keelatud annetus summas 40 387,20 eurot (p 3.1); kõrvaldama puudused vastavates 2017. aasta kvartali kuluaruannetes (p 3.2); esitama ERJK-le tõendid nimetatud kohustuste täitmise kohta (p 3.3). Ettekirjutuse põhjendused:
„2.1. Saadete sisule esmase hinnangu andmisega tegeles komisjoni liikmetest moodustatud 4liikmeline töögrupp. Töögrupi ettepanekul asus komisjon käsitlema PBK saatesarja „Russkii vopros“ saateid perioodil 02.09 - 14.10.2017, mille suhtes jõudis arvamusele, et nende saadete sisuks on Keskerakonna valimisreklaam. Komisjon otsustas 29.03.2018 koosoleku protokollilise otsusega (protokoll nr 86) algatada MTÜ Eesti Keskerakond suhtes haldusmenetluse võimaliku erakonnaseaduse rikkumise tuvastamiseks, mis seisneb lubamatute vahendite arvel valimiskampaania tegemises. Komisjon teavitas erakonda menetluse algatamisest 18.04.2018 kirjaga nr 31-2/18/3 (Lisa 2).
2.2.EKS § 12 1 lg 3 kohaselt on erakonnal keelatud kasutada erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid. EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt on keelatud erakonnale tehtav juriidilise isiku annetus. Juriidilise isiku annetuseks on ka kohaliku omavalitsuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt erakonna reklaamimiseks tehtud kulutused.
2.3.Komisjon soovis saada sõltumatut hinnangut PBK saatesarja „Russkii vopros“ saadetele perioodil 02.09-14.10.2017 ning tellis selle meediaeksperdilt Andres Jõesaarelt. Andres Jõesaare 30.06.2018 koostatud „Telekanalis PBK perioodil 2.09-14.10.2017 eetris olnud Tallinna linnavalitsuse tellitud saatesarja „Russkii Vopros“ saadete analüüsist“ (Lisa 3) nähtub, et žanriliselt oli tegu näiliselt ajakirjandusliku arutelusaate vormi valatud valimisreklaamiga. Eksperdi hinnangul ei olnud saated tasakaalustatud ega vastanud ajakirjanduse üldtunnustatud normidele. Sisult ei vastanud saated Tallinna linna avalike suhete teenistuse põhikirjalistele eesmärkidele ja tellimuslepingu eesmärkidele vastasid osaliselt. Saadete eesmärgiks oli kajastada positiivses valguses Keskerakonna tegevusi Tallinna linna juhtimisel ja kutsuda üles valimisõiguslikke kodanikke hääletama valitseva linnavõimu (ja laiemalt Keskerakonna) poolt.
2.4.Komisjon nõustus meediaekspert Andres Jõesaare hinnangutega ja asus seisukohale, et saateid tuleb hinnata lähtudes nende sisust ja saadete näitamise ajalisest kontekstist. Komisjon leidis, et saadete sisuks on Keskerakonna poliitiline reklaam seoses kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Saadete eesmärk on mõjutada valijate otsuseid ja valimistulemusi.
2.5.Ajaliselt olid saated eetris vahetult enne 15.10.2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algas 16.08.2017, kandidaadid registreeriti hiljemalt 10.09.2017 ja alates 11.09.2017 algas aktiivse valimisagitatsiooni aeg. Perioodil 02.09-14.10.2017 eetris olnud saadete sisust nähtub, et tegemist on erakonna seisukohtade ja kandidaatide reklaamimisega valimiskampaanias.
2.6.Saated telliti vastavalt MBA Estonia OÜ ja Tallinna Linnakantselei vahel 06.01.2017 sõlmitud lepingule NR LSB-6/5. Lepingu punkti 3.2.3 alusel kohustus MBA Estonia OÜ edastama enda toodetud ja tellija poolt heaks kiidetud saated PBK (Eesti) programmis. Seega ei saanud saade eetrisse minna tellija heakskiiduta.
