lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1863/14

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1863/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
778
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

07.03.2019, Tallinn

Haldusasja number

Menetlusosalised ja nende esindajad

3-18-1863 XX kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 12.07.2018 otsuse tühistamise nõudes Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Advokatuur

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.11.2018 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Haldusasi

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.11.2018 määruse peale menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus 27.11.2018 määrus muutmata.

rahuldamata

ja

Tallinna

Halduskohtu

3.Jätta rahuldamata XX menetlusabi taotlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

jooksul

määruse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.XX esitas 30.09.2018 kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 12.07.2018 otsuse tühistamise nõudes. Ühtlasi taotles kaebaja menetlusabi, paludes määrata riigi õigusabi korras advokaat ning vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kaebaja esitas 19.06.2018 Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse teda riigi õigusabi korras kaitsnud vandeadvokaadi tegevuse peale. Advokatuuri aukohtu 12.07.2018 otsuse alusel ei algatatud aukohtumenetlust vandeadvokaadi tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Aukohus oli otsuse tegemisel kallutatud, eksis tõendite hindamisel ja tegi valesid järeldusi. Samuti ei arvestanud ta kaebaja poolt välja toodud asjaoludega.

3-18-1863

3.Tallinna Halduskohus tagastas 27.11.2018 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ning jättis kaebaja menetlusabi taotlused läbi vaatamata. Halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 p-s 9.1 leidnud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Kaebajale ei tulene vaidlustatud otsusest mingeid õiguslikke tagajärgi, mistõttu tema olukorda aukohtu otsus ei mõjuta, seega ei saa see ilmselgelt rikkuda ka tema subjektiivseid õigusi. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Advokatuuri aukohus on oma otsust põhjendanud. Aukohtu otsus mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vandeadvokaadi tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tuvastamisest ja tema suhtes aukohtumenetluse mittealgatamise otsusest ei tulene kaebajale ühtegi õigust, kohustust ega ka piirangut.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.XX palub 21.12.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.11.2018 määrus ning anda menetlusabi. Kohus on eksinud tõendite hindamisel ja teinud ebaõigeid järeldusi. Kaebaja jääb täielikult 19.06.2018 advokatuurile ning 30.09.2018 halduskohtule esitatud kaebuste juurde. Kuna kaebaja ei oma juriidilisi teadmisi ja tal puuduvad rahalised vahendid, on tema subjektiivseid õigusi rikutud ja vabadusi piiratud nii advokatuuri aukohtu poolt tehtud otsusega kui halduskohtu määrusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).
6.Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2018 määrus muutmata. Halduskohus on jõudnud kaebuse tagastamise osas õigele järeldusele.
7.Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendatult viidanud varasemale ringkonnakohtu praktikale, milles on selgitatud, et tulenevalt advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine ning kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde.

2(3)

3-18-1863 Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse. Kohus ei saa huvitatud isiku kaebuse lahendamise käigus aukohtu poolt menetlusnormide järgimise kontrollimisel asuda hindama, kas aukohus on väidetava distsiplinaarsüüteo asjaolud tuvastanud õigesti või mitte.

8.Aukohus on oma otsust põhjendanud. Kaebaja mittenõustumine nende põhjendustega või seisukoht, et aukohus on faktilised asjaolud valesti tuvastanud, ei anna kaebajale praeguses asjas kaebeõigust. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et aukohus on jätnud kaebaja poolt välja toodud asjaolud tähelepanuta. Aukohtu otsuses on kaebaja seisukohti igakülgselt kajastatud, samuti on seal välja toodud advokaadi vastuväited neile. Otsuse põhjendustes on aukohus muu hulgas leidnud, et advokaat on kaebaja etteheidetele põhjalikult vastanud, mistõttu pole aukohus pidanud vajalikuks neid korrata. Aukohus on kõike arvesse võttes tuvastanud, et advokaat on õigusabi osutamisel tegutsenud kaebaja huvides ning lähtudes seaduses sätestatud võimalustest. Halduskohtu pädevuses ei ole hakata hindama, kas advokaat oleks siiski pidanud väärteoasja menetluses esitama kohtuniku suhtes taandusavalduse, kas advokaat esitas tõenditele õiged vastuväited, kas esitada oleks tulnud protokolli parandamise taotlus ning kas advokaat oleks pidanud midagi ette võtma selle vastu, et kolmeastmelisele kohtusüsteemile vaatamata sai edasikaebuse esitada üksnes otse riigikohtusse.
9.Kuna halduskohus tagastas kaebuse õigesti, jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium