Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-18-958/15
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 15.03.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5865

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-958

Haldusasi

OÜ Heindre kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.04.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/040772-3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Heindre, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Kruus, seaduslik esindaja Heino Junolainen Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister

Asja läbivaatamine

05.03.2019

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Heindre kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.04.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-958

Sarnased lahendid

Maksuõigus

2.MTA kohustas 13.04.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/040772-3 (mille lahutamatuks osaks on MTA 23.02.2018 kontrollakt) OÜ-d Heindre tasuma maksusumma 27 776,66 eurot. Kontrolli tulemusena vähendas MTA OÜ Heindre sisendkäibemaksu 13 727 euro võrra (käibedeklaratsiooni (KMD) rida 5) ning suurendas tulumaksukohustust 14 049,66 euro võrra (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni lisa 6, kood 6070). 1) OÜ Heindre on MTA-le esitatud andmete kohaselt soetanud kontrollitaval perioodil WINTONS OÜ-lt (Wintons OÜ) keevisvõrkude ja rangide valmistamise ning keevisvõrkude lõikuse ja pakendamise teenust. OÜ Heindre on kajastanud Wintons OÜ arvetele kajastatud käibemaksu kokku 13 727 eurot enda KMD-del sisendkäibemaksu hulgas. MTA tuvastas, et OÜ Heindre ei ole Wintons OÜ-lt arvetel märgitud teenuseid soetanud. OÜ Heindre heaks väidetavalt alltöövõtu korras tööd teinud isikud olid tegelikkuses OÜ Heindre enda töötajad. OÜ Heindre ja Wintons OÜ vahel vormistatud dokumendid on puudulikud ega tõenda tehingute toimumist. Wintons OÜ poolt tehingute kohta antud seletused ning esitatud dokumendid on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. MTA on saanud seletused kõigilt OÜ Heindre heaks kontrollitaval perioodil töötanud ning Wintons OÜ poolt deklareeritud isikutelt ning need viitavad sellele, et väidetavalt alltöövõtu korras tööd teinud isikud olid tegelikkuses OÜ Heindre töötajad. OÜ Heindre oli tehingute tegelikest asjaoludest teadlik ning soovis fiktiivsete tehingute abil vähendada oma maksukohustust. Sellele viitavad järgmised asjaolud: faktilisi tööandja kohustusi on täitnud OÜ Heindre või OÜ-ga Heindre seotud isikud; OÜ Heindre on kõnealust skeemi teadlikult kasutanud pikema aja jooksul ning tõenäoliselt kasutab jätkuvalt; fiktiivsete arvete abil sai OÜ Heindre vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia ettevõtlusest raha välja tulumaksuvabalt. Seega on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused (õiguslik alus: käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1. 2) OÜ Heindre on kontrollitaval perioodil kandnud ettevõtlusega mitteseotud kulusid vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) §-le 51 lg 2 p 3 (väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleeritavates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument). Antud juhul on arvetel kajastatud tehingu majanduslik sisu ebaõige, kuna sellist teenust ei saadudki. OÜ Heindre on Wintons OÜ fiktiivsete arvete alusel tasunud kokku 76 740 eurot. Wintons OÜ poolt deklareeritud andmetest nähtub, et OÜ Heindre töötajatele on töötasudena välja makstud kokku 12 996,78 eurot ning riigile tööjõumaksude näol 7544,56 eurot. Kuna eelmainitud väljamaksed on tehtud OÜ Heindre rahalistest vahenditest ning OÜ Heindre ettevõtluse tarbeks, siis Wintons OÜ-le kantud summast 20 541,34 eurot on OÜ Heindre ettevõtlusega seotud. Ülejäänud summa, s.o 56 198,66 eurot (76 740 – 12 996,78 – 7544,56) on OÜ Heindre ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt on jäänud deklareerimata ja tasumata tulumaks kokku 14 049,66 eurot (56 198,66 x 20/80). Õiguslik alus: TuMS § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja 4.

3-18-958 3) Vastusena eriarvamusele selgitas maksuhaldur järgmist: MTA ei teinud oma järeldusi tuginedes üksnes asjaolule, et äriühingute vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut, vaid tõendeid kogumis hinnates. Esitatud dokumendid ei anna ülevaadet sellest, mis teenuseid täpselt osutati, mis mahus, mis perioodil jms. Esitatud komplekteerimislehed on koostatud OÜ Heindre, mitte Wintons OÜ poolt, seega puudub veendumus ja kontroll selle üle, kelle poolt ja millal on lehtedel kajastatud tooted valmistatud. Esitatud arvetest ega tööde üleandmise aktidest ei selgu, et komplekteerimislehed oleksid nende aluseks. Puudub võimalus need omavahel kokku viia ning kogumis analüüsida. Komplekteerimislehed ei anna ülevaadet saadud teenuste hindade kujunemisest. Esitatud aktid dubleerivad üldsõnalisi arveid ega anna midagi juurde, sh ei aita tuvastada tehingute sisu. Asjaolu, et Wintons OÜ juhatuse liige ei osanud MTA küsimustele ammendavalt vastata ning andis vastuolulise ja ebausaldusväärse seletuse, ei tähenda, et MTA on uurimispõhimõtet rikkunud. OÜ Heindre maksustamist ei too kaasa asjaolu, et Wintons OÜ on töid osaliselt ka vahendanud, vaid see, et väidetavalt Wintons OÜ töötajad on tõenditele tuginedes olnud tegelikkuses OÜ Heindre tööjõud. Täiendav maksukohustus ei kaasne üksnes asjaoluga, et Wintons OÜ on võtnud OÜ Heindre poolt talle kontrollitud perioodil kontole kantud summad sularahas välja. Eeltoodu kogumis muude kogutud tõenditega kinnitab järeldust, et äriühingute vahel ei ole tehinguid toimunud ning arvete eesmärk oli mh ettevõtlusest raha tulumaksuvabalt väljaviimine. Töötasude maksmisega ega muude töökorralduslike küsimustega ei pea tegelema äriühingu juhtkond. Olukord aga, kus eelnimetatud küsimustega tegelesid isikud, kellel puudub Wintons OÜ-ga tööalane seos, kuid kes on tööalaselt või sugulussidemete kaudu seotud Heindre OÜ-ga, viitab sellele, et töötajate tegelikuks tööandjaks oli OÜ Heindre. Asjaolu, et tööd on teostatud OÜ Heindre materjalidest, kinnitab kogumis teiste tõenditega, et Wintons OÜ roll kõnealuste tehingute juures piirdus üksnes töötajate registreerimise, töötasude deklareerimise ja OÜ-le Heindre arvete väljastamisega. Eriarvamuses toodud seisukoht, et käibemaksukohustuslasest tehingupartneri arvete sisendkäibemaksu koosseisus arvestamine on OÜ-le Heindre oluline, ei lükka MTA järeldusi ümber, vaid hoopis kinnitab neid. Käibemaks on oma olemuselt lisandunud väärtuse maks, selle arvele lisamine ei mõjuta teenuse/kauba enda hinda ega muuda reaalselt toimunud tehingut maksukohustuslasele soodsamaks. Ainuüksi käibemaksukohustuslase staatuse omamine ei tähenda automaatselt ka seda, et tehingupartner on usaldusväärne. OÜ Heindre on seejuures jätnud kommenteerimata asjaolu, et OÜ Heindre ja Wintons OÜ vahelise koostöö lõppedes võttis OÜ Heindre heaks töötanud isikud üle ning hakkas OÜ-le Heindre arveid väljastama Scanest OÜ. Olukorras, kus valminud toodang ning selle kogus ja kvaliteet ei ole usaldusväärselt tuvastatavad, tööd on teostatud OÜ Heindre materjalidest ning OÜ Heindre tööjõuga, ei ole turuhindade tuvastamine võimalik ning puudub alus tulumaksuga hindamise teel maksustamiseks. Asjaolu, et Wintons OÜ-l ei ole maksuvõlga, ei tähenda, et äriühing on oma maksukohustusi korrektselt täitnud. Õige ei ole OÜ Heindre käsitlus, et tulumaksu saab määrata vaid siis, kui on tuvastatud raha ettevõtlusesse või seotud isikute kätte jõudmine. Sel juhul oleks tulnud kõne alla hoopis väljamaksete maksustamine nt erisoodustustena või töötasudena. Antud juhul on välja viidud raha kasutamise otstarve osaliselt tuvastamata, mistõttu on see maksustatav tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse.

