XYi kaebus Mustvee Vallavalitsuse 29. novembri 2018. a korralduste nr 2-3/558 ja nr 2-3/565 ning 17. jaanuari 2019. a korralduste (vaideotsuste) nr 43 ja 44 tühistamiseks ning Mustvee valla kohustamiseks viivitamatult algatama kaebajale 40 ha maa ostuõigusega erastamise menetlust kaebaja 18.04.1994, 22.12.1997 ja 12.01.1999. a avalduste alusel Kaebaja – XY Vastustaja – Mustvee vald Kaebuse tagastamine, riigi õigusabi taotluse lahendamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XYi kaebus.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on kohus kaebaja vabastanud, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.Mustvee Vallavalitsus võttis 29. novembril 2018 vastu korralduse nr 2-3/558 „Arvamuse andmine hoonestusõiguse seadmise võimalikkuse kohta“ (korraldus nr 2-3/558), millega nõustus Avinurme Vallavalitsuse1 1. detsembri 2010. a korraldusega nr 118 Jõgeva maakonnas
Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 2017 määrusega nr 23 „Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ § 1 järgi moodustati haldusreformi käigus Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla ühinemise teel uus haldusüksus Mustvee vald.
Mustvee vallas Kõveriku külas asuvate ehitiste teenindamiseks määratud ligikaudu 2,1 ha suuruse maatüki riigi omandisse jätmisega hoonestusõiguse seadmise eesmärgil XYi kasuks, määras maaüksuse lähiaadressiks CCC, sihtotstarbeks 100% elamumaa ja maksustamishinnaks vastavalt maa maksustamishinna aktile 910 eurot. Korralduse põhjenduste kohaselt oli XY esitanud 12. juunil 2009 Ida-Viru Maavalitsusele hoonestusõiguse seadmise avalduse, mille Ida-Viru Maavalitsus edastas 2. novembri 2010. a kirjaga nr 1.2-25/3896-2 menetlemiseks Avinurme Vallavalitsusele (tl 11).
2.XY (edaspidi ka kaebaja) esitas 2. jaanuaril 2019 Mustvee Vallavalitsusele vaide korralduse nr 2-3/558 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja leidis vaides, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane, kuna Mustvee Vallavalitsusel on jätkuvalt lahendamata tema 18.04.1994, 22.12.1997 ja 12.01.1999 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldused 40 ha maa osas. Kaebaja leidis vaides ka, et Avinurme Vallavalitsus andis 1. detsembril 2010 korralduse nr 118, tuginedes tema 1999. a esitatud 40 ha maa ostueesõigusega erastamise avaldusele, kuid tegemata on otsus ülejäänud 37,9 ha maa ostueesõigusega erastamise kohta (tl 9). Mustvee Vallavalitsus jättis 17. jaanuari 2019. a korraldusega nr 43 „Vaideotsus vaide Mustvee Vallavalitsuse 29.11.2018 korralduse nr 2-3/558 tühistamiseks“ (korraldus nr 43) kaebaja vaide rahuldamata. Mustvee Vallavalitsus märkis muu hulgas, et kaebaja esitas 12. juunil 2009 hoonestusõiguse seadmise avalduse Ida-Viru Maavalitsusele, milles soovis maa ostueesõigusega erastamise avalduse alusel hoonestusõigust 40 ha-le. Hoonestusõiguse seadmist riigimaale taotles kaebaja ehitiste omandiõigust tõendava 12. jaanuaril 1999 Jõhvi notar Anne Kivendi büroos vormistatud ostu-müügi lepingu alusel, mille järgi on kaebaja omandanud Avinurme Metskonnalt Kõveriku külas xxxx ehitised ja rajatised. xxxx ehitiste õiguslikuks maakasutuse suuruseks on ostu-müügi lepingus määratud 21 000 m2 (tl 3-5).
3.Kaebaja esitas 20. novembril 2018 Mustvee Vallavalitsusele vaide Avinurme Vallavalitsuse 7. juuni 2004. a korralduse nr 122 „Katastriüksuse piiride kinnitamine ja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“ kehtetuks tunnistamiseks ning nõude tühistada kõik õigusvastased tehingud kaebaja poolt taotletavate maadega ning algatada 1994., 1997. ja 1999. a avalduste alusel taotletava 40 ha suurusega maa ostueesõigusega erastamisega. Mustvee Vallavalitsus tagastas 29. novembri 2018. a korraldusega nr 2-3/565 „Vaideotsus vaide tagastamise kohta“ (korraldus nr 2-3/565) kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p-de 1 ja 3-5 alusel. Mustvee Vallavalitsus viitas Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni 2007. a otsusele haldusasjas nr 3-06-976 ja leidis, et vaidega vaidlustatud korraldus ei saa puudutada kaebaja õigusi. Samuti leidis Mustvee Vallavalitsus, et samas asjas on jõustunud kohtulahend, kuna vaides esitatud väited puudutavad peamiselt haldusasjas nr 3-06-976 juba lahendatud küsimusi. Lisaks viitas Mustvee Vallavalitsus Tartu Halduskohtu menetluses olevale haldusasjale nr 3-18-2052, mis puudutab otseselt xxx kinnistut, mis tagastati Avinurme Vallavalitsuse vaidlustatud korraldusega. Seega toimub samas asjas kohtumenetlus. Viimaks märkis Mustvee Vallavalitsus, et vaidlustatud korralduse vastuvõtmisest on möödas rohkem kui 14 aastat, mistõttu on mööda lastud vaide esitamise tähtaeg ja seda ei ennistata (tl 12).
4.Kaebaja esitas 2. jaanuaril 2019 Mustvee Vallavalitsusele vaide korralduse nr 2-3/565 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja leidis vaides, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane, kuna Mustvee Vallavalitsusel on jätkuvalt lahendamata tema 18.04.1994, 22.12.1997 ja 12.01.1999 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldused 40 ha maa osas ja xxx kinnistu on osa ühtsest tervikust tema 40 ha ostueesõigusega taotletavast maast. Kaebaja leidis, et Mustvee Vallavalitsus eirab vaides välja toodut, väldib talle vastamast ja dokumentide esitamist. Kaebaja väitel sai ta vaides vaidlustatud korraldusest esmakordselt teada 7. novembril 2018 (tl 10).
2(6)
Mustvee Vallavalitsus jättis 17. jaanuari 2019. a korraldusega nr 44 „Vaideotsus vaide Mustvee Vallavalitsuse 29. novembri 2018. a korralduse nr 2-3/565 tühistamiseks“ (korraldus nr 44) vaide rahuldamata (tl 6-8).
5.XY esitas 20. veebruaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja märgib, et esitab kaebuse Mustvee Vallavalitsuse 17. jaanuari 2019. a korralduste nr 43 ja 44 tühistamiseks, millega nõuab Mustvee Vallavalitsuse 19. novembri 2018. a korralduste nr 2-3/558 ja 2-3/565 tühistamist, kuna need korraldused on tema arvates õigusvastased. Kaebaja palub ka peatada ja keelata kõik toimingud tema ostueesõigusega erastatava maaga 40 ha ulatuses. Samuti palub kaebaja kohtul kohustada Mustvee Vallavalitsust viivitamatult algatama kaebajale 40 ha tervikuna maa ostuõigusega erastamise menetlust kaebaja 18.04.1994, 22.12.1997 ja 12.01.1999. a avalduste alusel.
6.Kaebuses on esitatud ka taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
7.Kohus jättis 28. veebruari 2019. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebajale 5 päeva kaebuse eesmärgi täpsustamiseks, ning jättis 4. märtsi 2019. a määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus on mõistnud kaebaja tahet 28. veebruari 2019. a määruses kaebuse sõnastust silmas pidades selliselt, et kaebaja soovib esitada tühistamisnõude nii 17. jaanuari 2019. a vaideotsuste kui ka vaietega vaidlustatud Mustvee Vallavalitsuse 19. novembri 2018. a korralduste nr 23/558 ja nr 2-3/565 peale. Lisaks on kaebaja palunud kohtul kohustada Mustvee Vallavalitsust viivitamatult algatama kaebajale maa ostuõigusega erastamise menetlust 40 ha ulatuses kaebaja 18.04.1994, 22.12.1997 ja 12.01.1999. a avalduste alusel. Kaebaja kinnitas 5. märtsi 2019. a avalduses, et jääb täielikult enda 20. veebruari 2019. a kaebuse juurde, viidates seejuures põhiseaduse §-dele 13-15.
9.Mustvee Vallavalitsus tagastas korraldusega nr 2-3/565 kaebaja vaide. Kohus selgitas kaebajale 28. veebruari 2019. a määruses, et Mustvee Vallavalitsus ei ole seega kaebaja vaiet lahendanud ega sisulist vaideotsust teinud. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus haldusorgan on keeldunud isiku avalduse menetlemisest, ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses, vaid menetlust lõpetava toiminguga (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2004. a otsus nr 3-3-1-8-04 p 13).
9.1.Seega ei ole võimalik halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 1 alusel nõuda vaide tagastamise otsuse tühistamist. Kohane nõue toimingu vaidlustamiseks oleks kohustamisnõue. Praeguses asjas tuleks sellest järelduvalt nõuda Mustvee valla kohustamist kaebaja vaiet menetlema.
9.2.Sellise nõude esitamise võimalikkust piirab aga HKMS § 45 lg 4 sätestatud kaebeõiguse piirang, mille järgi võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Riigikohus on selgitanud, et see säte kohaldub ka olukorras, kus vaie on tagastatud. Kui isik leiab, et vaie on tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9).
3(6)
9.3.Kohus juhtis kaebaja tähelepanu 28. veebruari 2019. a määruses ka sellele, et kõnealuse
20.novembril 2018 esitatud vaide esemeks olnud nõudega kohtu poole pöördumine ei oleks ilmselt edukas. Kaebaja on esitanud Mustvee Vallavalitsusele vaide samades nõuetes, milles juba toimus kohtumenetlus (nõuetes tühistada Avinurme Vallavalitsuse 07.06.2004 korraldus nr 122; tühistada kõik õigusvastased tehingud vaide esitaja taotletavate maadega ning algatada 1994., 1997. ja 1999. avalduste alusel taotletava maa 40 ha ostueesõigusega erastamine; haldusasjad nr 3-18-2052 ja 3-18-2188). Kohtute infosüsteemist nähtub, et sama tühistamisnõude osas on haldusasjas nr 3-18-2188 menetlus lõpetatud kaebetähtaja ületamise tõttu ning kohustamisnõude osas kaebus haldusasjades nr 3-18-2052 ja nr 3-18-2188 tagastatud. Mõlemas haldusasjas esitatud kaebused on edasikaebamise tulemusena hetkel veel kohtute menetluses. HKMS § 43 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Seega ei oleks praeguses asjas põhjendatud ega lubatav juhtida kaebajat esitama kaebust vaide esemeks olnud küsimustes kohtule.
9.4.Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, et vaidlustada Mustvee Vallavalitsuse 29. novembri 2018. a korraldust nr 2-3/565 ning vaideotsust nr 44. Kaebeõigust ei saa luua ka 17. jaanuari 2019. a korralduses nr 44 märgitud vaidlustamisviide (tl 6-8).
9.5.Kohus tagastab kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 2 p l alusel, mille kohaselt võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
10.Kaebaja on palunud tühistada Mustvee Vallavalitsuse 29. novembri 2018. a korralduse nr 2-3/558, millega vald nõustus kaebaja omandis olevate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa (ca 2,1 ha) riigi omandisse jätmisega kaebaja kasuks hoonestusõiguse seadmise eesmärgil, määras maaüksuse lähiaadressi, sihtotstarbe ja maa maksustamishinna. Kaebusest ei selgu, miks kaebaja peab seda korraldust enda õigusi rikkuvaks, ning kaebaja ei täpsustanud ka kohtu antud tähtajaks selle korralduse vaidlustamise eesmärki.
10.1.Korralduse nr 2-3/558 vaidlustamiseks esitatud vaide (tl 9) põhjendustest nähtub, et kaebaja ei nõustu korraldusega põhjusel, et Mustvee Vallavalitsusel on kaebaja arvates jätkuvalt lahendamata tema 18.04.1994, 22.12.1997 ja 12.01.1999. a avaldused 40 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Samas vaides nõuab kaebaja nende avalduste alusel talle 40 ha ulatuses maa ostueesõigusega erastamise menetluse alustamist. Kaebaja on vaides lähtunud arusaamast, et vastustaja ei ole veel lahendanud tema avaldust ostueesõigusega maa erastamiseks 40 ha ulatuses. Samale arusaamale on kaebaja tuginenud varasemates kaebustes halduskohtule (haldusasjad nr 3-17-2468, 3-18-624, 3-18-2052, 3-182188, 3-18-2246) ning kohtule 1. ja 4. märtsil 2019 e-kirjadega saadetud nõuetekohaselt allkirjastamata avaldustes (tl 25 ja 30). Kaebajale on eelnimetatud haldusasjades korduvalt selgitatud, et tema 1999. a esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduste menetlemine on lõppenud Avinurme Vallavalitsuse 22. mai 2006. a korraldusega nr 94 (1994. ja 1997. a puudus kaebajal õigus taotleda maa ostueesõigusega erastamist, kuna ta polnud sel ajal ehitiste omanik). Kaebaja nõudis haldusasjas nr 3-06-786 nimetatud korralduse tühistamist, kuid kaebus jäi tühistamise nõudes Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2007. a otsusega rahuldamata. Kohtuotsus on jõustunud.
10.2.Mustvee vald on kohtule edastanud kaebaja 12. juunil 2009 Ida-Viru Maavalitsusele esitatud hoonestusõiguse seadmise avalduse (tl 18), Avinurme Vallavalitsuse 1. detsembri 2010. a korralduse nr 18 “Riigimaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmiseks piiride kulgemise ettepanek” (tl 19) ja kaebaja 19. jaanuari 2011. a kirja Avinurme Vallavalitsusele (tl 21). Kaebaja on hoonestusõiguse avalduses taotlenud hoonestusõigust maatükile suurusega 40 ha. Avinurme Vallavalitsus on 1. detsembri 2010. a korralduses 4(6)
esitanud kaebajale piiride kulgemise ettepaneku riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks, määrates tema omandis olevate ehitiste aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa suuruseks ligikaudu 2,1 ha. Kaebaja 19. jaanuari 2011. a kirjast Avinurme Vallavalitsusele nähtub, et kaebaja ei ole soovinud vaidlustada hoonestusõiguse seadmist 2,1 ha suurusele maatükile, kuid ei ole rahul sellega, et otsus on tegemata veel 37,9 ha maa kohta.
10.3.Eelnevat arvestades on kohus arvamusel, et kaebaja ei saaks oma eesmärki – talle 40 ha suuruses maa ostueesõigusega erastamist – saavutada isegi juhul, kui kohus peaks 29. novembri 2018. a korralduse nr 2-3/558 mingil põhjusel (näiteks vormi-või menetlusvigade tõttu, mille olemasolu kohus küll praegusel juhul ei hinda) tühistama. Kaebajale on selle eesmärgi saavutamise võimatust korduvalt selgitatud, viidates jõustunud kohtuotsusele haldusasjas nr 306-786. Kaebaja on kinnitanud oma nõustumist hoonestusõiguse seadmisega 2,1 ha ulatuses (kaebaja 19. jaanuari 2011. a kiri; tl 21). Kaebusest kohtule ega vaidest Mustvee vallale (tl 9) ei ilmne muid väiteid peale 40 ha osas erastamisavalduste väidetava lahendamata jätmise, mis võiks viidata kaebaja õiguse riivele korraldusega nr 2-3/558.
10.4.Kohus leiab, et kaebus tuleb Mustvee Vallavalitsuse 29. novembri 2018. a korralduse nr 2-3/558 ja 17. jaanuari 2019. a korralduse (vaideotsuse) nr 43 tühistamise nõudes tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mille järgi võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
11.Kaebaja nõue Mustvee valla kohustamiseks viivitamatult algatada kaebajale 40 ha maa ostuõigusega erastamise menetlust kaebaja 18.04.1994, 22.12.1997 ja 12.01.1999. a avalduste alusel on korduv nõue HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses. Kaebaja on sama nõude samal alusel esitanud juba haldusasjades nr 3-18-2052, 3-18-2188 ja 3-18-2246. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja määruskaebus ajas nr 3-18-2052 hetkel menetlusse võtmise otsustamise staadiumis Riigikohtus ning asjades nr 3-18-2188 ja 3-18-2246 on ringkonnakohtu määrused kaebaja määruskaebuste peale veel jõustumata. Seega on tegemist kaebuse nõudega, mis on juba esitatud kohtu menetluses olevates kaebustes. Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, mille järgi tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
12.Kohus tagastab seega kaebuse tervikuna. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja kaebuse tagastamise korral menetluskulud. Kohus vabastas kaebaja 4. märtsi 2019. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel menetlusabi andes riigilõivu tasumisest. See kulu jääb riigi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks küsida vastustajalt täiendavat teavet menetluskulude kandmise kohta, kuna väljakujunenud kohtupraktikat arvestades ei ole tõenäoline haldusorgani kulude väljamõistmine kaebaja kasuks (Riigikohtu 30.11.2010 otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 32; 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja viidatud praktika). Poolte võimalikud menetluskulud jäävad ülejäänud osas seega nende enda kanda.
13.Kaebaja on esitanud ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus mõistab kaebaja tahet nii, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus on eelpool asunud seisukohale, et esinevad alused kaebuse tervikuna tagastamiseks. Kohus ei pea kaebuse eduväljavaateid ka määruse vaidlustamise korral kuigi suureks. Seega tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata.