Termestal OÜ kaebus Elva valla kohustamiseks otsustada uuesti geoloogilise uuringu loale arvamuse andmine Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Termestal OÜ, volitatud esindaja Mehis Adamson Vastustaja – Elva vald, seaduslik esindaja vallasekretär Salle esindajad Ritso Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Lüüli Junti Haldusasi
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Termestal OÜ kaebus.
2.Kohustada Elva valda uuesti otsustama arvamuse andmine Termestal OÜ geoloogilise uuringu loa taotluse kohta kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
3.Mõista Elva vallalt Termestal OÜ kasuks välja menetluskulu 515 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
4.Tagastada Elva vallale korduv tõend – Elva Vallavolikogu 13.12.2018 kiri nr 55/139-3 (tl 38).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. aprillil 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Termestal OÜ esitas Keskkonnaametile taotluse saada geoloogilise uuringu luba Elva vallas Külaaseme külas asuvale eramaale Väike-Padu katastriüksusel Karijärve III uuringuruumis (Keskkonnaameti 6. septembri 2018. a teavitus, tl 13-14). Keskkonnaamet saatis 4. oktoobril 2018 Termestal OÜ taotluse ja Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja korralduse eelnõu „Geoloogilise uuringu loa andmine Karijärve III uuringuruumis“ Elva vallale arvamuse andmiseks.
2.Elva Vallavolikogu otsustas 10. detsembri 2018. a otsusega nr 1-3/96 mitte nõustuda korralduse eelnõuga ja uuringuloa andmisega. Elva Vallavolikogu põhjendas oma otsust kokkuvõtvalt järgnevaga.
2.1.Taotletava loa asukoht jääb Tartumaa maakonnaplaneeringus määratud väärtuslikule maastikule ning Konguta valla üldplaneeringu järgi alale, mis tagab rohelise võrgustiku toimimise. Need kitsendused ei välista uuringuloa andmist, kuid muudavad hilisema võimaliku kaevandamisloa andmise vähetõenäoliseks, kuna kaevandamine muudab olemuslikult maastikku. Kaevandamise eelduseks on maa sihtotstarbe muutmine mäetööstusmaaks, kuid väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku põhimõte on säilitada olemasolev loodusmaastik ja maakasutus.
2.2.Kohalikud (Vahessaare, Külaseme, Karijärve ja Vellavere küla) elanikud on avaldanud oma mittenõustumist uuringuloa andmisega. Elanikud on vastu uuringutele ja võimalikule hilisemale kaevandamisele, kuna need häirivad kohalike inimeste igapäevaelu (müra, tolm, liikluskoormuse kasv). Uurimise läbiviimine annab võimaluse kaevandamisloa taotluse esitamiseks ning see vähendab märkimisväärselt kohalike elanike kindlustunnet ja elukvaliteeti ning kahandab nende kinnisvara väärtust.
2.3.Piirkonnas on väljastatud piisavalt uuringu- ja kaevandamislube. Täiendava uuringuloa väljaandmine ei ole põhjendatud enne, kui varasemad kaevandamismahud hakkavad ammenduma.
2.4.OÜ Termestal esindajate majanduskomisjonis ärakuulamise tulemusena oli ilmne, et ettevõttele on uuringuloa saamine majanduslikus mõttes vajalik, et teada saada, mis varud tema kinnistul asuvad ja seejärel võtta need kasutusse ettevõtte enda tarbeks. Eesmärk on vähendada ettevõtte kulusid sisseostetava kruusa osas. Oma kinnistul asuv kruus vähendaks ettevõtja kulusid iga-aastaselt ja muudaks majandamist efektiivsemaks ka kruusa kättesaadavuse kiiruse mõttes. Kohalike elanike esindaja majanduskomisjonis väljendatud arvamuse järgi oleks kohalike elanike jaoks tegemist järjekordse kaevandamisvõimalusega kohas, kus elanikud taluvad juba mitmeid kasutusel karjääre ja nendest tulenevaid mõjusid elukeskkonnale. Majanduskomisjoni 8 liikmest 1 hääletas uuringuloa andmise poolt ja 7 liiget uuringuloa andmise vastu.
3.Termestal OÜ esitas 14. jaanuaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes tunnistada Elva Vallavolikogu 10. detsembri 2018. a otsus õigusvastaseks ja kohustada Elva Vallavolikogu uuesti läbi vaatama Keskkonnaameti taotlust anda arvamus Termestal OÜ uuringuloa taotluse menetluses kahe kuu jooksul haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumisest arvates.
4.Kohus võttis 15. jaanuari 2019. a määrusega menetlusse kaebuse nõudes Elva valla kohustamiseks otsustada uuesti geoloogilise uuringu loale kooskõlastuse andmine. Kohus märkis, et õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud kohustamisnõudega. Sama määrusega kaasas kohus arvamuse andmiseks menetlusse Keskkonnaameti.
2(12)
3-19-69
Vastustaja esitas vastuse kaebusele 11. veebruaril 2019 ning kaasatud haldusorgan oma kirjaliku seisukoha 12. veebruaril 2019. Kohus määras 12. veebruari 2019. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja on esitanud täiendava kirjaliku seisukoha 6. märtsil 2019.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja väidab kaebuses järgmist.
5.1.Uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel (maapõueseaduse (MaaPS) § 12 lg 2, keskkonnaregistri seaduse § 2 lg 2 p 4).
5.2.Nii taotlejal kui ka kohalikul omavalitsusel on pärast geoloogilise uuringu tegemist varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Kohalikul omavalitsusel on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele.
5.3.Üldplaneeringus märgitud roheala ei ole kohtupraktika kohaselt geoloogilise uuringu tegevust piiravaks argumendiks. Samale seisukohale on jäädud ka Konguta valla üldplaneeringus. Vastustaja viited kaevatavas haldusaktis rohealale või muule takistusele ei ole üldplaneeringu kohaselt relevantsed. Varasemalt Karijärve (Sirgu) ja Põrgumäe karjääri kaevandusalale antud nõusolekus on märgitud, et roheala ei ole takistuseks isegi kaevandustegevusele. Kaebaja aga ei taotle kaevandamisluba, vaid uurimisloale positiivset arvamust.
5.4.Vastustaja ei ole erinevaid huvisid kaalunud.
5.5.Vastustaja on märkinud kohalike elanike kaebusele viidates, et juba uurimistegevus iseenesest mõjutab oluliselt elukeskkonda ja rikub maad, kuid vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, milles seisneb mõju olulisus.
5.6.Kaebaja taotleb uuringuks puuraukude rajamist, mitte kaevandamist ega pinnase transporti. Uuringuloa alusel tehtavad tegevused ei muuda oluliselt looduslikku seisundit. Pärast uuringute lõpetamist, tuleb augud täita (plommida) ning esitada need kontrollimiseks.
5.7.Vastustaja ei ole põhistanud, kuidas uuringuloa järgne tegevus kahjustab teistes külades elanike elukeskkonda ja vähendab nende kinnisvara väärtust. Samuti puudub selgitus, kuidas on saadud naabri kaevu läheduseks 100-150 m, kui naabri kinnistu piir on oluliselt kaugemal ja kaevu asukohta ei ole vastustaja uurinud. Elanike etteheide müra ja tolmu kohta pole usutav, kui samas vähem kui 1 km kaugusel asub toimiv ja täiendavalt laienduseks loa saanud kaevandusala.
5.8.Kaebaja on küll huvitatud tulevikus karjääri omamisest enda tarbeks ja metsateede ehituseks pinnase kaevamiseks, mis kallineva hinna tõttu annab kaebajale olulist majanduslikku kokkuhoidu. Vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja esindajate väite, et tegemist on eraomandis asuva kinnisasjaga, kus omaniku huvi tulevikus võib olla omakasutuseks pinnase teisaldamine, mitte turustamine kasusaamise eesmärgil.
3(12)
3-19-69
5.9.Teiste kaevandusalade laiendamisel ei ole olnud argumendiks rohealad ega elanike kaebused.
5.10.Vastustaja leiab vääralt, et uuringuloaga nõustumine tekitaks loa saajale õiguspärase ootuse kaevandamisloa saamiseks ja kohalikul omavalitsusel poleks uuringuloaga nõustumise järel võimalik hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.
5.11.Täiendavas kirjalikus seisukohas märkis kaebaja, et relevantne ei ole vastustaja seisukoht lubatud kaevandusalade rohkusest, samuti seisukoht, et piirkonnas on piisavalt kruusa ja liiva varusid. Vastustaja ei ole vastanud kaebuse väitele selle kohta, kuidas peaks rikkuma avaldaja kinnisasjal uuringutegevus ja võimalik hilisem kaevandamine roheala nõudeid, kui üldplaneering ei näe selles probleemi ja kaevandada võib ka looduskaitsealal (Viti). Vastustaja teeb endiselt ja selgelt põhjendamatult takistusi väikse grupi kinnistu omanike huvides, seda asjakohaselt põhjendamata.
6.Vastustaja esitab järgmised vastuväited.
6.1.Vastustaja lähtub uuringu loa taotlusele arvamuse andmisel maapõueseaduse (MaaPS) § 4 lg-st 2, mis sätestab, et maavara geoloogiline uuring on maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Kuigi geoloogilise uuringu luba ei anna loa saajale õiguspärast ootust, et talle väljastatakse hiljem ka kaevandamisluba, on need kaks luba teineteisega seotud. Geoloogilise uuringu loale arvamuse andmisel on seega põhjendatud hinnata ka kaevandamise võimalikkust. Kui vastustaja nõustuks uuringuloaga, teades, et ta kaevandamisloa väljastamiseks nõusolekut ei anna, ei ole tegemist ausa, tõhusa ega ökonoomse haldusmenetlusega. Ka Keskkonnaamet on uuringuloa mitteandmisel varasemas praktikas oma kaalutluse sidunud hilisema kaevandamisega. Riigikohtu praktika kohaselt peab omavalitsusüksus saama oma õigusi tõhusalt maksma panna loamenetluse võimalikult varajases staadiumis (Riigikohtu 30. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-9-09).
6.2.Arvamuse andmisel kõikide loa taotluses märgitud eesmärkidega arvestamine on asjakohane.
6.3.Vastustaja nõustub kaebja väitega uuringutulemuste iseseisvast väärtusest, kuid kaebaja geoloogilise uuringu eesmärk ei ole teaduslik või looduskaitseline vaid puhtalt kommertsiaalne.
6.4.Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-37-15 käsitleti oluliselt suurema üldistuse astmega maakonnaplaneeringut, kuid praegusel juhul lähtuvad kaalutlused üldplaneeringuga kehtestatud piirangutest. Need kitsendused ei välista uuringuloa andmist, kuid muudavad hilisema võimaliku kaevandamisloa andmise vähetõenäoliseks, kuna kaevandamine muudab olemuslikult maastikku. Kaevandamise eelduseks on maa sihtotstarbe muutmine mäetööstusmaaks, kuid väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku põhimõte on säilitada olemasolev loodusmaastik ja maakasutus. Kaevandamine ei ole rohevõrgustikuga arvestav majandustegevus ega toetaks rohelise võrgustiku säilitamist ja selle sidususe parandamist.
6.5.Kaebaja nimetatud Viti karjäär on olemasolev karjäär, kuhu enam lube ei väljastata. Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2016. a määruse nr 29 „Elva maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ § 17 kohaselt on piiranguvööndis keelatud maavara kaevandamine, välja arvatud Viti karjääris Vitipalu liivakarjääri kinnistul kuni kinnitatud kaevandamismahu ammendumiseni. Tegemist on olemasoleva karjääriga, kuhu täiendavaid lube enam ei väljastata. Karijärve III uuringuruumis asuva Väike-Padu kinnistu näol on tegemist potentsiaalse uue karjääri loomisega. Vastustaja ei nõustunud hiljuti ka Makita karjäärid OÜ-le geoloogilise uuringu loa andmisega Karijärve uuringuruumis. 4(12)
3-19-69
6.6.Vastustaja hinnangul on oluline arvestada sellega, et uuringuloa eesmärgiks on edasine kaevandamisloa taotlus. Samuti tuleb arvestada kogumis nii erahuvidega kui ka avalike huvidega laiemas ja kitsamas mõttes.Vastustaja on kaebaja taotluse otsustamisel igakülgselt kaalunud nii era kui ka avalikke huve. Kaebajale on antud võimalus ärakuulamiseks ning on esitatud täiendavaid selgitusi. Elva Vallavolikogu majanduskomisjoni koosolekul oli kaebajal võimalik kohtuda kohalike elanike esindajaga. Kaebaja ning kohalike elanike ja avalikku huvi on vaidlustatud otsuses kajastatud. Vastustaja ei ole oma kaalutlusotsuses väitnud, et uuringu teostamisega kahjustatakse keskkonda. Vastustaja on kaalunud uuringupiirkonna lähedal asuvate elanike huve, tuues välja olemasoleva elukeskkonna säilimise – mõjud põhjaveele, välisõhule, mürataseme tõusu, tolmu tekkimise, transpordi heitgaaside leviku, uuringuala teenindamisest põhjustatud transpordivood ning sellest tingitud teede seisukord.
6.7.Kaebaja on loa taotluses ja kaebuses esitanud erinevaid andmeid. Kaebaja püüab jätta kaebuses muljet, et taotleb uuringuluba vaid teabe hankimiseks, tehes uuringualal mõne meetri sügavusi auke ning et tema tegevuse tagajärjel ei sekkuta nii intensiivselt looduskeskkonda kui seda tegelikult kavandatakse.
7.Kaasatud haldusorgan märgib, viidates kujunenud kohtupraktikale, järgmist.
7.1.Kohaliku omavalitsuse üksuse seisukoht on luba väljastavale haldusorganile siduv selles tähenduses, et ei uuringuloa andja ega ka Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohti, sh hinnata nende õiguspärasust.
7.2.Kuigi maavara uuringute üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu küsimus, on kohaliku omavalitsuse üksuse roll nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustamisel tuua välja just omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid, sh tuleb ära näidata, miks geoloogilise uuringu läbiviimine põhjustaks raskeid tagajärgi kohaliku kogukonna heaolule. Vaidlustatud otsuses ei ole näidatud, kuidas uuringuloa kohaselt toimuv geoloogilise uuringu läbiviimine põhjustaks raskeid tagajärgi kohaliku kogukonna heaolule. Vaidlustatud otsus on seega ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega.
7.3.Uuringuluba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle antakse hiljem maavara kaevandamisluba ning uuringuloa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Uuringuloa andmisega mittenõustumise peamiseks argumendiks ei saa olla tulevase kaevandamise ebatõenäolisus.
7.4.Uuringu peamiseks eesmärgiks on olemasolevate faktiliste asjaolude tuvastamine, mitte aga olemasolevate õiguslike või faktiliste asjaolude muutmine. Vaidlustatud otsuses puuduvad selgitused, kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringutega seatud eesmärkide saavutamist takistaks. Taotletava uuringuruumi asumine alal, mis on maakonnaplaneeringu järgi väärtuslik ning valla üldplaneeringu järgi tagab rohelise võrgustiku toimimise, ei välista geoloogilise uuringu läbiviimist. Geoloogilise uuringu läbiviimne ega ka selle uuringu tulemused ei mõjuta kuidagi kehtivate planeeringutega kehtestatud piiranguid. Vastustaja vastav kaalutlus on asjakohatu.
7.5.Asjakohatu on ka tuginemine 44 kohaliku elaniku allkirjaga pöördumisele, mille kohaselt on nad geoloogilise uuringute vastu, kuna 30. septembril 2015 jättis Konguta Vallavolikogu samal maatükil geoloogiliste uuringute läbiviimiseks nõusoleku andmata. Tegemist on erinevate ning puutumust mitteomavate haldusmenetlustega.
7.6.Vaidlustatud otsuse p-s 2.2 märgitud selgitus geoloogilise uuringuga kaasnevate häiringute kohta on ilmselgelt ebapiisav. Seega on vastustaja väited paljasõnalised ja põhjendamata. 5(12)
3-19-69
MaaPS § 16 lg 1 kohaselt tuleb maapõue kasutamisel mõistlikus ulatuses tagada võimalikult väike ebasoodne mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale. Vastavalt kooskõlastatava eelnõu peatükile I plaanitakse rajada kuni 30 puurauku ja kuni 30 uuringukaeveõõnt. Uuring viiakse läbi lühikese aja jooksul ning uuringu läbiviija on kohustatud järgima kõiki õigusaktidega kehtestatud keskkonnahäiringute normtasemeid.
7.7.Uuringuloa andmise otstarbekusele hinnangu andmine ei ole vastustaja pädevuses. MaaPS § 26 kohaselt on uuringuloa andmine sh uuringuloa andmisega seotud keskkonnakaitselised kaalutlused Keskkonnaameti pädevuses. Keskkonnaamet on kaalunud MaaPS §-s 35 sätestatud uuringuloa andmisest keeldumise aluste olemasolu ning leidnud, et neid ei esine.
7.8.Vastustaja ei ole ära näidatud, kuidas on uuringuloa andmine vastuolus asjaoluga, et väidetavalt on piirkonnas antud piisavalt uuringu- ja kaevandamislube. Isegi samal alal varem läbi viidud geoloogiline uuring ei ole MaaPS § 35 sätestatud uuringuloa andmisest keeldumise aluseks ega välista uue geoloogilise uuringu tegemist. Tegemist on asjakohatu kaalutlusega.
7.9.Kaebaja uuringuloa taotlemise eesmärk ei ole vastuolus MaaPS § 4 lg-ga 2. Geoloogiline uuring annab kaebajale olulist informatsiooni edasiste tegevuste planeerimiseks, muuhulgas kaevandamisloa taotluse esitamise otstarbekuse üle otsustamiseks. Uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka juhul, kui kaevandamist ei järgne.
7.10.Vastustaja on uuringuloa andmisest keeldumist peaasjalikult õigustanud maavara kaevandamist puudutavate argumentidega, mida Keskkonnaamet peab praegusel juhul ebapiisavaks uuringuloa andmisest keeldumiseks. Vaidlustatud otsuses puuduvad kaalutlused, mis räägiks geoloogilise uuringu läbiviimise vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on vaidlustanud otsuse, millega vastustaja ei nõustunud Keskkonnaameti korralduse eelnõuga „Geoloogilise uuringu loa andmine Karijärve III uuringuruumis“. Kaebaja taotles geoloogilise uuringu luba Tartu maakonnas Elva vallas Külaaseme külas asuvale eramaale katastriüksusele Väike-Padu (registriosa nr 199204, katastritunnus 33101:003:0466). Uuringuruumi nimetus on Karijärve III uuringuruum. Taotletud uuringuruumi teenindusala pindala on 4,22 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 30 puurauku ja kuni 30 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 25 meetrit. Uuritavaks maavaradeks on liiv ja kruus. Taotletava loa kehtivusaeg on 2 aastat. (tl 1313p).
9.Maapõueseaduse (MaaPS) § 4 lg 2 kohaselt on maavara geoloogiline uuring maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogiline uuring on lubatud geoloogilise uuringu loa (uuringuluba) alusel (MaaPS § 17 lg 2). Uuringuloa annab Keskkonnaamet (MaaPS § 26). MaaPS § 27 lg 7 kohaselt saadab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö või uuringuloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele (KOV), kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. Taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksus on praegusel juhul Elva vald.
10.MaaPS § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui KOV ei ole nõus maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimustöö loa või uuringuloa andmisega. Kui KOV ei ole nõus maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisega, võib loa 6(12)
3-19-69
andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi (MaaPS § 35 lg 3). Kohaliku omavalitsuse keeldumine uuringuloa kooskõlastamisest on loa andjale siduv menetlustoiming. Loa andjal on võimalik kohaliku omavalitsuse keeldumisest mööda minna üksnes juhul, kui selleks annab nõusoleku Vabariigi Valitsus, kellel tuleb kaaluda üleriigilisi sotsiaalseid, keskkonnahoiu- või majandushuve, mis tingiksid vajaduse väljastada luba just konkreetsesse asukohta (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 2015. a määrus asjas nr 33-1-37-15, p 11 ja seal viidatud praktika1).
11.Geoloogilise uuringu loa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule nõusoleku andmise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (vt Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-3715, p 11; 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09). Kooskõlastuse andmisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda eelkõige vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-15, p 20). Kuigi kohaliku omavalitsuse kooskõlastus sellise loa andmise menetluses on olemuselt menetlustoiming, tuleb kujunenud kohtupraktika järgi selle menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (nt Riigikohtu 24.04.2014 otsus nr 3-3-1-15-14, p 19). Seejuures ei pea menetlustoimingu põhjendused tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks ning piisavalt selged (vt Riigikohtu 03.03.2015 otsus nr 3-3-1-82-14, p 20). Põhjenduste esitamist kohaliku omavalitsuse keelduvas arvamuses on kohtupraktikas peetud vajalikuks ka seetõttu, et kui uuringuloa andmiseks küsitakse nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (MaaPS § 35 lg 3), oleks viimasel võimalik neid riiklike ja kohalike huvide kaalumisel arvestada (vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-9-09, p 33). See aspekt ei puuduta siiski vahetult uuringuloa taotleja õigusi (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-17-639, p 11).
12.Vastustaja on uuringuloale nõusoleku andmisest keeldumist põhjendanud kokkuvõtvalt järgnevaga: taotletav uuringuruum asub maakonnaplaneeringu järgi väärtusliku maastikuga ning valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku toimimist tagaval alal; edaspidine kaevandamisloa andmine ei ole tõenäoline; kohalikud elanikud on uuringuloa andmise vastu ning loa andmine vähendab nende kindlustunnet ja elukvaliteeti ning kahandab kinnisvara väärtust; piirkonnas on antud piisavalt uuringu- ja kaevandamislube; luba oleks vajalik kaebajale majanduslikus mõttes, kuid kohalike elanike jaoks oleks tegemist järjekordse kaevandamisvõimalusega kohas, kus elanikud taluvad juba niigi mitmest karjäärist tulenevaid mõjutusi elukeskkonnale. Vastustaja on tema otsustuse aluseks olnud põhjendused välja toonud ja põhjendamiskohustuse kohtu hinnagul vähemalt formaalselt täitnud.
13.Kaebaja väidab kaalumisvigu otsustamisel – erinevate huvide kaalumata jätmist ja lähtumist asjakohatutest kaalutlustest. Uuringuloale kooskõlastuse andmisest keeldumine kui ulatusliku kaalumisruumiga otsustus peab vastama kaalutlusotsuse õiguspärasuse nõuetele. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse
Kuna kehtiva MaaPS-ga ei muudetud kuni 01.01.2017 kehtinud varasema maapõueseaduse (MaaPS v.r) põhimõtteid uuringulubade taotlemisel, on MaaPS sätete sisustamisel asjakohane ka MaaPS v.r alusel kujunenud kohtupraktika.
7(12)
3-19-69
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusotsuse õiguspärasust kontrollides hindab kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kuid ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).
14.Vastustaja nõustub iseenesest kaebaja väitega uuringutulemuste isesesivast väärtusest. Ka Riigikohtu viidatud praktikast (haldusasi nr 3-3-1-37-15, p 13) tuleneb, et isegi juhul, kui kaevandamist ei järgne, on uuringutulemustel tähendus näiteks keskkonnaregistri täiendamisel. Samuti on nii taotlejal kui ka kohalikul omavalitsusel pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Kohalikul omavalitsusel on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele ning taotlejale on see abiks otsustamaks, kas kaevandamisloa taotlust üldse esitada. Riigikohus märkis viidatud lahendis ka, et kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada.
14.1.Vastustaja ei ole taotletava uuringu tulemusena saadava teabe väärtust otsustamisel kaalunud. Vastustaja on üksnes tuginenud asjaolule, et lähikonnas on antud juba piisavlt uuringu- ja kaevandamislube, mistõttu ei ole täiendava uuringuloa andmine alternatiivsete võimaluste olemasolul vastustaja arvates põhjendatud enne, kui varasemad kaevandamismahud hakkavad ammenduma. Vastustaja märgib praeguste kaevandamisvõimaluste kohta: „Elanike väitel on neid lähipiirkonnas 9 ja lähim asub 1 km kaugusel Väike-Padu maaüksusest.“ Sellest ilmneb, et vastustaja ise ei ole tegelikku alternatiivse kaevandamise mahtu välja selgitanud ega selle piisavusele hinnangut andnud ning puuduvad elanike väidet kinnitavad tõendid. Kohtule esitatud Keskkonnaameti 25. augusti 2016. a korraldus nr 1-3/16/2198 Padusoo 1 kinnistu kohta (tl 30-33) käsitles küll sama kinnistut, kuid on antud rohkem kui kaks aastat enne praegusel juhul vaidlustatud otsust.
14.2.Vastuses kaebusele (p 1.2) märgib vastustaja, et kaebaja geoloogilise uuringu eesmärk ei ole teaduslik või looduskaitseline vaid puhtalt kommertsiaalne. Eelnevalt viidatud kohtupraktikast ei tulene nagu välistaks uurimistulemuste iseseisva väärtuse asjaolu, et luba taotletatakse ettevõtja majanduslikku eesmärki silmas pidades. Kaebaja on rõhutanud, et kaevandatavat liiva ja kruusa soovitakse kasutada lähiümbruses, vältides sellega kaebajaga seotud ettevõtja (kokkulangevused omanike ringis) liigseid kulutusi (maavara transportimist kaugemalt, maavara ostmist juba kaevandamisluba omavalt ettevõtjalt).
14.3.Vastustaja ei ole täielikult välistanud uuringuloa andmist tulevikus, kuid ei ole pidanud seda põhjendatuks enne hetkel olemas olevate alternatiivsete kaevandamisvõimaluste ammendumist. Uuringuluba ei ole lahutamatult seotud tulevikus väljastatava kaevandamisloaga ning kehtivast õigusest ei järeldu, millise aja pärast peale uuringuloa realiseerimist ja uuringutulemuste selgumist peaks kaevandamisluba taotlema või väljastama. Uuringutulemuste varajasel selgumisel oleks taotleja jaoks arusaam sellest, kas uuringuruumis on üldse perspektiivi kaevandamiseks ning kas tal oleks otstarbekas uurida kaevandamisvõimalusi pigem mujal ning teha oma ettevõtlusega seoses otsustusi. Seega ei oleks kohtu hinnangul asjakohane siduda praeguse uuringuloa taotlusega nõustumist üksnes olemasolevate kaevandamisvõimaluste ammendumisega tulevikus.
15.Kaebaja peab asjakohatuks kaalutluseks vastustaja lähtumist kaevandamisloa andmise ebatõenäosusest. Samal seisukohal on ka kaasatud haldusorgan.
15.1.Kaebaja leiab, et üldplaneeringus märgitud roheala ei ole kohtupraktika kohaselt geoloogilise uuringu tegevust piiravaks argumendiks. Vastustaja viited kaevatavas haldusaktis rohealale või muule takistusele ei ole kaebaja arvates üldplaneeringus sätestatut arvestades
8(12)
3-19-69
relevantsed. Kaebaja viidatud Karijärve (Sirgu) ja Põrgumäe karjääri kaevandusalale antud nõusolekute järgi ei ole roheala takistuseks isegi kaevandustegevusele.
15.2.Kohus ei nõustu seisukohaga, et põhjendus tulevikus taotletava kaevandusloa andmise vähese tõenäosuse kohta ei ole relevantne ning tegemist on asjakohatu kaalutlusega. Kohtupraktika on aktsepteerinud uuringuloa andmise menetluses tulevase kaevandamisloaga seotud keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentide esitamist KOV-i poolt (viidatud otsus haldusasjas nr 3-17-639 (p 13 ja seal esitatud praktika); Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15). Riigikohtu hinnangul on argument, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus ebatõenäoliseks, kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (viidatud otsuse p 14) ning kohus pidas viidatud haldusasjas KOV-i poolt keeldumises väljatoodud asjaolusid, mis muudavad tulevase kaevandamisega nõustumise vähetõenäoliseks, asjakohasteks (p 17). Kui tulevase kaevandamise vähene tõenäosus on asjakohane argument uuringuloa kooskõlastamise menetluses, siis tuleb seda vastava menetlustoimingu põhjendustes ka kajastada. Vastustaja on praegusel juhul selliseid põhjendusi ka esitanud. Vastustaja põhjendused nii keskkonnakaitse kui ka kohalike elanike elukeskkonna vaatenurgast kaevandmisloa tulevikuväljavaatele ei ole seega asjakohatud.
15.3.Ka nõustumine uuringuloa andmisega ei piiraks aga kohaliku omavalitsuse võimalust edaspidi keelduda kaevandamisloa kooskõlastamisest isegi juhul, kui kohalik omavalitsus on uuringuloaga reservatsioonideta nõustunud (viidatud lahend asjas nr 3-3-1-37-15, p-d 12 ja 14). Edaspidise kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks kaalutlus kogumist, millest lähtudes peab haldusorgan oma seisukoha kujundama, kuid see ei ole ainumäärav uuringuloaga mittenõustumiseks.
15.4.Kaevandamisloa andmise vähest tõenäosust põhjendab vastustaja esmalt järgnevaga. Taotletava loa asukoht jääb Tartumaa maakonnaplaneeringus määratud väärtuslikule maastikule ning Konguta valla üldplaneeringu järgi alale, mis tagab rohelise võrgustiku toimimise. Vastustaja möönis, et need kitsendused ei välista uuringuloa andmist, kuid muudavad hilisema võimaliku kaevandamisloa andmise vähetõenäoliseks, kuna kaevandamine muudab olemuslikult maastikku. Vastustaja märkis, et kaevandamise eelduseks on maa sihtotstarbe muutmine mäetööstusmaaks, kuid väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku põhimõte on säilitada olemasolev loodusmaastik ja maakasutus. Riigikohus on andnud viidatud otsuses asjas nr 3-3-1-37-15 suunise, mille kohaselt peaks KOV oma arvamuse rajama uuringuga tõendatud teabele ning keeldumine ei tohi olla hüpoteetiline ega ebamäärane (p-d 17‒19). Alles pärast geoloogilise uuringu teostamist on võimalik anda adekvaatne hinnang selle kohta, kas kaevandamisel saab rääkida mõjust rohealale ning kas selline mõju oleks vastuolus muuhulgas üldplaneeringu eesmärkidega. Ka praegusel juhul selguks alles geoloogilise uuringu tulemusena, kas ja millises ulatuses on alal kaevandatavat maavara. Alles seejärel saab otsustada võimaliku kaevandamise ala piiride ja üldse kaevandamise mõistlikkuse üle (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-17-639, p 14). Praegusel juhul ei ole vastustaja kohtu hinnangul välja toonud selliseid veenvaid argumente, mis juba uuringutulemusi ära ootamata võiks luua tõsise veendumuse mõjudest, mis kaevandamisloa andmise tulevikus välistaks.
15.5.Vastustaja on tuginemist kaevandamisloa andmise vähese tõenäosuse argumendile põhjendanud kohtumenetluses kaebusele vastates (vastuse p 1.1, tl 25p) ka sellega, et kui vastustaja nõustuks uuringuloaga, teades, et ta kaevandamisloa väljastamiseks nõusolekut ei anna, ei oleks tegemist ausa, tõhusa ega ökonoomse haldusmenetlusega. Riigikohus on pidanud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega kooskõlas olevaks, kui kohalik omavalitsus otsustab uuringuloa siiski kooskõlastada, kuid märgib seejuures oma seisukoha, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 14). 9(12)
3-19-69
Selline käitumine aitab vältida taotlejal põhjendamatu ootuse tekkimist kaevandamisloa saamise väljavaate suhtes ning võimaldab kavandada oma edasisi tegevusi. Seega ei ole kohtu hinnangul uuringuloa andmisega mittenõustumisel asjakohane vastustaja kohtumenetluses esitatud täiendav argument menetluse tõhususest. Kohtupraktika on pidanud oluliseks arvestada uuringuloa iseseisvat eesmärki (viidatud otsus asjas nr 3-17-639, p 15). Ka vastustaja ise on jaatanud uuringuloa ja kaevandamisloa erinevaid eesmärke. Ausa ja tõhusa menetluse argument ei ole seega kohtu hinnagul vaidlustatud otsustuse tegemisel asjakohane.
16.Vaidlustatud otsuses on vastustaja keeldumise põhjendusena märkinud, et uurimise läbiviimine annab võimaluse kaevandamisloa [taotluse] esitamiseks ja hilisem kaevandamisloa taotlemine ning ka kaevandamise võimalus vähendavad märkimisväärselt kohalike elanike kindlustunnet, elukvaliteeti ning kahandab ka nende kinnisvara väärtust.
16.1.MaaPS § 7 lg 1 kohaselt tuleb geoloogiline uuring teha selliselt, et keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Seega ei saa igasugune võimalik negatiivne mõju välistada uuringuloaga nõustumist.
16.2.Vastustaja on tuginenud kohalike elanike 44 allkirjaga pöördumisele, milles nad avaldasid mittenõustumist uuringuloa andmisega (tl 56-57). Vastustaja lähtus kohalike elanike pöördumises väljendatud huvist Elva valla, Karijärve, Vahessare ja Vellavere külade elu- ja talukohtades elamisväärse keskkonna säilimise vastu. Vaidlustatud ostusest nähtuvalt on elanikud vastu uuringutele ja võimalikule hilisemale kaevandamisele, kuna need tegevused häirivad kohalike inimeste igapäevaelu (kaasneb müra, tolm, liikluskoormuse kasv). Konkreetsemalt on välja toodud, et lähima elamu hoov ja joogiveekaev asub plaanitava uuringu alast ca 150 - 200 meetri kaugusel. Tõendeid ümbruses asuvate hoonete ega majapidamiste kohta ei ole haldusmenetluse käigus kohtule äratuntavalt esitatud ning vastavat teavet pole lisandunud ka kohtumenetluses. Kohalike elanike seisukohta on Elva Vallavolikogu majanduskomisjoni 28. novembri 2018. a istungil esindanud ja selgitusi andnud R. Tamm (tl 34-37).
16.3.Kohalikud elanikud on tuginenud Keskkonnaameti 25. augusti 2016. a korraldusele nr 13/16/2198, millega Keskkonnaamet on keeldunud geoloogilise uuringu loa andmisest samal katastriüksusel (registriosa nr 199204, katastritunnus 33101:003:0466), mis on hõlmatud ka praeguse vaidluse esemeks oleva taotlusega. Muutunud on küll katastriüksuse nimetus (VäikePadu varasema Padusoo 1 asemel). Viidatud korraldus tugines Konguta Vallavolikogu 30. septembri 2015. a otsusel nr 72, millega vald ei nõustunud geoloogilise uuringu loa andmisega OÜ-le Tava Mets. Tartu Halduskohus jättis 3. detsembri 2015. a määrusega haldusasjas nr 315-2760 kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas asja menetluse. Seega ei ole toimunud selle otsuse õiguspärasuse üle sisulist kohtuvaidlust. Keskkonnaamet keeldus eelnimetatud korraldusega geoloogilise uuringu loa andmisest põhjusel, et Konguta vald ei ole loa andmisega nõustunud ning puudub riiklik huvi pöörduda Vabariigi Valitsuse poole nõusoleku saamiseks (MaaPS § 20 lg 3). Riikliku huvi väljaselgitamiseks pöördus Keskkonnaamet ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole. Kohalike elanike avalduse kohaselt ei ole ükski 2015. aastal keeldumise aluseks olnud argumentidest nüüdseks ära langenud (tl 56p). Vastustaja, tuginedes küll kohalike elanike avaldusele, ei ole olukorra säilimist/muutumist analüüsinud ning on tegelikku olukorda otsuses kajastanud ainult viidetega kohalike elanike väidetele. Kohus nõustub kaasatud haldusorgani seisukohaga, et tegemist on erinevate haldusmenetlustega, mille puhul tuleb tuua otsustamisel aluseks võetud asjaolud ja nende pinnalt toimunud kaalutlused. Kohalike elanike väide asjaolude muutumatul kujul esinemisest ei ole vastustaja poolt põhjendustes käsitlemist leidnud. Vastustaja mainis 13. detsembri 2018. a kirjas nr 5-5/139-3 kaebajale üksnes, et 2015. a otsustamise aluseks olnud asjaolud ei ole nüüdseks kuhugi kadunud.
10(12)
3-19-69
17.Kaebaja väitel ei ole vastustaja otsustamisel kaalunud erinevaid huvisid. Kohtu hinnangul ei ole kaalumine küll täiesti teostamata jäänud, kuid sõnaselgelt ei ole vastustaja erinevate huvide kaalumist väljendanud.
17.1.Otsuse p-s 2.1. ja 2.2. on vastustaja kirjeldanud kohalike elanike ühist erahuvi. Vastustaja on märkinud ära kohalike elanike huvi elukeskkonna säilitamiseks (müra, tolmu, liikluskoormuse kasvu vältimine) ning kindlustunde tagamiseks (sh kinnistu väärtuse vähenemise vältimine). Teisalt on vastustaja nimetanud kaebaja majandushuvi. Seega on vastustaja kaalumiseks välja toonud vastanduvad erahuvid. Otsusest ilmneb kohalike elanike huvi eelistamine, kuid sõnaselgeid kaalutlusi vastustaja välja toonud ei ole. Vastustaja viitab majanduskomisjoni istungi hääletustulemustele – 8 liikmest 7 olid uuringuloa andmise vastu. Kohalike elanike huvide eelistamise põhjenduse võib välja lugeda otsuse p-st 2.2., kus vastustaja on märkinud, et uurimise läbiviimine annab võimaluse kaevandamisloa taotluse esitamiseks ja hilisem kaevandamise taotlemine ning kaevandamise võimalus vähendab märkimisväärselt kohalike elanike kindlustunnet, elukvaliteeti ning kahandab ka nende kinnisvara väärtust. Vastustaja ei ole märkinud, millised ülekaalukad olulised mõjud kohalikele elanikele võrreldes luba taotleva äriühingu eesmärkidega tingiks uurimisloa realiseerimine. Vaidlustatud otsusest ega haldusmenetluse dokumentidest ei ilmne, et vastustaja oleks kaalunud taotleja huve võrdluses vastuses kaebusele (p 1.4) nimetatud mõjudega (mõjud põhjaveele, välisõhule, mürataseme tõus, tolmu tekkimine, transpordi heitgaaside levik, uuringuala teenindamisest põhjustatud transpordivood ning sellest tingitud teede seisukord) elukeskkonna säilimisele uuringuloa seisukohast. Vastustaja rõhutab vaid mõjusid, mida tooks kaasa uuringuloast tulenev tõenäosus edaspidise kaevandamisloa taotlemise, andmise ja kaevandamistegevuse suhtes. Nagu eelpool juba kohtupraktikale viidates märgitud, ei loo isegi positiivne arvamus uuringuloa taotlusele veel kindlat eeldust kaevandamisloa andmiseks. Uuringu läbiviimise mõju ümbruskonna elanike elukvaliteedile, kindlustundele ja kinnisvara väärtusele on vaieldamatult vähesem võrreldes potentsiaalse kaevandamisloa mõjudega.
17.2.Vastustaja ei ole kaevandamisloa tõenäosust analüüsides arvesse võtnud kaebaja esindajate majanduskomisjoni istungil esitatud väiteid, et võimalik kaevandamine tulevikus võimaldaks korrastada ka kohalikele elanikele kasutamiseks olevaid teid ning laiendada laoplatse, et vähem takistada kohalike elanike liiklemist. Kaebaja selgitas ka, et kaevandamine ettevõtluse asukoha läheduses võimaldaks vähem kulutada transpordile ning rohkem metsa istutamisele ja taastamisele.
18.Vastustaja väitel on ta kaalunud piisavalt nii avalikke kui ka erahuve ning et ta ei ole väitnud, et uuringu tegemisega kahjustataks keskkonda (vastus kaebusele p-d 1.4 ja 1.5). Muud kaalutavat avalikku huvi vastustaja välja toonud ei ole. Kohus leiab, hinnates vaidlustatud korraldust ning võttes arvesse vastustaja täiendavaid selgitusi kohtumenetluses ja vallavolikogu
13.detsembri 2018. a kirjas nr 5-5/139-3, et kaalumine ei ole toimunud uuringuloa eesmärki ja mõjusid arvesse võttes, vaid vastustaja on keskendunud potentsiaalse kaevandamisloa andmisele ja selle alusel toimuva võimaliku tegevuse negatiivsetele külgedele.
19.Kohus on eeltoodut kokku võttes nõus kaebaja ja kaasatud haldusorganiga, et vastustaja ei ole õiguspäraselt hinnanud uuringuloast tulenevaid mõjusid ega kaalunud erinevaid huvisid uuringuloa andmise aspektist.
20.Vastustaja väidab, et kaebaja on loa taotluses ja kaebuses esitanud erinevaid andmeid ning püüab jätta vastustaja hinnangul kaebuses muljet, et taotleb uuringuluba vaid teabe 11(12)
3-19-69
hankimiseks, tehes uuringualal mõne meetri sügavusi auke, ning et tema tegevuse tagajärjel ei sekkuta nii intensiivselt looduskeskkonda kui seda tegelikult kavandatakse. Kohus ei nõustu vastustaja arvamusega eksitava teabe esitamise osas. Kuigi kaebaja on kaebuses tõesti nimetanud soovi rajada 20-30 maksimaalselt mõne meetri sügavust puurauku, on kaebaja ise kaebuse lisana esitanud Keskkonnaameti 6. septembri 2018. a nr 12-2/18/13388-4 teate geoloogilise uuringu loa taotluse menetlusse võtmisest (tl 13), millest nähtub soov rajada kuni 30 puurauku ja kuni 30 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 25 meetrit.
21.Eelnevat arvestades peab kohus vastustaja tegevust Keskkonnaameti korralduse eelnõuga mittenõustumisel õigusvastaseks ning kaebaja kohustamisnõue tuleb rahuldada ning kohustada vastustajat uuesti otsustama arvamuse andmine kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse kohta. Kaebaja on taotlenud kohustada vastustajat arvamuse andmist uuesti otsustama hiljemalt 2 kuu jooksul käesolevas haldusasjas kohtulahendi jõustumisest. MaaPS § 27 lg-st 7 tulenevalt peab KOV esitama arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. Kohtu hinnangul on seaduses sätestatud kahekuuline tähtaeg piisav, eriti arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega. Vastustaja ei ole selles osas kaebajale ka vastu vaielnud. Kaebus tuleb seega rahuldada.
MENETLUSKULUD
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja taotleb meneluskulude väljamõistmist, mis seisnevad riigilõivus (15 eurot) ja õigusabikulus (500 eurot), kokku 515 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlusele vastu vaielnud. Taotlusele lisatud menetluskulude arve nr 104/2108 (tl 53) kohaselt seisneb osutatud õigusabi Elva Vallavolikogu korralduse vaidlustamiseks halduskaebuse koostamises, dokumendiregistrites kaebuse ettevalmistamiseks uuringu läbiviimises (karjääride loamenetlused), tõendite kogumises ja halduskaebuse menetluses esindamises. Kuigi arvel ei ole selgesõnaliselt märgitud seost käesoleva haldusasjaga, on siiski usutav, et õigusabikulud on kantud selles haldusasjas (märgitud on soov vaidlustada Elva valla korraldust ja viide karjääride loamenetlusele ning arvel märgitud kuupäevad kinnitavad samuti õigusabi osutamist selles asjas). Arvel näidatud õigusabi maht (5 tundi) on kooskõlas osutatud õigusabi olemuse ja mahuga ning tunnihind (100 eurot) vastab kohtupraktikas aktsepteeritud tasemele. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ls 1 alusel kaebaja kasuks välja mõista taotletud ulatuses. Menetluskulude väljamõistmist ei välista asjaolu, et nende kandmise kohustuse on võtnud teine isik (Tava Mets OÜ), mitte kaebaja ise (HKMS § 109 lg 5). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.