R. K. kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 30.11.2017 korralduse nr 1039 tühistamiseks ning detailplaneeringu algatamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – R. K., volitatud esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Vastustaja – Jõelähtme vald, volitatud esindaja Elvis Tõnnison Kolmandad isikud – R. K., O. K., E.-H. H., I. H. ja K. P.
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.01.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Jõelähtme vallas, Parasmäe külas asuva Niidu maaüksuse (katastritunnus 24504:008:0673) üks kaasomanikest, R. K., esitas 11.09.2017 Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse Niidu maaüksusele detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks vastavalt taotlusele on Niidu maaüksuse jagamine kaheks krundiks, maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning mõlemale krundile ühe elamu rajamine koos abihoonetega.
2.Jõelähtme Vallavalitsus otsustas 30.11.2017 korraldusega nr 1039 jätta Parasmäe küla Niidu maaüksuse detailplaneeringu algatamata. Korralduse põhjendused on järgmised: 1) Niidu maaüksus paikneb kehtiva Jõelähtme üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40) kohaselt Parasmäe küla hajaasustusalal ja MaarduRaasiku riigimaantee ääres, millelt käesoleval ajal mahasõit puudub. 2) Vastavalt üldplaneeringule ei ole antud asukohas ehitustegevust ette nähtud. Tegemist on üldplaneeringu kohaselt põllumaaga. Seletuskirja lk 13 sedastab: „Paremad põllumaad levivad lõuna pool Tallinn-Narva maanteed valla keskosas Vandjala-Kostivere-Parasmäe piirkonnas. Joonistel 1 ja 4 on välja toodud haritavad maad tootlikkusega 41-50 hindepunkti ja üle 50 hindepunkti Tallinna Näidislinnuvabriku agroskeemi (1986) alusel“. Antud ala piirneb vahetult haritava maaga, mille tootlikkus on 41-50 hindepunkti ja üle 50 hindepunkti. 3) Maa-ameti kaardirakendusest nähtuvalt on Niidu maaüksuse alal maaparandussüsteemi reguleeriv võrk (maaparandussüsteemide registri väline tunnus 410870040180001). Maa-ala on käesoleval ajal kasutusel põllumaana, mis nähtub ka Maa-ameti kaardirakendusest (21.04.2016 ülelend). Seega on käesoleval ajal maaüksus kasutusel sihipäraselt põllumaana. 4) Jõelähtme Vallavolikogu 30.05.2012 otsusega nr 294 „Jõelähtme valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ algatatud Jõelähtme valla üldplaneeringu koostamine, mille peaeesmärgiks on Jõelähtme valla ruumilise arengu põhimõtete edasine kujundamine, maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. Üldplaneeringuga määratakse valla üldised ruumilise arengu põhimõtted, arvestades pikaajalisi suundumisi ja vajadusi, mis on aluseks ka detailplaneeringu koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel. Kuna planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks, ei ole mõistlik samaaegselt uue üldplaneeringu koostamisega algatada ja menetleda detailplaneeringu koostamist, mis ei ole kooskõlas ruumilise arengu põhimõtetega. 5) Koostamisel on Jõelähtme valla uus üldplaneering (üldplaneering on läbinud kooskõlastusringi riigiametitega ja ette valmistamisel on üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse eelnõu), kus Niidu maaüksuse alal on märgitud väärtuslik põllumajandusmaa, mis seletuskirja kohaselt on määratud väärtuslikuks põllumaaks vastavalt Maaeluministeeriumi tellimisel koostatud kaardikihile. Väärtuslik põllumajandusmaa on väljaspool tiheasustusala ja juhtotstarbega maa-ala paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa ja looduslik rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Harju maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. 6) Koostatavas üldplaneeringus asustuse suunamisel üheks põhimõtteks on olemasolevate tiheasustusalade tihendamine, mitte väärtusliku põllumaa ja põllumajandusliku kasutusega maade kasutuselevõtmine uue elamumaana. Koostatavas üldplaneeringus on sätestatud hajaasustuse maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, mille kohaselt võib hajaasustuses väljaspool rohelise võrgustiku tuumalasid ja koridore rajada üldilmelt piirkonda sobivat elamut
2(12)
koos abihoonetega väljakujunenud asustusstruktuuri toetamise eesmärgil olemasolevast majapidamisest (hoonestatud õuealast, mis koosneb põhihoonest ja mille juurde võivad kuuluda ka abihooned) üldjuhul kuni 200 m kaugusele tingimusel, et tagatud on juurdepääs olemasoleva teedevõrgu kaudu. Niidu maaüksusele lähimad elamud abihoonetega paiknevad rohkem kui 500 m kaugusel, seega rohkem kui koostatav üldplaneering sätestab. 7) Piirkonnas puuduvad vajalikud tehnovõrgud. Ajalooliselt on nimetatud ala olnud käsitletud põllumajandusmaana. Põllumajandusmaa on oluline loodusressurss, mis on piiratud. Avalike huvidega ei ole kooskõlas piiratud ressursi kadumine ning selle asemel üldplaneeringule mittevastava maakasutuse kehtestamine. Samuti ei ole põhjendatud uute elamute rajamine maaüksusele, mis on ajalooliselt olnud kasutusel põllumajandusliku maana ning antud asukohas puudub selline ülekaalukas huvi, mis oleks põhjendatud ja tingiks üldplaneeringuga määratud maakasutuse muutmise, mille tulemusena hävineks väärtuslik põllumaa. 8) Detailplaneeringu algatamine oleks vastuolus kehtiva üldplaneeringuga ja ülekaaluka avaliku huviga säilitada väärtuslikke põllumaid. Samuti kaasneks detailplaneeringu algatamisega ajaloolise ja traditsioonilise põllumajandusmaa kadumine, mis ei ole kooskõlas eesmärgiga tõkestada piiratud loodusressursi hävinemist.
3.R. K. esitas 04.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 30.11.2017 korralduse nr 1039 tühistamiseks ning detailplaneeringu algatamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kohus võttis kaebuse 08.01.2018 määrusega menetlusse, tunnistas vastustajaks Jõelähtme valla ning kaasas kolmandate isikutena menetlusse R. K., O. K., E.-H. H., I. H.ja K. P. (Niidu maaüksuse teised kaasomanikud).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.R. K. palub kaebuses (täiendavad seisukohad 02.04.2018) tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 30.11.2017 korraldus nr 1039 ning kohustada vastustajat detailplaneeringu algatamise taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Jõelähtme Vallavalitsus on kaebajale varasemalt, s.o 24.01.2011 kirjaga nr 7-3/132-1, kinnitanud, et Niidu kinnistu suhtes on maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks võimalik ning kinnistule saab planeerida kaks elamumaa krunti. Asudes vaidlustatud korralduses vastupidisele seisukohale, on vastustaja käitunud vastuoluliselt ning rikkunud kaebaja õiguspärast ootust ja samuti hea halduse põhimõtet. 2) Vastustaja on seni reeglina võimaldanud kaebaja kinnistuga samas piirkonnas asuvate ja samas staatuses olevate kinnistute jagamist vähemalt kaheks krundiks ja sihtotstarbe muutmist elamumaaks. Keeldudes kaebaja kinnistu suhtes samadel tingimustel detailplaneeringut algatamast, on vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. 3) Vaidlustatud korraldus on antud kaalutlusõigust rikkudes. Selles on peamiselt tuginetud väidetavale avalikule huvile säilitada väärtuslikke põllumaid. Samas ei nähtu, et oleks üldse kaalutud kaebaja kui kinnistu omaniku õigusi ja huve, sh põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samuti ei nähtu kaalutlusi, miks ei arvestata kaebaja õiguspärast ootust ega võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja on ise kompromissina pakkunud kaebajale ühe üksikelamu rajamist. Seega vastustaja keeldumine detailplaneeringu algatamisest ei põhine avalikul huvil ega kehtivatel õigusaktidel, vaid muudel kaebajale teadmata alustel. 4) Detailplaneeringuga taotletu ei ole vastuolus kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringuga. Jõelähtme Vallavalitsuse 24.01.2011 kirjast nähtuvalt ei ole ka vastustaja ise varasemalt vastuolu kehtiva üldplaneeringuga näinud ning korraldusest ei nähtu, miks on vastustaja oma
3(12)
seisukohti selles osas muutnud. Kinnistu asub kehtiva üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalal, mille kohta on sätestatud, et sellele hoonete ehitamine peab toimuma valla ehitusmääruses kehtestatud nõuete kohaselt. Jõelähtme valla ehitusmääruses ei ole kaebaja kinnistu osas piiranguid ette nähtud. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja p 9.1. kohaselt uute elamugruppide rajamisel hajaasustusse ei tohi elamukruntide suurus olla alla 3000 m2 ja elamute minimaalne vahekaugus 25 m, hoonestuse paiknemine peab sobima siin ajalooliselt väljakujunenud hoonestusviisile. Seega vastab detailplaneeringuga taotletu (2 elamumaa krunti, suurusega ca 10 500 m2) kehtivale üldplaneeringule. Asjaolu, et üldplaneeringu kohaselt ei ole antud asukohas ehitustegevust ette nähtud, ei välista üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringuga taotletu elluviimist. 5) Kinnistule mahasõidu puudumine ning tehnovõrkude puudumine ei saa olla aluseks detailplaneeringu algatamata jätmisele. Kuna kinnistu piirneb Maardu-Raasiku riigimaanteega, ei esine mahasõidu rajamiseks sisulisi takistusi ning seda ei takista ükski kehtiv õigusakt. Ka tehnovõrkude rajamist ei takista ükski kehtiv õigusakt ning vastustaja ei ole selles varasemalt probleeme näinud. 6) Kaebaja ega ükski teine kinnistu kaasomanik ei ole kinnistut alates selle omandamisest (s.o 14.05.2007) kuni käesoleva ajani kasutanud ei põllumaana või muul otstarbel ega ole seda lubanud teha ka kolmandatel isikutel. Seega on ekslik korralduses märgitu, nagu oleks kinnistu sihipäraselt kasutusel põllumaana. 2005. a koostatud projekti „Muinsuskaitseliste eritingimuste koostamine Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringule ja põhimäärusele“ kohaselt on kinnistu näol tegemist vähesäilinud põllumajandusmaastikuga ning vastustaja ei ole sellega arvestanud. Jõelähtme vallavolikogu 31.03.2014 otsuse nr 59 seletuskirja kokkuvõttes on märgitud, et uue üldplaneeringu koostamise lähtematerjalina saab kasutada Rebala muinsuskaitsealale koostatud ja vastu võetud teemaplaneeringu materjale ning et teemaplaneeringute eesmärgid tuleb täita ühes terviklikus valla üldplaneeringus. Seega on vastustaja ise kinnitanud, et varasemat teemaplaneeringut tuleb arvestada ka uue üldplaneeringu puhul. See, et ligi 10 aasta jooksul oli vastustaja seisukohal, et kinnistu aluse maa näol on tegemist vähesäilinud põllumajandusmaastikuga ja perspektiivse uuselamurajooniga, annab samuti aluse kaebajal õiguspärase ootuse tekkimiseks ning väiteks, et vastustaja poolt on rikutud õiguskindluse põhimõtet. 7) Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 ei saa vastustaja detailplaneeringu algatamata jätmist põhjendada koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringuga. On ilmne, et sellise üldplaneeringu kehtestamise otsus, millega vald soovib keelata eraomanduses olevale maatulundusmaale ehitiste rajamise, vaidlustatakse kohtus. Seega on koostamisel olevale üldplaneeringule tuginemine ka ennatlik. Jääb arusaamatuks, mil viisil on avalikes huvides eraomanduses oleva põllumaa säilitamine, mida ilma kinnistu omanike nõusolekuta ükski teine isik põllumajanduslikul eesmärgil kasutada ei saaks. Asjaolu, et kinnistu ala on koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt ette nähtud väärtusliku põllumaana, ei välista detailplaneeringuga taotletu elluviimist ega kinnistu alale kahe elamumaa krundi loomist. Korraldusest ei nähtu, miks soovitakse uue üldplaneeringuga varasemat vähesäilinud põllumajandusmaastikku tunnistada väärtuslikuks põllumaaks. Vastustaja ei ole tõendanud, et kinnistu aluse maa näol on tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga, mille tootlikkuse hindepunkt on võrdne või suurem Harju maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist. Korraldus ei sisalda viidet kehtivale õigusaktile, mis keelaks sellisele väärtuslikule põllumajandusmaale elamute ehitamise. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ei ole seni vastu võetud ning selle kohaselt ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale ehitise (sh elamu) rajamine ega maa sihtotstarbe muutmine keelatud. Seaduseelnõu kohaselt riikliku tähtsusega
4(12)
väärtuslikule põllumajandusmaale ehitise rajamiseks ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks on vajalik Põllumajandusameti luba, kohaliku tähtsusega väärtuslikule põllumajandusmaale saab aga ehitise rajada planeerimisseaduses sätestatud alustel. Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 5 ei keela krundile ka mitme erineva kasutamise sihtotstarbe määramist. Korraldusest ei nähtu, miks ei peeta võimalikuks algatada detailplaneeringu menetlust tingimustel, kus osa krundist jääks maatulundusmaaks ja osa elamumaaks. Ka koostamisel olevas üldplaneeringus on rõhutatud (vt seletuskirja p 3.3.), et üldplaneering toetab ja võimaldab hajaasustusalal uute majapidamiste rajamist ning äri- ja tootmistegevust välja kujunenud asustusstruktuuri, ajalooliskultuurilisi ja looduslikke tingimusi arvestades.
5.Jõelähtme vald palub jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja on põhjendamatult asunud vallavalitsuse 24.01.2011 kirjale nr 7-3/132-1 tuginedes seisukohale, et rikutud on õiguspärase ootuse põhimõtet. Nimetatud kirjaga vastati 12.01.2011 esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele ning selgitati, mis on eelduseks nimetatud taotluse alusel detailplaneeringu algatamiseks. Kaebaja 12.01.2011 esitatud taotluse alusel detailplaneeringu koostamist algatatud ei ole. Kohalikul omavalitsusel on õigus suunata oma territooriumi ruumilist arengut. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks ning detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine. Lähiaastateks on peetud üldjuhul kuni viit aastat (vt PlanS § 140 lg 1 p 1 ja ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 1 p 1). Tänaseks enam kui 7 aastat tagasi väljendatud seisukoht ei saa olla siduv. Kaebajale ei ole antud lubadust maa sihtotstarbe muutmiseks ja kahe elamumaa krundi moodustamiseks. Isegi kui 12.01.2011 taotluse alusel oleks algatatud detailplaneeringu koostamise menetlus, ei saa pelgalt algatamise faktist tekkida õiguspärane ootus ega õiguskindlus, et detailplaneering tulevikus sellisel kujul ka kehtestatakse. Pärast kaebaja poolt viidatud valla 24.01.2011 seisukoha esitamist on Jõelähtme Vallavolikogu pidanud vajalikuks uue üldplaneeringu koostamise algatamist, mis arvestaks ja suunaks valla territooriumi ruumilise arengu vajadusi, lähtudes kogu valla arengust ja avalikest huvidest. 2) Rikutud ei ole õigust heale haldusele, sest kaebaja oli kaasatud menetlusse ning tal oli võimalik esitada omapoolne arvamus ja vastuväited. Samuti selgitati talle korduvalt, milline on ja millele tugineb haldusorgani edasine tegevus kaebaja taotluse lahendamisel. Seega oli kaebaja teadlik antava haldusakti sisust. Vallavalitsus on 28.08.2017 kirjas nr 7-2/3251-1 ja 04.10.2017 kirjas nr 7-233808-1 selgitanud kaebajale asjaolusid, millest lähtuvalt ei ole kaebaja taotlus Niidu kinnistu osas kooskõlas ruumilise arengu põhimõtete ja üldplaneeringuga. Vallavalitsuse 17.10.2017 kirjaga nr 7-3/3808-3 anti kaebajale võimalus esitada kirjalik seisukoht detailplaneeringu algatamata jätmise kohta. Kaebaja oma arvamust ega vastuväited vastustajale ei esitanud. Vastustaja ei ole käitunud vastuoluliselt, kuna juba enne detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitamist, s.o 28.08.2017 vastuses, esitas vallavalitsus oma seisukohad, mis ei erine vaidlustatud korralduses toodust. 3) Kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest on põhjendamatu. Planeerimisprotsess ja planeeringud on individuaalsed ega saa olla samaväärsed tulenevalt iga planeeringuala unikaalsest asukohast. Ühele, selgelt piiritletud maaüksusele kehtestatud detailplaneeringut ja selle tingimusi ei saa automaatselt samas ulatuses üle kanda teise maaüksuse planeerimismenetlusse, sest planeeringualade asukohad ei ole identsed ja samaväärsed. Erinevad on ka planeeritava ala asukoha tingimused ja kitsendused, millega tuleb arvestada ning planeeringumenetlusse kaasatud puudutatud isikutering. Sõltuvalt asukoha eripärast erinevad planeeringualadel põrkuvad puudutatud isikute ja avaliku huvi määrad. Iga detailplaneeringu menetlus ja kehtestatud detailplaneering on unikaalne ega kattu oma olemuselt ja reguleerimisalalt teiste maaüksuste planeeringute ja planeerimise eeldustega.
5(12)
4) Nõustuda ei saa kaebajaga, et kaalutud ei ole avalikku huvi ja kaebaja huve. Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on vaid erandlikult võimalik, näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Detailplaneeringu koostamise korraldajal tuleb esmalt hinnata, kas soovitav detailplaneering vastab üldplaneeringule ja on kantud eesmärgist viia ellu üldplaneeringut ega ole vastuolus avalike huvidega. Vaidlusaluses korralduses on esitatud üldplaneeringuga kavandatu elluviimise motiivid ja põhjendused ning viidatud on asjaolule, et koostatav valla üldplaneering ei näe Niidu kinnistu ruumilise arengu osas ette senisest erinevat maakasutust. Korraldusest nähtuvad kaalutlused, mis tulenevad ülekaalukatest avalikest huvidest, üldplaneeringust ning üldistest valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtetest. Ilmselge avaliku huvi olemasolu sedastamine korralduses tingib antud juhul detailplaneeringu algatamata jätmise. 5) Kehtiv üldplaneering ei näe ette ehitustegevust detailplaneeringu algatamise ettepaneku asukohas. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist põllumaaga. Üldplaneeringus on sedastatud, et paremad põllumaad levivad lõuna pool Tallinn-Narva maanteed valla keskosas VandjalaKostivere-Parasmäe piirkonnas. Üldplaneeringu kohaselt ei ole antud piirkonnas ettenähtud elamumaa funktsiooni ja elamuarendust. Sellest tulenevalt ei täida detailplaneeringu algatamise ettepanek üldplaneeringu elluviimise eesmärki ega ole kooskõlas üldplaneeringuga kehtestatud käsitletava piirkonna maakasutusega. 6) Vastustaja ei nõustu, et koostamisel olevale üldplaneeringule tugineda ei saa. Uue üldplaneeringu algatamise tingis asjaolu, et seni kehtinud üldplaneeringus kajastatud põhimõtted ja suundumused ei vasta enam ruumilise arengu vajadustele. Seega on mõistlik ja vajalik detailplaneeringute menetlemisel lähtuda koostamisel oleva uue ning kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadusi arvestava ja kajastava üldplaneeringu põhimõtetest ja suundumustest. Vastasel korral tekib olukord, kus uue üldplaneeringu menetluse lõppstaadiumis või vahetult enne selle kehtestamist algatatakse detailplaneering, mis ei ole kooskõlas uue ja algatatud detailplaneeringu koostamise menetluse ajal kehtestatud üldplaneeringuga ning tingiks detailplaneeringu kehtestamata jätmise. Arvestades, et kõik planeeringud koostatakse eesmärgiga need tulevikus realiseerida, siis on mõistlik otsuste tegemisel arvestada koostatavas üldplaneeringus kajastatud põhimõtete ja maakasutustingimustega. Vastupidiselt toimimine ei oleks kooskõlas hea halduse printsiibiga. 7) Kaebaja viited Jõelähtme valla üldplaneeringu osa teemaplaneeringu dokumentidele ei ole asjakohased. Jõelähtme Vallavolikogu 31.03.2014 otsuse nr 59 p 4.2 kohaselt lõpetati Jõelähtme Vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 35 algatatud Jõelähtme valla üldplaneeringu osa teemaplaneering „Rebala muinsuskaitseala miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja loodukoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste määramine“ menetlus teemaplaneeringut kehtestamata. Kehtestamata jäänud teemaplaneeringus väljendatud seisukohad ei saa olla detailplaneeringumenetluse algatamise otsuse langetamisel vastava otsuse tegijale kohustuslikuks aluseks. Eriti olukorras, kus teemaplaneeringu menetlus on detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitamise ajaks lõppenud seda kehtestamata.
6.Kolmandate isikutena kaasatud I. H., E.-H. H. ja O. K. teatasid kohtule, et toetavad täielikult kaebust ning paluvad kaebuse rahuldada.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
6(12)
8.Kaebuses vaidlustatakse Jõelähtme Vallavalitsuse 30.11.2017 korraldust nr 1039, millega otsustati jätta kaebaja 11.09.2017 taotluse alusel Jõelähtme vallas, Parasmäe külas asuva Niidu maaüksuse detailplaneeringu koostamine algatamata. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt keelduti kaebaja taotletud detailplaneeringut algatamast, tuginedes PlanS § 128 lg 1 p-le 2 (algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga) ja p-le 3 (esineb muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus). Kaebaja on seisukohal, et taotletud detailplaneeringu algatamata jätmisel on vastustaja rikkunud kaebaja õiguspärast ootust ja õiguskindluse põhimõtet, võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtet. Samuti on kaebuse kohaselt vaidlustatud korralduse andmisel rikutud kaalutlusõigust, jättes huvide kaalumisel kaebaja huvid täielikult arvestamata. Kaebaja leiab, et taotletud detailplaneering vastab kehtivale Jõelähtme valla üldplaneeringule ning vastustajal ei olnud alust tugineda alles koostamisel olevale üldplaneeringule.
9.Kuna detailplaneeringu algatamisest keeldumisega otsustatakse sisuliselt taotletud haldusakt (detailplaneering) jätta andmata, on detailplaneeringu algatamata jätmise korraldus HMS § 43 lg 2 kohaselt haldusakt. Sellise haldusakti andmisel tuleb arvestada hea halduse põhimõtteid, sealhulgas tagada taotluse esitaja menetlusõigused, mh õigus olla enne haldusakti andmist ära kuulatud (HMS § 40). Niisamuti tuleb järgida haldusaktile esitatavaid sisu- ja vorminõudeid, sh HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustust (vt Riigikohtu 16.01.2007 otsus nr 3-4-1-9-06, p 32; Riigikohtu 03.05.2007 määrus nr 3-3-1-41-06, p-d 20 ja 21).
10.Vaidlus puudub selles, et kaebaja kaasomandisse kuuluv kinnistu on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega, hoonestamata ja asub hajaasustusega alal. Eeltoodu pidi kaebajale teada olema juba kinnistu omandamise hetkel (s.o 14.05.2007). Kaebaja eesmärgiks taotluse esitamisel oli Niidu maaüksuse sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks, selle jagamine kaheks krundiks ning nendele elamu ja abihoonete rajamine.
11.Kohus leiab, et kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust kinnistu kruntideks jagamiseks ja hoonestamiseks (sh maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks). Õiguspärane ootus saab tugineda vaid haldusorgani selgele lubadusele, mille puhul on alust arvata, et seda ei muudeta (Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p 15). Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebaja oli juba kinnistut omandades teadlik, et selle sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning tal ei olnud alust eeldada, et ta saab kinnistu sihtotstarvet muuta elamumaaks ja selle hoonestada. Sellist alust ei saanud kaebajale tuleneda kehtivast üldplaneeringust ega kaebuses viidatud Jõelähtme Vallavalitsuse 24.01.2011 kirjast nr 7-3/1321 (kd I, tl 117). Nimetatud kirjast nähtuvalt esitas kaebaja 12.01.2011 samuti detailplaneeringu algatamise taotluse ning vallavalitsus selgitas vastuseks kaebaja taotlusele, mis on eelduseks taotletud detailplaneeringu algatamiseks ja nentis teatud ulatuses detailplaneeringu koostamise algatamise võimalikkust. Kohus märgib, et õiguspärast ootust ei saa tuletada pelgalt varasemalt läbiviidud planeerimismenetluse raames kaebaja taotlusele esitatud vastuskirjast (menetlustoimingust). Vaidlust ei saa olla, et kaebaja poolt 12.01.2011 esitatud taotluse alusel detailplaneeringut ei algatatud. Põhjendamatu on väita, justkui anti kaebajale kõnealuses vastuskirjas lubadus tulevikus (s.o määratlemata aja jooksul) soovitud detailplaneeringu algatamiseks. Isegi olukorras, kus detailplaneeringu algatamise ettepanekule on pädevate organite poolt antud kooskõlastused, on Riigikohus leidnud, et need ei tekita kaitstavat usaldust ega saa anda lootust teatud kindlaks lõpptulemuseks ka juhul, kui need oleks antud detailplaneeringu menetluse käigus (vt Riigikohtu 02.06.2006 otsus nr 3-3-1-79-05, p 9). Käesoleval asjas tugineb kaebaja aastatetagusele detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohta esitatud arvamusele, millega vastustaja ei ole praeguses menetluses õiguslikult seotud. Vastustaja on seejuures õigesti
7(12)
märkinud, et territooriumi ruumilise arengu põhimõtted on pidevas muutumises ning juba seetõttu ei ole tuginemine enam kui 7 aastat tagasi väljendatud seisukohale asjakohane. Eeltoodut arvestades ei pidanud vastustaja vaidlustatud korralduses Jõelähtme Vallavalitsuse 24.01.2011 kirjale tuginema ega seejuures põhjendama, miks praegusel juhul asutakse teistsugusele seisukohale. Kohus märgib siinkohal sedagi, et isegi juhul, kui kaebaja kinnistu sihtotstarbeks oleks elamumaa, ei annaks see automaatselt ehitusõigust ning haldusorganile jääks ka sellisel juhul õigus kaaluda hoonestamist lubava detailplaneeringu algatamist. Niisamuti ei tekita planeeringu koostamine iseenesest kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse (Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p-d 31-32).
