OÜ Lootsi Holding kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.08.2018 ehitusloa nr 1812271/18455 tühistamiseks või alternatiivselt planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja ehitusloa nr 1812271/18455 õigusvastuse tuvastamiseks Kaebaja: OÜ Lootsi Holding, esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets, Hendrik Mühls Vastustaja: Tallinna linn, esindaja Kent Märjamaa Kolmas isik: Aktsiaselts Tallinna Sadam, esindajad vandeadvokaadid Liina Linsi, Kaidi Reiljan-Sihvart Kohtuistung 25.01.2019
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebus ehitusloa nr 1812271/18455 tühistamise nõudes.
2.Jätta läbivaatamata kaebus planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
3.Jätta läbivaatamata kaebus ehitusloa nr 1812271/18455 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
4.Jätta kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda.
5.Välja mõista kaebajalt menetluskulu 4140 eurot kolmanda isiku AS-i Tallinna Sadam (reg kood 10137319) kasuks. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Cobalt OÜ arveldusarvele nr EE762200221001101088 (Swedbank).
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.04.2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem
kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ-le Lootsi Holding (edaspidi kaebaja) kuulub mõtteline osa kaasomandist XXXXXX tn.XX kinnistust, millel asub ehitusregistri kohaselt büroohoone üldpinnaga 2454,3 m2 (tl 157, kd 1, edaspidi kaebaja kinnisasi), mida kaebaja haldab ja välja rendib.
2.28.11.2014 esitas Aktsiaselts Tallinna Sadam (edaspidi kolmas isik) Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi vastustaja) D-terminali detailplaneeringu (edaspidi DP) kehtestamise ettepaneku, mille sisuks on D-terminali laiendamine (tl 13-14, kd 1). DP eskiislahenduse joonise (tl 16-18, kd 1) kohaselt on D-terminali laiendamisega seonduvalt kavandatud ühendustee/sild laiendatava D-terminali ning A-terminali vahel üle Admiraliteedi basseini kanali.
3.Kolmas isik kuulutas 2017.a välja ideekonkursi, mille raames sooviti leida arhitektuuriline lahendus sillale. Võitjaks osutunud ideekavandi kohaselt ehitatakse lahtikäiv jalakäijate sild (edaspidi sild). Vastustaja väljastas 15.11.2017 kolmandale isikule silla ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused nr 1711802/07077.
4.Kolmas isik esitas 21.12.2017 vastustajale silla ehitamiseks ehitusloa taotluse nr 1711271/30034. Silla asendiplaani järgi kavandatakse sild ehitada kaebaja kinnisasjal asuvast hoonest ca 15 m kaugusele.
5.Kaebaja esitas 15.01.2018 vastustajale vastuväited ehitusloa taotlusele (tl 25-27, kd 1). Kaebaja heitis kokkuvõtvalt vastustajale ette, et vastustaja ei ole läbi viinud nõutud mahus asjakohaseid uuringuid ning et kavandatud asukohta selliste tehniliste andmetega silla ehitamine kahjustaks ebaproportsionaalselt kaebaja huve.
6.Vastustaja teavitas 13.02.2018 kaebajat sellest, et ehitusloa taotlus on tagastatud avaldajale (kolmandale isikule) puuduste kõrvaldamiseks, kaebaja poolt esitatud märkusi võetakse ehitusloa taotluse menetlemisel arvesse ning et kaebajat teavitatakse, kui vastustaja on ehitusloa andnud või selle andmisest keeldunud.
7.Vastustaja teavitas 21.09.2018 kaebajat (tl 74, kd 1) sellest, et 03.08.2018 andis vastustaja kolmandale isikule ehitusloa nr 1812271/18455 (edaspidi ehitusluba), mille kohaselt on silla ehitusaluseks pinnaks 2057 m2, pikkuseks 67,5 m ja laiuseks 7,2 m (tl 76-78, kd 1).
8.Kaebaja esitas 15.10.2018 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles taotles ehitusloa tühistamist. Kohus võttis 23.10.2018 määrusega kaebuse menetlusse tühistamisnõude osas ning tulenevalt kaebuse sisust taotles, et kaebaja täpsustaks, kas ta esitab DP menetluse läbiviimata jätmise osas tuvastusnõude. Kaebaja esitas 30.10.2018 kaebuse täpsustuse, milles taotles DP menetluse läbi viimata jätmise ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
9.Kaebaja palub kohtul tühistada TLPA 03.08.2018 ehitusluba nr 1812271/18455 või alternatiivsena tühistamisnõude rahuldamata jätmise korral tuvastada vastustaja poolt silla osas DP menetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus ja ehitusloa nr 1812271/18455 õigusvastasus (tl 162, kd 1). Kaebaja põhistab oma seisukohti järgmiste argumentidega.
10.Ehitusluba andes on jäetud õigusvastaselt läbi viimata kohustuslik eelnev DP menetlus (PlanS § 125).
10.1.Ehitusloa andmisele ei eelnenud asjaomast ja nõuetekohast DP menetlust ning kuivõrd asjaomase DP koostamise kohustus oli antud juhul olemas, siis on ehitusluba antud välja õigusvastaselt, kuivõrd seaduses ettenähtud eelnevat kohustuslikku menetlust (DP menetlust) ei ole läbi viidud. Silla rajamiseks projekteerimistingimuste andmisega ning kohustusliku DP menetluse läbi viimata jätmisega on rikutud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 ja ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lg 1 nõudeid, mistõttu on ehitusluba antud välja õigusvastaselt.
11.Vastustaja ei ole kaebajat nõuetekohaselt haldusmenetlusse kaasanud ega andnud kaebajale võimalust olla ära kuulatud.
11.1.Kaebaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud kaebaja kaasamata ja informeerimata kõikidest silla rajamisega seonduvatest haldusmenetlustest. Kõik silla rajamisega seotud asjaolud on kaebajale saanud teatavaks juhuslikult ja alles tagantjärele. Sh on oluline haldusmenetluslik rikkumine see, kui TLPA teavitab kaebajat temale negatiivseid tagajärgi kaasa toova haldusakti (ehitusloa) andmisest üle pooleteise kuu pärast selle andmist. Kaebaja on seega seisukohal, et vastustaja tegevus on haldusmenetluse läbiviimisel, sh asjas puudutatud isikute (sh kaebaja) kaasamisel olnud puudulik ja seeläbi õigusvastane.
11.2.Kaebaja leiab, et vastustaja oleks mõistlikult pidanud aru saama, et kavandatav sild puudutab kaebaja huve ning kaasama kaebaja haldusmenetlusse algusest peale. Kaebajale oleks pidanud saama juba varajases menetlusstaadiumis võimaluse oma arvamus välja öelda.
11.3.Haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) näeb ette konkreetselt haldusorganile asjast puudutatud isikute kaasamise kohustuse, mitte ei pane eraisikule kohustust olla nö ise aktiivne ja hankida informatsiooni teda selgelt (ja negatiivselt) puudutada võiva haldusmenetluse kohta, seda veel olukorras, kus eelnev (ja ka järgnev) menetlus on olnud selgelt puudulik.
12.1.Kaebaja on seisukohal, et ehitusluba rikub tema põhiseaduses sätestatud põhiõigusi, sh õigust puhtale ja tervislikule elukeskkonnale (PS § 28) ning kaebaja omandiõigust (PS § 32).
12.2.Kaebaja hinnangul on eluliselt usutav, et kui tema kinnistust ca 15 meetri kaugusele rajatakse 18 m kõrgune, 7 m laiune ja 70 m pikkune hüdrauliliselt avatav sild, siis see mõjutab otseselt nii kaebaja kinnistut (sh kaasneva müra, vibratsiooni, päikesevalguse varjamise jms otseste mõjude kaudu) kui ka kaebaja omandiõigust (eeskätt kaebaja majanduskeskkonda).
12.3.Kaebaja märgib, et kuivõrd arvestades rajatava silla ehituslikke omadusi (sh mõõtmed, kaal, ehitusmaterjali tüüp jms) ja selle lähedust kaebaja kinnisasjale on võimalik ette näha, et rajatav sild toob kaasa olulisi negatiivseid mõjusid nii vibratsiooni kui ka mürataseme olulise tõusu näol, siis on tänasel hetkel kaebaja jaoks ka ettenähtav, et sellised negatiivsed mõjutused omavad kahjulikke ja pöördumatuid tagajärgi nii kaebaja kinnistul asuvas hoones töötavatele inimestele kui ka kaebaja majandustegevusele, sh on ettenähtav, et tänu just selliste omadustega silla rajamisele just sellisesse asukohta nagu sild on täna kavandatud, kahaneb oluliselt kaebaja klientide (üürnike) arv, mis omab otsest negatiivset mõju kaebaja rahavoogudele kui kaebaja majandustegevusele tervikuna.
12.4.Kaebaja märgib, et seejuures on võimatu hinnata kaebaja äritulude ja/või kaebaja kinnisasja turuväärtuse võimalikku langust olukorras, kus silda veel rajatud ei ole ja seda ei ole tööle pandud. Kõnealused negatiivsed mõjud/numbrid konkretiseeruvad alles siis, kui sild on juba rajatud ja negatiivsed mõjutused on kaebaja jaoks saabunud.
13.Kaebaja on arvamusel, et silla püstitamine riivab oluliselt ka vaadet merelt vanalinnale, sh muinsuskaitseobjektidele.
13.1.Kaebaja möönab, et tema poolt esitatud muinsuskaitsealased argumendid seonduvad avalikes huvides kaebuse esitamisega. Kaebaja leiab, et samas ei välista PlanS § 141 kaebeõigust ka muu planeerimistoimingu kui vaid üksnes planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks. Kaebaja on seisukohal, et tagajärg, mille kaitseks on seadusandja näinud ette PlanS § 141 sätestatud kaebeõiguse, on antud juhul saabunud, erinevus võrreldes PlanS § 141 on vaid selles, et DP kehtestamise otsust (kui haldusakti) ei ole, kuivõrd vastustaja viis selle asemel läbi projekteerimistingimuste andmise menetluse.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kaebaja ei ole tõendanud, et vaidlustatud ehitusluba rikuks tema õigusi, põhjendades oma seisukohta järgnevalt.
15.Vastustaja leiab, et ehitusloa tühistamiseks ei ole alust.
15.1.Kaebaja ei ole väitnud, et ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele, seega puudub alus väitele, et silla ehitusluba ei vasta EhS § 42 lg 1 tingimustele.
15.2.Vastustaja hinnangul ei ole kaebuse põhjendused seotud ühegi ehitisest endast lähtuva ohu või nõuetele mittevastavusega – asjaolu, et kaebaja omistab ehitatavale sillale subjektiivsest prismast lähtuvaid hinnanguid, ei anna koheselt võimalust pidada ehitusluba õigusvastaseks. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi sisulist põhjendust selle kohta, miks silla ehitusprojekt ei vasta õigusaktides esitatud nõuetele.
15.3.Vastustaja märgib, et mistahes insolatsiooni probleemi sild kaebaja hoonele tekitada ei saa, kuivõrd sild asetseb kaebaja hoone suhtes otseselt põhja suunas. Samuti märgib vastustaja, et kaebaja ei ole väitnud, et sillast tulenev müra või vibratsioon ületaks mistahes müra norme või muid õigusakte. Käesoleval juhul saaks ehitusloa tühistamise aluseks olla üksnes lubatud norme ületava mürataseme esinemine. Kuivõrd silla poolt avanemisel ja sulgemisel tekkiv müra ei ületa norme (vt sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" § 6), ei saa kaebaja nõuda ehitusloa tühistamist, kuivõrd tegu ei ole õigusvastase kaebaja õiguste riivega.
15.4.Vastustaja toob välja, et planeerimismenetluse läbiviimine ei olnud käesoleval juhul seadusest tulenevalt vajalik ning seetõttu ei saa asuda seisukohale, et silla kui tee osa ehitamine ei tohiks toimuda projekteerimistingimuste alusel. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks sedastada projekteerimistingimuste õigusvastasust.
16.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kaasamine ehitusloa menetlusse ei olnud seadusest tulenevalt kohustuslik.
16.1.Naaberkinnisasja omaniku kaasamine on kaalutlusotsus, mis saab eelkõige olla asjakohane vaid siis, kui ehitis riivab naabri õigusi. Käesoleval juhul ei ole kaebaja õiguste riivet tõendanud, mistõttu puudus vastustajal kohustus kaebaja kaasamiseks. Ka juhul, kui kaebaja kaasamise vajadust jaatada, ei saaks see kaasa tuua vaidlustatud haldusakti tühistamist, kuivõrd see ei saanud mõjutada asja otsustamist nähtuvalt kaebuses esitatud argumentide loogikast
(HMS § 58).
17.Õigusvastased negatiivsed mõjud kaebaja subjektiivsetele õigustele on tõendamata.
17.1.Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis viitaks, et ehitusloa saanud silla käitamine oleks vastusolus mistahes kehtiva õigusnormiga. Kaebaja üldsõnalisi oletusi ei saa pidada piisavaks, et sedasta selle pinnalt negatiivseid mõjusid kaebaja äritegevusele ja kinnistu väärtusele. Ainuüksi miljöö ja aknast avaneva vaate muutumine ei saa kaebaja kinnistu väärtust negatiivselt mõjutada, tegu ei ole kaebaja subjektiivselt kaitstava õigusega.
17.2.Samuti on vastustaja hinnangul asjakohatu kaebaja ebamäärane etteheide, et vastustaja ei ole läbi viinud majandus- ja keskkonnaalaseid mõjutusi hindavaid uuringuid. Kaebaja ei ole näidanud, millisest õigusnormist selline kohustus vastustajale tekib ning milliseid konkreetseid uuringuid pidanuks ehitusloa menetluses läbi viima. Ükski EhS-i säte ei kohusta vastustajat uurima mõne ehitise mõju majanduskeskkonnale.
18.Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et ehitusloa aluseks olevad projekteerimistingimused on antud EhS § 99 lg 1 alusel ning vaidlusalune sild on tee osaks.
18.1.Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõudmaks, et sild peaks asetsema tema hoonest kaugemal olukorras, kus ta ei ole tõendanud õigusvastaste negatiivsete asjaolude olemasolu. Kaebaja ei saa tugineda argumentatsioonile, mis põhineb väitel, et miks ei rajata silda mujale. Arvestades, et tegu on kolmanda isiku eramaaga, on viimasel õigus sinna rajatavate ehitiste asukoha määramise osas seni, kuni see ei riiva õigusvastaselt teiste isikute subjektiivseid õigusi. Argumendid, mis saaks olla asjakohased avalikes huvides vaidlustatava DP puhul (silla asukoht, ruumiline sobivus vmt populaarkaebuse alused), ei ole valitseva kohtupraktika kohaselt lubatud ehitusloa ja projekteerimistingimuste vaidlustamisel.
18.2.Väär on kaebaja arusaam, et juhul kui asuda seisukohale, et silla rajamisega kaasneb uue tee ehitamine, siis on koheselt vajalik ka detailplaneeringu läbiviimine. Ka sellisel juhul on tegemist teega, mille ehitamine ei nõua detailplaneeringu koostamist PlanS § 125 lg 1 alusel, vaid millele saab väljastada EhS § 99 alusel projekteerimistingimused (seejuures ei ole tegemist PlanS § 125 lg 5 rakendamisega). Käesoleval juhul on seda ka tehtud ning kaebaja väited planeeringu läbiviimata jätmise õigusvastasusest on alusetud.
19.Vastustaja hinnangul on selgelt ebaõige ja kohtupraktikaga vastuolus olev väide, et kaebajal on õigus esitada tuvastamiskaebus PlanS § 141 alusel avalikes huvides.
19.1.Vastustaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu lahendi nr 3-17-757 punktile 22, mille kohaselt PlanS § 141 näeb avalikes huvides kaebuse esitamise ette üksnes detailplaneeringu kehtestamise otsuste vaidlustamise puhul ning sättes viidatud erandlikku kaebeõigust ei saa laiendada ka detailplaneeringu menetlusse kaasamata jätmise vaidlustamisele.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
20.Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja nõue ehitusloa tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja nõuded tuvastada planeerimismenetluse läbiviimata jätmise õigusvastasus ja ehitusloa õigusvastasus tuleb tagastada või alternatiivselt jätta kaebus nende nõuete osas rahuldamata. Kolmas isik leiab, et kumbki tuvastamisnõue ei aita kaasa kaebaja eesmärkide saavutamisele.
21.Ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
21.1.Ehitusloa tühistamiseks peab ehitusluba rikkuma konkreetselt kaebaja subjektiivseid õigusi (so ehitusluba ei saa tühistada avalikes vm huvides). Kolmas isik leiab, et ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
21.2.Kaebaja ei ole toonud esile ehitusloa vastuolu ühegi kaebaja kaitseks kehtiva avalikõigusliku õigusaktiga/normiga, vaid väidab oma õiguste rikkumist abstraktselt ja
paljasõnaliselt. Pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine pole aga subjektiivsed õigused, mida isik saaks kaitsta ehitusloa tühistamise menetluses (RKHKo nr 3-3-1-29-10 p-d 21 ja 32).
21.3.Kolmas isik on seisukohal, et selleks, et kaebaja saaks väita seoses müra ja vibratsiooniga enda õiguste rikkumist, peab ta näitama, milliste kaebaja õigusi kaitsvate müra ja vibratsiooni puudutavate normidega ei ole ehitusluba kooskõlas. Samuti ei ole kaebaja näidanud, milliste kaebaja kaitseks õigusaktidest või planeeringutest tulenevate insolatsiooni puudutavate normidega ei ole ehitusluba kooskõlas. Seejuures ei saa eeldada, et silla rajamisega kaasneb erinevate normide rikkumine, vaid kaebaja peab normide rikkumist tõendama.
21.4.Kaebaja väited seoses autode ja jalakäijate liiklusvoogude segunemisega ei ole ehitusloa tühistamise nõude lahendamise seisukohast asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta. Kõnealuse ehitusloaga ei lahendata ehitusloas märgitud maaüksusest väljapoole jääva liikluskorralduse küsimusi. Samuti on kaebaja vastav väide käsitletav avalike huvide aspektist esitatud väitena (milleks kaebajal käesolevas menetluses õigus puudub), mitte kaebaja subjektiivsete õiguste riive aspektist esitatud väitena.
21.5.Kaebaja väited seoses muinsuskaitsealase siuleti vaadeldavusega on esitatud avalikes huvides ehk nn populaarkaebusena. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kindlat vaadet või selle säilimist, sest sellist õigust ei taga kaebajale ükski õigusakt.
22.Vastustajal puudus kohustus kaebajat ehitusloa menetlusse kaasata.
22.1.Kolmas isik juhib tähelepanu, et HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui see ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuivõrd käeoleval juhul on ilmne, et ehitusluba kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku, ei mõjutaks kaebaja menetlusse kaasamata jätmine kuidagi asja otsustamist. Isegi juhul, kui jaatada kaebaja ehitusloa menetlusse kaasamise kohustust, ei saa see kaasa tuua ehitusloa tühistamist.
23.Kaebaja väited selle kohta, et jalakäijate silla rajamiseks ehitusloa andmiseks oli nõutav DP, on ebaõiged.