2.7.Tallinna Linnakantselei koosseisus moodustatud Linna avalike suhete teenistus tegutseb vastavalt 07.11.2013 kinnitatud põhimäärusele1. Teenistuse ametnik saab täita vaid põhimäärusega ettenähtud ülesandeid.
2.8.Komisjon on seisukohal, et sisu poolest väljusid eelnimetatud telesaated linnavõimu ametliku informatsiooni raamidest. Tegemist on Keskerakonda toetava poliitilise reklaamiga, sest saatekülalised olid valdavas enamuses Keskerakonna liikmed kes kandideerisid valimistel. Saadetel oli poliitiline sisu, mille eesmärk oli kajastada positiivses valguses Keskerakonna tegevust ja kutsuda eelseisvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletama Keskerakonna kandidaatide poolt.
2.9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 2 kohaselt on omavalitsus avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides. TsÜS § 25 lg 4 sätestab, et avalik õiguslik juriidiline isik ei või võtta kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 punktide 5 ja 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse põhimõteteks muuhulgas vastutus oma ülesannete täitmise eest ja tegevuse avalikkus. KOKS § 2 lg 1 sätestab omavalitsuse juhtorganite kohustuse lähtuda kohalike elanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Eelnimetatud telesaated olid suunatud erakonna seisukohtade reklaamimisele, mitte avalike huvide edendamisele või teavitusele. Õiguskantsler edastas 16.11.2017 Riigikogule kirjaliku ettekande „Valimiskampaaniate rahastamise ning reklaami regulatsiooni ajakohasus ja põhiseaduspärasus“2. Ettekande p 12 on õiguskantsler seisukohal: „Munitsipaalmeedia peab üldjuhul teavitama kohalikke elanikke omavalitsuse otsustest ja sündmustest. Samas kasutatakse mõnel pool infokanaleid võimul olevale poliitilisele jõule esinduskogu valimistel eelise loomiseks ehk erahuvides. Kui teavet avaldatakse poliitilise jõu tegevuse toetuseks, on erakonnaseaduse tähenduses selgelt tegemist keelatud annetusega“ [...]. Komisjon on seisukohal, et analoogselt on keelatud annetusega tegemist ka juhul, kui kohalik omavalitsus tellib telesaateid, milles tehakse reklaami võimul olevale poliitilisele jõule valimistel eelise loomiseks. Antud juhul ei oma tähtsust, kas saated sisaldasid ühtlasi ka omavalitsuse teavitust. Riigikohus oma 10.11.2016 lahendis nr 3-3-1-50-163 p 20 on seisukohal: „Olukorras, kus tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et reklaamiga mõjustakse valijaid hääletama kindla kandidaadi poolt, ei saa omistada määravat tähtsust asjaolule, et reklaami võidi kasutada ka kohaliku omavalitsuse teavituskampaania tegemise eesmärgil. Valimiskampaania tegemisel tuleb tagada kõigi kandidaatide võrdne kohtlemine. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kampaanias ei või asetada üht kandidaati avalike vahendite arvel soodsamasse olukorda, kui on seda teised kandidaadid. Vastasel korral mõjutatakse valimistulemusi kandidaadile soodsas suunas. Lisaks tekitaks see ohu, et avalikke vahendeid hakataksegi kasutama valimiskampaania teostamiseks teavituskampaania sildi all.“
2.10.EKS § 121 lg 3 sätestab, et erakonnal on keelatud kasutada erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid, välja arvatud erakonnaseaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi. Avalikud vahendid sama paragrahvi tähenduses on riigieelarvelised ja kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid. Erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas 4 on toodud, et: „täiendusega lisatakse erakonnaseadusesse lauskeeld saada tulu muudest avalikest vahenditest kui riigieelarvelistest eraldistest. Seeläbi on erakonnal, valimisliidul ja üksikkandidaatidel välistatud enda tegevuse toetamine läbi avalike vahendite kasutamise. Näiteks jäävad siia alla kohalike omavalitsuste vahendid, mis on suunatud erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi kampaania toetamiseks või propageerimiseks [...].