Korrakaitse › Vanglad

KOHTU SEISUKOHT

saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

sisalduvaid hinnanguid tema turvalisusriskide kohta. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal õigus eraldiseisvalt vaidlustada individuaalset täitmiskava. Justiitsministri 14. mai 2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1, § 3 lg 1. lg 4 ja § 1 lg 3). Avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamise üldtingimused on sätestatud justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) §-s 17. Reeglina individuaalset täitmiskava või riskihindamist eraldiseisvalt vaidlustada ei saa, kuna tegemist on programmilise dokumendiga, millel vahetu mõju kinnipeetava õigustele puudub. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Kinnipeetava õigusi mõjutab vahetult vangla konkreetne tegevus, mida on kinnipeetaval õigus vaidlustada. Seega riskihinnang iseseisvalt ei piira kaebaja õigusi. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud turvalisusriskil ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on turvalisusrisk, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata. Seega ei ole täitmiskava turvalisusriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine võimalik (vt nt Riigikohtu 17. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26; Tartu Ringkonnakohtu 28. märtsi 2018. a määrus asjas nr 318-111, p-d 7-10; Tartu Halduskohtu 15. jaanuari 2018. a otsus asjas nr 3-17-1555, p 6.2; Tartu Halduskohtu 3. mai 2018. a määrus asjas nr 3-18-556, p 21). Halduskohtu hinnangul on kaebajal võimalik vaidlustada täitmiskavas märgitud ohtlikkuse tase koos vangla otsustusega, millega keeldutakse isiku avavanglasse paigutamisest või ennetähtaegsest vabastamisest (vt Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2017. a otsus asjas nr 3-16-2033, p 14). Kohtu hinnangul ei ole vangistusseaduse ning selle alusel antud teiste õigusaktidega kinnipeetaval keelatud esitada vanglale taotlust näiteks avavanglasse ümberpaigutamiseks. ITK-s riskihindamise tulemusena kajastatud turvalisusriski saab vangla avavanglasse paigutamise otsustamisel ümber hinnata, täitmiskavas kajastatud hinnang ei välista automaatselt avavanglasse paigutamist. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal HKMS § 44 lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus ITK ja riskihindamise vaidlustamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks ITK-st märke „kõrgohtlik“ eemaldamiseks. Halduskohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.