Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2177
Haldusasi
MTÜ Eesti Keskerakond kaebus Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 12. oktoobri 2018. a ettekirjutuse nr 74 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. novembri 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja MTÜ Eesti Keskerakond, esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Vastustaja Erakondade rahastamise järelevalve komisjon, esindajad HL, KT ning vandeadvokaadid Veikko Puolakainen ja Veiko Vaske
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Keskerakond apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta MTÜ Eesti Keskerakond apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. novembri 2019. a otsus asjas nr 3-18-2177 tühistamata. Muuta Tallinna Halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. juunil 2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) kohustas 12. oktoobri 2018. a ettekirjutusega nr 74 MTÜ-d Eesti Keskerakond (Keskerakond) tagastama Tallinna linnale keelatud annetuse 40 387,20 eurot (p 3.1), kõrvaldama puudused 2017. a kvartali kuluaruannetes (p 3.2); esitama ERJK-le tõendid kohustuste täitmise kohta (p 3.3). Ettekirjutuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) ettekirjutus tehti erakonnaseadus (EKS) § 121 lg 3, § 123 lg 1 ja lg 2 p 2, § 124 lg 1 ning § 1211 lg 1 p 2 ja lg 2 p-de 1 ja 2 alusel; 2) Tallinna Linnakantselei ja BMA Estonia OÜ sõlmisid 6. jaanuaril 2017 lepingu nr LSB-6/5. Lepingu kohaselt tellis Tallinn telekanalilt „Pervõi Baltiiski Kanal“ (PBK) ajavahemikul 2. september kuni 14. oktoober 2017 seitse saadet „Russkii Vopros“; 3) ERJK analüüsis Tallinna linna tellitud PBK saadete sisu, et veenduda, kas tegemist on avalikõigusliku teabe edastamisega või Keskerakonna kasuks tehtava valimiskampaaniaga; 4) ERJK tellis meediaeksperdilt AJ-lt hinnangu, mille kohaselt oli žanriliselt tegemist näiliselt ajakirjandusliku arutelusaate vormi valatud valimisreklaamiga. Saated ei olnud tasakaalustatud ega vastanud ajakirjanduse üldtunnustatud normidele. Sisult ei vastanud saated Tallinna linna avalike suhete teenistuse põhikirjalistele eesmärkidele. Saated vastasid tellimuslepingu eesmärkidele osaliselt. Saadete eesmärgiks oli kajastada positiivses valguses Keskerakonna tegevusi Tallinna linna juhtimisel ja kutsuda üles valimisõiguslikke kodanikke hääletama valitseva linnavõimu (ja laiemalt Keskerakonna) poolt. ERJK nõustus eksperdi hinnanguga; 5) saated olid eetris enne 15. oktoobri 2017. a kohalike omavalitsuste volikogude valimisi. Kandidaatide registreerimine algas 16. augustil 2017. Kandidaadid registreeriti hiljemalt
10.septembriks 2017. Aktiivse valimisagitatsiooni aeg algas 11. septembril 2017; 6) saadete sisust, mis olid eetris 2. septembrist kuni 14. oktoobrini 2017, nähtub, et tegemist on erakonna seisukohtade ja kandidaatide reklaamimisega valimiskampaanias. Saatekülalised olid valdavas enamuses Keskerakonna liikmed, kes kandideerisid valimistel. Saadetel oli poliitiline sisu, mille eesmärk oli kajastada positiivses valguses Keskerakonna tegevust ja kutsuda eelseisvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletama Keskerakonna kandidaatide poolt; 7) saated ei saanud eetrisse minna ilma tellija heakskiiduta. Teenuse pakkuja pidi lepingu p 3.2.3 kohaselt saated edastama tellijale; 8) keelatud annetusega on tegemist ka juhul, kui kohalik omavalitsus tellib telesaateid, milles tehakse reklaami võimul olevale poliitilisele jõule valimistel eelise loomiseks; 9) tähtsust ei oma, kas saated sisaldasid ühtlasi ka omavalitsuse teavitust (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 20); 10) Keskerakond osales 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Tallinnas oma nimekirjadega. Keskerakond kasutas läbi Tallinna linna tegevuse saadete tellimisel valimiskampaanias avalikke vahendeid, mis on EKS § 121 lg 3 kohaselt keelatud ning see tuleb tagastada 121 lg-te 3 ja 4 alusel. Kohaliku omavalitsuse eelarvest poliitilise reklaami kulude katmine on käsitatav ka keelatud annetusena (EKS § 123 lg 2 p 2). Erakond sai soodustuse saadete lepingulise maksumuse summas; 11) lepingu p 5.1 kohaselt oli iga saate maksumus 4808 eurot, millele lisandus käibemaks. Annetuse maksumus koos 20% käibemaksuga on 40 387,20 eurot (7 × 4808 × 1,20); 12) keelatud annetus tuleb tagastada Tallinna linnale ehk selle teinud isikule (EKS § 124 lg 1 ja § 1211 lg 2 p 2). Erakonna kuluaruanded tuleb korda teha (EKS § 1211 lg 2 p 1).
2.Keskerakond esitas 19. novembril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK
12.oktoobri 2018. a ettekirjutuse nr 74 tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 2(12)
3-18-2177 1) Tallinna linn on saateid tellinud 2015. a-st alates („Tere hommikust Tallinn“, „Meie Pealinn“ ja „Vene küsimus“). Saated tellis Tallinna linn, kellelt tuleb küsida, mis eesmärgil seda tehti ja kuidas saatekülalisi valiti. BMA Estonia OÜ esindajaid pole ära kuulatud; 2) EKS § 121 lg-s 3 sätestatud eeldused pole täidetud. Viidatud normi kohaselt peab erakond ise aktiivselt osalema keelatud tegevuses. Kaebaja ei ole Tallinna linna ja BMA Estonia OÜ vahel sõlmitud lepingu pooleks. Puudub teave, et kaebaja oleks selle algatanud. PBK eetris olnud saated polnud kaebaja valimiskampaania osa, sest ta ei planeerinud neid ega teinud neid enda valimiskampaania raames. Kaebaja kampaania osaks pole saated, mis võivad erakonna populaarsust suurendada. Saated tellis Tallinna linn ja programmid pole välja töötatud valimiste jaoks. Näiteks 23. septembri 2017 saates osalesid ET, OT, SJ, VV ja YT. Keskerakonna liikmed olid ET ja YT. VV on Eestimaa Ühendatud Vasakparte liige. YT ja ET said kokku eetriaega 10 minutit ja 47 sekundit. Teised külalised said eetriaega 12 minutit ja 26 sekundit. 30. septembri 2017. a saates osalesid MK (Keskerakond), LK, MM, VV (Keskerakond) ja JK. Kaebaja liikmed said eetriaega 9 minutit ja 38 sekundit, kuid ülejäänud saatekülalised said eetriaega 13 minutit ja 20 sekundit. 14. oktoobri 2017. a saates ei olnud ühtegi Keskerakonna liiget; 3) kaebaja ei saanud keelatud annetust EKS § 123 lg 1 tähenduses. ERJK sisustas annetuse mõistet valesti. Telesaadete eesmärk ei olnud toetada erakonda ega erakonnaliikmeid. ERJK jättis saadete eesmärgi välja selgitamata. Enda arvamusi võib levitada muu hulgas televisooni vahendusel. ERJK üritab takistada telesaadetes päevapoliitika kajastamist. AJ analüüs on puudustega ega ole usaldusväärne; 4) kaebaja ei pea kinni maksma teiste isikute eetriaega, sh nende inimeste, kes pole kaebaja liikmed; 5) otsuse tegemisel ei olnud täidetud kvooruminõue. Otsuse tegemisel ei tohtinud osaleda konkureerivate erakondade esindajad, kuna nende erapooletus pole tagatud. ERJK võttis
29.märtsi 2018. a koosolekul vastu otsuse alustada kaebaja suhtes menetlust. ERJK võttis
27.septembril 2018 vastu otsuse teha kaebajale vaidlustatud ettekirjutus. Erinevatel koosolekutel oli ERJK koosseis erinev. Menetluse alustamist ei tohtinud otsustada neli liiget kaheksast. 27. septembri koosolekul osales üheksa liiget, kellest kuus kuulusid erakonda. Erakonnaliikmed on ametiisikud korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 mõttes ning neil oli keelatud hääletada (KVS § 11 lg 1). Samale probleemile on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler.
3.ERJK taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) Keskerakond osales Tallinna 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Erakond tegi poliitilist reklaami PBK-s ajavahemikul 2. septembrist kuni 14. oktoobrini 2017 Tallinna linna tellitud saatesarjas „Russkii Vopros“. Erakond ei tasunud nende kulude eest ja ta kasutas selleks avalikke vahendeid. Tegemist on keelatud tuluga (EKS § 121 lg 3); 2) kohaliku omavalitsuse eelarvest poliitilise reklaami kulude katmine on käsitatav keelatud annetusena EKS § 123 lg 2 p 2 mõttes; 3) välja ei tulnud selgitada seda, kas saated telliti kaebaja algatusel. Annetuse saamisel pole annetuse saaja panus oluline ega asjaolu, kas tema selle tellis. Tähtsust ei oma see, kelle algatusel või teadmisel vastav annetus tehti. Ettekirjutuse tegemiseks piisab üksnes annetuse saamisest. Annetuse saaja tahet ei ole vaja tuvastada; 4) saated olid eetris vahetult enne kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi. Saadete sisust nähtub, et tegemist oli erakonna seisukohtade ja kandidaatide reklaamimisega. Valimis- või poliitiliseks reklaamiks saab lugeda igasugusel valimiseelsel ajal ilmunud erakonna reklaami; 5) kaebajal oli Tallinna linnavalitsuse vahendusel tellitud saadete üle täielik kontroll ja võim määrata, keda saatesse kutsuda; 6) komisjon analüüsis saadete sisu ja külaliste tausta. Lisaks tellis komisjon hinnangu meediaeksperdilt, kelle hinnangu kohaselt oli ajakirjandusliku arutelusaate näol tegemist valimisreklaamiga. Saated ei vastanud sisult Tallinna linna avalike suhete teenistuse 3(12)
3-18-2177 põhikirjalistele eesmärkidele. Saadete eesmärgiks oli kajastada positiivses valguses Keskerakonna tegevusi Tallinna linna juhtimisel ja kutsuda üles valimisõiguslikke kodanikke hääletama valitseva linnavõimu (ja laiemalt Keskerakonna) poolt. Saated toimusid vahetult enne valimisi ja nendes osalesid valdavalt kaebaja liikmed. Kaebaja viidatud saadetes osalejad ei olnud volikoguliikme kandidaadid. MM liitus Reformierakonnaga alles 4. septembril 2018. Saadete teemasid ja saatekülaliste valikuid mõjutasid üksnes Tallinna linnavalitsus, mille liikmeteks olid kaebaja liikmed. Kohaliku omavalitsuse üksuse vahendite kasutamine saab toimuda üksnes avalikes huvides. Tähtsust ei oma see, kas seal toimus ka kohaliku omavalitsuse üksuse teavitusi; 7) ajakirjandusvabadusse pole sekkutud. Vastavalt lepingule pidi tellija ehk Tallinna linn saated heaks kiitma. Seetõttu pole tegemist vaba ajakirjandusega; 8) viited ETV-le pole asjakohased, kuna tegemist on sõltumatu rahvusringhäälinguga. Seda ei kontrolli poliitiline võim. Kehtestatud on poliitilise tasakaalustatuse reeglid ning järelevalve nende täitmise üle; 9) AJ ekspertiis oli usaldusväärne. Ekspert leiti kahe pakkumuse (s.o Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli) võrdlemisel; 10) keelatud annetuse maksumus määrati õigesti. Kaebajat kohustati saadete eest tasuma kogumahus, kuna poliitilise mõjutusvahendina (erakonna sisuturundus ja selle kandideerivate liikmete reklaam) toimib saade ja saatesari kui tervik, mitte selle üksikelemendid ja eetrisekundid; 11) Tallinna linnalt ja BMA Estonia OÜ-lt ei olnud vaja täiendavat teavet küsida. Kogutud oli piisavalt materjale. EKS § 1211 lg 6 annab komisjonile võimaluse nõuda informatsiooni ainult erakonnaseaduse subjektidelt, mitte kolmandatelt isikutelt.
4.Tallinna Halduskohus jättis 15. novembri 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kohus nõustub ettekirjutuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2); 2) EKS § 121 lg-s 3 sätestatud tingimused on täidetud. EKS ei luba juriidilistel isikutel ja kohaliku omavalitsuse üksustel teha annetusi, samuti ei luba see valimiskampaania tegemist kohaliku omavalitsuse kulul; 3) telekanalis PBK ajavahemikul 2. september kuni 14. oktoober 2017 eetris olnud seitse saadet olid meediaasjatundja AJ arvamuse kohaselt näiliselt ajakirjandusliku arutelusaate vormi valatud valimisreklaam (I kd, tl 18–28). Tema hinnangul ei olnud saated tasakaalustatud ega vastanud ajakirjanduse üldtunnustatud normidele. Saadete eesmärgiks oli kajastada positiivses valguses kaebaja tegevusi Tallinna linna juhtimisel ja kutsuda üles valimisõiguslikke kodanikke hääletama valitseva linnavõimu poolt. Kaebuses kirjeldatud puudused on väheolulised ega vähenda analüüsi usaldusväärust. Usaldusväärsust kinnitab autori akadeemiline taust (https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/0c2f73b3-ddaf-4246-9c65-b2dd61d9398f). Puuduvad andmed, mis lubaksid kaebaja esitatud arvamust pidada usaldusväärsemaks; 4) saated olid eetris vahetult enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi (15. oktoober 2017). Valimistel osalevate kandidaatide nimekirjad olid teada. Kaebaja osales valimistel Tallinnas oma kandidaatide nimekirjadega. Saadete eest tasus Tallinna linn. Seega on tegemist erakonnale antava rahaliselt hinnatava hüvega, mida tuleb EKS § 123 lg 1 tähenduses pidada annetuseks (Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2019. a otsus asjas nr 3-18-1537, p 13). Keelatud annetusena tuleb käsitada ka seda, kui kohalik omavalitsus tasub reklaamide eest, mille eesmärgiks oli erakonna liikme reklaamimine avalikus kohas, mõjustamaks valijaid. Avalike vahendite ühe erakonna huvides kasutamise keeld teenib valimiste võrdsuse tagamise eesmärki (Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2019. a otsus asjas nr 3-18-1316, p 10); 5) kaebajat kohustati õigesti tasuma Tallinna linnale vaidlusalune summa (EKS § 124 lg 1). Väide, et kogu eetriaeg polnud kaebaja valmisreklaam, ei oma seejuures määravat tähtsust. Väide ajakirjandusvabadusse sekkumise kohta pole asjakohane. 4(12)
3-18-2177
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Keskerakond taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja asja halduskohtule tagasi saatmist. Alternatiivselt taotleb kaebaja kaebuse rahuldamist. Apellant on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) halduskohus jättis hindamata kaebaja väite, et järgitud pole kvooruminõuet. Kui teiste erakondade liikmed osalesid ERJK komisjoni otsuste vastuvõtmisel, rikkusid nad KVS-s sätestatud toimingupiirangut. Nende hääli ei tohi arvesse võtta, mistõttu ei ole kvooruminõue täidetud (vt käesolev otsus, p 2 alap 5). Asi tuleb halduskohtule tagasi saata, kuna vastasel korral ei saa küsimusega tegeleda kolm kohtuastet; 2) halduskohus ei põhjendanud, miks ta ei pea kaebaja esitatud asjatundja arvamust usaldusväärseks. Kaebaja tellis PI-lt arvamuse. Arvamused on erinevad. Oluline on, et AJ arvamus koostati ERJK-le ja ta polnud teadlik, et seda kasutab ka kohus. PI oli teadlik, et tema arvamust kasutab kohus. AJ-le antud lähteülesanne oli laialivalguv (s.o, millise saatega žanriliselt on tegu, kas saated ülesehituslikult ja toimetuslikult vastavad Euroopa avalikõiguslikes ringhäälingutes üldtunnustatud toimetuslikele ja tasakaalustatuse põhimõttele jm). PI-le anti konkreete lähteülesanne (s.o, kas saated on käsitatavad mõne erakonna poliitilise reklaamina). AJ analüüs põhineb seitsmel saatel. PI analüüs aga 20 saatel. Tarvis oli analüüsida kõiki saateid; 3) Tallinna Linnakantselei tellis saated ja see oli suunatud vene keelt kõnelevatele inimestele. PI selgitas, et venekeelseid saateid on vähe, aga nõudlus nende järele on olemas. Tegemist ei ole valimisreklaami ega keelatud annetusega. ERJK analüüsis üksnes seitset saadet; 4) saadetes osalesid ka teiste erakondade esindajad. ERJK pole aga nendel antud eetriaega kindlaks teinud. Kaebaja ei pea teiste erakondade esindajate esinemisi kinni maksma.
6.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja kvooruminõude väitele vastamata jätmine ei ole oluline menetlusnormi rikkumine. Kaebaja esitas väite alles viimasel hetkel. Ringkonnakohus saab vajadusel väidet ise kontrollida. Kaebaja väidet võiks äärmisel juhul käsitada kaebuse aluse muutmisena ning kaebus tulnuks ka selle väite tõttu jätta rahuldamata; 2) komisjoni liikmed osalevad komisjoni otsuste tegemisel iseseisvalt ning nad ei tegutse neid nimetanud institutsiooni või isiku nimel. ERJK on iseseisvalt toimiv haldusorgan, mille liikmetele ei ole kehtestatud ühtegi nõuet seoses neid nimetanud institutsioonide teenistuses olemise või liikmelisusega. ERJK liige ei allu teda nimetanud isikule ja ei ole tema ees aruandekohuslane. Sama seisukohta kinnitas mh õiguskantsler oma 13. juuni 2019. a kirjas ERJK-le. EKS § 1210 lg 2 on erinorm KVS § 11 lg 1 p 1 suhtes. ERJK erapooletus tagatakse poliitilise tasakaalustatuse kaudu, moodustades faktiliselt alati enamuse komisjoni koosseisust kõigi Riigikogu erakondade poolt nimetatud liikmetest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
25.aprilli 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-1537). Kvooruminõuet ei ole rikutud, kuna komisjon juhindus enda töökorrast. Komisjon oli otsustusvõimeline. Vastuolu võrdsuspõhiõigusega ei esine. 3) ainsad kaebuses nimetatud ERJK liikmed, kelle puhul saaks teoreetiliselt rääkida neid komisjoni nimetanud erakonnaga seotud isiku staatusest KVS § 7 lg 1 mõttes, olid LO, kes oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige, AH, kes oli Eesti Vabaerakonna revisjonikomisjoni liige, ja VL, kes oli Eesti Reformierakonna revisjonitoimkonna liige. Teoreetiliselt ei saanud 27. septembri 2018. a koosolekul osaleda kolm liiget üheksast. Vaidlusalune ettekirjutus vastab seega KVS § 11 lg-st 1 tulenevale nõudele. Varasem menetlustoiming pole asjakohane, kuna siis ei otsustatud ettekirjutust teha; 5(12)
3-18-2177 4) vastustaja jääb ettekirjutuse õiguspärasuse kohta varem esitatud seisukohtade juurde; 5) AJ analüüs telliti kahe akadeemilise ajakirjandusuuringute keskuse pakkumuste alusel parima võimaliku pädevuse järgi. Komisjoni eesmärgiks oli teostada analüüs teadusliku metoodika põhjal ja saada hinnang lähtudes Euroopa ja maailma ajakirjandusvaldkonna reeglistikest ja juhistest. AJ on Tallinna Ülikooli meediapoliitika dotsent, endine ERR-i meediauuringute osakonna juhataja ning pikaajalise töö- ja juhtimiskogemusega meediaekspert, kes omandas Tartu Ülikoolis doktorikraadi ajakirjanduse alal. Ta on Rahvusvahelise Meedia ja Kommunikatsiooni Uurijate Assotsiatsiooni liige. Komisjon ei saanud PI arvamusega arvestada, kuna seda polnud ettekirjutuse tegemise ajal olemas. PI arvamus ei anna alust järeldada, et komisjon tegi kaalutlusvigu. AJ analüüs põhineb teaduslikul metoodikal. Ta analüüsib saadete sisu, osalejaid ja konteksti. Ta kasutab ajakirjandusuuringute kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid. PI koostatud analüüs koosneb eelkõige autori isiklikest hinnangutest. Kui kaebajal oli kahtlus AJ usaldusväärsuses, oleks tulnud halduskohtult taotleda eksperdi määramist. AJ-le esitatud küsimused ei olnud laialivalguvad. Lähteülesande kohaselt tuligi analüüsida neid saateid, mis toimusid vahetult enne valimisi. Hilisemate saadetega pole võimalik valimistulemusi mõjutada; 6) saateaega ei tulnud diferentseerida. Saade oli tervik. Saadetes ei olnud tasakaalustatud diskussioon, seejuures takistas saatejuht kaebajat kritiseerivate arvamuste esitamist. Summa on arvutatud õigesti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
7.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas Tallinna Linnakantselei ja BMA Estonia OÜ vahel
6.jaanuaril 2017 sõlmitud lepingu alusel PBK-lt tellitud seitse saadet „Russkii Vopros“ ajavahemikul 2. september kuni 14. oktoober 2017 tuleb kvalifitseerida Keskerakonna keelatud valimiskampaania kuluna ja keelatud annetusena EKS §-de § 121 lg 3 ja § 123 lg 2 p 2 tähenduses (vt ka Riigikohtu 30. märtsi 2020. a otsus asjas nr 3-18-1537, p 10).
8.Üldreegli kohaselt on erakonnal keelatud kasutada erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke (s.o muu hulgas kohaliku omavalitsuse eelarvelisi) vahendeid, v.a EKS-i alusel makstavad riigieelarvelisi eraldisi (EKS § 121 lg 3). Kohaliku omavalitsuse raha eest ei tohi seega teha erakonnale valimiskampaaniat. Normi mõtteks on, et valijaid mõjutatakse üksnes lubatud vahendeid kasutades. Kõik kandidaadid peavad valimistel saama kandideerida ühetaoliste tingimuste alusel. Olukord, kus kohaliku omavalitsuse üksus maksab eraisikule tellitud televisioonisaadete eest, mis kandsid endas eesmärki mõjutada valijaid hääletama kas konkreetse kandidaadi või erakonna poolt, tuleb selline tegevus klassifitseerida avaliku vahendi lubamatu kasutamisena.
9.Juriidilisel isikul on keelatud teha annetust erakonnale või selle liikmele (EKS § 123 lg 2 p 2). Annetamisena on võimalik käsitada ka seda, kui juriidiline isik (sh kohalik omavalitsus) tasub tema poolt tellitud televisioonisaadete eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjustada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Tegemist on rahaliselt hinnatava hüvega, mille kannab erakonna või tema liikme ehk kasusaaja asemel juriidiline isik (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 10.2).
10.Kui tegemist on keelatud avaliku tuluga EKS § 121 lg 3 mõttes või keelatud annetusega EKS § 123 lg 2 p 2 mõttes, tuleb see esmajärjekorras tagastada selle teinud isikule või kui isikut 6(12)
3-18-2177 pole teada, kanda see riigieelarvesse (EKS § 121 lg 3 ning § 124 lg-d 1 ja 2; selle kohta vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 12).
11.Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhimõttelist laadi küsimusega – kas kohaliku omavalitsuse üksus võib enda kasutuses oleva (avaliku) raha eest tellida eraisikutelt valimisteemalisi televisioonisaateid. Eraisikutelt enne valimisi valimisdebatte sisaldavate saadete tellimine ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse tavapärane seadusjärgne ülesanne. Demokraatia põhimõttest tulenevalt peab avaliku raha sellisel viisil kasutamisel olema tagatud aus poliitiline konkurents, et valimised oleksid ühetaolised (põhiseaduse §-d 1 ja 156). Kui kohaliku omavalitsuse üksus siiski otsustab tellida valimisdebatte sisaldavaid saateid eesmärgiga tutvustada kohalikele elanikele omavalitsusüksuse volikogusse kandideerivaid inimesi, tuleb kohalikul omavalitsusel kehtestada ka tingimused, mille alusel saatesse esinejaid kutsutakse. Samuti peavad saated vastama ajakirjanduslikkuse mõttes sõltumatuse, erapooletuse, ausameelsuse, objektiivsuse, tasakaalustatuse, informatsiooni terviklikkuse ja konkreetse erakonna toetamise keelu põhimõtetele ning nendest tuleb rangelt kinni pidada. Näiteks valimiseelsete debattide korraldamise ja valimistest avalikkuse teavitamise ülesannet täidab Eesti Rahvusringhääling, kes lähtub oma tegevuses Euroopa avalik-õiguslike ringhäälingute toimetuslikest põhiprintsiipidest ja ajakirjanduse rahvusvaheliselt tunnustatud eetikakoodeksist (vt Eesti Rahvusringhäälingu seadus § 3 ja § 4 p 5, § 6 lg 5). Seeläbi on eelduslikult tagatud kõikide kandidaatide ja erakondade ühetaoline ja läbipaistev kohtlemine. Samu nõudeid tuleb järgida ka siis, kui kohalik omavalitsus tellib avaliku raha eest valimisteemalisi saateid. II
12.ERJK on kokkuvõtlikult seisukohal, et vaidlusaluste saadete eesmärgiks oli kajastada positiivses valguses Keskerakonna tegevusi Tallinna linna juhtimisel ja kutsuda üles valimisõiguslikke kodanikke hääletama valitseva linnavõimu ja laiemalt Keskerakonna poolt. ERJK hinnangu kohaselt kinnitavad seda järeldust televisioonis olnud seitse saadet ja meediaeksperdi arvamus. Lisaks arvestas ERJK oma seisukoha kujundamisel asjaoluga, et: 1) saated olid eetris vahetult enne valimisi; 2) saadetes osalesid valdavalt kaebaja nimekirjas kandideerinud inimesed ning 3) saadetel oli poliitiline sisu (s.o kajastada positiivses valguses Keskerakonna tegevust ja kutsuda eelseisvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletama Keskerakonna kandidaatide poolt).
13.Vastata tuleb küsimusele, kas saadete eesmärgiks oli Tallinna linnas avalike huvide edendamine ja teavitus või kaebaja ja tema liikmete eksponeerimine avalikus ruumis. Ringkonnakohus ei jaga ERJK vastuses väljendatud seisukohta, et tegemist on kaalutlusotsusega ning kohus saab kontrollida üksnes kaalumisreeglite järgimist. Keelatud avaliku vahendi kasutamine ja keelatud annetuse saamine on määratlemata õigusmõiste ja tegemist on õigusnormi järeldust puudutava küsimusega. Kohtul on õigus kontrollida, kas tegevus on õigesti järeldatud keelatud avaliku vahendi kasutamisena ja keelatud annetusena.
14.Vaidlusalused saated tellis Tallinna Linnakantselei, kes sõlmis selleks BMA Estonia OÜ-ga lepingu. Lepingu p 2 kohaselt oli lepingu objektiks 20 vähemalt 30-minutilise Tallinna Kodurahufoorumi ning integratsiooni temaatikat käsitleva venekeelse regionaalsaate „Русский вопрос” (Vene küsimus) tootmine ja eetrisse andmine PBK (Eesti) programmis laupäeviti ajavahemikul jaanuar – detsember 2017 kell 11.15. Lepingu p 3.2.3 kohaselt tuli toodetud saated edastada enne eetrisse laskmist tellijale heakskiitmiseks (lepingu p 3.2.3) (dtl 50–54).
7(12)
3-18-2177
15.Ettekirjutuse põhjendustes tugineti AJ arvamusele, milles esitati kokkuvõtlikult järgmised seisukohad ja järeldused: 1) žanrimääratluse kohaselt oli tegemist venekeelsele auditooriumile suunatud meelelahutuslikke elemente sisaldava informatiivse diskussioonsaatega, mis pidi aitama valijatel enne valimisi õigeid valikuid teha. Tugeva konteksti lõi saadete eetris olemise aeg (valimiseelne aeg) ning saadete spetsiifiline sisu. Žanrimääratluselt oli tegemist poliitilise turunduse/reklaamiga, mille eesmärgiks oli kaasa aidata Keskerakonna Tallinna valimiskampaaniale; 2) seitsmes eetris olnud saates said sõna kokku 27 saatekülalist. Neist kahega (sotsioloog JK ja ettevõtja TV-ga) olid tehtud väljaspool stuudiot lühiintervjuud. Tallinna abilinnapea MK osales viies saates, kahes saates osalesid Euroopa Parlamendi saadik YT, Euroakadeemia dekaan LK ja majandusteaduste doktor VV; 3) Riigikogus esindatud erakondadest ei olnud saates Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eesti Vabaerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajaid. Samuti ei esinenud teiste Tallinna omavalitsusüksuse valimistel osalenud poliitiliste jõudude esindajad (v.a. valimisliit „Meie Tallinn“); 4) saadetes kritiseeriti ühepoolselt erakondade ja valimisliitude (nimekirjade) tegevust, kes ei osalenud saates, ilma neile sõna andmata. Saadetes kasutati erakondadest välja heidetud või välja astunud inimeste selgitusi nende endiste erakondade negatiivsesse valgusesse seadmiseks. Taoline lähenemisviis on vastuolus Eesti ajakirjanduseetika koodeksi (koodeks) p-ga 4.2. Kuna tegemist oli tugevalt kallutatud sisuga tellimustööga, olid saated vastuolus koodeksi p-ga 6.1; 5) saateajast enamuse täitsid Keskerakonna liikmete (domineerivalt abilinnapea MK) ja eelkõige senist Tallinna linnavõimu toetavate inimeste sõnavõtud. Sõnavõtud kutsusid otse või kaudselt valimistel olemasolevat Tallinna linnavõimu toetama. Näiteks 14. oktoobri 2017. a saates LG järgmine seisukoht: „Valida tuleb õige meeskond – valida need, kes juba on näidanud, et nad on linna heaks kõike juba hästi teinud.“ (15.23). „Hääletan Tallinna meeskonna poolt, nende poolt kes on ennast Tallinnas juba tõestanud.“ (28.58). VV seisukoht: „Valimistel on vaja kinnitada oma toetust tänasele võimule.“ (17.24). AL: „Muuta ei ole vaja, tuleb hinnata seda head, mis on.“ (23:01); 6) 28-st saatekülalisest üheksa kandideeris 2017. a omavalitsusüksuste valimistel Keskerakonna nimekirjas (HB, RK, PJ, MK, MR, YT, ET, MV ja VV). Teistes parteides või valimisliitudes kandideerijaid oli kokku neli (MK, SK, MM [tegelikkuses MM 2017. a Tallinna linnas ei kandideerinud] ja OT). Valimistel mitte-kandideerinud poliitikuna oli saatekülaliseks Rahva Ühtsuse Erakonna esindaja KO. Kokku oli saatekülalisteks 14 poliitikut, mis jätab kõnelejate sõnavõttudesse mitte-süvenedes mulje justnagu oleksid ülejäänud 14 olnud poliitikast sõltumatud erapooletud eksperdid. Sõnavõtte analüüsides selgus, et nendest 14-st ainult neli saatekülalistest (KK, LK, JK ja TV) ei esitanud otseselt Keskerakonda ja/või Tallinna Linnavalitsust toetavaid ja kiitvaid seisukohti; 7) Keskerakonna suhtes kriitilise(ma)lt häälestatud esinejad said saadetes tunduvalt vähem eetriaega kui ülejäänud esinejad; 8) saatejuht katkestas mitmel korral kriitikute jutu poolelt sõnalt. Näiteks 23. septembri 2017. a saates katkestas saatejuht OT (Eestimaa Rohelised) poolelt lauselt, kui viimane soovis küsida Keskerakonna läbipaistvuse kohta (14.05). Sama kordus ka 21-sel minutil ja 24-ndal minutil. Kõige suurem tasakaalustatuse rikkumine toimus aga alates selle saate 25-ndast minutist, kui saade jätkus ilma OT-ta ning saatesse tuli Tallinn Linnatranspordi AS-i juht, kes asus roheliste ideid kritiseerima, ilma et roheliste esindajal oleks olnud võimalus ideid lähemalt tutvustada ja selgitada; 9) žanrimääratluselt oli tegemist poliitilise turunduse/reklaamiga, mille eesmärgiks oli kaasa aidata Keskerakonna Tallinna valimiskampaaniale, sh toetada MK kandidatuuri. Eetriaega ei kasutatud tasakaalustatult;
8(12)
3-18-2177 10) saated olid otseses vastuolus Euroopa avalik-õiguslike ringhäälingute toimetuslike põhiprintsiipide ja ajakirjanduse rahvusvaheliselt tunnustatud eetikakoodeksiga (sõltumatus, erapooletus, ausameelsus, objektiivsus, tasakaalustatus, ajakirjaniku keeld toetada konkreetset erakonda, ajakirjaniku kohustusega anda adekvaatset terviklikku informatsiooni); 11) saadetes oli lõike, mis käsitlesid linnavalitsuse liikmete ja linna ametiasutuste tegevust. Samas tuleb arvestada, et saates osalenud linnavalitsuse liikmed kandideerisid ka samal ajal Keskerakonna nimekirjas. Tallinna avalike suhete teenistuse põhikirja kohaselt ei tellita saateid ühe erakonna toetamiseks; 12) eetris olnud seitse saadet ei käsitlenud Tallinna Kodurahufoorumi ega ka integratsiooni temaatikat. Saatejuht ütles juba septembri avasaates, et kuni omavalitsusüksuse valimisteni on saated pühendatud eelseisvatele valimistele. Saadetes kõlasid korduvalt üleskutsed minna valima ja ka selgitusi, kellel on valimisõigus. Samas tehti üleskutsed vältida kogukondade keelelisi piire ja esitati soov ühiseid väärtusi otsides edasi minna (dtl 57–77).
16.Saadete sisu ja selle eetrisse laskmise aeg lubab nõustuda ERJK järelduse ning selle aluseks oleva AJ arvamusega, et need kandsid endas eesmärki mõjustada valijaid hääletama kaebaja ja tema nimekirjas kandideerinud inimeste poolt. Saateid ei saanud pidada tasakaalustatuks ega sõltumatu ja vaba ajakirjanduse üldtunnustatud normidele vastavaks. Vaidlusalused saated olid poliitilise sisuga ja need toimusid vahetult enne omavalitsusüksuste volikogude valimisi. Saadetes osalesid inimesed, kes kandideerisid eelseisvatel valimistel kaebaja nimekirjas. Igas saates oli alati vähemalt kaks kuni kolm kaebaja nimekirjas kandideerinud inimest, v.a viimane saade, kus ei osalenud ühtegi valimistel kandideerivat inimest. Kaebaja nimekirjas kandideerivad inimesed osalesid saadetes korduvalt. Seevastu teiste erakondade liikmed vahetusid ja neid osales saates üks. Samuti ei olnud saadetes esindatud kõik valimistel osalevad erakonnad. Oli ka saateid, kus polnud valimistel konkureeriva ühegi teise erakonna esindajat (nt 8. septembri 2017. a ja 19. septembri 2017. a saated). Saadete eetriajast valdava osa domineerisid kaebaja liikmete sõnavõtud ja seisukohad. Kõige enam eetriaega sai kaebaja ja tema Tallinna nimekirja esinumber, kes esines viies saates seitsmest ning tema eetriaeg oli kordades suurem kui vastaskandidaatidel (graafikuid selle kohta vt dtl 64–65). Saadetes esitati kaebaja programmilisi seisukohti (nt tasuta ühistransport ning lasteaia- ja koolitoit) (2. septembri 2017. a saade). Saadetes arutati kaebaja siseprobleeme, nt miks erakonna endine esimees kandideerib teises nimekirjas, sh küsiti saatevälistelt inimestel arvamust just selle probleemi kohta (8. septembri 2017. a ja 29. septembri 2017. a saade). Saated olid mõeldud kindlale valijate elektoraadile (s.o Tallinna venekeelne elanikkond), sh eesmärgiga kutsuda just neid minema valimispäeval valima (vt 14. oktoobri 2017. a saade). Saadetes kritiseeriti teiste erakondade tegevust, kuid neil polnud võimalik esindaja puudumise tõttu enda seisukohta avaldada (nt 16. septembri 2017. a ja 23. septembri 2017. a saated). Mõnes saates vahetati saate kestel esinejaid ning esinema jäid kaebaja nimekirjas kandideerinud inimesed, teiste erakondade esindajad puudusid (vt 23. septembri 2017. a saade, 21.04). Kaebaja nimekirjas kandideerivad inimesed said sõna ka selleks, miks tuleks nende poolt hääletada (vt 23. septembri 2017. a saade, 29.12–29.39). Viimases saates avaldasid saatekülalised kaebaja nime selgelt nimetamata toetust toona võimul olnud erakonnale ehk sisuliselt kaebajale (14. oktoobri 2017. a saade, 23.01–25.57, 29.04–29.14, 32.54–33.03). Saadetes arutati neid küsimusi, mida võis pidada oluliseks esmajoones kaebaja valijatele, nt kodakondsuse, riigikeele, hariduse, assimileerimise või integreerimise küsimused (nt
16.septembri 2017. a ja 9. oktoobri 2017. a saated). Saadete kallutatuses tekitab kahtlust näiteks ka saatejuhi seisukoht erakonna Eestimaa Rohelised esindaja sõnavõtule: „Ma ei hääleta roheliste poolt.“ (23. septembri 2017. a saade, 21.04).
9(12)
3-18-2177
17.Riigikohtu praktikast järeldub, et EKS § 121 lg 3 § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 ning § 122 lg-te 1 ja 2 kohaldamine eeldab ka selle tuvastamist, et keelatud avalike vahendite kasutaja või annetuse saaja pidi ka tahtma vaidlusalust hüve saada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 18). Kaebaja pidi teadma, et saadete eest tasumist tuleb käsitada keelatud avaliku vahendi kasutamisena ja keelatud annetusena. Kaebajale kuulus Tallinna linnavolikogus häälteenamus ja tema liikmed juhtisid linna. Saadetes osalesid kaebaja liikmed, kes kandideerisid Tallinna linnavolikogu valimistel. Saadetes osalenud osad liikmed kuulusid ka kaebaja juhatusse. Saates käsitletud teemad puudutasid kaebaja seisukohti. Nad pidid mõistma selle tegevuse üldist sotsiaalset tähendust. Viimati märgitut eriti olukorras, kus saated toimusid vahetult enne valimisi. Saated tellis Tallinna linn. Toodetud saated tuli edastada enne eetrisse laskmist tellijale ehk Tallinna linnale heakskiitmiseks (vt käesolev otsus, p 14). Seega saab praegusel juhul tahtlust jaatada.
18.Ringkonnakohtu hinnangul vastab kohaliku omavalituse üksuse raha eest vaidlusaluste saadete eest tasumine seega keelatud avalike vahendite kasutamisele ja annetusele EKS § 121 lg 3 ja § 123 lg 2 p 2 tähenduses ning kaebajal tuleb see tagastada Tallinna linnale.
19.Kuigi halduskohus ei ole otsuses põhjendanud, miks PI arvamus kui tõend ei ole usaldusväärne, ei too see kaasa halduskohtu otsuse tühistamist. PI peamised järeldused olid järgmised: 1) tegemist oli poliitilis-ühiskondliku diskussiooniga; 2) saated olid kooskõlas tasakaalustatuse põhimõttega ja üldtunnustatud normidega. Tasakaalustatuse põhimõtet ja üldtunnustatud norme ei oleks järgitud, kui saatesse oleks kutsutud näiteks ainult ühe erakonna esindajad; 3) saadetes kajastatav sisu oli avar ja seal kajastati muu hulgas linnaruumis toimuvat; 4) saated olid teemapõhised. Räägiti pigem probleemist või saate teemast, mitte konkreetsest erakonnast või isikust; 5) saated olid vajalikud; 6) saadete põhjal ei jäänud muljet, et sooviti reklaamida Keskerakonda (dtl 129– 130). PI märgib oma arvamuses analüüsi eesmärgi ja meetodi kohta järgmist: „Käesoleva analüüsi teostamise käigus vaatasin kõiki nimetatud telesaateid ning analüüsisin objektiivselt ja erapooletult saadete sisu. Analüüsi eesmärk oli selgitada välja, kas mainitud saated on käsitatavad mõne erakonna poliitilise reklaamina.“ (dtl 127). Analüüs seisnes kokkuvõtlikult saadete kirjeldamises ning tehtud järelduses: „Minu hinnangul ei olnud saate puhul tegemist Keskerakonna reklaamiga. [---] Ma ei tuvastanud saates Keskerakonna reklaami. [---] Analüüsiti Keskerakonna ja Savisaare nimekirja teemat, kuid Keskerakonna või mõne muu erakonna reklaami ei olnud. [---] Saates kumas läbi terav kriitika Keskerakonna suunal, ühegi erakonna reklaami ma ei tuvastanud. [---] Minu hinnangul ei olnud saates ühegi erakonna, sealhulgas Keskerakonna reklaami. [---] Olen aastakümneid töötanud ajakirjanduse valdkonnas ja kinnitan, et saated ei olnud vastuolus üldtunnustatud normidega ajakirjanduse valdkonnas.“ (dtl 127–130). AJ analüüsis saateid ajavahemikust 2. september – 14. oktoober 2017. Analüüsis pidi ta vastama konkreetsetele küsimustele. AJ vaatas kõiki saateid ja mõõtis saatekülalistele antud eetriaja kestvust, samuti võttis ta arvesse esinejate positsioone, räägitu sisu ja saadete vormilist ülesehitust ning selle vastavust ajakirjanduseetikale (selle kohta vt dtl 64–66). Kogutud andmeid võrdles ta kehtiva õigusega ning Euroopa ja maailma ajakirjandusvaldkonna reeglistike ja juhistega (dtl 59). Ta võttis žanrimääratluse defineerimise aluseks Euroopa Ringhäälingute Liidu klassifikaatorsüsteem ESCORT 2007, reklaamiseaduse ja BMA Estonia OÜ ja Tallinna Linnakantselei vahel sõlmitud lepingu (dtl 60–63). AJ tugines oma hinnangus saadete vastavuses ajakirjanduses kehtivatele üldtunnustatud normide kohta Euroopa 10(12)
3-18-2177 Ringhäälingute Liidu (EBU 2013) tegevusjuhisele, 2014. a-l koostatud EBU valimiste kajastamise juhisele (EBU 2014) ning rahvusvahelisele professionaalse ajakirjanduse eetikakoodeksile (EthicNet). Seejuures on ta analüüsinud nii tellimuslepingut ja selle vastavust Tallinna linna avalike suhete teenistuse põhimäärusele. Kaebaja esitatud PI arvamusest pole võimalik aru saada, mille alusel ta hindas saadete žanrimääratlust ning nende vastavust ajakirjanduses kehtivatele üldtunnustatud normidele. PI on andnud üksnes subjektiivse hinnangu, ilma et ta oleks seda standardite või teaduslike argumentidega põhjendanud. Samuti pole ta analüüsinud eetriaja jaotust sisuliselt ega arvestanud saadete toimumise konteksti, sh seda, kes ja mitu korda saates esinesid. Eeltoodust tulenevalt pole PI arvamuse näol tegemist tõendiga, mis lükkaks ERJK tellitud arvamuses tehtud järeldused ümber.
20.AJ arvamuses teiste saadete analüüsimata jätmine enne ja pärast valimisperioodi ei ole praegusel juhul määrava tähendusega. Teised saated olid tehtud valimiseelsel ja valimisjärgsel perioodil, mistõttu ei tule neid hinnata samade standardite järgi kui saateid, mida esitatakse vahetult valimisperioodil ja enne valimisi. Vaidlusalused saated moodustasid ühe terviku, mille sisuks olid eelseisvad Tallinna linnavolikogu valimised.
21.Asjas on kogutud piisavalt dokumente, et nende põhjal anda õiguslik järeldus. Seetõttu ei lasunud ERJK-l kohustust küsida eraldi seisukohta Tallinna linnalt ega BMA Estonia OÜ-lt.
22.Kaebaja on seisukohal, et konkureerivate erakondade esindajad oleksid pidanud otsuse tegemisel ennast taandama toimingupiirangu tõttu (KVS § 7 lg 1 p-d 3 ja 4 ning § 11 lg 1 p-d 1 ja 2). Riigikohus on märkinud, et EKS §-s 1210 on sätestatud eriregulatsioon ERJK liikmete kohta, mistõttu võivad erakondade juhtimis- või kontrollorganite liikmed ERJK koosseisus otsustamisest osa võtta. ERJK ausust ja objektiivsust kõigi erakondade suhtes aitab tagada EKS § 1210 lg 2 p-s 4 sätestatud Riigikogus esindatud erakondade võrdne esindatus ERJK koosseisus ning samuti õiguskantsleri, riigikontrolöri ja Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud esindajate ERJK koosseisu kuulumine (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. märtsi 2020. a otsus asjas nr 318-1537, p 19).
23.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus väita, et ERJK oli otsuse tegemisel muud moodi erapoolik. Ringkonnakohus on varasemas praktikas märkinud, et erakondade ja valimiskampaania rahastamise järelevalvet teostavad organid ei pea nende erapooletuse ja sõltumatuse tagamiseks koosnema isikutest, kellel puudub erakondadega side. Erapooletust ja sõltumatust on võimalik tagada ka erakondade esindajate proportsionaalsuse või võrdsusega komisjonis. Selline praktika ei ole vastuolus rahvusvaheliste tavade ega üldtunnustatud õiguspõhimõtetega (Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2019. a otsus haldusasjas nr 3-181537, p 21).
24.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi.
rahuldamata.
25.Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda põhjusel, et reeglina peavad haldusorganid ise olema võimelised enda antud haldusakte kaitsma ning vaidlus ei väljunud ERJK igapäevasest põhitegevusest (HKMS § 109 lg 6; nt Riigikohtu 10. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 22; 30. märtsi 2020. a otsus asjas nr 3-18-1537, p 21). 11(12)
3-18-2177
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.