1.Jätta määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taoltus rahuldamata.
2.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.12.2018. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, milles määruskaebuse esitaja soovib riigilõivu vabastust kahjunõudele, mille aluseks on inimväärikuse alandamine ja tulekahjust põhjustatud tervisekahjustus.
3.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.12.2018. a määruse peale menetlusse osas, milles määruskaebuse esitaja soovib riigilõivuvabastust kahjunõudele, mille aluseks on hallitusest tulenev tervisekahju.
Rahuldada määruskaebus menetlusse võetud osas ning tühistada vastavas osas Tartu Halduskohtu 27.12.2018. a määrus. Teha uus määrus, millega tunnistada kaebus riigilõivu vabaks osas, milles kahjunõude aluseks on hallitusest tulenev tervisekahju, ning vähendada määruskaebuse esitaja poolt kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu 165,30 euro võrra ehk 54,30 euroni.
5.Kuulutada menetlus terviseandmeid sisaldavaid tõendeid (tl 31-43p) puudutavas osas osaliselt kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 07.08.2018 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses vangla halvast sisekliimast tulenevate ebamugavuste, kannatuste, stressi ning hirmu tekitamisega ja määruskaebuse esitaja elu ning tervise ohtu seadmisega. Määruskaebuse esitaja heitis vanglale
ette halba õhuvahetust, liigset kuumust suvel, liigniiskust ja hallitust madratsitel, akende kinni keevitamist, tuuletõmbe tekkimist ja eluosakonna evakueerimata jätmist 2017. a tulekahju ajal.
2.Tartu Vangla jättis 04.10.2018. a otsusega nr 1-13/153-2 määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 28.10.2018 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 7320 eurot. Määruskaebuse esitaja hinnangul seisnes mittevaraline kahju vangla poolt määruskaebuse esitaja väärikuse alandamises ja tervise kahjustamises. Kahju on määruskaebuse esitajale tekitanud vangla sisekliima ning puudujäägid ventilatsioonisüsteemis, samuti 08.10.2017 toimunud tulekahju. Määruskaebuse esitaja selgitas, et tema väärikust alandas alates 2016. aastast suveperioodide kuumusest tingitud higistamine, mistõttu tema linad, madrats ja padjapüür haisesid ning kleepusid higist. Eelnevaga seonduvalt taotles määruskaebuse esitaja vanglalt hüvitist summas 400 eurot. Lisaks leidis määruskaebuse esitaja, et tema tervist on kahjustanud vangla puudulikust ventilatsioonisüsteemist tekkinud hallitus madratsis. Määruskaebuse esitajal on kopsud haigeks jäänud ja tal on raske hingata. Samuti tekitas hallitus määruskaebuse esitajale allergia ja peavalud. Eeltoodust tulenevalt taotles määruskaebuse esitaja hüvitist summas 5510 eurot. Määruskaebuse esitaja tervist on kahjustanud ka 08.10.2017. a toimunud tulekahju, mil teda ei evakueeritud. Evakueerimata jätmisega tervisele tekkinud kahju suuruseks hindas määruskaebuse esitaja 1410 eurot. Määruskaebuse esitaja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
4.Tartu Halduskohus 27.12.2018. a määrusega jättis määruskaebuse esitaja taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei kohaldu kaebusele osas, mis puudutab tervisekahju tekitamist, riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-st 12 tulenev riigilõivuvabastus, sest tekkinud kahju kohta ei ole esitatud konkreetseid tõendeid ja kaebust ei saa lugeda perspektiivikaks. Halduskohus tegi kindlaks, et määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, kuid leidis, et määruskaebuse esitajale ei ole siiski käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine põhjendatud, sest kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohus pidas määruskaebuse esitaja väidet suveperioodidel kambris temperatuuri tõusust usutavaks, kuid leidis, et see ei kvalifitseeru inimväärikust alandavaks asjaoluks. Halduskohus märkis, et vangla võttis palavate ilmade ajal tarvitusele meetmed kuumusest tingitud ebamugavustunde leevendamiseks. Kuna õigusaktid ei näe ette kohustusliku jahutussüsteemi olemasolu vanglas, oli halduskohtu hinnangul äärmiselt kaheldav, et vanglale saaks omistada süülist õigusvastast käitumist määruskaebuse esitaja suhtes. Samuti ei nähtunud kaebuse puhul selliseid asjaolusid, mida Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on peetud väärikuse alandamiseks. Kuigi halduskohus pidas usutavaks seda, et madratsis võib tekkida hallitus, märkis halduskohus, et hallituse tekkides saab taotleda madratsi vahetust. Halduskohus ei pidanud usutavaks määruskaebuse esitaja väidet, et 26.07.2018 oli tema madrats hallitanud, kuid seda ei vahetatud välja. Halduskohus selgitas, et Tartu Vangla 28.08.2018. a vastusest nr 2-3/2565-2 nähtus, et samal päeval vahetati määruskaebuse esitaja sektoris välja kuus madratsit ning ka määruskaebuse esitaja madrats vaadati üle, kuid hallitust ei tuvastatud. Halduskohtu hinnangul tuli asuda seisukohale, et järelikult määruskaebuse esitaja madrats sellel hetkel välja vahetamist ei vajanud. Isegi, kui määruskaebuse esitaja pidi mõnda aega magama madratsil, millel võis esineda hallitust, siis ei nähtunud halduskohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tervisekaardilt selliseid tervisehädasid, mida saaks konkreetselt omistada hallitusega madratsil magamisele. Toimiku materjalidest nähtus halduskohtule, et määruskaebuse esitaja madratsit on tema nõudel vangla ka välja vahetanud.
Määruskaebuse esitaja tervisekaardilt ei nähtunud, et seonduvalt 08.10.2017 tulekahjuga oleksid tal tekkinud tervisekaebused. Tartu Vangla 04.10.2018. a otsusest nr 1-13/153-2 nähtus, et tegemist oli lokaalse põlenguga, millele vangla reageeris ning see ei kujutanud ohtu osakonnale, kus määruskaebuse esitaja viibis. Eelnevast tulenevalt oli halduskohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks, mistõttu ei ole põhjendatud ka tema riigilõivust vabastamine kaebuse esitamisel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27.19.2018. a määruse tühistada ja saata asi uuele läbivaatamisele teises koosseisus. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei täitnud halduskohus oma otseseid kohustusi, kasutas ära tema juriidilist kirjaoskamatust ja jättis ta ilma võimalusest kaitsta oma õigusi. Määruskaebuse esitaja peab oma kaebust perspektiivseks, kuid ta ei ole võimeline vastu seisma kohtu bürokraatiale. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle on vaja juristi, et õigesti oma nõuet väljendada, ning et asjas ei ole puuduseid. Määruskaebuse esitaja selgitas halduskohtule oma pretensioone ning seda, kus on tõendid. Kui halduskohus oleks kohustusi täitnud ja tutvunud taotluses esitatud materjalidega, siis ei oleks halduskohtul tekkinud rumalaid küsimusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha riigi õigusabi taotluse osas (I) seejärel otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise ja lahendab määruskaebuse (II) ning lõpuks otsustab menetluse kinniseks kuulutamise (III). I
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
8.Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses (RÕS) selleks ettenähtud tingimuste esinemisel. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
9.Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul määruskaebuse esitaja poolt alustatud kohtuasja suhtes tungivat avalikku huvi. Seega ei ole RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel määruskaebuse esitajale riigi õigusabi andmine lubatud.
10.Lisaks ei anta RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas koostanud halduskohtule esitatud kaebuse ning ringkonnakohtule esitatud määruskaebused ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuse esitaja ka varasemalt halduskohtumenetluses korduvalt kaebusi ja taotlusi esitanud. Eelnevast tulenevalt on määruskaebuse esitaja ringkonnakohtu hinnangul võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et menetlusosaline peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole ilmtingimata vajalik, et määruskaebuse esitajat esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik. Seega ei ole määruskaebuse esitajale ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmine lubatud.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. II
12.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Esmalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja määruskaebus tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, milles määruskaebuse esitaja soovib riigilõivu vabastust kahjunõudele, mille aluseks on inimväärikuse alandamine ja tulekahjust põhjustatud tervisekahjustus.
14.Ülejäänud osas, s.t osas, milles määruskaebuse esitaja soovib riigilõivuvabastust kahjunõudele, mille aluseks on hallitusest tulenev tervisekahju, on määruskaebus tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse selles osas menetlusse.
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osas, milles määruskaebuse esitaja soovib riigilõivuvabastust kahjunõudele, mille aluseks on hallitusest tulenev tervisekahju.
16.RLS § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Halduskohus leidis, et RLS § 22 lg 1 p 12 ei kohaldu käesoleval juhul, sest määruskaebuse esitajale tekkinud tervisekahju kohta ei ole esitatud konkreetseid tõendeid ja kaebust ei saa lugeda perspektiivikaks. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga. Kuigi Riigikohus käsitles RLS varasema redaktsiooni (RLS v.r) § 22 lg 1 p-i 11, millele vastab kehtiva RLS § 22 lg 1 p 12, ning leidis, et RLS v.r § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus ei ole tingimusteta ja piiramatu, selgitas Riigikohus, et kui halduskohtule esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu terviserikke tekitamist ja nõutakse kahju hüvitamist, saab kohus hinnata, kas väidetav kehavigastus või muu terviserike on kaebuses põhjendatud, mis lubaks eeldada kehavigastust või muud terviseriket. Kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud (nt kaebaja ei ole esitanud kahju kohta tõendeid, puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel), on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud lõivuvabastus. Seega leidis Riigikohus, et kui kaebusest, millega taotletakse kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist, ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et sõnastusest hoolimata ei kujuta kaebus endast kehavigastuse või terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebust, vaid sellega soovitakse kaitsta muud õigushüve, tuleb niisuguse kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses (RKHKm 12.05.2010, 3-3-1-12-10, p 9).
17.Seega ei kohaldu RLS § 22 lg 1 p 12 vaid siis, kui asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebus esitatud tegelikkuses seoses tervisekahjuga, seal hulgas kui kaebaja ei ole esitanud tervisekahju kohta ühtegi tõendit. Käesoleval juhul aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul olukord selline. Määruskaebuse esitaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et ta on arstidele kurtnud sümptomeid, mis võivad olla tingitud hallitusest. Samuti on tervisekaardist nähtuvalt määruskaebuse esitajal väidetavalt sümptomid taandunud, kui tema madrats on välja vahetatud või kui ta ei viibi kambris, kus määruskaebuse esitaja sõnul oli hallitav madrats. Samuti nähtub asja materjalidest, et määruskaebuse esitaja madratsit on vähemalt korra hallituse tõttu välja vahetatud. Seejuures on
üldteada, et hallitus ei ole inimese tervisele ohutu ning pikemaajaline hallitusega kokkupuude on tervist kahjustav. Kuivõrd toimiku materjalide hulgas on piisavalt tõendeid, mille valguses näivad määruskaebuse esitaja väited usutavad, kohaldub käesoleval juhul mittevaralise kahju hüvitamise nõudele osas, milles kahjunõude aluseks on hallitusest tulenev tervisekahju, RLS § 22 lg 1 p-st 12 tulenev riigilõivuvabastus olenemata sellest, kas kaebust saab HKMS § 111 lg 1 mõttes pidada edukaks.
18.RLS § 60 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Määruskaebuse esitaja taotles hallitusest tekkinud tervisekahju hüvitamiseks 5510 eurot. Sellises summas kahjunõudele vastab riigilõiv summas 165,3 eurot. Kuivõrd halduskohus leidis ekslikult, et ka selle nõude esitamisel tuleb tasuda riigilõivu, tuleb halduskohtu poolt määruskaebuse esitajalt nõutud riigilõivu selles osas vähendada 219,6-165,3=54,3 euroni.
19.Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osas, milles määruskaebuse esitaja soovib riigilõivuvabastust kahjunõudele, mille aluseks on hallitusest tulenev tervisekahju, tühistab vastavas osas Tartu Halduskohtu 27.12.2018. a määruse ning teeb uue määruse, millega tunnistab kaebuse nimetatud osas RLS § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvabaks ja vähendab seetõttu tasumisele kuuluvat riigilõivu 165,3 euro võrra 54,3 euroni. III
20.Ringkonnakohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetlus osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimikus sisalduvad dokumendid, mis sisaldavad otseseid andmeid määruskaebuse esitaja terviseseisundi kohta (tl 31-43p). Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse on liidetud määruskaebuse esitajat puudutavad terviseseisundit sisaldavad dokumendid, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik määruskaebuse esitaja eraelu kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub antud juhul ka huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel terviseandmeid sisaldavaid tõendeid puudutavas osas kuulutada määruskaebuse esitaja eraelu kaitseks kinniseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.