Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Zinaida Jungholz (avaldaja) esitas 13.07.2022 maakohtule kaebuse kohtutäituri Ivi Kalmeti (kohtutäitur) 13.06.2022 otsusele täiteasjas nr 047/2022/217. 20.09.2022 määrusega jättis maakohus rahuldamata avaldaja taotluse riigilõivu tasumiseks menetlusabi saamiseks ning rahuldas taotluse riigi õigusabi saamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus kohustas esindajat esitama kohtule korrektne kaebus.
2.28.10.2022 esitas avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja, vandeadvokaat Meelis Masso, maakohtule seisukoha, kus leidis, et tegemist ei ole õiguslikult perspektiivika vaidlusega. Avaldaja soovib täitemenetluse peatamist ja lõpetamist põhjendusel, et hoonestusõiguse arestimisaktid on õigusvastased ja tühised, sest avaldajal puudub lepinguline seos Maa-ametiga. Esindaja selgitas välja, pöördudes mh sissenõudja poole, et täitedokumendiks on Maa-ameti otsus/korraldus nr 1-17/20/1929 ja nõudeks reaalkoormatisega tagatud hoonestusõiguse tasu nõue 24,30 eurot + lisanduv viivis. Korraldusest nähtub, et avaldaja kui Mustvee vallas Kõveriku külas X katastriüksusel paiknevate elamu, lauda, käimla ja kaevu omanik esitas 18.04.1994 Avinurme Vallavalitsusele avalduse 9,45 ha maa erastamiseks. Täiendava avalduse esitas avaldaja 22.12.1997 taotletava maa suurust näitamata ning 16.02.1999 esitas avalduse 30–40 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Avaldaja omandas ehitised Jõhvi notari Anne Kivendi 12.01.1999 tõestatud müügilepingu alusel. Avinurme Vallavalitsus määras 03.01.2006 korralduse nr 6 „Maa ostueesõigusega erastamiseks piiride kulgemise ettepaneku tegemine“ ps 5 X maaüksuse ligikaudseks pindalaks 20 ha, mis hõlmas kogu ehitistega piirneva ostueesõigusega erastamisest ja tagastamisest vabaks jääva maa. Katastriüksuse moodustamise tööde tellimata jätmise tõttu lõpetas Avinurme Vallavalitsus ostueesõigusega erastamise menetluse 22.05.2006 korraldusega nr 94. Jõustunud kohtuotsustega haldusasjas nr 3-06-976 on tuvastatud Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korralduse nr 94 õiguspärasus. Avaldaja esitas hoonestusõiguse seadmise avalduse 12.06.2009. Avinurme Vallavalitsus määras 01.12.2010 korraldusega nr 118 avaldajale kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalikuks maaks ligikaudu 2,1 ha. Vallavalitsusega peetud kirjavahetuses on avaldaja kinnitanud, et on nõus hoonestusõiguse seadmiseks määratud maaüksuse suurusega, kuid samas väitnud, et vallavalitsusel on jätkuvalt lahendamata tema maa ostueesõigusega erastamise avaldus 37,9 ha maa osas. Mustvee Vallavalitsus on maa riigi omandisse jätmise ja hoonestusõiguse seadmise eeltoimingud lõpule viinud 29.11.2018 korraldusega nr 2-3/558, mille kohta esitas avaldaja 02.01.2019 vaide ja nõudis korralduse tühistamist. Mustvee Vallavalitsus jättis 17.01.2019 korraldusega nr 43 vaide rahuldamata. Avaldaja esitas kaebuse Tartu Halduskohtule ning taotles Mustvee Vallavalitsuse 29.11.2018 korralduse nr 2-3/558 ja 17.01.2019 korralduse nr 43 tühistamist ning talle 40 ha maa ostueesõigusega erastamist. Tartu Halduskohus tagastas 06.03.2019 määrusega kohtuasjas nr 3-19-325 kaebuse, sest halduskohtu hinnangul ei oleks
kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kaebaja nõue 40 ha maa ostueesõigusega erastamiseks on korduv nõue halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 tähenduses. Tartu Ringkonnakohus tagastas 26.03.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-325 määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel, sest määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused haldusasjas nr 3-19-325 on jõustunud. 19.06.2019 tegi Maa-amet hoonestusõiguse seadmise menetluse käigus kirjaga nr 6-13/19/10370 avaldajale ettepaneku X katastriüksuse erastamiseks. Avaldaja vastas 07.08.2019, et ei nõustu ettepanekus toodud tingimustel hoonestusõiguse seadmise menetluses maa erastamisega ja nõuab 40 ha maa ostueesõigusega erastamist. Kuna avaldaja ettepanekus toodud tingimustel X katastriüksust erastada ei soovinud, jätkas Maa-amet katastriüksusele hoonestusõiguse seadmise menetlust. Hoonestusõiguse seadmine on õiguspärane ja korraldus on täitedokument, mida kohtutäitur peab täitma. Täituril on õigus kinnisasja hoonestusõigus arestida. Reaalkoormatisega tagatud nõudeid saab täita üksnes koormatud hoonestusõiguse arvel ning kontode ja pensioni arestimine ei ole lubatud. Avaldaja kontod on arestist vabastatud ning arestimiseakti alusel ei ole raha laekunud. Tegemist on õigusvaidlusega, mille lahendamiseks puudub kohtutäituril pädevus, ja kaebusega ei ole võimalik saavutada avaldaja soovitud eesmärki. Täitedokumendi pinnalt tekkivate materiaalõiguslike vaidluste tarbeks on võimalus esitada kohtusse hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuid ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldusi ei esine. Avaldaja vastuväited saavad tugineda 19.08.2020 korralduse nr 1-17/20/1929 õigusvastasusele. Kuna avaldaja korraldust ei vaidlustanud, siis korraldus jõustus. Korraldusest nähtub, et kui avaldaja ei sõlmi hoonestusõiguse seadmise lepingut, seatakse hoonestaja kasuks sundhoonestusõigus. Sundhoonestusõiguse seadmisel hoonestusõiguse seadmise lepingut ei sõlmita ning hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks esitab hoonestusõiguse seadja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale hoonestusõiguse kinnistamise avalduse. Kuna avaldaja lepingut ei sõlminud, seati sundhoonestusõigus korralduse alusel. Seega ei oma tähendust avaldaja väide, et tal puudub Maa-ametiga leping.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus keeldus 03.11.2022 määrusega avaldaja kaebust menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud avaldaja kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäeti riigi kanda. Menetluskulude suurus jäeti rahaliselt kindlaks määramata, sest teistel menetlusosalistel ei ole menetluskulusid tekkinud. Määruse kohaselt keeldus kohus kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse menetlemisega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Asjas on olemas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 193 kohane täitedokument, mida kohtutäitur peab täitma, s.o Maa-ameti 19.08.2020 korraldus nr 1-17/20/1929, mis näeb ette hoonestaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Avaldaja vastuväited on materiaalõiguslikud, mida kohtutäitur ei saa lahendada. Avaldaja on varasemalt esitanud antud asjaoludega seoses kõikvõimalikke kaebusi, mis on jäänud tulemuseta. Kaebuse eesmärki oleks võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, kuid ka selline hagi on perspektiivitu, sest Maa-ameti korraldused on jõustunud. Korralduste tegemiseks ei olnud vajalik avaldajaga lepingut sõlmida, seatud on sundhoonestusõigus. Maa-amet on enne korralduse tegemist pakkunud avaldajale maa
erastamise võimalust, kuid avaldaja ei Sundhoonestusõigus on seatud õiguspäraselt.
esitanud
Maa-ametile
vastavat
taotlust.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Z. Jungholz esitas Tartu Maakohtu 3. novembri 2022 määruse peale määruskaebuse, milles palub kohtul võtta põhjendatud seisukohad kõigi kaebuse seisukohtade suhtes ja taastada avaldaja õigus erastada ostueesõigusega maad vana taluelamu juurde ulatuses, mida avalduse ajal kehtinud seadused lubasid. Avaldaja palub tuvastada, et hoonestusõiguse seadmine ja hoonestusõigusest tulenevad nõuded on õigustühised. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus andnud avaldajale võimalust oma seisukohti esitada, sest talle ei teatatud advokaadi määramisest. Avaldaja sai alles vaidlustatavast määrusest teada, et talle on määratud riigi õigusabi korras advokaat M. Masso. Advokaat ei ole avaldajaga ühendust võtnud. Järelikult pole õigusabi osutatud, sest kliendi kaasamine on kohustuslik. Advokaat on rikkunud põhimõtet esindada ja kaitsta oma kliendi huve kõigi õiguslikult võimalike vahenditega. Kohtu ja advokaadi koostöös on tagaselja tehtud õigusvastane kohtumäärus, rikkudes avaldaja seaduslikke õigusi ning eirates Eesti põhiseadust. Korralduse alusel sundhoonestusõiguse seadmiseks pole seaduslikku alust. Seadus (maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise korra § 1 lg 5) ütleb, et hoonestusõigus seatakse Maa-ameti otsuse alusel. Otsust sundhoonestusõiguse seadmiseks pole Maa-amet teinud ning avaldaja pole seda soovinud ega sellega nõustunud. Ka Maa-ameti kinnistamisavaldusest Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ega kinnistusosakonna tehtud kannetest ei nähtu, et tegemist oleks sundhoonestusõiguse seadmisega. Avaldaja ei soovi hoonestusõiguse lepingut ja liiati veel sundhoonestusõiguse rakendamist. Avaldaja heauskne ootus on, et kohalik omavalitsus teostaks maa ostueesõigusega erastamise. Maareformi eesmärk oli, et maal elavad inimesed saaksid kasutada maad. Avaldaja oma perega on üle 40 aasta tegelenud oma talumajapidamises põllumajandusega. Maa-ameti kinnistamisavaldus ja kinnistusosakonna kanded X hoonestusõiguse seadmisel on HMS § 63 järgi tühised. Kuna Maa-ameti hoonestusõiguse tasu nõuded on tühised, pole ka kohtutäituril seaduslikku alust nendeks nõueteks ja need tuleb tühistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Maakohus on põhjendatult keeldunud menetlusse võtmast Z. Jungholzi kaebust kohtutäituri I. Kalmeti 13.06.2022 otsusele täiteasjas nr 047/2022/217. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid kõiki käesolevas määruses (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
6.Z. Jungholz esitas maakohtule avalduse kohtutäituri I. Kalmeti 13.06.2022 otsuse tühistamiseks TMS § 217 jj alusel. Nimetatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata Z. Jungholzi kaebuse, milles taotleti hoonestusõiguse arestimise akti tühistamist. Maakohus jättis Z. Jungholzi avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja põhjendas seda sellega, et avaldusega ei ole võimalik Z. Jungholzi taotletavad eesmärki saavutada. Kohtutäitur arestis hoonestusõiguse Maa-ameti 19.08.2020 jõustunud korralduse nr 1-17/20/1929 alusel ning kuna Z. Jungholzi vastuväites nimetatud korraldusele (täitedokumendile) on materiaalõiguslikud, ei ole võimalik kohtutäituri tegevust vaidlustades saavutada täitedokumendi tühistamist (või selle õigusvastaseks tunnistamist).
Ringkonnakohus rõhutab, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumine on kohtu kaalutlusõigus ning ilmselgelt perspektiivitu kaebuse lahendamisest keeldumisega säästetakse menetlusosaliste poolt kulutuste tegemist.
7.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud Z. Jungholzi kanda.
8.Z. Jungholz on määruskaebuses esitanud muu hulgas taotluse ka advokaat M. Masso menetlusest taandamiseks, sest ta on usalduse kaotanud, ja uue advokaadi määramiseks. Tartu Maakohus tegi 29.11.2022 advokaadi suhtes määruse, millega jättis rahuldamata Z. Jungholzi taotluse endale määratud esindaja vabastamiseks, rahuldas vandeadvokaat M. Masso taotluse Z. Jungholzile riigi õigusabi lõpetamiseks ja lõpetas Z. Jungholzile riigi õigusabi andmise ning vabastas vandeadvokaat M. Masso riigi õigusabi osutamise kohustusest. Kuivõrd maakohus ei ole eelnimetatud määruse resolutsioonis võtnud selget seisukohta Z. Jungholzi taotluse kohta talle uue advokaadi määramiseks, teeb seda ringkonnakohus. Ringkonnakohus leiab, et taotlus Z. Jungholzile uue advokaadi määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 31 esimese lause järgi kohus kõrvaldab riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga 29.11.2022 määruses, et asja materjalide põhjal ei ole alust järeldada, et vandeadvokaat M. Masso oleks näidanud end riigi õigusabi osutamisel asjatundmatu või hooletuna. Seega Z. Jungholzile vandeadvokaat M. Masso asemel uue advokaadi määramiseks puudub alus. Lisaks RÕS § 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustus käesolevas määruses maakohtu vaidlustatud määruse seisukohaga, et Z. Jungholzi kaebus on perspektiivitu. Seega esineks asjas ka RÕS § 7 lg 1 p 5 kohane alus Z. Jungholzi riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
9.Z. Jungholz esitas 17.01.2023 ringkonnakohtule taotluse täitemenetluse peatamiseks vaidlusaluses täiteasjas (täiteasi nr 047/2022/217). Ringkonnakohus leiab, et taotlus täiteasja peatamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna tegemist on samadel põhjendustel esitatud taotlusega, mille ringkonnakohus lahendas 21.12.2022 määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.