“ Keskerakond osales 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Tallinnas oma nimekirjadega. Erakonna poliitilise reklaamiga telekanalis PBK perioodil 2.09-14.10.2017 eetris olnud Tallinna linnavalitsuse tellitud saatesarja „Russkii Vopros“ saadetes, ilma selle eest tasumata, kasutas erakond oma valimiskampaaniaks avalikke vahendeid, mis on EKS § 121 lg 3 kohaselt keelatud ja mida käsitletakse keelatud tuluna. EKS § 121 lg 3 kohaselt rakendatakse
sellise keelatud tulu osas keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärgi, mis on sätestatud EKS §
124.Seega toimub keelatud tulu tagastamine samadel alustel keelatud annetuse tagastamisega. Riigikohus on 10.11.2016 lahendis nr 3-3-1-50-165 p 13 öelnud: „Asjaolu, et 1. jaanuaril 2014 jõustunud EKS § 121 lg 3 teise lause kohaselt on erakonna nimekirjas kandideerival isikul keelatud oma valimiskampaanias kasutada avalikke vahendeid, ei muuda kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud EKS § 123 lg 1 sätestatud annetuse mõistet. 1. jaanuarist 2014 jõustunud EKS § 121 lg 3 sätestatud norm keelab sarnaselt keelatud annetuse kasutamisele ka avalike vahendite kasutamise kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaanias. Seadusandja tahteks on olnud eelnimetatud muudatuse kaudu täpsustada ja konkreetsemalt piiritleda valimiskampaanias lubatud tuluallikaid. Samas oli kohalike omavalitsuste vahendites valimiskampaaniaks tulu saamine ja annetuse tegemine ka enne muudatuse tegemist keelatud (vt erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 439 SE seletuskiri, lk 1–2). Mõlemal juhul saabuks nii või teisiti sama õiguslik tagajärg ehk kohustus annetus kas tagastada selle teinud isikule või kanda annetus riigieelarvesse (EKS § 124 lg 1 ja lg 2).“ Kohaliku omavalitsuse eelarverahast poliitilise reklaami kulude katmine on käsitletav ka keelatud annetusena. EKS § 123 lg 1 kohaselt on annetus Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö. Sama paragrahvi lg 2 alusel on keelatud selline annetus, mis ei vasta sama paragrahvi lg 1 nimetatud tingimustele. EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt on eelkõige keelatud juriidilise isiku annetus. Tallinna linn on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lg 1 kohaselt avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega oli reklaami avaldamine Tallinna linna poolt ja linna eelarvevahenditest erakonnale tehtud juriidilise isiku annetus, mis on EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt keelatud. Antud juhul on tegemist rahaliselt hinnatava hüvega – erakonda reklaamiva sisuga saadetega Tallinna eelarvevahenditest sai erakond soodustuse saadete lepingulise maksumuse summas. Riigikohus 10.11.2016 lahendis nr 3-3-1-50-166 p 11 on seisukohal, et EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt tuleb keelatud annetusena käsitada ka seda, kui kohalik omavalitsus tasub reklaamide eest, mille eesmärgiks oli erakonna liikme reklaamimine avalikus kohas mõjustamaks valijaid, mitte aga avalike huvide edendamine ega avalike ülesannete täitmine, kuna selle läbi saab erakonna liige juriidiliselt isikult rahaliselt hinnatava hüve.
2.11.Keelatud annetuse maksumuse määramisel on aluseks MBA Estonia OÜ ja Tallinna Linnakantselei vaheline leping NR LSB-6/5, mille punktis 5.1 on määratud iga saate maksumuseks 4 808 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolev menetlus käsitleb seitset saadet, seega kujuneb saadud annetuse maksumuseks koos 20% käibemaksuga: 7 x 4 808 x 1,20 = 40 387,20 eurot.
2.12.Nii EKS § 123 lg 1 ja lg 2 (keelatud annetus) kui § 121 lg 3 (avalike vahendite keelatud kasutamine) sätete rakendamisel saabub sama õiguslik tagajärg ehk kohustus annetus kas tagastada selle teinud isikule või kanda see riigieelarvesse (EKS § 124). EKS § 1211 lg 1 p 2 kohaselt teeb komisjon erakonnale ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata. Keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada selle teinud isikule (EKS § 1211 lg 2 p 2 koostoimes selles viidatud EKS § 124 lõikega 1). Eeltoodust lähtuvalt on komisjonil õigus ettekirjutusega nõuda Keskerakonnalt keelatud annetuse summas 40 387,20 eurot tagastamist Tallinna linnale ja EKS § 1211 lg 2 p 1 alusel nõuda puuduste kõrvaldamist erakonna kulu tekkele vastava perioodi kuluaruannetes.
2.13.Komisjon tegi 07.08.2018 Keskerakonnale kirja nr 31-2/18-1/4 arvamuse ja vastuväidete ärakuulamiseks (Lisa 4), milles teatas, et kaalub ettekirjutuse tegemist EKS § 121 lg 3, § 123 lg 1 ja lg 2 p 2, § 124 lg 1, § 1211 lg 1 p 2 ja lg 2 punktide 1 ja 2 alusel ning palus esitada arvamuse ja võimalikud vastuväited 30 päeva jooksul. Keskerakond oma 07.09.2018 vastuses (Lisa 5) ei nõustu komisjoni seisukohaga ja väidab, et tegemist on tavapärase ajakirjandusega, mis ei ole keelatud. Erakond leiab, et kui seadusandja sooviks keelustada kohalike omavalitsuste telesaadete tellimise või kohalikku ellu puudutavate küsimuste kajastamise, tuleks asjaomane keeld sätestada õigusaktides. Erakond väidab, et kolmanda isiku poolt oma põhiülesannete täitmise raames toodetud telesaated ei ole keelatud annetus. Erakonna väitel ei ole erakond keelatud annetuse saaja, kuna ei ole PBK-lt asjaomaseid saateid tellinud ega andnud PBK-le saadete tegemiseks juhiseid. Ka märgib erakond, et tegemist ei ole valimiskampaaniaga, kuna asjaomaseid saateid tellitakse ja toodetakse süsteemselt ja järjepidevalt. Erakond soovib, et komisjon küsiks informatsiooni Tallinna Linnakantseleilt ja BMA Estonia OÜ-lt selle kohta, milline oli telesaadete eesmärk, kes valis nende sisu ja kas telesaadete valikul osales ka Keskerakond.
2.14.Komisjon ei nõustu Keskerakonna vastuskirjas toodud väidetega järgmistel põhjendustel. Komisjon ei vaidlusta mitte Tallinna Linnavalitsuse õigust tellida telesaateid, vaid on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse poolt tellitavaid telesaateid ei tohi kasutada erakondade turunduseks ja reklaamiks. Komisjon hindas valimiseelse perioodi 02.09 – 14.10.2017 saateid ning asjassepuutuv ei ole erakonna väide, et tegemist ei ole valimiskampaaniaga, kuna saateid toodetakse järjepidevalt ja ka 2018 aastal. Komisjon hindas saateid lähtudes nende sisust ja eetris oleku ajamomendist vahetult enne valimisi. Komisjon leidis, et saated väljusid linnavõimu ametliku informatsiooni raamidest ja saadete sisuks oli Keskerakonna poliitiline reklaam seoses eelseisvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Valdavas enamuses olid saatekülalised valimistel kandideerinud Keskerakonna liikmed. Komisjoni arvamust kinnitas meediaeksperdi analüüs (vt käesoleva ettekirjutuse p 2.3, Lisa 3). Erakonnaseadusest ei tulene, et annetuse saamisel oleks annetuse saaja tahe oluline või et ta peaks annetuse tellima. EKS § 123 lg 1 järgselt ei ole annetuse määratlemiseks vajalik tuvastada annetuse saaja tahet ning seda ei eelda ka EKS § 121 lg 3. Seega kui erakonnale või erakonna liikmele loovutatakse rahaliselt hinnatav hüve, on igal juhul tegemist annetusega. Komisjon ei menetle linnavalitsuse tegevust, mistõttu ei pea vajalikuks täiendava informatsiooni küsimist Tallinna Linnakantseleilt ja BMA Estonia OÜ-lt. Linnavalitsuse avalikult kättesaadavad dokumendid ning telesaadete tellimise leping on menetluse seisukohalt ammendava sisuga. EKS § 1211 annab komisjonile võimaluse nõuda informatsiooni erakonnaseaduse subjektidelt, mitte kolmandatelt isikutelt. Tallinna linna ja BMA Estonia OÜ vahel sõlmitud lepingu sisu (eriti ptk 3 ja 6) välistab võimaluse käsitleda saateid „Russkii vopros“ vaba ajakirjanduse ilminguna. Keskerakond on 07.09.2018 vastuse lisana 3 esitanud ajalehe Postimees artikli. Artiklis ei ole kirjutatud erakonna karistamisest või trahvimisest, nagu väidab erakond, samuti on tegu ajakirjandusliku refereeringuna, mis ei sisalda komisjoni esindajate algupäraseid ning seega täpseid tsitaate. Komisjon selgitab, et komisjoni ettekirjutus keelatud annetuse tagastamise kohustamiseks ei ole karistus või sanktsioon, vaid tegemist on haldussunni meetmega, mille eesmärgiks on taastada seaduse rikkumisele eelnev olukord. Erakonna tutvustamise ja reklaamimisega avalikest vahenditest sai erakond enda reklaamimisele ise vähem kulutada ja eelise võrreldes teiste erakondadega“ (I kd tl 9-11p).
3.MTÜ Eesti Keskerakond esitas 19.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 12.10.2018 ettekirjutuse nr 74 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 23.11.2018 menetlusse ja määras vastustajaks ERJK. MTÜ Eesti Keskerakond esitas 13.02.2019 kaebuse täienduse, mille vastuvõtmisest kohus 20.06.2019 keeldus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuse põhjendused. 4.1 Käesoleval juhul ei ole täidetud EKS § 121 lg-s 3 sätestatud tingimused. Esiteks, viitab EKS § 121 lg 3 sõnastus sellele, et tegevuse keelatuks kvalifitseerimiseks peaks erakond ise aktiivselt osalema keelatud tegevuses. Kaebaja ei ole nimetatud lepingu osapooleks ning puuduvad mistahes viited sellele, et kaebaja oleks selle lepinguga kursis või oleks olnud selle lepingu sõlmimise initsiaator. Teiseks eeldab EKS § 121 lg 3 kohaldamine, et tegemist peaks olema valimiskampaania läbiviimisega või selle teostamisega. Selleks, et käsitada PBK eetris olnud saateid kaebaja valimiskampaania osana, tuleb tuvastada, et kaebaja on nende saadete tellimist planeerinud ning teinud seda oma valimiskampaania raames. Kolmandaks eeldab EKS § 121 lg 3, et väidetava valimiskampaania elluviimisega seotud tegevused oleks seotud erakonnaga. Näiteks 23.09.2017 saates on osalenud Enno Tamm, Olev-Anton Tinn, Svetlana Jantšek, Vladimir Vaingort ja Yana Toom. Neist külalistest on Keskerakonna liikmed vaid Enno Tamm ja Yana Toom. Vladimir Vaingort kuulub Eestimaa Ühendatud Vasakparteisse. Yana Toom ja Enno Tamm on kokku saanud eetriaega 10 minutit ha 47 sekundit. Samal ajal on ülejäänud saatekülalised (kes ei kuulu Keskerakonda) saanud eetriaega kokku 12 minutit ja 26 sekundit. Kaebaja on seisukohal, et kui tegemist oleks kaebaja valimiskampaania saatega, siis oleks eetriaega kasutanud 100% kaebaja liikmed, mitte teiste erakondade liikmed või kolmandad isikud. Ka 30.09.2017 saate kvalifitseerimine kaebaja valimiskampaaniaks on meelevaldne. Nimetatud saates osalesid Mihhail Kõlvart (Keskerakond), Leonid Karabeshnik, Marko Mihkelson (Reformierakond), Viktor Vassiljev (Keskerakond) ja Juhan Kivirähk. Nagu näha, siis vaid kaks inimest viiest kuulusid Keskerakonda. Samuti nähtub eetriajaarvestusest, et kaebaja liikmed said eetriaega 9 minutit ja 38 sekundit, kuid ülejäänud saatekülalised said eetriaega 13 minutit ja 20 sekundit. Ka hilisemates saadetes ei ole Keskerakonna liikmed saanud rohkem sõna kui teised saatekülalised. Näiteks 14.10.2017 saates ei olnud ühtegi Keskerakonna liiget. 4.2 Kaebaja ei ole saanud keelatud annetust EKS § 123 lg 1 tähenduses. Annetus peab vastama järgmistele tunnustele: annetuse eesmärk peab olema erakonna või erakonna liikme tegevuse toetamine; annetusega loovutatakse erakonnale või erakonna liikmele rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, välja arvatud vabatahtlik töö; annetus peab olema tehtud vabatahtlikult annetaja vara arvelt. Käesoleval juhul ei ole tegemist annetusega, sest telesaadete eesmärk ei ole erakonna või erakonna liikme tegevuse toetamine. Asjaoludest nähtub, et vastustaja ei ole haldusmenetluse käigus välja selgitanud, milline oli telesaadete eesmärk. Nagu eelnevalt juba märgitud, oli leping telesaadete tellimiseks sõlmitud BMA Estonia OÜ ja Tallinna Linnakantselei vahel. Vastustaja ei ole kummagi lepinguosalise poole selgituste saamiseks pöördunud, mistõttu on vastustaja eiranud HMS §-s 6 sätestatud uurimiskohustust. ERJK on intensiivselt sekkunud ajakirjandusvabadusse, üritades takistada ühes telesaates päevapoliitika kajastamist, milline teguviis ei ole kooskõlas põhiseadusega. 4.3 Kaebaja on seisukohal, et ettekirjutus on õigusvastane osas, millega kaebajat kohustatakse tasuma kõikide saadete eest kogumahus, olgugi et suur osa eetriajast ei ole mingil viisil Keskerakonna valimiskampaaniaga seotud.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Eesti Keskerakond osales 2017.a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Tallinnas oma nimekirjadega. Erakonna poliitilise reklaamiga telekanalis PBK perioodil 02.09-14.10.2017 eetris olnud Tallinna linnavalitsuse tellitud saatesarja „Russkii Vopros“ saadetes, ilma selle eest tasumata, kasutas erakond oma valimiskampaaniaks avalikke vahendeid, mis on EKS § 121 lg 3 kohaselt keelatud ja mida käsitletakse keelatud tuluna. 5.2 Põhjendatud ei ole kaebaja väited, mille kohaselt vastustaja on vääralt sisustanud EKS 123 lg 1 sätestatud keelatud annetuse mõistet ja kaebaja ei ole saanud keelatud annetust. Vastustaja on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse eelarverahast poliitilise reklaami kulude katmine on käsitletav keelatud annetusena. Tallinna linn on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lg 1 kohaselt avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega oli reklaami avaldamine Tallinna linna poolt ja linna eelarvevahenditest erakonnale tehtud juriidilise isiku annetus, mis on EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt keelatud. 5.3 Põhjendatud ei ole kaebaja väited, et menetluses oleks tulnud välja selgitada, kas saated on tellitud kaebaja initsiatiivil. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul ei oma tähtsust, et kaebaja ei ole saadete tellimise lepingu osapool. EKS-st ei tulene, et annetuse saamisel oleks oluline annetuse saaja enda panus või et ta peaks annetuse tellima. Ka ei oma EKS alusel keelatud annetuse menetlemisel tähtsust see, kelle algatusel või teadmisel vastav annetus tehti. Ettekirjutuse tegemiseks annab aluse üksnes keelatud annetuse saamine. EKS § 123 lg 1 järgselt ei ole annetuse määratlemiseks vajalik tuvastada annetuse saaja tahet ning seda ei eelda ka EKS § 121 lg 3. Seega, kui erakonnale või erakonna liikmele loovutatakse rahaliselt hinnatav hüve, on igal juhul tegemist annetusega. 5.4 Põhjendatud ei ole kaebaja väide, mille kohaselt komisjon ei ole analüüsinud saadete sisu ja saatekülaliste tausta ning väide, mille kohaselt tegemist ei ole annetusega, kuna saadete eesmärk ei ole erakonna või erakonna liikme tegevuse toetamine. Saadete sisule esmase hinnangu andmisega tegeles komisjoni liikmetest moodustatud 4-liikmeline töögrupp. Komisjon soovis saada sõltumatut hinnangut saadetele ning tellis selle meediaeksperdilt Andres Jõesaarelt. Komisjon leidis, et saadete sisuks on Keskerakonna poliitiline reklaam seoses kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Saatesarjas vahetult valimiste eel esinenud isikute hulgas oli ülekaalukalt enim valimistel kandideerivaid Eesti Keskerakonna liikmeid, kaebaja poolt osutatud muud saatekülalised valimistel ei kandideerinud, Marko Mihkelson liitus Reformierakonnaga aga alles 04.09.2018. Samuti ei olnud kellelgi peale Tallinna omavalitsuse ainuvõimu teostava Eesti Keskerakonna liikmete ametkondlikku käsuahelat kasutades mõjutada saadete teemasid ega saatekülaliste valikut. Saadete eesmärk on mõjutada valijate otsuseid ja valimistulemusi ja saadetest kasusaaja on kaebaja. 5.5 Lubamatu on kasutada erakonna poliitiliseks reklaamiks Tallinna linna tellitud telesaateid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.1 ERJK 12.10.2018 ettekirjutus nr 74 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub ettekirjutuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2).
6.2 Vastuseks kaebusele märgib kohus täiendavalt järgmist. Kaebuses leitakse ekslikult, et käesoleval juhul pole täidetud EKS § 121 lg-s 3 sätestatud tingimused (vt kaebuse p 2.2). EKS § 121 lg 3 näeb ette, et erakonnal on keelatud kasutada erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid, välja arvatud EKS seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi. Valimisliidul, üksikkandidaadil, erakonna nimekirjas kandideerival isikul ja valimisliidu nimekirjas kandideerival isikul on keelatud oma valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks kasutada avalikke vahendeid. Sellise keelatud tulu osas rakendatakse EKS §-s 124 sätestatut. Avalikud vahendid käesoleva paragrahvi tähenduses on riigieelarvelised ja kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid. Seega ei luba EKS annetuste tegemist juriidiliste isikute ega kohaliku omavalitsuse poolt, samuti valimiskampaania tegemist kohaliku omavalitsuse kulul. Telekanalis PBK perioodil 02.09-14.10.2017 eetris olnud 7 saate „Russkii Vopros“ näol on meediaasjatundja Andres Jõesaare arvamuse kohaselt tegemist näiliselt ajakirjandusliku arutelusaate vormi valatud valimisreklaamiga (vt Andres Jõesaare 30.06.2018 „Telekanalis PBK perioodil 2.09-14.10.2017 eetris olnud Tallinna linnavalitsuse tellitud saatesarja „Russkii Vopros“ saadete analüüs“, I kd tl 18-28). Andres Jõesaare hinnangul ei olnud saated tasakaalustatud ega vastanud ajakirjanduse üldtunnustatud normidele. Saadete eesmärgiks oli Andres Jõesaare hinnangul kajastada positiivses valguses kaebaja tegevusi Tallinna linna juhtimisel ja kutsuda üles valimisõiguslikke kodanikke hääletama valitseva linnavõimu poolt. Kaebuses kirjeldatud puudused on kohtu hinnangul väheolulised ega vähenda analüüsi usaldusväärust (vt kaebuse p 2.3.9). Usaldusväärsust kinnitab ka selle autori akadeemiline taust (https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/0c2f73b3-ddaf-4246-9c65-b2dd61d9398f). Puuduvad andmed, mis annaksid alust pidada kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud konkureerivat arvamust kaevatava ettekirjutuse aluseks olevast asjatundja arvamusest usaldusväärsemaks. Meediaasjatundja Andres Jõesaar ja tema arvamuse alusel ERJK on saateid põhjendatult hinnanud lähtudes nende sisust ning eetrisoleku ajalisest kontekstist. Puudub vaidlus, et kõnealused saated olid eetris vahetult enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi (15.10.2017), ehk perioodil, mil valimistel osalevate kandidaatide nimekirjad olid valikult teada. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja osales nimetatud valimistel Tallinnas oma kandidaatide nimekirjadega. Samuti selles, et kõnealuste saadete eest tasus Tallinna linn. Seega on tegemist erakonnale antava rahaliselt hinnatava hüvega, mida tuleb EKS § 123 lg 1 tähenduses pidada annetuseks (vt TlnRKo 3-18-1537, p 13). Juriidilise isiku annetus on EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt aga keelatud. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et „EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt tuleb keelatud annetusena käsitada ka seda, kui kohalik omavalitsus tasub reklaamide eest, mille eesmärgiks oli erakonna liikme reklaamimine avalikus kohas mõjustamaks valijaid, mitte aga avalike huvide edendamine ega avalike ülesannete täitmine, sest seeläbi saab erakonna liige juriidiliselt isikult rahaliselt hinnatava hüve“ (vt RKHKo 3-31-50-16, p 11). Seega on ebaõige kaebuse seisukoht, et kaebaja pole saanud keelatud annetust EKS § 123 lg 1 tähenduses (vt kaebuse p 2.3). Avalike vahendite ühe erakonna huvides kasutamise keeld teenib valimiste võrdsuse tagamise eesmärki (vt TlnRKo 3-18-1316, p 10). „Valimiskampaania tegemisel tuleb tagada kõigi kandidaatide võrdne kohtlemine. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kampaanias ei või asetada üht kandidaati avalike vahendite arvel soodsamasse olukorda, kui on seda teised kandidaadid. Vastasel korral mõjutatakse valimistulemusi kandidaadile soodsas suunas“ (vt RKHK 3-3-1-50-16, p 20).
Seega on kaebajat õigesti kohustatud Tallinna linna poolt saadete eest tasutud summa viimasele tagastama, mis on keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärg (EKS § 124 lg 1). Kaebuses esile toodud asjaolu, et mitte kogu eetriaeg polnud kaebaja valmisreklaam (vt kaebuse p 2.4.2), ei oma seejuures määravat tähtsust. Ajakirjandusvabadusse sekkumise väide pole käesolevas vaidluses aga asjakohane (vt kaebuse p 2.3.8).
7.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.