4.Võtta asja materjalide juurde Luunja Vallavolikogu 28. veebruari 2019. a määrused nr 11 ja 12 ning Luunja Vallavolikogu 31. jaanuari 2019. a istungi protokoll nr 1.
5.Tagastada Eeli Läänele tema poolt määruskaebuse vastusele lisatud dokumendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
1.Eeli Läänele kuuluvad Luunja vallas Veibri külas X ja X kinnistud. Ta on soovinud neile maatükkidele üldplaneeringu kehtestamist. Luunja Vallavolikogu kehtestaski 28. märtsil 2013 üldplaneeringu, kus oli ette nähtud X maaüksuse maakasutuse juhtotstarbena 50% elamumaa ja 50% üldkasutatav maa, ent tunnistas selle ise 15. augustil 2013 põhjendamispuuduste tõttu kehtetuks. E. Lääne esitatud kaebuse alusel kohustas Riigikohtu halduskolleegium 30. novembri 2016. a otsusega asjas nr 3-3-1-23-16 Luunja Vallavolikogu tegema uue otsuse Veibri küla X ja X maaüksuste ala üldplaneeringu kehtestamise kohta hiljemalt 1. märtsiks 2017.
Luunja Vallavolikogu kehtestas 16. veebruari 2017. a määrusega nr 8 X maaüksuse osas üldplaneeringu ning jätkas X maaüksuse osas üldplaneeringu menetlust. E. Lääne esitas halduskohtule taotluse määrata Luunja vallale rahatrahv, leides, et volikogu ei ole täielikult täitnud jõustunud Riigikohtu otsust. Riigikohus määraski 13. märtsil 2018 asjas nr 3-17-643 Luunja vallale otsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi 7000 eurot. E. Lääne esitas 29. juunil 2018 uue taotluse vallale rahatrahvi määramiseks. Tartu Halduskohtu 26. juuli 2018. a määrusega asjas nr 3-18-1282 määrati Luunja vallale rahatrahv 8500 eurot.
2.E. Lääne esitas 7. detsembril 2018 uue taotluse vallale rahatrahvi määramiseks põhjendusel, et volikogu ei ole senini täitnud Riigikohtu otsust.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 20. detsembri 2018. a määrusega E. Lääne taotluse ning määras Luuna vallale Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsuse täitmata jätmise eest haldusasjas nr 3-3-1-23-16 rahatrahvi 15 000 eurot. Määruses märkis halduskohus järgnevat.
3.1.Rahatrahvi määramise eelduseks on, et menetlusosaline jätab süüliselt täitmata jõustunud kohtuotsuse resolutsioonist tuleneva kohustuse. Rahatrahvi maksimaalne suurus on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg 1 järgi 32 000 eurot. Riigikohus kohustas
30.novembri 2016. a otsuse resolutsiooni p-ga 5 asjas nr 3-3-1-23-16 Luunja Vallavolikogu tegema uue otsuse Veibri küla X ja X maaüksuste ala üldplaneeringu kehtestamise kohta hiljemalt 1. märtsiks 2017. Vaidlusalune üldplaneering esitati Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks alles 13. juulil 2018. Rahandusministeerium kiitis vaidlusaluste maaüksuste ala üldplaneeringu heaks 4. novembril 2018. Ka pärast heakskiitmist ei ole Luunja Vallavolikogu ligi kahe kuu jooksul teinud otsust Veibri küla X ja X maaüksuste ala üldplaneeringu kehtestamise kohta. Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsus ei ole endiselt tähtajaks täidetud hoolimata sellest, et vastustajat on tänaseks lahendi täitmata jätmise eest kaks korda trahvitud.
3.2.Ei ole tuvastatud mitte ühtegi asjaolu, mis õigustaks Riigikohtu lahendist tuleneva kohustuse tähtaegset täitmata jätmist. Menetlus, milles on väidetav tahe leida eraisiku ja avaliku huvide vahel tasakaal, ei saa jääda põhjendamatult ebamõistlikult kaua kestma. Vaidluse all ei ole enam kogu üldplaneering, vaid üksnes kaebajale kuuluva X kinnistu katastriüksuse funktsiooni küsimus, st millises ulatuses tuleb see kinnistu määrata üldmaaks ja/või elamumaaks. Tegemist on üksnes umbes 1,2 ha suuruse kinnistuga. Üldplaneeringu menetlemine ei ole asjaoluks, mis õigustanuks Riigikohtu lahendi resolutsiooni p-st 5 tuleneva kohustuse täitmata jätmist.
3.3.Vastustaja ei ole veenvalt põhistanud väidet, et vaidlusalune küsimus oleks volikogu päevakorras jaanuaris 2019. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et vaidlusalune küsimus oleks jaanuaris 2019 volikogu päevakorras. Isegi kui see oleks volikogu päevakorras, ei tähenda see seda, et Riigikohtu lahendist tulenev kohustus oleks täidetud. Vastupidi, see näitab, et otsus, mis tuli langetada 1. märtsiks 2017, on endiselt tegemata. Otsuse täitmata jätmine on olnud tahtlik tegevus.
3.4.Riigikohtu lahend on tänaseks täitmata umbes aasta ja üheksa kuud. Vastustajat on juba kahel korral trahvitud jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest 7000 ja 8500 euro ulatuses. Ilmselt ei ole senini määratud trahvisummad motiveerinud vastustajat vaidlusaluse planeeringu kehtestamise küsimust otsustama. Halduskohus leidis, et kohane on määrata vastustajale rahatrahv summas 15 000 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Luunja vald esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2018. a määrus tühistada järgmistel põhjendustel.
4.1.Vallavolikogu poolt 28. märtsil 2013 kehtestatud ja hiljem volikogu poolt kehtetuks tunnistatud planeeringus ei teostatud kaalutlusõigust ning ei selgitatud välja lahenduse 50%
elamumaa/50% üldmaa poolt- ning vastuargumente. Kaaluti vaid selle lahenduse pooltargumente ning võeti vastu kaebaja jaoks soodne haldusakt. Kaalumata on lahendus, et vaidlusaluse kinnistu juhtotstarbeks saaks 100% üldmaa. Selleks, et jätta variant 50% üldmaa/50% elamumaa kehtestamata, tuleb välja selgitada selle poolt- ja vastuargumendid. Selleks, et välistada lahendus 50% üldmaa/50% elamumaa, tuli välja selgitada alternatiivne lahendus, st 100% üldmaa.
4.2.Üldplaneeringu menetlus saab lõppeda selle kehtestamisega, sest seadus ei näe ette võimalust üldplaneeringu kehtestamata jätmiseks.
4.3.Luunja Vallavolikogu 21. septembri 2017. a otsusega nr 62 võeti X alal üldplaneering uuesti vastu ja suunati uuele avalikule väljapanekule. Otsuse kohaselt puuduvad X maa-ala seni määratud maakasutuse muutmiseks kaalukad argumendid ning säilitatakse senine maakasutus ehk 100% üldmaa funktsioon. Kaebaja sai selle otsuse kätte 21. septembril 2017.
4.4.Kaalutletud otsustuse jaoks oli vajalik riigihalduse ministri seisukoht. See anti 4. novembril 2018. Taotlus esitati 13. juulil 2018 ning seega pole vald olnud tegevusetu kuni ministri seisukoha saamiseni.
4.5.Pärast ministri seisukoha saamist on volikogu istungid toimunud 21. novembril ja 20. detsembril 2018. Üldplaneeringu küsimuse arutamine toimub jaanuaris 2019. Ebaproportsionaalne oleks trahvi määramine vahetult enne üldplaneeringu kehtestamist.
4.6.E. Läänele on tegelikult teada, et tema poolt soovitav planeeringulahendus ei ole sobiv ja trahvi määramine ei vii kinnistu omanikku soovitud tulemini, st varasemaid planeeringuetappe läbinud üldplaneeringu (50% elamu- ja 50% sotsiaalmaa lahendus) vastuvõtmiseni.
4.7.Määratud trahv on liiga suur.
5.E. Lääne vastuses määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta. Vastuses leitakse, et Riigikohtu otsus on jätkuvalt täitmata ning vastustaja on kahe aasta jooksul tegelenud õigusvastase asendustegevusega. Vastustaja soovib jätkuvalt jätta X osas üldplaneeringu 50% üldmaa ja 50% elamumaa lahenduse kehtestamata ja sellega jätkatakse õigusvastast käitumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Riigikohtu poolt E. Lääne kaebuse lahendamisel tehtud otsust ja tema taotluse alusel rahatrahvi määramise määrust (RKHK 30. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-23-16 ja RKHK
13.märtsi 2018. a määrus asjas nr 3-17-643) arvestades saab asuda seisukohale, et Riigikohtu eesmärk oli, et vallavalikogu otsustaks uuesti küsimuse, kas 28. märtsil 2013 kehtestatud üldplaneering samasugusel kujul (50% elamumaa ja 50% sotsiaalmaa) uuesti kehtestada või mitte. Riigikohtu eesmärk ei olnud see, et vald hakkaks uuesti planeerimismenetlust läbi viima. Üheselt ja arusaadavalt ilmnes see Riigikohtu poolt rahatrahvi määramise määrusest, kus Riigikohus sõnastas oma otsuses võetud seisukohti oluliselt konkreetsemalt, märkides, et „Kolleegium kohustas valda 1. märtsiks 2017 otsustama, kas varasemad etapid läbinud üldplaneering (50% elamu- ja 50% sotsiaalmaa lahendusega) kehtestada või jätta kehtestamata. /.../ Valla otsus /.../ pöörduda tagasi planeeringu avaliku väljapaneku staadiumisse on Riigikohtu otsuse resolutsiooniga ilmselges vastuolus. /.../ Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et kohtuotsuse täitmata jätmist ja planeerimismenetluse jätkamist õigustas mõjuva põhjusena vajadus kaaluda üldplaneeringu kehtestamisel alternatiivseid lahendusvariante. Selliseks valikuks Riigikohtu otsus vastustajale vaidlusaluses planeerimismenetluses enam ruumi ei jätnud. Kui volikogu pidas otstarbekaks mõnd muud põhilahendust kui see, mis sisaldus juba vastuvõetud ja avaliku väljapaneku läbinud planeeringus, siis oleks tal tulnud jätta viidatud planeering kehtestamata ja seda otsust põhjendada“ (RKHKm 3-17-643, p-d 10-11).
8.Määrav on aga rahatrahvi määramise taotluse lahendamisel see, et käesolevaks ajaks on vaidlusalune planeering, mida ei ole menetletud küll Riigikohtu poolt soovitud viisil, jõudnud siiski oma menetluse lõppstaadiumisse. See on heaks kiidetud riigihalduse ministri poolt 4. novembril 2018 (tl 6-8p) ja selle kehtestamise küsimus oli kavas lahendada 2019. a jaanuarikuus (tl 14), ent nähtuvalt Luunja valla kodulehelt leitavast volikogu 31. jaanuari 2019. a istungi protokollist nr 1 lükati küsimuse otsustamine edasi seetõttu, et kaebaja soovis planeeringu osas seisukoha andmiseks lisaaega. Käesolevaks ajaks on valla kodulehelt leitav vallavolikogu 28. veebruaril 2019 määrus nr 11, millega volikogu tunnistas kehtetuks varasema, 16. veebruari 2017. a määruse nr 8 p-i 2, millega otsustati jätkata X osas üldplaneeringu menetlusega. Samal päeval on vallavolikogu võtnud vastu määruse nr 12, millega jäeti X alal kehtestamata üldplaneering lahendusega 50% elamumaa ja 50% üldmaa. Ringkonnakohus võtab need dokumendid asja materjalide juurde. Seega on käesolevaks ajaks Riigikohtu otsus täidetud. Vallavolikogu on üldplaneeringu kehtestamise küsimuse uuesti lahendanud ning otsustanud jätta selle algsel kujul (50% üldmaa, 50% elamumaa) kehtestamata. Mõlema määruse jõustumise ajaks on märgitud kolmas päev pärast Riigi Teatajas avaldamist. Riigi Teatajas on määrus nr 11 avaldatud 2. märtsil ning määrus nr 12 on avaldatud 4. märtsil 2019. Seega on nende määruste jõustumise ajaks vastavalt 5. ja 7. märts 2019. Ringkonnakohtu hinnangul ei täidaks sellises olukorras rahatrahvi määramine enam oma eesmärki. Kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramise instituudi esmane eesmärk on siiski vastustaja motiveerimine kohtulahendi täitmiseks. Olukorras, kus kohtulahend on täidetud, ei aitaks rahatrahvi määramine enam seda eesmärki saavutada. Seetõttu ei näe ringkonnakohus rahatrahvi määramiseks enam mingisugust alust.
9.Ringkonnakohus märgib, et kaebaja seisukohtadest ning käitumisest võib järeldada, et ta soovib üldplaneeringu kehtestamist just tema soovitud kujul (50% üld- ja elamumaa). Siinkohal meenutab ringkonnakohus, et Riigikohus on käesoleva asjaga seoses korduvalt väljendanud seisukohta, et kinnistuomanikul pole õigust dikteerida kohalikule omavalitsusele konkreetset planeeringulahendust (RKHKm 3-17-643, p 14; RKHKo 3-3-1-23-16, p 17). Rahatrahvi määramisega ei saavutaks kaebaja soovitud lahendust, sest Riigikohus on hilisemas lahendis selgelt öelnud, et volikogu võib jätta ka soovitud planeeringu kehtestamata (RKHKm 3-17-643, p 11). Ka käesoleval juhul saab kaebaja juhul, kui ta ei ole planeeringu kehtestamata jätmisega rahul ja peab seda õigusvastaseks, planeeringu vaidlustada.
10.Ülaltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse ning jätab rahatrahvi määramise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et ehkki halduskohtu määrusega rahatrahvi määramise ajal ei olnud planeeringu kehtestamata jätmise otsustust veel tehtud ja halduskohus ei saanud seda arvesse võtta, peab ringkonnakohus seda siiski arvesse võtma. Halduskohtu määrus ei ole veel jõustunud ning ehkki ringkonnakohus hindab halduskohtu määrust selle tegemise ajal esinenud asjaoludest lähtudes, tuleb HKMS § 198 lg 2 p 3 järgi vahepeal muutunud asjaolusid arvesse võtta. Nagu eelnevalt märgitud, ei täidaks rahatrahvi määramine enam oma eesmärki, kuna vallavolikogu on Riigikohtu otsuse käesolevaks ajaks täitnud. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ja rahatrahvi määramise taotlus rahuldamata jätta.
11.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad E. Lääne menetluskulud tema enda kanda. E. Läänele tuleb tagastada tema poolt määruskaebemenetluses esitatud vastuse lisad (vallavolikogu 28. veebruari
2019. a määruste eelnõud), kuna need eelnõud on määruse kujul juba vastu võetud ning ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde vastu võetud kujul.
12.Luunja vald on määruskaebust esitades tasunud riigilõivu 15 eurot (31. detsembri 2018. a maksekorraldus nr 9576). Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamisel. Seega tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada selle tasunud Luunja Vallavalitsusele (HKMS § 104 lg 5 p 1, HKMS § 104 lg 8, RLS § 15 lg 1 p 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.