lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-401/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 12.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-401/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
911
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-401

Määruse kuupäev

12. märts 2019

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lubada kambrisse televiisor

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustajad Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1, RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas 5. detsembril 2018 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis saada luba televiisori kambrisse saamiseks. Kaebaja oli nimetatud televiisori saanud vabanenud kinnipeetavalt kingituseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla 21. jaanuari 2019. a otsusega nr 6-27/768-4 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 30. jaanuaril 2019 vaide, milles vaidlustas loa andmisest keeldumist ja taotles asja uut otsustamist.
4.Tartu Vangla jättis 1. märtsi 2019. a vaideotsusega nr 1-11/24-2 kaebaja vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 3. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles viitab vanglale esitatud taotlusele ja vaidele ning Tartu Vangla vaideotsusele. Vanglale esitatud pöördumised ja nende vastused palub kaebaja vanglalt välja nõuda ning talle saata, et ta saaks oma kaebust konkreetsemalt selgitada, kuna terviseprobleemide tõttu ei ole ta võimeline seda ilma oma

3-19-401 pöördumisteta tegema. Lisaks palub kaebaja määrata talle riigi õigusabi korras advokaat ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

KOHTU SEISUKOHT

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole kaebuses konkreetselt välja toonud kaebuse nõuet vastavalt HKMS § 37 lg-le 2, ent kaebuse ja kohtueelse menetluse materjalide pinnalt mõistab kohus, et kaebaja eesmärgiks on saada kambrisse vabanenud kinnipeetavalt kingituseks saadud televiisor. Seega käsitleb kohus antud kaebust kohustamiskaebusena Tartu Vangla kohustamiseks lubada kambrisse televiisor.
8.Kohtupraktikas ei ole televiisorit peetud selliseks esemeks, mille omamine oleks kaebajale vanglas hädavajalik (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 1. veebruari 2019. a määrus asjas nr 3-19-83). Seetõttu ei ole kaebusega kaitstava õiguse riive kohtu hinnangul ka intensiivne. Kaebajale on tagatud televiisori vaatamise võimalused vangla osakonnas.
9.Tartu Vangla keeldus kaebajale kõnealuse televiisori väljastamisest põhjusel, et justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 57 lgst 1 tulenevalt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada kambris eset, mis on omandatud teiselt kinnipeetavalt kinkelepingu alusel. Kohus leiab, et vangla on õigesti keeldunud lubamast kaebajale kambrisse kinkena saadud televiisorit ning seda seisukohta toetab ka senine kohtupraktika analoogsetes vaidlustes. Nimelt on kohtud asunud seisukohale, et VangS § 15 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel on justiitsminister kehtestanud VSKE § 57 lg 1, millest tuleneb kinnipeetavale keeld kasutada kambris eset, mis on omandatud teiselt kinnipeetavalt kinkelepingu alusel. Teiselt kinnipeetavalt kinke teel asja omandamist ei saa pidada vanglateenistuse vahendusel asja soetamiseks isegi juhul, kui kinke tegija ise on asja algselt omandanud vanglateenistuse vahendusel. VSKE § 57 lg 1 ei takista asja omandamist kinke teel, kuid takistab teiselt kinnipeetavalt omandatud asja kasutamist ja hoidmist vanglas. Lisaks tuleb arvestada, et kui kõigile kinnipeetavatele on asi vanglas ühetaoliselt ja tingimusteta keelatud, ei ole vanglateenistusel õigus kaaluda selle kasutamise lubamist, sõltumata kinnipeetava esitatud põhjendustest, miks ta keelatud eset kasutada soovib (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 23. mai 2018. a otsus asjas nr 3-17-1712; Tartu Ringkonnakohtu 5. mai 2016. a otsus asjas nr 315-1903; Tartu Halduskohtu 11. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-18-1027). Kohus leiab, et eelnevalt väljatoodud seisukohad on asjakohased ka praeguses asjas ning nõustub nende seisukohtadega. Kohtu hinnangul on eeltoodud piirangu üheks eesmärgiks vältida asjade kasutamise ja omamise eeliste ärakasutamist kinnipeetavate omavahelises suhtluses ehk ebasoovitavate võlasuhete tekkimist kinnipeetavate vahel, mis võib ohustada vangla julgeolekut. Kohtu hinnangul kaalub igasuguste esemete vahendamisest vangla julgeolekule tekkiv oht antud juhul üle kinnipeetava võimaliku omandiõiguse riive.
10.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.

3-19-401

11.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, milles palub määrata talle selle asjas advokaat. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi ka juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse ning vanglale taotlused ja vaide, millest nähtub isiku tahe ja eesmärk. Pealegi on kaebaja pikaajalise halduskohtumenetluses osalemise kogemusega, olles esitanud erinevatel aastatel kohtule hulgaliselt kaebusi ning suutnud edukalt menetluses osaleda. Seega ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Eelnevates määruse punktides esitatud põhjendusi arvestades ei ole kaebus ka perspektiivikas. Seetõttu jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
13.Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium