Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-18-29 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-18-29 Vastustaja on kaebajale 24.01.2011 kirjaga nr 7-3/132-1 kinnitanud, et Niidu kinnistu suhtes on maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks võimalik ning kinnistule saab planeerida kaks elamumaa krunti. Asudes vaidlustatud korralduses vastupidisele seisukohale, on vastustaja käitunud vastuoluliselt ning rikkunud kaebaja õiguspärast ootust ja samuti hea halduse põhimõtet. Vastustaja on seni reeglina võimaldanud kaebaja kinnistuga samas piirkonnas asuvate ja samas staatuses olevate kinnistute jagamist vähemalt kaheks krundiks ja sihtotstarbe muutmist elamumaaks. Keeldudes kaebaja kinnistu suhtes samadel tingimustel detailplaneeringut algatamast, on vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Vaidlustatud korraldus on antud kaalutlusõigust rikkudes. Selles on peamiselt tuginetud väidetavale avalikule huvile säilitada väärtuslikke põllumaid. Samas ei nähtu, et oleks kaalutud kaebaja kui kinnistu omaniku õigusi ja huve, sh põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Vastustaja on kompromissina pakkunud kaebajale ühe üksikelamu rajamist. Seega ei põhine vastustaja keeldumine detailplaneeringu algatamisest avalikul huvil ega kehtivatel õigusaktidel, vaid muudel kaebajale teadmata alustel. Detailplaneeringuga taotletu ei ole vastuolus kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringuga. Jõelähtme Vallavalitsuse 24.01.2011 kirjast nähtuvalt ei ole ka vastustaja ise varem vastuolu kehtiva üldplaneeringuga näinud ning korraldusest ei nähtu, miks on vastustaja oma seisukohti selles osas muutnud. Kinnistu asub kehtiva üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalal, mille kohta on sätestatud, et sellele hoonete ehitamine peab toimuma valla ehitusmääruses kehtestatud nõuete kohaselt. Jõelähtme valla ehitusmääruses ei ole kaebaja kinnistu osas piiranguid ette nähtud. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja p-i 9.1. kohaselt ei tohi uute elamugruppide rajamisel hajaasustusse elamukruntide suurus olla alla 3000 m2 ja elamute minimaalne vahekaugus 25 m, hoonestuse paiknemine peab sobima siin ajalooliselt väljakujunenud hoonestusviisile. Seega vastab detailplaneeringuga taotletu (2 elamumaa krunti suurusega ca 10 500 m2) kehtivale üldplaneeringule. Asjaolu, et üldplaneeringu kohaselt ei ole antud asukohas ehitustegevust ette nähtud, ei välista üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringuga taotletu elluviimist. Kinnistule mahasõidu puudumine ning tehnovõrkude puudumine ei saa olla aluseks detailplaneeringu algatamata jätmisele. Kuna kinnistu piirneb Maardu-Raasiku riigimaanteega, ei esine mahasõidu rajamiseks sisulisi takistusi ning seda ei takista ükski kehtiv õigusakt. Ka tehnovõrkude rajamist ei takista ükski kehtiv õigusakt. Kaebaja ega ükski teine kinnistu kaasomanik ei ole kinnistut alates selle omandamisest (s.o 14.05.2007) kuni käesoleva ajani kasutanud ei põllumaana või muul otstarbel ega ole seda lubanud teha ka kolmandatel isikutel. Seega on ekslik korralduses märgitu, nagu oleks kinnistu sihipäraselt kasutusel põllumaana. 2005. a-l koostatud projekti „Muinsuskaitseliste eritingimuste koostamine Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringule ja põhimäärusele“ kohaselt on kinnistu näol tegemist vähesäilinud põllumajandusmaastikuga. Vastustaja ei ole sellega arvestanud. Jõelähtme Vallavolikogu 31.03.2014 otsuse nr 59 seletuskirja kokkuvõttes on märgitud, et uue üldplaneeringu koostamise lähtematerjalina saab kasutada Rebala muinsuskaitsealale koostatud ja vastu võetud teemaplaneeringu materjale ning et teemaplaneeringute eesmärgid tuleb täita ühes terviklikus valla üldplaneeringus. Seega on vastustaja ise kinnitanud, et varasemat teemaplaneeringut tuleb arvestada ka uue üldplaneeringu puhul. See, et ligi 10 aasta jooksul oli vastustaja seisukohal, et kinnistu aluse maa näol on tegemist vähesäilinud põllumajandusmaastikuga ja perspektiivse

3(11)

3-18-29 uuselamurajooniga, annab samuti aluse kaebajal õiguspärase ootuse tekkimiseks ning väiteks, et vastustaja on rikkunud õiguskindluse põhimõtet. Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 ei saa vastustaja detailplaneeringu algatamata jätmist põhjendada koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringuga. On ilmne, et sellise üldplaneeringu kehtestamise otsus, millega vald soovib keelata eraomanduses olevale maatulundusmaale ehitiste rajamise, vaidlustatakse kohtus. Seega on koostamisel olevale üldplaneeringule tuginemine ka ennatlik. Jääb arusaamatuks, mil viisil on avalikes huvides eraomanduses oleva põllumaa säilitamine, mida ilma kinnistu omanike nõusolekuta ükski teine isik põllumajanduslikul eesmärgil kasutada ei saaks. Asjaolu, et kinnistu ala on koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt ette nähtud väärtusliku põllumaana, ei välista detailplaneeringuga taotletu elluviimist ega kinnistu alale kahe elamumaa krundi loomist. Korraldusest ei nähtu, miks soovitakse uue üldplaneeringuga varasemat vähesäilinud põllumajandusmaastikku tunnistada väärtuslikuks põllumaaks. Vastustaja ei ole tõendanud, et kinnistu aluse maa näol on tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga, mille tootlikkuse hindepunkt on võrdne või suurem Harju maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist. Korraldus ei sisalda viidet õigusaktile, mis keelaks sellisele väärtuslikule põllumajandusmaale elamute ehitamise. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ei ole seni vastu võetud ning selle kohaselt ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale ehitise (sh elamu) rajamine ega maa sihtotstarbe muutmine keelatud. Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 5 ei keela krundile ka mitme erineva kasutamise sihtotstarbe määramist. Korraldusest ei nähtu, miks ei peeta võimalikuks algatada detailplaneeringu menetlust tingimustel, kus osa krundist jääks maatulundusmaaks ja osa elamumaaks.

3-18-29 planeeringumenetlusse kaasatud puudutatud isikute ring. Sõltuvalt asukoha eripärast erinevad planeeringualadel põrkuvad puudutatud isikute ja avalikud huvid. Nõustuda ei saa kaebajaga, et kaalutud ei ole avalikku huvi ja kaebaja huve. Korraldusest nähtuvad kaalutlused, mis tulenevad ülekaalukatest avalikest huvidest, üldplaneeringust ning üldistest valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtetest. Ilmselge avaliku huvi olemasolu sedastamine korralduses tingib antud juhul detailplaneeringu algatamata jätmise. Kehtiv üldplaneering ei näe ette ehitustegevust detailplaneeringu algatamise ettepaneku asukohas. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist põllumaaga ning antud piirkonnas ei ole ette nähtud elamumaa funktsiooni ja elamuarendust. Sellest tulenevalt ei täida detailplaneeringu algatamise ettepanek üldplaneeringu elluviimise eesmärki ega ole kooskõlas üldplaneeringuga kehtestatud käsitletava piirkonna maakasutusega. Uue üldplaneeringu algatamise tingis asjaolu, et seni kehtinud üldplaneeringus kajastatud põhimõtted ja suundumused ei vasta enam ruumilise arengu vajadustele. Seega on mõistlik ja vajalik detailplaneeringute menetlemisel lähtuda koostamisel oleva uue ning kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadusi arvestava ja kajastava üldplaneeringu põhimõtetest ja suundumustest. Arvestades, et kõik planeeringud koostatakse eesmärgiga need tulevikus realiseerida, on mõistlik otsuste tegemisel arvestada koostatavas üldplaneeringus kajastatud põhimõtete ja maakasutustingimustega. Vastupidiselt toimimine ei oleks kooskõlas hea halduse printsiibiga. Viited Jõelähtme valla üldplaneeringu osa teemaplaneeringu dokumentidele ei ole asjakohased. Jõelähtme Vallavolikogu 31.03.2014 otsuse nr 59 p-i 4.2 kohaselt lõpetati Jõelähtme Vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 35 algatatud Jõelähtme valla üldplaneeringu osa teemaplaneeringu „Rebala muinsuskaitseala miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja loodukoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste määramine“ menetlus teemaplaneeringut kehtestamata. Kehtestamata jäänud teemaplaneeringus väljendatud seisukohad ei saa olla detailplaneeringumenetluse algatamise otsuse langetamisel vastava otsuse tegijale kohustuslikuks aluseks.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust kinnistu kruntideks jagamiseks ja hoonestamiseks (sh maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks). Õiguspärane ootus saab tugineda vaid haldusorgani selgele lubadusele, mille puhul on alust arvata, et seda ei muudeta (Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p 15). Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebaja oli juba kinnistut omandades teadlik, et selle sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning tal ei olnud alust eeldada, et ta saab kinnistu sihtotstarvet muuta elamumaaks ja selle hoonestada. Sellist alust ei saanud kaebajale tuleneda kehtivast üldplaneeringust ega Jõelähtme Vallavalitsuse 24.01.2011 kirjast nr 7-3/132-1. Vastustaja on õigesti märkinud, et territooriumi ruumilise arengu põhimõtted on pidevas muutumises ning juba seetõttu ei ole tuginemine enam kui 7 aastat tagasi väljendatud seisukohale asjakohane. Vastustaja ei pidanud vaidlustatud korralduses enda 24.01.2011 kirjale tuginema ega seejuures põhjendama, miks praegusel juhul asutakse teistsugusele seisukohale.

5(11)

3-18-29 Vastustaja ei ole rikkunud õigust heale haldusele, sest kaebaja oli kaasatud menetlusse ja talle oli nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus. Vastustaja ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Asjaolu, et mõnedel samas piirkonnas asuvatel kinnistutel on senine sihtotstarve muudetud elamumaaks ja võimaldatud elamuarendust, ei tähenda, et seda peaks tingimata võimaldama ka kaebaja kinnistul, kuna iga olukord on unikaalne. Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine otsustatakse igal juhtumil eraldi kaalutlusõiguse alusel, arvestades konkreetse planeeringualaga seonduvaid olulisi asjaolusid. Territooriumi ruumilise arengu põhimõtted võivad aja jooksul muutuda ning võrdse kohtlemise põhimõte ei keela halduspraktika muutmist. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebajale ei tulene kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringust ehitusõigust detailplaneeringu algatamise ettepaneku asukohas. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt ei ole antud asukohas ette nähtud elamuarendust, vaid vastav ala on määratletud põllumaana. Kinnistu omandamisel oli kaebaja enda risk, et maa-ala ei saa kasutada muul otstarbel kui üldplaneeringus ette nähtud juhtfunktsioonil. Detailplaneeringu algatama jätmine ei jäta kaebajat ilma õigusest kasutada kinnistut vastavalt olemasolevale sihtotstarbele. Tähtsust ei oma, kas kaebaja või teised kaasomanikud kasutavad kinnistut ka tegelikult põllumaana. Kohalik omavalitsus ei vaata planeeringu algatamise otsustamisel üksnes seda, kuidas on kinnistu käesoleval hetkel kasutatav, vaid hindab kinnistu kasutamise võimalusi perspektiivselt. Üksnes asjaolu, et kinnistut oleks põhimõtteliselt võimalik hoonestada, ei välista haldusorgani kaalutlusõigust. Detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel tuleb arvestada ka muid põhimõtteid ning kaaluda erinevaid huve. Vastustaja on vaidlusaluse otsuse andmisel arvestanud kaalutlusõigust teostades kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on olnud mõistlik. Kaebajal on kinnistu omanikuna õiguslikult kaitstud huvi oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas tuleb kohalikul omavalitsusel diskretsiooni teostamisel lähtuda mitte üksnes kinnistu omaniku/omanike erahuvist, vaid ka avalikest huvidest ning võtta arvesse konkreetse piirkonna üldisi planeerimiseesmärke ning -põhimõtteid. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kinnistu kruntideks jagamist ja hoonestamist. Tal on üksnes õigus nõuda, et vald kaaluks tema huvi jagada kinnistu kruntideks ning püstitada sellele elamud koos abihoonetega. Kuigi vaidlustatud korralduses ei ole eraldi välja toodud kaebaja erahuvi, ei tähenda see, et vallavalitsus oleks jätnud arvesse võtmata kaebaja soovi kinnistu kruntideks jagamiseks ja selle hoonestamiseks ega kaalunud seda avaliku huviga. Lisaks vastuolule kehtiva valla üldplaneeringuga oli vastustaja peamiseks argumendiks detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumiseks viide vastuolule ülekaaluka avaliku huviga säilitada väärtuslikke põllumaid ja eesmärgiga tõkestada piiratud loodusressursi (s.o ajaloolise põllumajandusmaa) hävinemist. Selles osas on vastustaja muu hulgas tuginenud vastuolule koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringuga. Kuigi uues üldplaneeringus on sedastatud võimalust teatud tingimustel ka hajaasustuses elamu ja abihoonete rajamiseks, ei vasta kaebaja taotletud detailplaneering nendele tingimustele. Vastustaja on vaidlustatud korralduses märkinud, et Niidu maaüksusele lähimad elamud abihoonetega asuvad rohkem kui 500 m kaugusel ning kaebaja kinnistule puudub mahasõit. Koostamisel olevas üldplaneeringus on aga ette nähtud, et hajaasustuses võib elamut koos abihoonetega rajada olemasolevast majapidamisest kuni 200 m kaugusele tingimusel, et tagatud on juurdepääs olemasoleva teedevõrgu kaudu (seletuskirja p 4.1., lk 28). Praegusel juhul ei nähtu, et vastustaja oleks detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumisel võtnud aluseks kehtestamata üldplaneeringu. Vastustaja on võrrelnud algatada 6(11)

3-18-29 soovitud detailplaneeringu eesmärki koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtetega ja leidnud need vastuolus olevat. Kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2). Koostamisel olevale üldplaneeringule tuginemist ei välista kaebaja poolt väljatoodud asjaolu, et seda on võimalik vaidlustada. Kaebaja taotluse lahendamisel ei pidanud arvestama Jõelähtme valla üldplaneeringu osa teemaplaneeringu „Rebala muinsuskaitseala miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja loodukoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste määramine“ dokumentidega, kuna kaebaja taotluse esitamise hetkeks oli teemaplaneeringu menetlus lõpetatud seda kehtestamata. Kehtestamata teemaplaneeringule tuginedes ei ole alust väita ka õiguspärase ootuse ega õiguskindluse põhimõtte rikkumist. Koostamisel olevas üldplaneeringus on Niidu maaüksus kvalifitseeritud väärtusliku põllumaana ja on peetud oluliseks selle säilitamist võimalikult suures ulatuses. Vastustaja tugines muu hulgas vastuolule kehtiva üldplaneeringuga ning arvestas ka eesmärgiga tõkestada piiratud loodusressursi hävinemist, milleks ajalooline ja traditsiooniline põllumajandusmaa kahtlemata on, seega avaliku huviga. Eeltoodust lähtuvalt ei oma tähtsust kaebaja väide, et vastustaja ei ole tõendanud, et Niidu maaüksus on väärtuslik põllumajandusmaa. Praegu ei ole vaidluse all koostamisel olev üldplaneering. Kaebaja väited, et korralduses on põhjendamatult tuginetud kaebaja kinnistule mahasõidu ja kinnistul tehnovõrkude puudumisele, ei viita korralduse õigusvastasusele. Eeltoodud asjaolud ei olnud kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel määrava tähtsusega, vaid üksnes toetasid täiendavalt valla seisukohta. Kompromissi pakkumine kohtumenetluses ei saa mõjutada vaidlustatud korralduse õiguspärasust ning sellest ei saa teha järeldust, et vald tegelikult korralduses väljatoodud avalikule huvile ei tuginenud. Asja materjalidest ei nähtu, et vallavalitsus oleks otsuse vastuvõtmisel teinud diskretsioonivigu või jätnud tähelepanuta õiguse üldpõhimõtted. Kaebaja ei ole haldusmenetluses ega ka kohtumenetluse käigus toonud välja selliseid tema erandlikku erahuvi iseloomustavaid asjaolusid, mida vastustaja oleks pidanud otsuse tegemisel arvesse võtma, kuid ei ole arvestanud. Asjasse puutumatu on kaebaja viide PlanS § 126 lg-le 5 ja väide, et korraldusest ei nähtu, miks ei peeta võimalikuks algatada detailplaneeringu menetlust tingimustel, kus osa krundist jääks maatulundusmaaks ja osa elamumaaks. Kohtupraktikas on rõhutatud, et planeeringu koostamise algatamise või sellest keeldumise otsustamisel ei pea kohalik omavalitsus omaalgatuslikult kaaluma võimalike alternatiivlahenduste sobivust või põhimõttelist aktsepteeritavust, vaid saab lähtuda üksnes taotluses sisalduvast eskiislahendusest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2008 otsus nr 3-07-477, p 15). Kaebajal on alati võimalus esitada kohalikule omavalitsusele uus ettepanek teistsuguse lahendusega planeeringu koostamise algatamiseks võrreldes sellega, mille algatamisest vastustaja vaidlustatud korraldusega keeldus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-18-29 õiguspärase ootuse hindamisel hinnanud ei ole: 1) 2005. a-l koostatud projekt „Muinsuskaitseliste eritingimuste koostamine Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringule ja põhimäärusele“; 2) teemaplaneering „Rebala muinsuskaitse asustust ja maakasutust suunavad tingimused“; 3) Jõelähtme Vallavalitsuse 24.01.2011 kiri; 3) asjaolu, et perioodil 2005‒2014 vastustaja poolt menetletud erinevate projektide ja planeeringute kohaselt kuulus kaebaja kinnistu piirkonda, mis oli ette nähtud uuselamurajoonina; 4) Jõelähtme Vallavolikogu 31.03.2014 otsuse nr 59 seletuskirja p IV. Vastustaja on varem reeglina võimaldanud kaebaja kinnistuga samas piirkonnas asuvate ja samas staatuses olevate kinnistute jagamist vähemalt kaheks krundiks ja maa sihtotstarbe muutmist elamumaaks. Keeldudes vaidlustatud korraldusega kaebaja kinnistu suhtes samadel tingimustel detailplaneeringut algatamast, on vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Detailplaneeringuga taotletu (2 elamumaa krunti suurusega ca 10 500 m2) vastab kehtivale üldplaneeringule. Vastustaja 24.01.2011 kirjast nähtuvalt ei ole vastustaja varem ise kaebaja taotletud detailplaneeringu vastuolu kehtiva üldplaneeringuga näinud. Detailplaneeringu algatamata jätmisel ei saa tugineda koostamisel olevale üldplaneeringule. Haldusakt tuleb anda andmise hetkel kehtiva õiguse alusel (HMS § 54). Korraldusest ei nähtu põhjendusi, miks soovitakse koostamisel oleva üldplaneeringuga varasemat vähesäilinud põllumajandusmaastikku tunnistada väärtuslikuks põllumaaks. Korraldus ei sisalda viidet kehtivale õigusaktile, mis keelaks sellisele väärtuslikule põllumajandusmaale elamute ehitamise. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale ehitise (sh elamu) rajamine ega maa sihtotstarbe muutmine keelatud. PlanS § 126 lg 5 ei keela ka mitme erineva kasutamise sihtotstarbe määramist. Ka koostamisel olevas üldplaneeringus on rõhutatud, et üldplaneering toetab ja võimaldab hajaasustusalal uute majapidamiste rajamist. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kaebaja kinnistu aluse maa näol oleks tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga. Vaidlustatud korralduse p-st 2.5 võib järeldada, et vastustaja tugineb maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Nimetatud eelnõu osas on õiguskantsler kinnitanud, et kui seaduseelnõu toodud kujul vastu võetakse, pöördub ta Riigikohtusse, kuna seadus on selles toodud omandiõiguse piirangute tõttu vastuolus põhiseadusega. Kaebaja nõustub, et viidatud seaduseelnõu on vastuolus põhiseaduse §-ga 32. Kohus on asunud vastustaja asemel kaalutlusõigust teostama olukorras, kus korraldusest endast kaalutlusi ei nähtu. Korralduses on peamiselt tuginetud väidetavale avalikule huvile säilitada väärtuslikke põllumaid. Samas ei ole kaalutud kaebaja õigusi ja huve, sh õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Detailplaneeringut ei ole alust jätta algatamata põhjendustega, et kaebaja kinnistule puudub hetkel mahasõit ja puuduvad tehnovõrgud.

3-18-29 Üldplaneeringu muinsuskaitsealased eritingimused ja üldplaneering on eraldi dokumendid, nende reguleerimisala ja ulatus ei kattu. Vastustaja ei ole tuginenud korralduse tegemisel üksnes uuele koostamisel olevale üldplaneeringule. Viidatud on vastuolule kehtiva üldplaneeringuga ning arvestatud on eesmärgiga tõkestada piiratud loodusressursi hävinemist. Kohus ei ole asunud vastustaja asemel kaalutlusõigust teostama. Asjaolu, et korralduse põhjendused kaebajat ei rahulda, ei tähenda, et korralduse andja oleks jätnud kaalutlusõiguse teostamata ja otsuse motiveerimata. Põllumajandusministeeriumi tellimusel Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo koostatud töö „Väärtusliku põllumajandusmaa kihi loomine“ kinnitab, et Niidu kinnistu asub väärtuslikul põllumajanduslikul maal. Vaidlustatud korraldus ei tugine ühelegi seaduseelnõule. Korralduse p-s 2.5 on viidatud üksnes Maaeluministeeriumi tellimusel koostatud kaardikihile, mis valmis uuringu „Väärtusliku põllumaa kihi loomine“ käigus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-29

3-18-29 Vald on 30.11.2017 korralduse p-des 2.1‒2.8 esitanud adekvaatsed põhjendused, miks kaalub avalik huvi väärtusliku põllumaa säilitamiseks üles kaebaja erahuvi elamuarenduseks. Seejuures on vastustaja tuginenud „väärtusliku põllumaa“ määratlemisel põllumaa tootlikkuse näitajatele vastavalt kehtiva üldplaneeringu seletuskirjale ning Maaeluministeeriumi tellimisel koostatud kaardikihile. Seega ei ole vastustaja kaebaja kinnistu määratlemisel väärtusliku põllumaana käitunud meelevaldselt (vt ka selgitust väärtusliku põllumaa kaardikihi loomise kohta, II kd tl 44‒50). Et kaebajal puudus õiguspärane ootus detailplaneeringu algatamiseks soovitud kujul, ei pidanud kaebaja õiguspärase ootusega arvestamata jätmist korralduses eraldi põhjendama.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.