Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.03.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-17-2271 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-2271 keskkonnale tuleks hinnata tervikuna. Veneküla tunneli kohta pole KMH-d koostatud ning vaidlustatud ehitusluba väljastati enne KMH eelhinnangu andmist. KMH eelhinnang peaks hõlmama kogu teelõiku km 0,6–3,0. Maaomanike ettepanekutega ei ole muudetud projektis arvestatud. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks muudeti ära varasem Veneküla ristmiku lahendus. Projektlahenduse raames ei ole uuritud, missugust mõju keskkonnale ja elanikkonnale kujutab endast raskeveokite suunamine läbi roheala. Võimalikke leevendusmeetmeid ei ole sätestatud üheski Tallinna ringtee km 0,6–2,8 teelõigu projektis. 3) Põhiprojekti etapis ei ole tehtud teostatavusuuringut, mille käigus oleks võrreldud tee alternatiivseid asukohti ja liiklustehnilisi alternatiive. Puudub ka muudetud projekti alusel ehitusloa väljastamiseks tegelikku olukorda arvestav liiklusohutusaudit. OÜ Reaalprojekt 2015. aasta liiklusohutusaudit lähtub liiklusuuringust, mis arvestab varasemat maakasutuse juhtotstarvet Tallinna üldplaneeringu kohaselt (väikeelamute ala), mitte praegust Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu juhtotstarvet (ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtlusala kõrvalotstarbega) ja sellest tulenevat võimalikku liikluskoormust. Liiklusohutusauditi erapooletus on kaheldav. Liiklusohutusaudit ja tehniline ekspertiis telliti samalt juriidiliselt isikult, kes on koostanud põhiprojekti ja on põhiprojekti etapis Veneküla liiklussõlme esmane projekteerija. Sellega rikuti ehitusseadustiku § 14 lg-st 3 tulenevat nõuet, et enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik. 4) Projektlahendus on vastuolus Rae valla üldplaneeringuga. Rae valla üldplaneeringu kinnitamisel lähtuti ringtee varasemast projektlahendusest, mis arvestas km 1,6 planeeritava eritasandilise liiklussõlmega ja sellest lähtuvalt Väo karjääri alalt tulevate liiklusvoogude suunamisega maanteele võimalikult ristmiku lähedal. Projektlahendus ei ole kooskõlas ka Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga, mis ei näe ette kõrvalteele (kogujatee 1.3 R-KT) raskeliikluse suunamist. Samuti on projektlahendus vastuolus Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kuna vähendab roheala suurust ja kõrghaljastust. 5) Ühe haldusakti asemel osahaldusaktide andmine raskendab kaebajate võimalust oma õigusi kaitsta. Maanteeamet väljastab enda tellitud projektidele ise ehituslubasid ning väldib Veneküla liiklussõlme lahenduse keskkonnamõju hindamist. Projektis lähtuti andmetest, mis ei arvesta tegelikku liikluskoormust. Projektlahenduses ei ole käsitletud ristmiku alternatiivseid asukohti ega tehtud tasuvusanalüüsi. KMH aruandes rõhutati eelprojektiga ette nähtud kohaliku teedevõrgu väljaehitamise vajadust enne I klassi tee valmimist. Kiirteele ja I klassi maanteele peab projekteerima jalgtee olenemata projektkiirusest, mida ei ole aga tehtud. Samuti ei ole põhiprojekti üldandmete alapeatükis esitatud eeldatavat liiklussagedust ning teenindustaset kavandatava perioodi lõpuks. Lisaks ei sisaldu põhiprojekti keskkonnakaitse ja maakujundustööde alapeatükis KMH tulemuste kokkuvõtet ja sellest tulenevaid keskkonnakaitse abinõusid. Tehtud müra mõõtmised ei arvesta kasvanud liiklusvoogudega ega kumulatiivse müraga, mistõttu on vaja teha uus müra hindamine.

3-17-2271 väljastatud. Veneküla tunneli (km 1,2) ehitamise kohta on antud eraldi ehitusluba, mida kaebajad pole vaidlustanud. 3) Kaebajad pole selgitanud, milles seisneb vastuolu Rae valla üldplaneeringuga. Vastustajat ei puuduta Tallinna Lasnamäe tööstusalade üldplaneering, sh sellega kaebajate maa juhtotstarbe muutmine. Ehitusprojekt lähtub nii kehtestatud kui ka koostamisel olevatest detailplaneeringutest. Projekti muutmine tähendaks kehtestatud planeeringute muutmise vajadust ning algatatud planeeringutele antud kooskõlastuste tagasi võtmist. 4) Ebaõige on kaebajate väide, et projektlahendusega kaasnevat mõju – raskeveokite liikluse suunamine ümber elamute ja läbi roheala – ei ole piisavalt hinnatud. Projekti koostamisel on tehtud liiklusmüra modelleerimine, liiklusuuring, ehitusgeoloogiline uurimistöö, geodeetiline uurimistöö, KMH aruanne eelprojektile, Väo-Jüri tehnilise projekti ekspertiis, liiklusohutuse audit, Tallinna ringtee Väo-Jüri lõigu km 0,6–11,3 liiklusuuring, Tallinna ringtee Väo-Lagedi teelõigu km 0,6–3,0 ehitusgeoloogilised uurimistööd ja geodeetiline mõõdistus. Kuna vaidlustatud ehitusluba ei hõlma kogujateed 1.3. R-KT, ei olnud vaja koostada liiklusvoogude summaarset prognoosi ja vastavat müra modelleerimist. Liiklusohutuse nõuetega on arvestatud. 5) Kaebajate väited bussipeatuste ja kergliiklusteede puudumise kohta ei ole Maanteeametile etteheidetavad. Ühistranspordi taristu objekte planeerib ja rajab kohalik omavalitsus. Vaidlustatud ehitusluba ei puuduta kergliiklusteid ja bussipeatusi. Vaidlustatud ehitusloa realiseerimine ei saa põhjustada kaebajate väidetud liiklusohtlikkuse suurenemist.

3-17-2271 (resolutsiooni p 4) ning mõistis Maanteeametilt kaebajate kasuks välja menetluskulu 3730 eurot. 1) Kaebajatel on kaebeõigus. Lagedi tee 19 ja Plaasi kinnistuid hakkab läbima osaehituslubade aluseks oleva tee-ehitusprojekti kohaselt kogujatee 1.3 R-KT. Muudetud Veneküla liiklussõlme lahendus loob olukorra, kus kaebajate elukohad on ümbritsetud ühest küljest laienevast Lagedi teest, teisalt kogujateest 1.3 R-KT, mistõttu riivab Tallinna ringtee rekonstrueerimine koos Veneküla liiklussõlme lahenduse ja kogujateede rajamisega vaidlusaluses lõigus intensiivselt kaebajate omandiõigust, õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ning õigust eraelu puutumatusele. Veneküla liiklussõlme lahendus on (lahutamatu) osa Tallinna ringtee rekonstrueerimise projektist, mida tuleb käsitada ühtse tegevusena keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) mõttes või projektina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (KMH direktiiv) mõttes. 2) Eelprojekti kohaselt, millele koostati ka KMH, planeeriti Veneküla ristmik ehitada ringtee km 1,6. Eelprojekt ei näinud ette tunneli rajamist. Tallinna ringtee Väo-Jüri tehniline projekt km 0,6–11,3 (nr 675/P76-10) muudab eelprojekti vertikaallahendust (kõrvaltee viaduktiga üle Tallinna ringtee). Muutunud lahenduse kohaselt moodustavad Veneküla liiklussõlme teed 1.1 R-KT, 1.2 R, 1.3 R-KT, 1.4 R, 1.5 RT ja 1.7 KT koos omavaheliste ristmikega. Eelprojektiga oli kavandatud kahetasandiline liiklussõlm lõigu km 1,6 juures. Uue lahenduse kohaselt on Tallinna ringteest vasakule ja paremale ning Ülemiste-Maardu raudteest vasakule jäävate alade ühendamiseks projekteeritud Veneküla eritasandiline ristmik. Ristuv tee paikneb nüüd Tallinna ringtee alla projekteeritavas tunnelis km 1,22. Projekteeritud ristuv tee 1.5 RT viidi tunneliga Tallinna ringtee alt läbi. Tallinna ringtee mõlemale sõidusuunale projekteeriti maha- ja pealesõidud. Tallinna ringteest vasakul ühendas kogujatee 1.3 R-KT ristuvat teed 1.5 RT ning Tallinna ringteed. Vaidlustatud ehitusloa aluseks oleva projekti nr P15007 seletuskirjas märgitakse, et eelprojekti vertikaallahendus (kõrvaltee viaduktiga üle Tallinna ringtee) ei arvestanud Väo karjääri laiendamisega ja kaeveloa taotlusega (karjääri põhi kavatsetakse välja kaevata kõrgusmärgini 22,0 m). Seetõttu muudeti projektiga nr 675/P76-10 eelprojekti lahendust. Projektides nr 675/P76-10 ja nr P15007 fikseeritud Veneküla liiklussõlme eelprojektiga võrreldes muutunud lahendusele KMH-d ei koostatud. Vastustaja tellis keskkonnamõjude eelhinnangu põhiprojekti km 1,2–1,8 lahendusele. Eelhinnangu järelduste kohaselt puudub projekti muudatustel oluline keskkonnamõju ning KMH läbiviimine ei ole vajalik. 3) Vastustaja on eksinud KeHJS-st ja EL õigusaktidest, eelkõige KMH direktiivist tulenevate normide ja põhimõtete vastu. Vastustaja tugines osaehituslubasid väljastades ebaadekvaatsele KMH hinnangule, mille järeldused ei ole muudetud lahenduse puhul asjakohased. Tallinna ringtee rekonstrueerimine etapiti ei muuda asjaolu, et tegemist on ühe tegevuse/projektiga KeHJS ja KMH direktiivi mõttes. Keskkonnamõju ei ole võimalik vaadelda tee erinevate osade kaupa isoleeritult, vaid kõik otsesed ja kaudsed mõjud tuleb kogumis arvesse võtta. Vastustaja ei ole selgitanud, millega on põhjendatud projekti tükeldamine, s.o kogujateede käsitlemine põhimaanteest eraldi. Erinevatest dokumentidest nähtub, et tegemist on lahutamatult seotud tegevustega, sealhulgas on ka Veneküla liiklussõlme lahendus ringtee rekonstrueerimise projekti osa. 4) Kuna juba 2013. aastal kinnitati tee-ehitusprojekti lahendus (projekt nr 675/P76-10), mis oli aluseks ka osaehituslubade väljastamisele, ei ole õige tugineda KeHJS ja KMH direktiivi sätetele, mis käsitavad tegevuse/projekti muutmist või laiendamist (KMH direktiivi lisa 1 p 24 ja lisa 2 p 13; KeHJS § 6 lg 1 p 35 ja lg 21). Muutmise või laiendamisega on tegemist siis, kui KMH menetluse läbinud projekt on realiseeritud ning seda tahetakse muuta või tegevusloa saanud tegevus, mida ei ole veel ellu viidud, vajab muutmist. Vastupidine tõlgendus muudaks KMH menetluse eesmärgipäratuks ja soodustaks arendajat eelprojekti staadiumis pakkuma 5(11)

