Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

3-18-563 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(8)

3-18-563 Kibuvitsa tee 20 ja 22 kinnistutel halveneb insolatsioon, sest projektile mittevastav lahendus kõrgub ja laiub lõunapoolsel küljel, varjates näiteks Kibuvitsa tee 22 kinnistul kasvuhoonet, marjaaeda ja poolt kinnistut olulise aja päevast. Nõutavat tulemüüri ei kavandata, ehitatakse puidust räästaga katus naaberhoonest ca 3 m kaugusel, kuigi tulemüür peab olema vähemalt pool meetrit üle müüriäärse katuse ning koosnema tervenisti materjalidest, mis vastavad vähemalt A2 tuletundlikkusele. Tänavapoolne katuseräästa kaugus naaberhoonest on alla 8 m ehk tuleohtlikus kujas. Valminud ehitise kõrguse muutmine võib tingida kaebaja kinnistult avaneva vaate täiendava ahenemise. Vaidlustatud haldusakt on motiveerimata, kaalutlusõiguse piire on ületatud (protokollis toodud otsuste vastuvõtmisel pole kaalutlusõigust teostatudki ning seda on soovitud kompenseerida vaideotsuses), samuti on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse norme, mistõttu vastustaja on teinud väära haldusakti.

3-18-563 19.12.2017 saatis menetleja projekti muudatuse arvamuse andmiseks kinnistu naabritele. 20.12.2017 esitasid Kibuvitsa tee 20, Kibuvitsa tee 22 ja Kibuvitsa tee 23 omanikud arvamuse projekti muudatuste kohta. Hoone kõrguse ja katuse kuju muutmine arutatavas asjas toodud moel ei kujuta endast ehitusloa kehtetuks tunnistamise imperatiivset alust EhS § 46 lg 1 mõttes. Küll võib kõne alla tulla EhS § 46 lg 2 p 2 kohaldamine, kuna kaebajad näevad muutunud ehitusprojektis vastuolu projekteerimistingimustega. Hoone kõrguse osas jääb muudatustega projekt projekteerimistingimustega antud lubatud maksimaalse kõrguse (8,5 m maapinnast) piiresse. Vastav kõrgus 8,5 m tuleneb Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ Seega ei ole muutunud hoone kõrgus vastuolus projekteerimistingimuste ega muude õigusaktidega. Hoone muutunud kõrguse õigusvastasus saab tuleneda seega muudest asjaoludest, nt tuleohutuse või insolatsiooni nõuete eiramisest või näiteks hoone sobimatusest ümbruskonda. Teadaolevalt ei tulene ühestki õigusaktist (nt teemaplaneering) või muust dokumendist kohustust või soovitust ehitada Viimsi vallas Randvere küla Kibuvitsa tee piirkonda just viilkatusega maju. Seega tuleb arvestada teemaplaneeringu üldise nõudega, et elamute puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta ning järgida tuleb piirkonna ehitustavasid ja asukoha looduslikke eripärasid (teemaplaneeringu p 4.1.4). Katusetüübi muutmisel vastustaja projekteerimistingimusi ei muutnud. Viimsi Vallavalitsuse ehituskomisjoni 08.01.2018 protokollis nr E-1 on leitud, et esitatud lahendus vastab projekteerimistingimustele katusekalde osas (p 2) ja sobitub paremini naaberhoonestusega kui algne lahendus (p 1). Projekteerimistingimuste ja ehitusprojekti erinevus ei vii automaatselt ehitusloa kehtetuks tunnistamiseni või ehitusloa muutmisest keeldumiseni, vaid tulenevalt EhS § 46 lg 2 p-st 2 on see kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Vastustaja ei rikkunud kaalutlusreegleid. See, et projekteerimistingimustes on viilkatus, kuid tegelik projektilahendus näeb ette pultkatuse, ei ole niivõrd oluline projekti muudatus, mis oleks toonud kaasa kohustuse keelduda ehitusloa muutmisest või kohustuse väljastada uus ehitusluba. Vastustaja on projekti muudatust analüüsinud, leides, et katusekuju muutus ei ole oluline (katuse kalle jääb samaks) ning hoone sobitub muutunud projektlahendusega paremini ümbruskonda. Kohus ei saa võtta seisukohta selle kohta, milline katuse kuju oleks esteetiliselt sobivam. Kohus saab lähtuda õigusaktide nõuetest, samuti ka paikkonna ehitustavadest, kui neid on piisavalt kirjeldatud ja fikseeritud. Näiteks kaebajate viidatud haldusasjas nr 3-161897 oli küsimuse all kelpkatuse sobivus Vormsi saare miljöösse. Samas on Vormsi vald üldplaneeringu tasemel loetud tervikuna Läänemaa väärtuslike maastike hulka. Ka on teadlaste poolt teostatud Vormsi saare külade inventeerimine ning esitatud konkreetsed arhitektuursed soovitused Vormsi valla külamiljöösse sobivatest lahendustest, mh katuse tüübi osas. Kohtu hinnangul ei ole arutataval juhul tegemist analoogse olukorraga. Kaebajate esitatud Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ekspertarvamuses puudub analüüs selle kohta, kuivõrd on piirkonnas traditsioonilisele Viimsi rannakülale omast arhitektuuri üldse säilinud ja millised oleksid sellisesse miljöösse sobilikud hooned. Haldusasjas esitatud fotomaterjalist nähtuvalt on piirkonnas (sh naaberkinnistutel) valdavalt uued, kaasaegse arhitektuurilahendusega hooned. Sealt ei nähtu vanu, rannakülale viitavaid hooneid. Ka projekteerimistingimustes on nõutud, et hooned peavad olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Esitatud tõenditest ei tulene, et ka piirkonna majade katused oleksid ühesuguse arhitektuurse lahendusega (viilkatustega). Vastustaja on esitanud näiteid vaidlusaluses piirkonnas asuvatest majadest, kus on planeeritava hoonega analoogsed katused. Lisaks ei ole ka Kibuvitsa tee 20a naabril Kibuvitsa tee 20 eluhoonel traditsioonilist viilkatust, vaid maja on liigendatud, ning osaliselt on katuse külgede kaldenurgad erinevad. Sellisena ei nähtu kohtule, et muutunud projektlahendusena sündinud pultkatus oleks ümbruskonda sobimatu või et 4(8)

3-18-563 piirkonnas oleks välja kujunenud mingisugune ühtne arhitektuuriline joon katuste osas. Olukorras, kus õigusaktide ja projekteerimistingimustega etteantud kõrgust järgitakse ja ümbruskonnas on erineva mahuga ehitisi (nt Kibuvitsa tee 20 eluhoonet ei saa väikesemahuliseks pidada), ei saanud ka asjaolu, et ehitatav hoone on ümbritsevatest kõrgem, tuua kaasa kohustust projekti muutmisest keelduda. Muutunud projektlahendus ei vähenda ebaproportsionaalselt naabrite insolatsioonitingimusi ega ole tuleohtlik. Insolatsioonitingimuste täitmine omab relevantsust eluhoonete puhul. Sellist nõuet, et ehitamise tõttu insolatsioonitingimused naaberkinnistutel üldse halveneda ei või, õigusaktidest ei tulene. Insolatsiooninõuded ei kehti kasvuhoonete või abihoonete suhtes. Kaebajad on esitanud fotosid Kibuvitsa tee 22 suvemaja kohta, mille insolatsioonitingimusi väidetavalt halvendatakse. Esitatavatelt fotodelt nähtub esiteks, et insolatsioon seoses Kibuvitsa tee 20a hoone (elamu koos garaažiga) lähedusega väheneb paratamatult ja seda sõltumata muutunud projektlahendusest. Seega ei oma muutunud projektlahendus täheldatavat mõju Kibuvitsa tee 22 suvemaja insolatsioonitingimustele. Vastustaja leiab õigesti, et suvemaja (ehitusregistri koodiga 116027751) ei ole elukondlik hoone, milleks on suvila ja aiamaja. See omab majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa kohaselt kasutusotstarvet nr 12744 elamu, talu, kooli vms majapidamishoone, nagu näiteks kuur, individuaalgaraaž ja saun. Seega sellele hoonele ei laiene insolatsiooninõuded. Kaebajad ei esitanud tõendeid selle kohta, et Kibuvitsa tee 20a hoone oleks muutunud projektilahenduse tõttu tuleohtlik. Projekteerimistingimuste p-s 2 on fikseeritud tuleohutusnõuded. Nimetatud punkti kohaselt võib elamu paigutada kinnistu projekteerimistingimuste taotluse juurde esitatud asendiskeemi alusel (2,5 m Kibuvitsa tee 22 kinnistu piirist ja 1 m Kibuvitsa tee 20 kinnistu piirist), kui kasutatakse muid tuleohutust tagavaid meetmeid (tulemüür, tuletõkkesein vms). Keelualasse võivad ulatuda katuseräästad ja konsoolsed varikatused mitte rohkem kui 0,5 m ulatuses. Ehitise kaugused naaberkinnistute piiridest ei ole muutunud. Ka projekti muudatusena tuleb Kibuvitsa tee 22 poolne (garaaži) sein ehitada tulemüürina. Ka muud kaebajate väidetud minetused ei too kaasa kaebuse rahuldamist. Projekti muutmise lubamise põhimotiivid on ära toodud Viimsi Vallavalitsuse ehituskomisjoni 08.01.2018 protokollis nr E-1, mida kaebajad ei ole vaidlustanud. Kaebajad on saanud menetluses osaleda ning vastustaja on kaebajatega mittenõustumist erinevates menetlusdokumentides piisavalt põhjendanud. Võimalik vaidlustamisviidete puudumine Viimsi Vallavalitsuse ehituskomisjonide protokollides ei ole takistanud kaebajatel oma õiguste realiseerimist, mistõttu ei saa ka see asjaolu tingida kaebuse rahuldamist. Kaebajate väited, et ehitusprojekti muudatuste tõttu tuleb tõsta nende kruntide pinda, on jäänud sisustamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-18-563 Kohalik omavalitsus võib varasemat ehitusluba muuta või anda välja varasemast erineva ehitusloa, kui see vastab ehitamist reguleerivatele õigusnormidele, sh tuleohutusnõuetele, ja planeeringutele ega kahjusta ebaproportsionaalselt naabri õigusi. Vaidlust ei ole selles, et ehitis ehitatakse oluliselt kõrgemaks. Eskiisprojekti plaanidel on välja toodud ehitise kõrguseks 7,150 m, kuid nüüd on ehitatud 8,1 m kõrgune ehitis. Muudatused on väga suured ja olulised ning vastuolus eelneva ehitus- ning planeeringudokumentatsiooniga (sh projekteerimistingimustega, ehitusprojektiga ja ehitusloaga). Vastustaja pole üldse analüüsinud ega kaalunud seda, et ebaseaduslik ehitis tuleks viia kooskõlla projekteerimistingimustega ja ehitusprojektiga. Vastustaja on rikkunud õiguskindluse ja hea halduse põhimõtet, kuna ehitist puudutavad muudatused on olulised ja välja pole selgitatud kõiki vajalikke asjaolusid. LI ei ole üldse haldusmenetlusse kaasatud ja tema seisukohta pole küsitud. Halduskohus on vaidlustatud otsuse punktis 17 ebaõigesti leidnud, et kaebajad on saanud menetluses osaleda. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Kohus on hinnanud EAL-i 28.07.2018 eksperdiarvamust nr A22/025 ebaõigesti ja vastupidiselt selle sisule.

3-18-563 andmisega rikkunud ei ole – projekt vastab ka muudetud kujul ehitamist reguleerivatele nõuetele, tuleohutusnõuetele ja ei kahjusta ebaproportsionaalselt naabrite õigusi. Halduskohus on andnud otsuses seisukoha asjaolule, et ei muutmata ega muudetud ehitusprojekt ei mõjuta naabreid negatiivselt – iga üksiku aknaava või seina osas seisukoha andmiseks puudub kohtul vajadus ja ka õigus – kohus ei saa anda hinnanguid ühe või teise ehitusprojekti otstarbekusele, sobivusele piirkonda, aknaavade asukohale vms. Kohus on lähtunud muudetud projekti õiguspärasuse hindamisel kaebajate õigustest üldisemalt, vastustaja läbi viidud menetlusest ning leidnud, et muudetud kujul ei riku hoone sugugi rohkem kaebajate õigusi, kui esialgsel kujul ja et kaebajad on olnud menetlusse kaasatud vajalikul määral. Kaebajad ei ole need isikud, kes saaksid otsustada kinnistu omaniku eest, millise ehitise ta täpselt oma kinnistule saab ja võib ehitada, kas tal tekib ehitamise käigus uusi paremaid mõtteid vms. Tegemist ei ole ebaseadusliku ehitisega – Kibuvitsa tee 20a omanik taotles ja sai ehitusprojektile ehitusloa. Ehitusloa alusel ehitatud ehitis ei ole ebaseaduslik. Tegemist on mitteprojektikohase ehitamisega ja sellise tegevuse vastustaja ka peatas kuniks ehitusteenistus vaagis, kas ehitusprojekti muudatused tuleks kooskõlastada või kohustada omanikku ehitama ehitusloa saanud projekti kohaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-563 projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas ehitusnõuetega. Seega ei pea paika kaebajate seisukoht, et rikutud on õiguskindluse põhimõtet. Ka ei ole kaebajad välja toonud, millised olulised asjaolud on nende hinnangul jäänud haldusmenetluses välja selgitamata.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.