23.1.Kolmanda isiku hinnangul on vastustaja õigesti viidanud, et sild on EhS § 92 lg 1 kohaselt käsitletav teena (tee osana) ning seega tuleb kohaldada tee ehitamise osas kehtivaid norme. EhS § 99 lg-s 1 sisalduva erinormi kohaselt on ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks nõutavad projekteerimistingimused. Seega puudus käesoleval juhul tee osaks oleva silla ehitusloa andmisel DP menetluse läbiviimise kohustus ning seega ka kohustus kaebaja planeerimismenetlusse kaasamiseks.
23.2.Kolmas isik osutab, et käesoleval ajal piirneb Admiraliteedi basseini kanal mõlemal pool kanalit jalakäijate teega (tl 86-87, kd 2). Seega hakkab rajatav jalakäijate sild ühendama olemasolevaid teid ehk mõlemal pool kanalit paiknevat jalakäijate teed ning EhS § 99 lg 1 kohaldamise tingimused on täidetud. Kolmanda isiku hinnangul on projekteerimistingimused õiguspäraselt antud EhS § 99 lg 1 alusel. Seega ei nõustu kolmas isik kaebaja viidatud ringkonnakohtu lahendis toodud hüpoteesiga, nagu saaksid kohaldamisele kuuluda ka silla kui sadamarajatise osas kehtivad normid. Samas ei muuda ka silla käsitlemine sadamarajatisena järeldust, et DP läbiviimise kohustus antud juhul puudus.
23.3.Ebaõiged on kaebaja väited, nagu tuleneks DP kohustus Paljassaare ja Russalka vahelise maa-ala üldplaneeringust (tl 85-139, kd 1). PlanS ja EhS normidega sätestatud juhtudel on ehitusloakohustusliku ehitise projekti koostamine lubatav projekteerimistingimuste alusel ning DP ei ole nõutav. Nii on ka EhS § 99 lg 1 erinormi kohaselt tee ehitusprojekti koostamise aluseks projekteerimistingimused.
23.4.Kaebaja viited ehitusloa vastuolule 2014. aasta D-terminali DP-ga on asjakohatud, sest vastavat planeeringut ei ole mitte kunagi kehtestatud ega ka mitte algatatud.
23.5.Kuna eeltoodust tulenevalt silla ehitusõiguse andmiseks DP kohustus puudus, on DP menetluse läbi viimata jätmine, sh kaebaja kaasamata jätmine õiguspärane.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ehitusloa tühistamise nõudes ning läbivaatamata planeerimismenetluse läbiviimata jätmise õigusvastasuse ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt. Esmalt võtab kohus seisukoha tühistamisnõude osas (I), seejärel tuvastamisnõude (II) osas ja viimasena otsustab menetluskulude jaotuse (III). I
26.Ehitusluba saab vaidlustada üksnes subjektiivsete õiguste kaitseks. Erinevalt kaebajast ei leia kohus, et sillast kui rajatisest tulenevad kahjulikud mõjutused müra, vibratsiooni, insolatsiooni, liikluskoormuse näol. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et kaebaja ei ole oma subjektiivsete õiguste rikkumist veenvalt põhistanud ega millegagi tõendanud.
26.1.Müra Siseministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 6 lg 1 (tabeli p 6.1) järgi on müra normtasemeks büroohoones 40 dB ja § 7 lg 3 (tabeli p 6.1) kohaselt on tehnoseadmete müra normtasemeks büroohoones 35 dB. Silla eelprojekti seletuskirja kohaselt ei ületa silla tavapärasel töötamisel müra 35dB, seega saab väita, et müratase ümbritsevates hoonetes on alati alla 40dB (tl 16, kd 2). Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks silla eelprojektis väidetu ei vasta tegelikkusele.
26.2.Vibratsioon Vibratsiooni piirnormid on sätestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 lg-s 3 (tabeli p 6). Silla eelprojekti seletuskirja kohaselt on ehitusjärgsel perioodil vibratsioonitasemed madalamad kui Eestis kehtivad lubatud vibratsioonitasemed. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks silla eelprojektis väidetu ei vasta tegelikkusele.
26.3.Insolatsioon Kuna kavandatav sild jääb kaebajale kuuluvast hoonest põhja poole, siis ei saa sild päikese liikumisest tulenevalt füüsikaseaduste kohaselt kaebaja kinnistul oleva hoone päikesevalgust vähendada (vt nt RKHK lahend asjas nr 3-3-1-69-16, p 49).
26.4.Liikluskoormus Liikluskoormuse kasvu puudutav küsimus ei ole eraldiseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi puudutav küsimus ega seondu silla ehitusloa õiguspärasuse hindamisega. Kuid kohtu hinnangul seondub kaebaja väide, et sild toob ettenähtavalt kaasa jalakäijate voo suunamise kaebaja hoone
vahetusse lähedusse, kinnistu väärtuse vähenemise väitega. Sellest tulenevalt märgib kohus järgmist. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et sild toob ettenähtavalt kaasa jalakäijate voo suunamise kaebaja hoone vahetusse lähedusse. Vastustaja esitas kohtule 20.11.2017 projekteerimistingimused nr 1711802/07101, mille sisuks on kergliiklustee ehitamine Kalaranna teest kuni Reidi teeni (tl 78, kd 2) ning kergliiklustee asukohaskeemilt (tl 78, kd 2) nähtub, et selle üheks osaks on sild üle Admiraliteedi basseini. Asukohaskeemilt nähtub samuti, et Admiraliteedi basseini juurest jätkub kergliiklustee kaebaja kinnistust teises suunas. Seega ei anna nimetatud dokumendid alust väita, et liikluskoormus kaebaja kinnistul suureneb. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, mis annaksid alust järeldada vastupidist.
26.5.Kinnistu väärtuse ja äritulu vähenemine Kõiki eelnimetatud sillast tulenevaid väidetavaid negatiivseid mõjutusi on kaebaja seostanud väitega selle kohta, et sillast tulenevalt väheneb tema kinnistu väärtus ja äritulu. Nagu eelnevalt tõdetud, ei ole negatiivsed mõjutused tõendamist leidnud. Seega ei saa silla ehitamine kaasa tuua kaebaja kinnistu väärtuse ja äritulu õigusvastast vähenemist. Kaebaja ei ole kinnistu väärtuse ja äritulu vähenemist tõendanud ega eluliselt usutavaks muutnud. Kaebaja ei saa eeldada, et tema kinnistu läheduses säilib linnakeskkond sellisel kujul, eriti kui tegemist on sadama ala arendamisega. Silla asukoha valik, st ca 15 m kaugus kaebaja kinnistul asuvast hoonest, on vastustaja linnaruumi kujundamist ja arhitektuurset laadi kaalutlusotsus. Kohus tõi eelnevalt välja, et lähtuvalt projekteerimistingimustest nr 1711802/07101 on sild lisaks A- ja D-terminali vahel jalakäijate liikumisele kavandatud üheks osaks linna kergliiklusteede võrgustikust. Olukorras, kus kaebaja ei ole tõendanud sillast lähtuvate õigusvastaste negatiivsete asjaolude olemasolu, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et sild peaks asetsema tema hoonest kaugemal võrreldes kavandatuga. Seega ei ole subjektiivsete õiguste rikkumine tuvastamist leidnud. Täiendavalt märgib kohus, et kaebaja ei saa sillast tulenevaid väidetavaid negatiivseid mõjutusi seostada õigusega puhtale ja tervislikule elukeskkonnale (PS § 28), sest kaebaja kui juriidiline isik ei saa tugineda keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lg-s 1 sätestatud õigusele terviseja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.
27.Kaebajal on ehitusloa tühistamisnõuet esitades võimalik tugineda nii väitele, et ehitusloa andmise aluseks ei saanud olla projekteerimistingimused, vaid koostada tulnuks DP, kui ka ehitusloa andmisel tehtud menetlusvigadele (s.o tema kaasamata jätmine).
28.Detailplaneeringu kohustus EhS § 42 lg 1 kohaselt antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et ehitusloa andmisele oleks pidanud eelnema DP menetlus tulenevalt PlanS §-st 125.
28.1.Kaebaja väide DP kohustusest põhineb kolmel alusel: 1) silla näol on tegemist olulise avaliku huviga rajatisega (PlanS § 125 lg 1 p 3);
2) silla näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga (PlanS § 125 lg 1 p 4); 3) DP kohustuslikkus tuleneb üldplaneeringust (PlanS § 125 lg 2). Lisaks tugineb kaebaja Tallinna linna ehitusmäärusele. Kaebaja hinnangul ei esine erandeid DP kohustusele (PlanS § 125 lg 5 p-d 1 ja 2).
28.2.PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada DP koostamise kohustuse korral DP-t koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Samasuguse erandi tegemise aluse DP kohustuse kohta näeb ette Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 5, mille kohaselt võib DP koostamise kohustuse korral DP-t koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. PlanS § 125 lg 5 annab haldusorganile kaalutlusõiguse. Riigikohus on korduvalt selgitanud ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli piire, märkides, et kohus ei teosta erinevate huvide kaalumist haldusorgani eest, ei muuda planeeringulahendust haldusorgani asemel ega otsusta planeeringulahenduse otstarbekuse üle (RKHK lahendid asjas nr 3-3-1-23-16, nr 3-3-1-15-08, nr 3-3-1-8-02, nr 3-3-1-9-98 jt). PlanS § 125 lg 5 p-st 1 tulenevate eelduste „ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi“ täidetuse hindamine on haldusorgani ulatusliku diskretsiooni osa, mille kohtulik kontroll on piiratud. Seega saab kohus vaid hinnata, kas tegemist ei ole ilmselge kaalutlusveaga. Kohus ei tuvasta ilmselget kaalutlusviga.
28.3.Projekteerimistingimused anti silla kui rajatise ehitamiseks, mille eesmärk on ühendada A-terminal ja D-terminal. Seetõttu ei saa olla kahtlust selles, et sild ei sobi otstarbelt piirkonda. Silla maksimaalseks kõrguseks on kaebaja nimetatud 18 m, millele ei ole vastustaja ega kolmas isik vastu vaielnud. XXXXXXX vahetus läheduses aadressil Paadi 14a asub 6-korruseline korterelamu äripindadega, mille tehnilised andmed on ehitusregistri andmetel järgmised: kõrgus 19,3 m, pikkus 88,7 m, laius 21,9 m, ehitusalune pind 1117,9 m2. Kui kohus istungil kaebajalt küsis selle hoone kõrguse kohta võrrelduna silla kõrgusega, siis selgitas kaebaja, et silla kõrgus eraldiseisvalt ei ole probleemiks, vaid on seda koosmõjus lähedusega kaebaja kinnistul asuva hoonega (15 m).
28.4.Silla asukoha suhtes kehtib Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering, mille p 3.4.2. (tl 98, kd 1) kohaselt on Tallinna linna territooriumil DP koostamine kohustuslik, va PlanS toodud erandjuhud. Üldplaneeringu p 3.4.4. (tl 100, kd 1) on sõnastatud järgnevalt: Uue hoonestuse rajamisel ei tohi kõrgused ületada olemasoleva kõrgeima hoone harja kõrgust. Võimaluse korral tuleks detailplaneering koostada kogu ala hõlmavana.
Seega ei näe üldplaneering ette, et silla ehitusloa aluseks peab olema DP.
28.5.Kaebaja on DP kohustust seostanud väitega, et kavandatav sild on vastuolus üldplaneeringuga, kuivõrd sild riivab oluliselt vaadet merelt vanalinnale, sh muinsuskaitseobjektidele. Kaebaja ise ning ka kolmas isik on märkinud, et nimetatud väide on esitatud avalikes huvides ehk nn populaarkaebusena. Samas on kaebaja nimetatud väidet seostanud DP kohustusega, mis on tühistamisnõude üheks aluseks. Kohtupraktikas on leitud, et kaebuse tagastamine või läbi vaatamata jätmine ei ole võimalik kaebuse üksikute aluste kaupa. Vaidluse eseme halduskohtus määravad kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus (HKMS § 41 lg 1 ls 1). Kaebeõiguse puudumise tõttu või kaebuse eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu on kaebuse tagastamine võimalik vaid nii, et tagastatakse mõni kaebuse nõue (Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2018 määrus p 23). Seega lahendab kohus väite tühistamisnõude lahendamise osana. Kohus ei nõustu kaebajaga, sest avalike huvide kaitsja Muinsuskaitseamet on ehitusprojekti kooskõlastanud, see tähendab tuvastanud, et sild ei hakka muinsuskaitseala silueti vaadeldavust häirima.
28.6.Kuna on täidetud PlanS § 125 lg 5 p-dest 1 ja 2 tulenevad eeldused, mistõttu vastustaja tegevus ehitusloa andmisel projekteerimistingimuste alusel on õiguspärane tulenevalt EhS § 42 lg-st 1. Ehitusloa andmine projekteerimistingimuste alusel on õiguspärane sõltumata sellest, kas silda määratleda kui tee osa või kui sadamarajatist, sest mõlemal juhul saavad ehitusloa aluseks olla projekteerimistingimused (vastavalt EhS § 99 lg 1 või EhS § 105 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole silla ehitusprojekti osas on sisulist erinevust sõltuvalt sellest, kas silda määratleda tee osana või sadamarajatisena. Seda põhjusel, et silla ehitusprojekt vastab nii ehitusprojektile kui ka tee ehitusprojektile esitatavatele nõuetele (vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile §-d 2-4, majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 82 Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded §-d 2).
29.Ehitusloa menetlusse kaasamata jätmine EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus ehitusloa menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. EhS § 42 lg 7 p 2 kohaselt esitab pädev asutus esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Riigikohus, lahendades ehitusloa menetlusse kaasamata jätmist, eristab ehitusloa formaalset ja materiaalset õiguspärasust. Ehitusluba on formaalselt õigusvastane, kui on rikutud kaasamise nõuet, mille tagajärjel puudus võimalus oma seisukoha avaldamiseks enne ehitusloa andmist (RKHK lahend asjas nr 3-14-52416, p 14). Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks taotluse esitamisest (HMS § 35 lg 2). Haldusorgan peab enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada selle kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea tema õiguste riive olema tõendatud - piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (RKHK lahend asjas nr 3-14-52416, p 13). Puudub vaidlus selles, et vastustaja ei teavitanud kaebajat ehitusloa taotluse esitamisest ega selgitanud võimalust esitada enne haldusakti andmist oma arvamus ja vastuväited. Sellele vaatamata on käesoleva asja olukord erinev sellest, mida Riigikohus lahendas asjas nr 3-1452416. Seda põhjusel, et kaebaja esitas 15.01.2018, st enne ehitusloa andmist oma vastuväited
vastustajale. HMS § 40 lg 1 eesmärk on selles, et haldusorganil oleks enne haldusakti andmist teada võimalikud vastuväited, st et menetlusosaline oleks ärakuulatud. Seega ei ole määrava tähtsusega asjaolu, et kaebaja esitas oma vastuväited omaalgatuslikult, olles teada saanud ehitusloa taotluse esitamisest. Kaebaja üheks vastuväiteks 15.01.2018 oli silla asukoht. Järelikult oli vastustajale kaebaja vastuväide teada ning ta sai seda arvesse võtta ehitusloa andmisel. Seega ei jäänud kaebaja ärakuulamata. Asjaolu, et kaebaja vastuväiteid silla asukoha osas võeti arvesse, tõendab ka vastustaja 21.09.2018 kiri, milles tõdetakse, et sillale ei ole sobivamat asukohti ning esitati selle kohta vastavad põhjendused. Vastustaja poolt kaebaja kaasamata jätmine olukorras, kus ei ole rikutud kaebaja ärakuulamisõigust, ei tähenda, et ehitusluba on formaalselt õigusvastane. 21.09.2018 kirjast nähtub, et vastustaja tegeles ehitusloa andmisel sellega, et leida kõigi poolte huve optimaalselt arvestav lahendus (RKHK lahend asjas nr 3-14-52416, p 16). Kuna ehitusloaga määratud silla asukoht ei toonud kaebaja suhtes kaasa õigusvastast mõjutust, siis on ehitusluba sisuliselt õiguspärane.
30.Kuna kaebaja ei tõendanud enda subjektiivsete õiguste rikkumist ning ehitusloa andmisel ei tehtud menetlusvigu, siis puudub alus kaebuse rahuldamiseks ehitusloa tühistamise nõudes. II
31.Nagu kohus eelnevalt märkis, on kaebajal võimalik ehitusloa tühistamise nõudes tugineda väitele, et ehitusloa andmise aluseks ei saanud olla projekteerimistingimused, vaid tulnuks koostada DP (otsuse p 27). Seda on kaebaja ka teinud, kuid alternatiivselt tühistamisnõudele esitas ta planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõude. Seega on samal alusel esitatud tühistamis- ja tuvastamisnõue. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Käesoleval juhul on tühistamiskaebus tõhusamaks vahendiks ning kaebaja on seda ka kasutanud. Seetõttu tuleb kaebus planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes jätta läbi vaatamata.
32.Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõue on kaetud ehitusloa tühistamise nõudega. Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõue ei aita kaitsta kaebaja õigusi, sest kehtiva ehitusloa alusel silla ehitamine on õiguspärane. Seega ei ole ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu tuleb kaebus selles osas jätta läbi vaatamata (HKMS § 121 lg 2 p 2, 151 lg 2 p 1). III
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude taotlust. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik esitas menetluskulude taotluse summas 8371,2 eurot (st 6856 eurot ilma käibemaksuta, tl 101-104, 111-113, kd 2). Kohus leiab, et õigusabi kulusid tuleb vähendada järgmistel põhjustel.
33.1.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika kohaselt tuleb menetlusosalise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu lahend asjas nr 32-1-115-14, p 14). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või käibemaksuta (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-2-1-92-13, nr 3-2-1-93-13, nr 3-2-1-115-13 ja nr 3-2-1-145-13), kuid pole välistanud keskmisest mõnevõrra kõrgema tunnitasu (kuni 153 eurot ilma käibemaksuta) põhjendatuks lugemist, kui tegemist on keerukama ja mahukama asjaga, arvestades ka menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni. Arvestades käesoleva asja keerukust ja mahukust peab kohus põhjendatuks tunnitasu kuni 150 eurot, millele lisandub käibemaks. 33.2 Esindamisele kulunud aja osas tuleb kohtul anda hinnang, kas menetluskulud seonduvad vaidlusaluse haldusasja lahendamisega ning kas menetluskulude taotletud mahus väljamõistmine on kooskõlas menetluse keerukuse, materjalide mahukuse ja tehtud menetlustoimingute arvu ning kohtuistungi ajakuluga. Kolmanda isiku menetluskulu seondub 30.11.2018 vastusega kaebusele, 22.01.2019 seisukoha esitamisega ning ettevalmistuse ja osalemisega 25.01.2019 kohtuistungil. Kohus leiab, et kolmanda isiku esindamisele kulunud aja on võrreldav kaebaja ajakuluga 15.10.2018 kaebuse koostamisel (12 h 20 min, tl 92, kd 2), 17.01.2019 seisukoha esitamisel (4 h 30 min, tl 98, kd 2) ning ettevalmistuse ja osalemisega kohtuistungil (4 h 30 min, 1 h 40 min). Sellest lähtuvalt on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud õigusabi maht 23 h. Põhjendatud õigusabikulu on 3450 eurot (23×150), millele lisandub käibemaks 690 eurot, s.o kokku 4140 eurot. Seega tuleb menetluskulu 4140 eurot kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Kolmas isik on taotlenud, et väljamõistetud menetluskulu tasutakse Cobalt OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) (tl 101, kd 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.