3-18-958 1) Maksuhaldur ei vaidlusta seda, et kaebaja on arvetel näidatud tooted saanud ja oma klientidele edasi müünud. Küsimus saab olla üksnes selles, kas kaebaja tootis vaidlusalused tooted oma tööjõu abil või ostis nende valmistamiseks teenust Wintons OÜ-lt. Olukorras, kus kõnealused tooted olid vaidluseta olemas, ei saa tekkida ka küsimusi nende ebapiisavas kajastamises vaidlusalustel arvetel. Eelnevast tulenevalt ei saa olla vaidlust ka selles, et Wintons OÜ arvetel olid näidatud just need tööd, mida teostasid faktiliselt kaebajale kuuluvas tootmiskompleksis (Loode 3, Vajangu küla) 10 töötajat. Põhjendamata on maksuhalduri etteheide, et Wintons OÜ ja kaebaja vahelised tehingud olid puudulikult dokumenteeritud. Tehingute osas on tuvastatud valmistatud tooted, tasumisele kuuluv hind ja tehingu pooled. Tehingu pooled on registreeritud käibemaksukohustuslasena ning tegutsevad äriühingud, kes on deklareerinud ja tasunud makse. 2) Maksuhaldurile on esitatud kogu Wintons OÜ poolt valmistatud toodangu lõikes komplekteerimislehed, millel on näidatud igapäevaselt valmistatud tooted, nende täpsed mahuühikud ja toodete spetsifikatsioon. Samuti nähtub komplekteerimislehtedelt lõpptellija, seega on võimalik tuvastada, et tooted on kaebaja poolt kolmandatele isikutele samas mahus edasi müüdud. Kõiki tooteid valmistasid kaebajale Wintons OÜ töötajad. Toodete valmistamise kuupäev on komplekteerimislehtedel kajastatud. Toodete väljamüügihind on tuvastatav tellijatele väljastatud arvetelt, kuid sellel puudub seos kaebaja ja Wintons OÜ vahelise lepingulise suhtega. Kaebaja on menetluses selgitanud, et osutatud teenuse eest arvestati tasu päevade kaupa sõltuvalt sellest, kui palju tööjõudu pidi Wintons OÜ tööde teostamiseks rakendama. Kuivõrd kaebaja klientide poolt esitatud tellimuste keerukus, mahud ja tarneajad periooditi muutusid, tingis see vajaduse rakendada selleks vajalikul määral tööjõudu. Üldjuhul arvestasid pooled sellega, et töid teostavad 8 töötajat. Tellimuste mahu suurenemisega seonduvalt lepiti vajadusel jooksvalt kokku suurem või väiksem tasumäär päeva kohta. Vastavalt kirjeldatud kokkulepetele on Wintons OÜ väljastanud ka arved ja kaebaja need tasunud. Selline kokkulepe (teenustöö tasustamine päevamäära alusel) ei ole ettevõtluses tavatu ega keelatud. Maksuhalduri etteheide, mille kohaselt ei selgu Wintons OÜ arvetelt teenuse lõpptulemus, valmistatud toodangu kogus, nomenklatuur jmt, on ainetu. Teenuse hinna kujunemisel oli esmaseks kriteeriumiks osutatud tööde ajaline maht päevade lõikes. Seega puudus maksuhalduri poolt viidatud asjaolude kajastamiseks arvel vajadus. Sama asjaolu puudutab ka tööde üleandmise akte. Aktide eesmärgiks oli poolte vahel fikseerida, et kuu jooksul on näidatud mahus tööpäevade lõikes teenuseid osutatud ning selle alusel esitatud arve kuulub tasumisele. Üleandmise akti eesmärgiks ei ole haldus- või maksuõigusliku tõendamiskohustuse täitmine, vaid lepingu poolte võlakohustuste fikseerimine. 3) Kaebaja ei saa kommenteerida Wintons OÜ tegevusega seonduvat. Samuti ei saa kaebajale tekkida sellest vastutust. Kaebaja ei ole Wintons OÜ-lt kontrolliperioodi kestel soetanud valmistooteid ega selliseid arveid tasunud. Samuti ei tea kaebaja midagi Wintons OÜ ja tema lepingupartnerite vahelistest sularahatehingutest. Wintons OÜ täitis kohustusi pikema perioodi vältel valdavalt samade töötajatega, mille põhjal puudus kaebajal põhjus kahtlustada, et Wintons OÜ ei täida sõlmitud töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi või sellega seonduvaid maksukohustusi. Eelnevast tulenevalt puudus kaebajal põhjus kahelda ka selles, et teenust osutab Wintons OÜ. Samuti puudus kaebajal põhjus kahtlustada Wintons OÜ-d võimalikus õigusvastases käitumises. 4) Kaebaja ei näe midagi tavatut ega lubamatut ka selles, et kaebaja juhatuse liige Jane Komp suhtles Wintons OÜ töötajatega Vajangu tootmiskompleksis. Samuti jääb arusamatuks, miks ei võinud Wintons OÜ töötajatega seonduvaid korralduslikke küsimusi lahendada Aandre Rosin või Rein Rosin. Maksuhaldur ei ole pidanud vajalikuks küsida A. Rosini käest selgitusi, rikkudes sellega uurimispõhimõtet. Kaebaja poolt küsitud A. Rosini selgitustest nähtub, et 4(12)

3-18-958 Wintons OÜ võttis temaga ühendust tema tööandja OÜ Mittest kaudu, kes on Vajangu tootmiskompleksi omanik. A. Rosin oli nõus oma jooksvate tööülesannete kõrvalt täitma korralduslikke ülesandeid ka Wintons OÜ juhtkonna ja töötajate vaheliste suhete haldamisel. A. Rosin ei ole juba aastaid kaebajaga seotud. 5) Maksuotsuse üheks läbivaks eelduseks on väide, et kaebaja maksukohustus on Wintons OÜ-ga tehtud tehingute kaudu vähenenud. Selline väide ei ole põhjendatud ega õige. Kaebaja maksukohustus sai kõnealuste tehingute tegemisel väheneda üksnes juhul, kui tehingud oleksid tehtud keskmisest turuhinnast madalama hinnaga. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur sellist asjaolu tuvastanud ega isegi analüüsinud. 6) Kaebaja on osutatud teenuse eest esitatud arved Wintons OÜ-le tasunud. Wintons OÜ on kaebajale esitatud arveid enda KMD-des kajastanud ning arvestanud nendelt tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kuivõrd Wintons OÜ-l täitmata maksukohustusi ei ole, on Wintons OÜ deklareeritud maksukohustused eelduslikult ka täitnud. Kaebaja ja Wintons OÜ vahel, samuti samade äriühingutega seotud isikute vahel ei eksisteeri mingisuguseid muid suhteid. Eelnevast tulenevalt jääb arusaamatuks, milles sai seisneda kaebaja huvi vaidlusaluste, väidetavalt fiktiivsete, tehingute tegemises. 7) Olukorras, kus maksuhaldurile on teada valmistatud toodangu maht, nomenklatuur, edasimüügi hind ja toodangu valmistamise kulude täpne suurus, on võimalik välja selgitada ka toodangu kulu majanduslik põhjendatus. Wintons OÜ-le toodete valmistamise eest makstud tasu on põhjendatud ja mõistlik, mistõttu on tegemist ettevõtlusega seonduva ja vajaliku kulutusega. Kaebaja ei ole palganud tööjõudu toodete valmistamiseks. Kaebajal puudub kogemus ja soov, et otsida endale tänastes tööturutingimustes sobivaid töötajaid ning kanda sellega seonduvat tööandjal lasuvat vastutust. Seega on kaebaja otsustanud vastava teenuse kolmandatelt isikutelt sisse osta ja kavatseb seda teha ka edaspidi, kuivõrd peab seda ettevõtluses mõistlikuks ja ei näe selles midagi seadusevastast. Tehtud kulutuste kohta on olemas nõuetele vastavad kuludokumendid. Maksuhaldurile on esitatud ka täiendavad dokumendid, mille põhjal ei saa olla kahtlust selles, et kulutused on tehtud kaebaja ettevõtlusega seonduval eesmärgil. Ostetud teenuse abil valmistatud tooted on lepingupartneritele kasumlikult edasi müüdud. Puuduvad tõendid selle kohta, et toodetud teenuste kulu ei vastaks mõistlikule keskmisele turuhinnale. Eelnevast tulenevalt on maksuhaldur põhjendamatult suurendanud maksuotsusega kaebaja tulumaksukohustust. 8) Kaebaja ei ole osalenud maksupettuses. Ühtegi tõendit, mis viitaks ühingute või ühingute tegevust kontrollivate isikute seotusele, maksuhaldur esitanud ei ole. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, on maksu määramiseks vaja lisaks poolte tahtele tuvastada ka maksueelis. Käesoleval juhul on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja ja Wintons OÜ vaheliste tehingutega soovis kaebaja varjata tegelikke töölepingulisi suhteid oma töötajatega ning ühingust rahalisi vahendeid välja viia ilma maksukohustust täitmata. Samas ei ole maksuhaldur tuvastanud ega selgitanud, milles sai seisneda sellise tegevusega seonduv kaebaja majanduslik huvi. Ühingu poolt Wintons OÜ-le tasutud rahalised vahendid väljusid kaebajaga seotud isikute kontrolli alt ega ole nendeni tagasi jõudnud.

3-18-958 Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidelt ei ole võimalik tuvastada, milliseid teenuseid ja millises mahus Wintons OÜ nimel töötajate registrisse kantud töötajad tegid. Kaebaja juhatuse liikme seletuse järgi teostati töid Vajangu külas, kus on ka kaebaja tegevuskoht ja tootmine ning ladu. Töövahendid ja materjalid olid kaebaja poolt. Mingit püsivat lepingut ei ole kaebaja ja Wintons OÜ vahel sõlmitud. Kõik töötajad kinnitasid töökohana Loode 3. Kogutud andmetest ei nähtu, et Wintons OÜ tasuks Loode 3 asuvas tootmisüksuses metallitööde tegemisega kaasnevate kulude eest (rent, elekter, vesi, jäätmekäitlus, koristamine vms). Komplekteerimislehtede järgi ei ole väidetavalt Wintons OÜ poolt osutatud teenused kokkuviidavad Wintons OÜ arvetel ja üleandmise-vastuvõtmise aktidel näidatud töödega. Komplekteerimislehtedel ei ole kajastatud andmeid, kelle poolt ja mis koguses tooted valmistati, millises koguses ja mis oli teenuste hinnaks. Kaebaja ja Wintons OÜ seletuste kohaselt kujunes päevades arvestatud teenuse hind vastavalt töö keerukusele. Tööde keerukuse astet ei ole samuti võimalik komplekteerimislehtede järgi selgeks teha. Pealegi ostis kaebaja sisse märkimisväärses koguses metalli ja metalltooteid. Komplekteerimislehtedel on kajastatud nii need tooted, mis on kohapealses tootmisüksused valmistatud, kui ka need tooted, mis on sisse ostetud ja edasi müüdud. Oluline on seegi, et kui Wintons OÜ arvetel oli teenuse sisuks märgitud keevisvõrkude ja rangide valmistamine, keevisvõrkude lõikus ja pakendamine, siis komplekteerimislehtedel kajastatud andmeid ei ole võimalik mitmetel juhtudel nimetatud tegevuse hulka liigitada. Seega ei ole komplekteerimislehtede alusel võimalik kindlaks teha seda, kui suures mahus on töid tehtud. Ka kaebaja ei ole esitanud arvestusi, millest nähtuks, kuidas täpselt on komplekteerimislehtedel kajastatud andmed kokku viidavad töötajate poolt tehtud töö sisuga ja töötajatega. 2) Töötajate seletustest nähtuvalt ei ole nende töö korraldamises mingit osatähtsust Wintons OÜ-l. Kuigi kaebaja väitel paneb Wintons OÜ iga kord töölehe järgi paika, kui palju inimesi peab ta tootmisesse saatma, ei kinnita nimetatud väidet töötajate ütlused. Samuti ei nähtu töötajate seletustest, et nendega oleks mingil perioodil koos töötanud WPH Teenused OÜ, WPH Nova OÜ või Nantex OÜ kaudu palgatud töötajad, nagu Wintons OÜ juhatuse liige väidab. Komplekteerimislehtede alusel ei ole võimalik kindlaks teha, et mingil perioodil oleksid kaebaja tootmisüksuses töötanud rohkem töötajaid, kui Wintons OÜ nimel oli töötajate registrisse kantud. Isegi kaebuses on selgitatud, et ei saa vaidlust olla selles, et Wintons OÜ arvetel näidatud tööd tegid Vajangu tootmiskompleksis need 10 töötajat, keda maksumenetluses on küsitletud ja kes olid kontrollitud perioodil kantud Wintons OÜ nimel töötajate registrisse. Seega ei ole ühegi tõendiga tuvastatav, et peale töötajate registris registreeritud töötajate oleks Wintons OÜ tõepoolest kasutanud kaebaja metallitööde tarbeks veel ülalnimetatud äriühingute poolt vahendatud tööjõudu. Teostatud tööde mahu kindlakstegemist ei võimalda ka asjaolu, et Wintons OÜ raamatupidamises kajastatud WPH Teenused OÜ, WPH Nova OÜ või Nantex OÜ arvetel on teenuse ühikuks märgitud komplektide arv, Wintons OÜ poolt kaebajale esitatud arvetel päevade arv ning komplekteerimislehtedel konkreetsed metalltooted. 3) Asjaolu, et töötajad viitasid oma seletustes Wintons OÜ-le kui oma tööandjale, ei tõenda tegelikku töösuhet Wintons OÜ ja töötajate vahel. Töötajate seletustest nähtub, et Wintons OÜ juhatuse liige töötajate juhtimisega ega nende töö korraldamisega mingil viisil ei tegelenud ning nii tööülesannete jagamise, nende täitmise kontrollimise, tööajaarvestuse pidamisega, kui ka töötasu väljamaksmisega tegelesid kaebaja juhatuse liige J. Komp või viimasega isiklike ja ärisuhete kaudu seotud A. Rosin ja R. Rosin. 4) Kaebusele lisatud A. Rosina selgitusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna A. Rosina puhul on tegemist kaebaja endise juhatuse liikmega (kuni 08.12.2014) ning ühtlasi kaebaja juhatuse liikme J. Kompi elukaaslasega. Üks töötaja on oma seletuses avaldanud, et töötab 6(12)

3-18-958 Vajangul metallitehases sellest ajast alates, kui see hoone üldse üles ehitati ning enne oli firma nimeks Varo Grupp. Äriregistrist nähtub, et A. Rosin oli ka OÜ-s Varo Grupp juhatuse liikmeks kuni 22.06.2015, peale mida sai juhatuse liikmeks Carl Kink, s.o sama isik, kellega seotud äriühingutelt Wintons OÜ väidetavalt teenuseid soetas, kuid mille saamine ei leidnud kinnitust. Samas oli C. Kink isik, kellele Wintons OÜ juhatuse liige Keijo Keneth Indreko andis edasi sularaha, mille kaebaja oli Wintons OÜ pangakontole maksnud. Äriregistri andmetel oli A. Rosin OÜ Swescosteel juhatuse liikmeks kuni 17.02.2015, pärast mida said selle äriühingu juhatuse liikmeteks K. K. Indreko ja C. Kink. Seega on Wintons OÜ fiktiivsete arvetega seotud isikud omavahel pikemaajalistes ärialastes sidemetes. A. Rosina seotus kaebajaga nähtub ka kaebaja maksuarvestuses kajastatud Konecranes OÜ arvest, kus kaebaja esindajaks on märgitud A. Rosin. Järelikult ei piirdu A. Rosina roll kaebaja tegevuses üksnes Wintons OÜ tasuta aitamisega, nagu ta oma seletuses väidab. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Kaebajal puudub õigus otsustada maksuhalduri asemel, milliseid tõendeid maksuhaldur peaks koguma. 5) Wintons OÜ on oma sisendkäibemaksuarvestuses kajastanud WPH Teenused OÜ, WPH Nova OÜ või Nantex OÜ arveid, millel kajastatud tehingute tegelik toimumine ei ole kinnitust leidnud. Seega sõltumata asjaolust, et Wintons OÜ on kaebajale esitatud arveid oma KMD-del kajastanud, on ta nimetatud fiktiivsete arvete alusel vähendanud tasumisele kuulunud käibemaksu. Seega ei ole õige kaebuse väide, et Wintons OÜ on kaebajale osutatud teenustelt käibemaksu tasunud. Kaebaja kajastas oma maksuarvestuses teadvalt fiktiivseid tehinguid, deklareeris alusetult sisendkäibemaksu ning viis maksuvabalt raha ettevõtlusest välja. Sellises olukorras ei ole kaebaja väidetav teadmatus tehingupartneri maksude tasumisest argumendiks maksumääramise vaidlustamisel. 6) Kaebaja väitel tõendab tulumaksu määramise ebaõigsust asjaolu, et kaebaja on Wintons OÜ töötajate poolt valmistatud tooted saanud ja edasi müünud. Wintons OÜ-le tehtud väljamaksete puhul ei ole mingilgi viisil tuvastatav, milliste teenuste eest Wintons OÜ-le väljamakseid tehti (v.a töötasu ja tööjõumaksud) ning see asjaolu koos teiste asjas kogutud tõenditega kinnitab, et Wintons OÜ-ga vormistatud tehingud olid näilikud ning kajastatud kaebaja maksuarvestuses üksnes maksueelise saamise eesmärgil. Tööjõukuludega (palgad ja tööjõumaksud) seotud osa Wintons OÜ-le tehtud väljamaksetest on kaebaja ettevõtlusega seotud ega kuulu tulumaksuga maksustamisele. 7) Kaebaja väitel on Wintons OÜ-le tehtud väljamaksed tema ettevõtlusega seotud seetõttu, et kulutused vastavad turuhinnale. Selle väite esitamisel ei ole kaebaja aga selgitanud, milline on see turuhind, millega pidanuks maksuhaldur kaebaja väljamakseid võrdlema. Olukorras, kus ei ole võimalik kindlaks teha saadud teenuste mahtu, ei ole ka võimalik teha otsustusi osas, kas makstud summad vastavad turuhinnale või mitte.

8.Vaidluse all on Wintons OÜ poolt perioodil juuli kuni oktoober 2016 kaebajale esitatud igakuised arved (kokku 4 arvet), kus on teenuse nimetuseks „Keevisvõrkude ja rangide valmistamine, keevisvõrkude lõikus ja pakendamine“, mahuks ja ühikuks päevade arv (mis vastab tööpäevade arvule vastavas kalendrikuus) ning ühiku hind, mis erineb kuude lõikes (nt Wintons OÜ 2016. a juuli arve mahuks oli 21 päeva, ühiku hinnaks 695 eurot ja summaks 17 514 eurot ning 2016. a septembri arve mahuks oli 22 päeva, ühiku hinnaks 885 eurot ja summaks 23 364 eurot). Koos arvetega on esitatud teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise aktid, mis kajastavad tööde mahuna kalendrikuu tööpäevade arvu ning arve lõppsummat.1 Lisaks on esitatud komplekteerimislehed2, mis on oma olemuselt OÜ Heindre klientide (tellimuste) põhiselt koostatud aktid (nt on osaühing Baltic Log Cabins tarbeks komplekteeritud 24.08.2016 armatuurkandurid D10 L=700, 70 tk3). Kaebaja (juhatuse liige J. Komp) on maksumenetluses selgitanud Wintons OÜ-ga toimunud tehinguid alljärgnevalt4: kui kaebajale / OÜ-le Heindre tuleb tellimus, siis edastatakse Wintons OÜ-le tööleht, kus kajastub töö maht. Selle järgi paneb Wintons OÜ paika töötajate arvu. Kui tööd on teostatud, siis Heindre OÜ koostab akti ja see allkirjastatakse koos Wintons OÜ-ga. Akti alusel väljastab Wintons OÜ arve eelmises kuus töötatud päevade eest. Kuna tehakse palju eritöid, mille keerukuse aste on erinev, siis sellest sõltuvalt kujuneb hind. Inimesi on erinevalt, sest tööde maht on erinev. Wintons OÜ (juhatuse liige K. K. Indreko) on selgitanud samu tehinguid järgmiselt5: OÜ Heindre tegevuskohas (Loode 3, Vajangu küla) on kõik Wintons OÜ 8 töötajat tööl. Päevade arv arvel näitab seda, mitu päeva töölised töötasid seal tegevuskohas. Teenuse hind kujunes mahu pealt. Tegemist on musta metalli käitlemisega. Hind kujunes vastavalt kokkuleppele. OÜ Heindre tegevuskohas käisid tööl ka Wintons OÜ allhankijate WPH Teenused OÜ, WPH Nova OÜ või Nantex OÜ töötajad. Lisaks on Wintons OÜ selgitanud6, et päeva hind jaguneb tööliste vahel ja arvutatakse tundi ümber ning on olemas OÜ Heindre töökäsud, kus oli kirjas töö ning

11.Puuduvad tõendid ka selle kohta, et kaebaja oleks tellinud Wintons OÜ-lt konkretiseeritud tööpanuseid (nt konkreetses mahus keevisvõrkude ja rangide valmistamist mõne tellimuse täitmiseks), samuti ei ole esitatud piisavaid tõendeid ega selgitusi selle kohta, et saadud tööpanust oleks jooksvalt või periooditi fikseeritud, st peetud teenuse/töömahu ja sellele vastava tasu arvestust. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et Wintons OÜ arved, teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktid ning komplekteerimislehed, samuti Wintons OÜ ja kaebaja esindajate seletused ei võimalda tuvastada, kuidas arvestati Wintons OÜ arvetelt nähtuv igakuise teenuse maht ja hind. Kaebaja on selgitanud, et kuna töö keerukuse aste ja maht on erinev ning inimesi on erinevalt, siis sellest kujuneb ka hind. Wintons OÜ on selgitanud nii seda, et töö hind kujunes mahu pealt ja päeva hind jaguneb tööliste vahel, kui ka seda, et hind kujunes vastavalt kokkuleppele. Samas ei ole kummagi tehingupartneri poolt esitatud või selgitatud vastavaid kokkuleppeid ega ka tööajaarvestusi, kust nähtuks, mitu töötajat igal päeval tööl käis ning mitme töötaja poolt, millises mahus ja milliseid (eri)töid igapäevaselt tehti. Kaebaja on seejuures selgitanud, et Wintond OÜ arve koostati nende poolt koostatud akti alusel. Aktidele on märgitud päevade arv ja kuu lõppsumma. Seega peaks kaebaja teadma, kuidas vastav summa arvestati. Kogutud teave viitab, et arvestust on peetud kaebajale esitatud tellimuste ja laoseisu (valminud kauba) põhiselt, mitte aga allhanke mahu põhiselt. Dokumentatsioon ei viita, et jooksvalt oleks peetud tööaja ja –mahu arvestust valminud toodangu lõikes (st kui mitu inimtöötundi kulus konkreetses mahus toodangu valmistamiseks), mille pinnalt oleks koostatud arve. Selle asemel on valminud toodangu mahtu ja selleks kulunud töötundide hulka esile toomata vormistatud kord kuus üldsõnaline akt ja arve, mille sisuks on tööpäevade arv ja summaks tööpäevade arvu korrutis juhusliku ühikuhinnaga (puuduvad kontrollitavad tõendid vastavate ühikuhindade arvestamise ja kokkuleppimise kohta). Nimetatu viitab, et arve lõppsumma ei ole saadud reaalse töömahu ja kokku lepitud ühikuhinna korrutisena (mis iseloomustab teenuse soetamist), vaid pigem on lähtepunktiks olnud arve lõppsumma, mille taha on leitud üldine tehingu kirjeldus ja kontrollimatu ühikuhind (mis iseloomustab töösuhte näitamist teenuse soetamisena ja kasumi varjatud jaotamist). Kaebaja esindajad ei osanud ka kohtuistungil arusaadavalt selgitada, milliste algandmete ja millise arvutuskäigu tulemusena saadi Wintons OÜ arvete summa, täpsemalt ühiku hind (tööpäeva maksumus). Seisukohta, et kuna arve lõppsumma on sobiv, siis arvutuskäik ei ole oluline, ei saa pidada piisavaks selgituseks, mis veenaks kohut kaebaja heausksuses ja tehingute toimumises arvetel näidatud kujul.