lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-2174/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 08.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2174/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
701
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-2174

Määruse kuupäev

8. veebruar 2019

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

R. K kaebus Tartu Vangla koostatud individuaalse täitmiskava õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks Kaebaja R K Vastustaja Tartu Vangla

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määrusele võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HKMS § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.R. K koostati Tartu Vanglas 14. augustil 2018 riskihindamine ja individuaalne täitmiskava (ITK), millega planeeriti isiku esmaseid põhjusriske maandavad tegevused kuni karistusaja lõpuni.
2.21. augustil 2018 esitas kinnipeetav vanglale taotluse, milles soovis ITKs põgenemisohu märke eemaldamist. 03.09.2018 jättis neljanda üksuse juht M. T oma otsusega taotluse rahuldamata.
3.18. septembril 2018 postitas Viru Vanglasse ümberpaigutatud R. K vaide, mis Tartus registreeriti 24. septembril 2018 numbriga 1-11/377-1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.16. oktoobril 2018 jättis Tartu Vangla R. K vaide nr 1-11/377-1 rahuldamata.
5.R K (kaebaja) kaebus saabus Tartu Halduskohtusse 19. novembril 2018, milles ta palub kohustada Tartu Vanglat eemaldama Tartu Vangla koostatud individuaalsest täitmiskavast turvariskina märgitud põgenemine. Ühtlasi palub kaebaja end kaebuse eest makstavast riigilõivust vabastada. Kaebuse kohaselt on ITK-s märgitud turvariskina põgenemise tõttu kaebaja pääsemine avavanglasse ning tema ennetähtaegne vabanemine raskendatud.

KOHTU SEISUKOHT

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kaebaja vaidlustab tema suhtes kinnitatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas sisalduvaid hinnanguid tema turvalisusriskide kohta. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal õigus eraldiseisvalt vaidlustada individuaalset täitmiskava.
8.Justiitsministri 14. mai 2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamise üldtingimused on sätestatud justiitsministri
25.märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) §-s 17.
9.Reeglina individuaalset täitmiskava või riskihindamist eraldiseisvalt vaidlustada ei saa, kuna tegemist on programmilise dokumendiga, millel vahetu mõju kinnipeetava õigustele puudub. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Kinnipeetava õigusi mõjutab vahetult vangla konkreetne tegevus, mida on kinnipeetaval õigus vaidlustada. Seega riskihinnang iseseisvalt ei piira kaebaja õigusi. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud turvalisusriskil ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on turvalisusrisk, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata. Seega ei ole täitmiskava turvalisusriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine võimalik (vt nt Riigikohtu 17. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26; Tartu Ringkonnakohtu
28.märtsi 2018. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 7-10; Tartu Halduskohtu 15. jaanuari 2018. a otsus asjas nr 3-17-1555, p 6.2; Tartu Halduskohtu 3. mai 2018. a määrus asjas nr 3-18-556, p 21). Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal HKMS § 44 lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus ITK ja riskihindamise vaidlustamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks ITK-st märke „põgenemine“ eemaldamiseks ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10.Kaebaja märgib, et turvalisusriski tõttu võidakse piirata tema avavanglasse paigutamist või ennetähtaegset vabastamist. Halduskohtu hinnangul on kaebajal võimalik vaidlustada täitmiskavas märgitud ohtlikkuse tase koos vangla otsustusega, millega keeldutakse isiku avavanglasse paigutamisest või ennetähtaegsest vabastamisest (vt Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2017. a otsus asjas nr 3-16-2033, p 14). Kohtu hinnangul ei ole vangistusseaduse ning selle alusel antud teiste õigusaktidega kinnipeetaval keelatud esitada vanglale taotlust avavanglasse ümberpaigutamiseks. ITK-s riskihindamise tulemusena kajastatud turvalisusriski saab vangla avavanglasse paigutamise otsustamisel ümber hinnata, täitmiskavas kajastatud hinnang ei välista automaatselt avavanglasse paigutamist.
11.Eeltoodu tõttu tagastab halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium