X kaebus Tallinna Vangla 26.04.2017 käskkirja nr 11/17/31 osaliseks tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks lubada vangla territooriumil suitsetada Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül Kaasatud haldusorgan: Justiitsministeerium, esindaja Martin Ziehr
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.04.2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (edaspidi kaebaja) esitas 02.05.2018 vaide Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirjast nr 1-1/31 (edaspidi käskkiri) tulenevate muudatuste peale seonduvalt suitsetamisega. Nimetatud käskkirjaga täiendati muuhulgas kodukorda ja lisati sinna punkt 2.3, mis keelab vangla territooriumil suitsetamise. Vaide puuduste kõrvaldamise avalduse esitas kaebaja 11.05.2018.
2.Tallinna Vangla (edaspidi vangla) tõlgendas 16.05.2018 vaide edastamise kirjas nr 515/18/71-4, et kaebaja vaidlustab käskkirja punkte 1.16, 1.18, 1.19, 1.21 ja 1.25. Vangla edastas kaebaja vaide Justiitsministeeriumile, paludes jätta see rahuldamata.
3.Justiitsministeerium (edaspidi JM) jättis 18.06.2018 vaideotsusega nr 11-7/3627-2 vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 16.07.2018 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palus tühistada käskkirja punktid 1.16-1.26, kuna suitsetamise keeld rikub tema õigusi. 20.07.2018 kohtule esitatud täienduses palus kaebaja kontrollida vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 punkti 31 vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi PS), tühistada tubakatoodete keeld vanglas ja lubada kinnipeetavatel suitsetada vangla territooriumil. 29.10.2018 täpsustas kaebaja tühistamisnõuet, taotledes käskkirja punktide 1.16, 1.18, 1.19, 1.23, 1.25 tühistamist.
5.Kohus võttis 23.11.2018 määrusega kaebuse menetlusse ning kaasas sama määrusega menetlusse arvamuse andmiseks Justiitsministeeriumi.
6.Kohus määras 21.01.2018 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
8.Kaebaja on seisukohal, et eelnevas punktis nimetatud käskkirja punktidega on rikutud tema õigusi. Käskkirjaga kehtestatud suitsetamise keeluga sunnib vangla kaebajat nikotiini puudumise pärast kannatama, millega rikub Euroopa inimõiguste konventsiooni esimese osa art 3 „Piinamise keeld“. Kaebaja märgib, et nikotiini puudumine põhjustab tal tugevat ärrituvust, närvilisust, närvihoogusid (mis mõjutab suhtlemist administratsiooni ja kinnipeetavatega), unehäireid (mille tõttu peab kaebaja võtma perioodiliselt rahustit – unerohtu), mis ei mõju kaebaja tervisele hästi.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Vangla on seisukohal, et kaebaja nõude rahuldamiseks puudub alus ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
9.1.Vangla leiab, et käskkirja punktid 1.16, 1.18, 1.19, 1.23 ja 1.25 ning neis sätestatud piirangud on õiguspärased. Haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele, mistõttu puudub alus selle osaliseks tühistamiseks.
9.2.Vangla märgib, et kohtupraktikas on avaldatud seisukohta piirangu sisulise õiguspärasuse kohta ning viitab Tartu Halduskohtu praktikale (19.12.2018 otsus haldusasjas 3-18-381), milles leitakse, et suitsetamiskeeld vanglas on põhiseadusega kooskõlas. Samuti viitab vangla Tartu Ringkonnakohtu lahenditele, mille kohaselt kõiki asjaolusid kogumis hinnates kaaluvad suitsetamisest loobumise positiivsed küljed üles vabaduse suitsetada.
9.3.Vanglas suitsetamise keelamise eesmärgid on 1) tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine); 2) vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine (kulud tervishoiuteenustele); 3) vabanemine sõltuvusest. Tegu on olulise avaliku huviga, mis kaalub üles isiku õiguse tervistkahjustavale käitumisele.
9.4.Vangla märgib, et suitsetamine ei ole isiku absoluutne põhiõigus. Riigikohtu tsiviilkolleegium väljendas 13.01.2010 otsuse nr 3-2-1-152-09 (p 11), et PS § 19 on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt võib seda piirata mistahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud. Keeld suitsetada on sätestatud õiguslikul alusel ning pädeva isiku poolt ja selline keeld on kooskõlas õigusaktidega.
9.5.Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 30 lg 2 p 1 kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumides. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 105 lg-st 1 tulenevalt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ning seega on vangla ruumide näol tegemist riigiasutuse ruumidega TubS § 31 lg 2 p 1 mõttes. Vanglas suitsetamise lubamise otsustab vangla valdaja ning suitsetamist võib lubada vaid suitsetamisruumis ning ruumide või maa-ala valdajal ei ole kohustust eraldada suitsetamisruume. Seega on kodukorra punkt 2.3 kooskõlas õigusaktidega.
9.6.Lisaks tervisekaitsele aitab suitsetamise keelamine tagada ka vangla julgeolekut. Sigarettide eluosakonda toimetamine ning nende suitsetamine on vangla julgeolekut ja teiste isikute tervist ohustav. Süütamisvahendite puutumise tõttu kasutatakse sigarettide süütamiseks ohtlikke viise (elektrijuhtmed, patareisid, isevalmistatud süütamisvahendeid jms). See aga võib kaasa tuua ohu kinnipeetavate endi tervisele ning vangla varale, samuti võib põhjustada rikkeid vangla elektrisüsteemis. Eluosakonnas suitsetamisega ohustatakse ka teiste mittesuitsetajate tervist. Kinnipeetavad võivad peita keelatud esemeid kehaõõnsustesse ja nende avastamine ei ole alati lihtne. Seega tuleb vanglal enda initsiatiivil astuda samme vältimaks sigarettide eluosakonda sattumist.
10.Vangla on seisukohal, et kohustamisnõude rahuldamiseks puudub alus. Vangla on seisukohal, et VSkE § 641 p-de 3 ja 31 on nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseaduspärased ning puudub alus nende kohaldamata jätmiseks. Tervise kaitse paigutub kinnipeetavale asja või eseme keelamisel selgelt VangS § 15 lg 2 p 1 alla. Õigus tervise kaitsele kaalub üles õiguse vabale eneseteostusele, milleks praegusel juhul oleks suitsetatavate tubakatoodete tarvitamine.
11.Vangla leiab, et kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et suitsetamise keelamise tulemusena on tal tekkinud olulised terviseprobleemid.
11.1.Vangla nõustub, et tubakast loobumise järel võivad esimestel nädalatel tekkida nikotiini võõrutusnähud. Siiski avalduvad need nähud inimesiti erinevalt ja on tugevamad esimestel päevadel peale loobumist. Võõrutusnähud mööduvad hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid loobumisprotsessi alguses.
11.2.Kaebaja tervisekaardi 11.04.2018 väljavõttest nähtub, et vanglasse saabumisel on kaebaja avaldanud, et suitsetab umbes paar suitsu päevas. Kuna kaebaja on ise avaldanud, et suitsetas vaid paar sigaretti päevas, siis ei olnud talle nikotiinasendusravi näidustatud.
11.3.Tervisekaardi 16.04.2018 kandest nähtuvalt on kaebaja väitnud, et seljavalu tõttu on ööuni tugevasti häiritud ning talle on määratud unehäirete leevendamiseks Tabul.Somnolsi 7,5 mg ööseks, 10 päevaks. Seega on kaebaja väide, et unehäired on põhjustatud nikotiini mittesaamisest, väär. Mittesuitsetamisest tingitud närvilisust on kaebaja hakanud väitma tervisekaardist nähtuvalt alles 20.06.2018, seega suitsetamise mittevõimaldamise algusest ca kaks ja pool kuud hiljem. Ärevustunnet seoses mittesuitsetamisega on kaebaja kurtnud ka
01.08.2018 ja 07.11.2018. Nikotiini võõrutusnähud võivad keskmiselt esineda kuni paari nädala jooksul nikotiinist täielikult võõrutamisel, kuid need võõrutusnähud ei ole tervist ohustavad ega oma hilisemaid negatiivseid mõjusid.
11.4.Vangla ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu oleks vangla teda piinanud. Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni artikli 1 kohase piinamise mõiste ei hõlma seaduslike karistuste kohaldamisest tulenevat, sellistele karistustele omast või nendega juhuslikult kaasnevat valu või kannatust. Faktilised asjaolud ega ka kaebaja väiteid ei viita konventsiooni kohasele piinamise tunnustega tegevusele kaebaja suhtes vangla poolt.
KAASATUD HALDUSORGANI SEISUKOHT
12.JM leiab, et vaidlusalused haldusaktid, s.o nii Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkiri nr 1-1/17/31 kui Justiitsministeeriumi 18.06.2018 vaideotsus nr 11-7/3627-2 on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav (formaalselt ja materiaalselt kooskõlas kehtiva õigusega), mistõttu kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
12.1.JM leiab, et piirang, millega kaasneb faktiline suitsetamise keelamine nii kinnipeetavatele kui teistele vangla territooriumil viibivatele isikutele, on formaalses ja materiaalses mõttes proportsionaalne ja põhiseaduspärane.
12.2.Vajadus kaitsta teiste isikute, s.o mittesuitsetajatest ametnike ja kinnipeetavate tervist ja tagada neile tubakavaba töö- ja elukeskkond, on sedavõrd oluline avalik huvi, mis kaalub üle üksikisiku eneseteostusvabaduse. Seda veel eriti olukorras, kus üksikisiku tegevus kahjustab rängalt paljude teiste isikute tervist.
12.3.Vanglas ei ole võimalik tubakavaba elu- ja töökeskkonda tagada teisiti, kui suitsetamise täieliku keelamisega vangla piiratud territooriumil, kuna vangla keskkond on kinnine ja kinnipeetavate liikumine on piiratud. Seega ei ole antud juhul eesmärgi saavutamine ilma PS §s 19 kehtestatud vaba eneseteostuse riiveta võimalik. Tervisekaitsepõhiõiguse nimel rakendatavad ja vajalikud meetmed kaaluvad üles vaba eneseteostuse riive.
12.4.VangS § 105 lõiked 21 ja 3, VangS § 41 lg 2 ning sama seaduse § 66 lg 1 annavad vanglale õiguse piirangu kehtestamiseks, kui seatud piirangud on seotud vangla julgeoleku tagamise vajadusega.
12.5.Kehtiv TubS näeb ette, et vanglas suitsetamise lubamise otsustab vangla valdaja ning suitsetamist võib lubada vaid suitsetamisruumis ning ruumide või maa-ala valdajal ei ole kohustust eraldada suitsetamisruumi. Tulenevalt eeltoodust on Tallinna Vangla territooriumil suitsetamist keelav käskkirja punkt JM hinnangul õigusaktidega kooskõlas.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, põhjendades seda järgnevalt.
13.Esmalt lahendab kohus aga kaebaja poolt 29.01.2019 esitatud vastuväited kohtu tegevusele. HKMS § 90 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus peab otstarbekusest lähtuvalt võimalikuks lahendada vastuväited käesolevas otsuses. Kohus selgitab, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata.
Käesoleval juhul on kohtu hinnangul esitatud materjalid piisavad, et nende pinnalt teha otsus. Kaebaja on saanud oma seisukohad kaebuses esitada. Kirjalikku menetlusse määramisel ei kohustanud kohus kaebajat esitama vastust vangla ega JM esitatud seisukohtadele, vaid kohus rõhutas, et varasemalt esitatud seisukohtade kordamine ei ole lubatud. Sellest tulenevalt puudus vajadus vangla ja JM esitatud seisukohtade vene keelde tõlkimiseks ning samuti tähtaja pikendamiseks, et kaebaja saaks kohtule vastata vangla seisukoha ja JM arvamuse osas.
14.Kaebaja nõueteks on käskkirja osaline tühistamine ja vangla kohustamine lubada kaebajal vangla territooriumil suitsetada.
14.1.Tallinna Vangla kodukorra p 2.3, mis kehtestati vaidlusaluse käskkirjaga, keelab vangla territooriumil suitsetamise. TubS § 30 lg 1 kohaselt otsustab TubS §-s 29 nimetamata juhtudel ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel. Seega tugineb vanglas suitsetamise keelu kehtestamine TubS regulatsioonile.
14.2.VangS § 41 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Nimetatud sättest tuleneb õigus kehtestada vangla territooriumil seaduses sätestamata piiranguid, kui need on vajalikud vangla julgeoleku tagamiseks.
14.3.VangS § 105 lg 1 kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. VangS § 105 lg 2 näeb ette, et vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. VangS § 15 lg 3 kohaselt kehtestab kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu vastutav minister määrusega. Justiitsminister on keelatud esemete nimekirja ning suitsetamise korralduse kehtestanud vangla sisekorraeeskirjaga (VSkE). VSkE § 82 lg 1 näeb alates 01.10.2017 ühtlasi ette, et kinnipeetava vastuvõtmisel selgitatakse välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Kui kinnipeetav soovib suitsetamisest loobuda, tagatakse talle vanglasisene nõustamine.
14.4.VangS § 15 lg 4 järgi võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele, sh võib täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda (VangS § 15 lg 2 p 3). VSkE § 641 punktid 3 ja 31 näevad ette, et vanglas on keelatud süütamisvahendid ja suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
14.5.Kuna VangS andis justiitsministrile õiguse keelata määrusega vanglas teatud esemete omamine ja korraldada vanglas suitsetamise piiranguid ning keelatud esemete nimekirja täiendamise ning piirangute kehtestamise õigus on ka vanglal (VangS § 41 lg 2), siis on suitsetamise keelu ning sigarettide ja süütamisevahendite soetamise piirangud kehtestanud pädevad isikud.
15.Õigus suitsetada ei ole iseseisev põhiõigus, vaid see on kaetud üldise vabadusõigusega. Kohus nendib, et suitsetamise keelamine vangla territooriumil ning sigarettide ja süütamisvahendite keelustamine riivavad PS §-s 19 sätestatud üldist vabaduspõhiõigust. PS §s 19 sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse puhul on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga
põhiõigusega ehk seda võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.01.2000 otsus asjas nr 3-2-1-152-09, p 11).
15.1.Vangla on oma vastuses märkinud, et suitsetamise keelu kehtestamise eesmärkideks on tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine), vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine (kulud tervishoiuteenustele) ning vabanemine sõltuvusest.
15.2.Kohus nõustub, et tervise kaitse on vangla territooriumil suitsetamise keelamise legitiimne eesmärk. Vangla territooriumil suitsetamise keelamine avaldab positiivset mõju nii kinnipeetavate endi kui ka vanglatöötajate ja teiste territooriumil viibivate isikute tervisele. Vangla on toonud välja mitmed negatiivsed mõjud, mis kaasnevad tubaka suitsetamisega, nagu südame-veresoonkonna, hingamis- ja seedeelundkonna jmt seotud haigused. Lisaks on tubakasuits ohtliku mõjuga seda läheduses sissehingavatele mittesuitsetavatele isikutele. Suitsetamisest loobumine aitab ennetada ning vähendada mitmeid terviseriske. Samuti on oluline argument rahaline ressurss, mis kulub suitsetamisest tingitud terviseprobleemidega tegelemisele.
15.3.Samuti on vangla julgeoleku tagamine avalikest huvidest lähtumisel kaalukas argument. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Seega on õigustatud vangla poolt kehtestatud piirangud, mis aitavad tagada üldist julgeolekut vanglas. Vangla väitel on aset leidnud hulgaliselt juhtumeid, kus kinnipeetavad on üritanud sigarette eluosakondadesse toimetada, eesmärgiks suitsetada neid siis, kui see lubatud ei ole või kasutada sigarette nn maksevahendina. Sigarettide eluosakondadesse toimetamine kahjustab vangla julgeolekut. Süütamisvahendite puudumisel on selleks kasutatud mitte ettenähtud viise (elektrijuhtmed, patareid, isevalmistatud süütevahendid jmt), mis võivad kaasa tuua ohud nii kinnipeetavate endi tervisele, vangla varale kui ka näiteks vangla elektrisüsteemile. Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et sigarettide ning süütamisvahendite omamine suurendab ohtu vangla julgeolekule ning nendib, et suitsetamise keelamine ning sigarettide ja süütamisvahendite soetamisele piirangute seadmine aitab kaasa eelmainitud julgeoleku riskide vähendamisele vanglas.
15.4.Kohus nõustub nii vangla kui JM seisukohaga, et eelnimetatud eesmärgid on PS §-s 19 sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse piiramiseks legitiimsed ning kaaluvad üles kaebaja vabaduspõhiõiguse riive, s.t õiguse vanglas suitsetada.
16.Kaebaja märgib, et suitsetamise keelamine põhjustab talle kannatusi, mis seisnevad närvilisuse, ärevuse ja unehäirete tekkimises suitsetamisest hoidumise tõttu ning see mõjutab negatiivselt tema tervislikku seisundit.
16.1.Kohus nendib, et suitsetamisest võõrdumisel võisid kaebajal esineda negatiivsed mõjud. Kohus nõustub aga vangla seisukohaga, et need mõjud ei saanud olla sellised, mis kaebajale olulisi terviseprobleeme tekitaksid. Vangla esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on vanglasse tulles ise kinnitanud, et suitsetab paar sigaretti päevas. Kohus on seisukohal, et kaebajal ei saanud seega olla sellise intensiivsusega nikotiinisõltuvus, millest tulenevalt esineksid tal nikotiinist võõrutamisel märkimisväärsed terviseprobleemid. Võõrutusnähud võivad eelduslikult esineda esimestel nädalatel suitsetamisest võõrutamisel. Kaebaja on aga suitsetamise keelamisest tulenevaid terviseprobleeme, nagu ärevus ja närvilisus kurtnud alles paari kuu möödumisel suitsetamise keelu kehtestamisest. Eeltoodut arvestades ei saanud nimetatud närvilisus ja ärevus olla sel ajal enam tingitud suitsetamise keelamisest.
16.2.Kohus nõustub vanglaga ka selles, et suitsetamise keelamine ning sellest tulenevad ebamugavused ei saa endast kujutada selliseid kannatusi, mis kvalifitseeruksid piinamiseks.
17.Kohus leiab, et suitsetamise keelamise eesmärgid on lubatavad ning nende eesmärkide saavutamiseks kehtestatud piirangud on proportsionaalsed. Kehtestatud piirangud aitavad eesmärke saavutada ehk on sobivad. Leebemate meetmete kasutamisega ei ole võimalik soovitud eesmärke samaväärselt tõhusalt saavutada. Kohtu hinnangul vastab suitsetamise keeld käesolevas asjas proportsionaalsuse nõudele, sest keelu positiivsed küljed kaaluvad üles kaebaja vabaduse suitsetada. Kehtestatud piirangud ei ole kaebajat diskrimineerivad ega põhjusta talle sellisel määral kannatusi, et need kvalifitseeruks piinamiseks või väärikust alandavaks kohtlemiseks.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vanglas kehtestatud piirangud suitsetamisele on põhjendatud ega riku kaebaja õigusi ning tühistamiskaebus ei kuulu rahuldamisele.
19.Kohustamiskaebuse rahuldamine on võimalik üksnes juhul, kui kohus tühistab vaidlustatud käskkirja ning tunnistab VSkE § 641 p-d 3 ja 31 (sigarettide ja süütamisvahendite keelustamine vanglas) põhiseadusevastaseks. Kuna kohus leidis eelnevalt, et suitsetamise keeld vanglas on õiguspärane ning proportsionaalne meede vangla julgeoleku kaitsmiseks ning aitab kaasa tervise kaitse edendamisele, siis on nimetatud alustel põhjendatud ning põhiseadusega kooskõlas sigarettide ja süütamisvahendite keelustamine vanglas. Seega tuleb kaebaja kohustamiskaebus jätta rahuldamata.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud (HKMS § 109 lg 1). Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas otsuses kohtu algatusel kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.