12.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja olnud menetlusse nõuetekohaselt kaasatud. Vastustaja selgitas kaebajale 04.10.2017 kirjas nr 7-2/3808-1 (kd I, tl 158), et ei pea tulenevalt Niidu maa-üksuse maa-ala määratlemisest väärtusliku põllumaana põhjendatuks antud asukohas elamumaa kruntide moodustamist ja nende hoonestamist. Vastustaja andis 17.10.2017 kirjas nr 7-3/3808-3 (kd I, tl 162) kaebajale teada, et on ette valmistamas detailplaneeringu algatamata jätmise eelnõu ja andis võimaluse selles osas kaebajale määratud tähtajaks oma seisukoht esitada. Kaebaja oma seisukohta ei esitanud. Lisaks on vastustaja juba enne kaebaja poolt detailplaneeringu algatamise taotluse esitamist 28.08.2017 kirjas nr 7-2/3251-1 (kd I, tl 156) vastanud kaebaja järelpärimisele, et kehtiv üldplaneering ei toeta antud asukohas elamuarendust. Vastustaja ei ole käitunud vastuoluliselt, kuna kaebajale oli sisuliselt juba enne taotluse esitamist teada vastustaja seisukoht detailplaneeringu algatamise võimalikkuse osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole rikutud õigust heale haldusele, sest kaebaja oli kaasatud menetlusse ja talle oli nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus.
13.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Asjaolu, et mõnedel samas piirkonnas asuvatel kinnistutel on senine sihtotstarve muudetud elamumaaks ja võimaldatud elamuarendust, ei tähenda, et seda peaks tingimata võimaldama ka kaebaja kinnistul, kuna iga olukord on unikaalne. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-61-01, p 6). Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine otsustatakse igal juhtumil eraldi kaalutlusõiguse alusel, arvestades konkreetse planeeringualaga seonduvaid olulisi asjaolusid. Samuti tuleb arvestada, et territooriumi ruumilise arengu põhimõtted võivad aja jooksul muutuda ning võrdse kohtlemise põhimõte ei keela halduspraktika muutmist. Kohtule ei ole teada, et vastustaja oleks vaidlusaluse korralduse tegemise seisuga kedagi samas olukorras võrreldes kaebajaga kohelnud soodsamalt. Lisaks märgib kohus, et planeeringuala kruntideks jagamine ja sellele hoonestuse määramine on haldusorgani planeerimisdiskretsiooni osaks olev otstarbekuse küsimus, mille puhul kohtulik kontroll on piiratud. Kohtu ülesanne on võimude lahususe põhimõttest tulenevalt hinnata õiguspärasust, mitte planeeringulahenduse otstarbekust.
14.Üldplaneering määrab omavalitsuse territooriumil maakasutuse juhtfunktsiooni. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks ning detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebajale ei tulene kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringust ehitusõigust detailplaneeringu algatamise ettepaneku asukohas. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt ei ole antud asukohas ettenähtud elamuarendust, vaid vastav ala on määratletud põllumaana. Seega ei täida kaebaja taotletud detailplaneeringu algatamise ettepanek kehtiva üldplaneeringu eesmärki ega ole kooskõlas üldplaneeringus kehtestatud vastava piirkonna maakasutusega. Üldplaneeringuga on ala kasutamise üldine eesmärk kindlaks määratud ning kinnistu omandamisel oli kaebaja enda risk, et seda ei saa kasutada muul otstarbel kui üldplaneeringus ette nähtud juhtfunktsioonil. Detailplaneeringu algatama jätmine ei jäta kaebajat ilma õigusest kasutada kinnistut vastavalt
8(12)
olemasolevale sihtotstarbele. Seejuures ei oma tähtsust, kas kaebaja või teised kaasomanikud kasutavad kinnistut ka tegelikult põllumaana. Planeerimismenetlus on suunatud tulevikku. Sellest tulenevalt ei vaata kohalik omavalitsus planeeringu algatamise otsustamisel üksnes seda, kuidas on kinnistu käesoleval hetkel kasutatav, vaid hindab kinnistu kasutamise võimalusi perspektiivselt. Vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust ka kaebaja väited, mille kohaselt on võimalik detailplaneeringuga kavandatu realiseerida, vaatamata Niidu kinnistu määratlemisest põllumaana. Kohus märgib, et üksnes asjaolu, et kinnistut oleks põhimõtteliselt võimalik hoonestada, ei välista haldusorgani kaalutlusõigust. Detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel tuleb arvestada ka muid põhimõtteid ning kaaluda erinevaid huve.
15.Kohalik omavalitsus kujundab üld- ja detailplaneeringute kaudu valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele, kusjuures kohalikul omavalitsusel on nimetatud tegevuses ulatuslik kaalutlusruum. Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ole väljutud diskretsiooni piiridest ega tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (nt Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 38). Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid ta on õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p 13). Samuti on Riigikohus korduvalt leidnud, et detailplaneering koostataksegi üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine, ehkki erandina on võimalik detailplaneeringuga ka üldplaneeringut muuta, näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral, kuid ka selle põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omane ulatuslik kaalumisruum (vt Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 20 ja 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 27).
16.Kohus on seisukohal, et vastustaja on vaidlusaluse otsuse andmisel arvestanud kaalutlusõigust teostades kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on olnud mõistlik. Kaebajal on kinnistu omanikuna õiguslikult kaitstud huvi oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas tuleb kohalikul omavalitsusel diskretsiooni teostamisel lähtuda mitte üksnes kinnistu omaniku/omanike erahuvist, vaid ka avalikest huvidest ning võtta arvesse konkreetse piirkonna üldisi planeerimiseesmärke ning -põhimõtteid. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kinnistu kruntideks jagamist ja hoonestamist. Tal on üksnes õigus nõuda, et vald kaaluks tema huvi jagada kinnistu kruntideks ning püstitada sellele elamud koos abihoonetega. 16.1 Kuigi vaidlustatud korralduses ei ole eraldiseisvalt välja toodud kaebaja erahuvi, ei tähenda see, et vallavalitsus oleks jätnud arvesse võtmata kaebaja soovi kinnistu kruntideks jagamiseks ja selle hoonestamiseks ega kaalunud seda avaliku huviga. Vastustaja lahendaski vaidlustatud korralduse andmisega kaebaja esitatud taotluse, milles väljendus kaebaja huvi. Lisaks vastuolule kehtiva valla üldplaneeringuga oli vastustaja peamiseks argumendiks detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumiseks viide vastuolule ülekaaluka avaliku huviga säilitada väärtuslikke põllumaid ja eesmärgiga tõkestada piiratud loodusressursi (s.o ajaloolise põllumajandusmaa) hävinemist. Selles osas on vastustaja muuhulgas tuginenud vastuolule koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringuga (kättesaadav: http://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneeringu+materjalid). Nimelt asub koostamisel oleva üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt Niidu kinnistu väärtuslikul põllumajandusmaal. Seletuskirja kohaselt väärtuslik põllumajandusmaa on väljaspool tiheasustusala ja 9(12)
juhtotstarbega maa-ala paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa ja looduslik rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Harju maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks (seletuskirja p 5.2., lk 47). Seega väärtusliku põllumaa kasutuselevõtmine elamumaana ei ole kooskõlas ka koostatavas üldplaneeringus ettenähtud põhimõtetega. Kuigi uues üldplaneeringus on sedastatud võimalust teatud tingimustel ka hajaasustuses elamu ja abihoonete rajamiseks, ei vasta kaebaja taotletud detailplaneering nendele tingimustele. Vastustaja on vaidlustatud korralduses märkinud, et Niidu maaüksusele lähimad elamud abihoonetega asuvad rohkem kui 500 meetri kaugusel (seejuures kaebaja kinnistule puudub mahasõit). Koostamisel olevas üldplaneeringus on aga ette nähtud, et hajaasustuses võib elamut koos abihoonetega rajada olemasolevast majapidamisest kuni 200 meetri kaugusele tingimusel, et tagatud on juurdepääs olemasoleva teedevõrgu kaudu (seletuskirja p 4.1., lk 28). 16.2 Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajal ei olnud õigust koostamisel olevat Jõelähtme valla üldplaneeringut taotluse lahendamisel arvesse võtta. Praegusel juhul ei nähtu, et vastustaja oleks detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumisel võtnud aluseks kehtestamata üldplaneeringu. Vastustaja on võrrelnud algatada soovitud detailplaneeringu eesmärki koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtetega ja leidnud need vastuolus olevat. Riigikohus on 20.03.2014 otsuses nr 3-3-1-87-13 (p 12) selgitanud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2). Kuigi uut üldplaneeringut on menetletud juba pikka aega, ei ole põhjust arvata, et see ei kajasta adekvaatselt valla eesmärke vastava piirkonna kujundamisel ja arendamisel. Niisamuti ei välista koostamisel olevale üldplaneeringule tuginemist kaebaja poolt väljatoodud asjaolu, et seda on võimalik vaidlustada. Uue üldplaneeringuga arvestamine on vajalik muuhulgas selleks, et vältida huvitatud isikutele põhjendamatute kulutuste tekitamist olukorras, kus on ette teada, et algatatav detailplaneering oleks vastuolus uue üldplaneeringuga ja seega ei saaks seda kehtestada. Samuti on selliselt toimimine kooskõlas hea halduse põhimõttega. Seega oli vastustajal põhjendatud alus arvestada muuhulgas koostamisel olevast üldplaneeringust tulenevate põhimõtete ja eesmärkidega, mis on samuti käsitletav avaliku huvina. 16.3 Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluse lahendamisel ei pidanud arvestama Jõelähtme valla üldplaneeringu osa teemaplaneeringu „Rebala muinsuskaitseala miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja loodukoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste määramine“ dokumentidega, kuna kaebaja taotluse esitamise hetkeks oli teemaplaneeringu menetlus lõpetatud seda kehtestamata (vt Jõelähtme Vallavolikogu 31.03.2014 otsus nr 59, p 4.2). Kehtestamata teemaplaneeringule tuginedes ei ole alust väita ka õiguspärase ootuse ega õiguskindluse põhimõtte rikkumist. Jõelähtme valla uue üldplaneeringu koostamine ongi tingitud asjaolust, et seni kehtinud põhimõtted ja suundumused ei vastanud enam valla ruumilise arengu vajadustele. Vaidlust ei ole, et koostamisel olevas üldplaneeringus, mis väljendab endas samuti avalikku huvi ja valla arengueesmärke, on Niidu maaüksus kvalifitseeritud väärtusliku põllumaana ja on peetud oluliseks selle säilitamist võimalikult suures ulatuses. Samuti tuleb arvestada, et eeltoodu ei
10(12)
olnud ainus kaalutlus, millele tuginedes kaebaja taotlus jäeti rahuldamata. Korraldusest on selgelt nähtav, et vastustaja tugines muu hulgas vastuolule kehtiva üldplaneeringuga ning arvestas ka eesmärgiga tõkestada piiratud loodusressursi hävinemist, milleks ajalooline ja traditsiooniline põllumajandusmaa kahtlemata on, seega avaliku huviga. Eeltoodust lähtuvalt ei oma tähtsust ka kaebaja väide, et vastustaja ei ole tõendanud, et Niidu maaüksus on väärtuslik põllumajandusmaa. Praegu ei ole vaidluse all koostamisel olev üldplaneering ning kui kaebaja ei nõustu selles ettenähtud piirangutega Niidu kinnistu osas, on tal võimalik üldplaneeringu menetluses esitada omapoolsed vastuväited ja ettepanekud.
17.Kaebaja väited, et korralduses on põhjendamatult tuginetud kaebaja kinnistule mahasõidu ja kinnistul tehnovõrkude puudumisele, ei viita samuti korralduse õigusvastasusele. Kohtu hinnangul on piisavalt selge, et eeltoodud asjaolud ei olnud kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel määrava tähtsusega, vaid üksnes toetasid täiendavalt valla seisukohta. Otsustavaks oli detailplaneeringu algatamisest keeldumisel asjaolu, et valla kehtiv üldplaneering ei näe kinnistu hoonestamist ette, samuti vastuolu ülekaaluka avaliku huviga säilitada väärtuslikke põllumaid ja piiratud loodusressurssi ajaloolise põllumajandusmaastiku näol. Kompromissi pakkumine kohtumenetluses ei saa mõjutada vaidlustatud korralduse õiguspärasust ning sellest ei saa teha järeldust, et vald tegelikult korralduses väljatoodud avalikule huvile ei tuginenud.
18.Vaidlustatud korralduses on arusaadavalt toodud välja selle andmise aluseks olnud peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud ning põhjendatud, et need kogumis tingisid otsuse jätta taotletud detailplaneering algatamata. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et vallavalitsus oleks otsuse vastuvõtmisel teinud diskretsioonivigu (jätnud kaalutlusõiguse kasutamata, ületanud kaalutlusõiguse piire või kuritarvitanud temale antud kaalutlusõigust, tegutsedes vastuolus normi eesmärgiga, jättes arvestamata olulise asjaolu või arvestades asjasse puutumatu asjaoluga) või jätnud tähelepanuta õiguse üldpõhimõtted. Kaebaja ei ole haldusmenetluses ega ka kohtumenetluse käigus toonud välja selliseid tema erandlikku erahuvi iseloomustavaid asjaolusid, mida vastustaja oleks pidanud otsuse tegemisel arvesse võtma, kuid ei ole arvestanud. Vastustaja on lähtunud kaebaja soovist püstitada kinnistule elamud koos abihoonetega, kuid pidanud kinnistu elamuehituseks väljaarendamise soovi vähem kaalukaks kui kehtiva ja uue üldplaneeringu koostamise käigus väljakujunenud avalikku huvi väärtusliku ja ajaloolise põllumajandusmaa säilitamiseks. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel kaalutlusõigust teostama ja hindama, kas selline avalik huvi on kaalukam võrreldes kaebaja huviga kinnistule elamute ja abihoonete püstitamiseks. Asjaolu, et isik, keda on nõuetekohaselt menetlusse kaasatud ja kellele on tagatud ärakuulamisõigus, ei nõustu kohaliku omavalitsuse seisukohtadega ning peab põhjendusi ebapiisavaks, ei tähenda, et diskretsiooni pole teostatud õiguspäraselt.
19.Asjasse puutumatu on kaebaja viide PlanS § 126 lg-le 5 ja väide, et korraldusest ei nähtu, miks ei peeta võimalikuks algatada detailplaneeringu menetlust tingimustel, kus osa krundist jääks maatulundusmaaks ja osa elamumaaks. Kohtupraktikas on rõhutatud, et planeeringu koostamise algatamise või sellest keeldumise otsustamisel ei pea kohalik omavalitsus omaalgatuslikult kaaluma võimalike alternatiivlahenduste sobivust või põhimõttelist aktsepteeritavust, vaid saab lähtuda üksnes taotluses sisalduvast eskiislahendusest. Kohalik omavalitsus ei pea viima läbi planeerimismenetlust selleks, et selgitada välja planeeringu algatamisest huvitatud isiku võimalikku nõusolekut taotluses märgitust oluliselt erineva lahendusega planeeringu kehtestamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2008 otsus nr 307-477, p 15). Kaebajal on alati võimalus esitada kohalikule omavalitsusele uus ettepanek teistsuguse lahendusega planeeringu koostamise algatamiseks, võrreldes sellega, mille algatamisest vastustaja vaidlustatud korraldusega keeldus.
11(12)
20.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Jõelähtme Vallavalitsuse 30.11.2017 korraldus nr 1039 on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.