3-17-2271 vähem vastuseisu tekitavat lahendust, mille saab põhiprojekti staadiumis hõlpsalt KMH menetlust vältides asendada sobivaga. Olukorras, kus ehitustegevus juba faktiliselt käib ning alles siis asutakse mõnede projekti osade KMH vajadust kaaluma, rikub KMH direktiivi põhimõtet, et mõjusid tuleb hinnata enne tegevusloa väljastamist. See nõue kehtib projekti/tegevuse kui terviku kohta – praegusel juhul Tallinna ringtee koos erinevate tee osadega – ning ei sõltu sellest, kas arendaja on otsustanud ehitustööd jagada etappidesse. Praegusel juhul oleks muutunud Veneküla liiklussõlme lahenduse osas tulnud hinnata keskkonnamõju kohustuslikus korras tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p-st 13, kuna Veneküla liiklussõlm kuulub lahutamatult projekti/tegevuse koosseisu, mille puhul on KMH kohustuslik ning tegemist ei ole tegevuse/projekti muutmise või laiendamisega, mille puhul tuleb anda eelhinnang olulise keskkonnamõju kohta vastavalt KeHJS § 6 lg-le 21. 5) Kuna Veneküla liiklussõlme muudetud lahenduse osas on KMH läbi viimata, ei ole tagatud, et tee-ehitusprojektis fikseeritud Veneküla liiklussõlm on nõuetekohane. Kuna KMH menetlust ei ole läbi viidud, ei ole ka võimalik öelda, kas tee ehitusprojektis fikseeritud lahendusele oleks praegusel ajal, arvestades muu hulgas Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kehtestamist ja selle osalist realiseerimist, veel alternatiive. Nimetatud üldplaneeringu ja Rail Balticu võimaliku käivitumise mõjusid tuleb hinnata koosmõjus tee-ehitusega kaasnevate mõjudega. 6) Isegi kui asuda seisukohale, et Veneküla liiklussõlme kogujateede lahenduse mõju on võimalik eraldi hinnata KeHJS § 6 lg 21 kohaselt, on ka sellisel juhul planeeritaval tegevusel olemas olulise keskkonnamõju tunnused, kuna projekti muudatus hõlmab suurt maa-ala ja puudutab paljusid isikuid. Samuti on pärast mürauuringute tegemist algatatud ja kehtestatud mitmeid uusi detailplaneeringuid, mis lähtuvad üldplaneeringuga muudetud juhtotstarbest. Mürauuringu tegemisel lähtuti sellest, et piirkonnas asuvad elamumaad. Liikluskoormusest lähtuvaid mõjusid ei ole kogujatee 1.3 R-KT puhul piisavalt hinnatud. KMH menetluses oleks pidanud hindama ka kergliiklusteede ja bussipeatuste rajamise küsimust. Keskkonnaameti märkuste kohaselt on eelhinnangus alahinnatud ulukitest lähtuvat ohtu ning Terviseamet on toonud välja, et arvestatud ei ole Rail Balticu põhjustatavat võimalikku müra. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6(11)

3-17-2271 kooskõlas nõuetega ning kui tulevikus müratase tõuseb, tuleb vajadusel rakendada müra vähendamise meetmeid. 4) Arvestades, et kaebajad esitasid tühistamis- ja kohustamisnõude ning kohus rahuldas vaid viimase, oleks seda tulnud arvestada ka kohtukulude jaotamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-2271 keskkonnakaitselistel kaalutlustel eelistatumaks varianti A (p 1.5, lk 54-55). Aruandes nenditi, et Lagedi tee 11, 13, 15 ja 17 kinnistutel olevate väikeelamute jaoks vajab ringtee liiklusmüra mõlema alternatiivi puhul leevendamist (kokkuvõtte p 69, lk 12). Liikluskoormuse näitajate puhul tugineti KMH aruande koostamisel Inseneribüroo Stratum 2005–2006 koostatud liiklusloendusele ja -prognoosile. KMH aruandes arvestati sellega, et vasakul pool maanteed T11 kavandatakse äri- ja elamualade arendamist (lk 52) ning märgiti, et Venekülla (km 1,2– 1,5) on ette nähtud müratõke (lk 79). Tallinna ringtee Väo–Jüri teelõigu (km 0,6–11,3) tehnilises projektis (AS EA Reng ja Reaalprojekt 2011. aasta töö nr 675/P76-10; joonis ja seletuskiri – III kd, tl 112-139p) on kõrvale jäetud eelprojekti järgne lahendus ning on nähtud ette Veneküla tunneli rajamine km 1,2. 2016. aastal koostati 2011. aasta projektile (kinnitatud 2013. aastal) uus lahendus (Selektor OÜ töö nr P15007; joonis III kd, tl 111, seletuskiri tl 147-163). Tallinna ringtee Väo lõigu km 0,6–3,0 projekti muudatuste kohta on koostatud keskkonnamõju eelhinnang (Hendrikson & Ko 2017. aasta töö nr 2907/17; II kd, tl 76-90p), milles jõuti järeldusele, et projekti muudetud lahendusega ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KMH pole vajalik. Eelhinnangus on märgitud, et muudetud projekti tulemusena hakkab raskeveokiliiklus tõenäoliselt olulises mahus kasutama kogujateed 1.3 R-KT, mida ei ole selle otstarbega kantud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu teemakaardile „Ohtlike ja raskeveoste marsruudid“. Samuti ei rajata projektiga üldplaneeringus kogujatee 1.3 R-KT äärde ette nähtud kergliiklusteed, mille rajamine on omavalitsuse vastutusalas (lk 16). Projektis on arvestatud Lagedi tee äärsetel kinnistutel kehtestatud ja algatatud detailplaneeringutega, millega on ala määratud suuresti äri- ja tootmismaaks ning mis seetõttu vajavad raskeliikluse juurdepääsu (lk 16-19). Eelhinnangus nenditakse, et kavandatava tegevusega kaasnevad märkimisväärsed muutused projektiga hõlmatud piirkonnas elavatele inimestele, sh langeb elamumaade (Lagedi tee 13, 15 ja 17) hind rohkem kui eelprojektis ettenähtud lahenduse korral, kuna põhiprojektiga lisandub üks oluline barjäär ning müra, vibratsiooni ja õhusaaste allikas kogujatee 1.3 R-KT näol (lk 27). Eelnevast järeldub, et Lagedi tee 13, 15, 17 ja 19 kinnistute juures on põhiprojekti staadiumis Veneküla ristmiku/liiklussõlme lahendust võrreldes eelprojekti järgse lahendusega oluliselt muudetud. Uus lahendus mõjutab nimetatud kinnistute omanikke, sh kaebajaid, oluliselt enam kui eelprojekti järgne lahendus.

3-17-2271 on oluline keskkonnamõju. KMH direktiivi lisa 2 p 13 alap a näeb eelhinnangu andmise ette juba loa saanud või valminud või käimasolevate lisades 1 või 2 nimetatud projektide muutmise või laiendamise korral, kui see võib keskkonda oluliselt kahjustada. Arvestades, et enne projektlahenduse muutmist ei olnud tee-ehitusele antud lube ning tegevust ei olnud alustatud, ei olnud tegemist olukorraga, kus loa andja kaalub, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Praegusel juhul ei ole põhiprojektis (töö nr P15007) toodud lahenduse keskkonnamõju KeHJS korras nõuetekohaselt hinnatud. Eelhinnangu koostamisel ei ole välja selgitatud kogu projekti mõju, arvestades muudatust.

https://www.rae.ee/documents/823250/3890101/Tehnov6rgud_leht1_20130506.pdf/5935b716-ded4-4a26b9e3-c1471502232e.

https://www.tallinn.ee/keskkond/Lasnamae-toostusalade-uldplaneeringu-keskkonnamoju-strateegilinehindamine.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c68c9b31-19ae-4dcf-9cc5-4a6220f1515b.

9(11)

3-17-2271 Terviseamet on leidnud, et seoses liikluskorralduse muutumise, liiklusintensiivsuse ja raskeveokite osakaalu võimaliku suurenemisega võib müratase tõusta, mistõttu tuleks kujuneva müraolukorra hindamiseks teha uus mürauuring (Terviseameti 03.11.2017 kiri; I kd, tl 219219p). Keskkonnamõju eelhinnangus tuginetakse Hendrikson & Ko 2015. aastal koostatud mürauuringule (I kd, tl 157), mille põhjal oletati, et kogujatee 1.3 R-KT asub Lagedi tee 13, 15 ja 17 elamutest piisavalt kaugel, et modelleerimisel aluseks võetud liikluskoormustel elamute 1.3 R-KT poolsel küljel ei ületa müra norme. Samas nenditakse, et tulevast liikluskoormust ei ole võimalik väga täpselt prognoosida (lk 24). Seega pole kogujatee 1.3 R-KT raskeveoliikluseks kasutamise mõju põhjalikumalt hinnatud ega pakutud võimalikke leevendusmeetmeid. Seejuures oli nimetatud mürauuringu järgi liiklusmüra näiteks Lagedi tee 17 kinnistul juba 2014. aastal päevasel ajal 65 dB ehk võrdus piirtasemega (tabel, lk 9). Lagedi tee ja Peterburi tee piirkonna detailplaneeringute KSH ja Pirita jõe Natura hindamise aruandes4 on märgitud, et strateegilise mürakaardi tulemuste järgi kuulub Lagedi tee kõige kaugemale ulatuva liiklusmüraga alade hulka (lk 59). Lisaks on Terviseamet juhtinud oma 05.01.2018 kirjas (III kd, tl 45-45p) tähelepanu sellele, et liiklusmüra hindamisel tuleb kõiki liiklusmüra allikaid koos hinnata, kuid eelhinnangust ei selgu, kas uues liiklussõlme lahenduses on liiklusmüra mõju hindamisel arvestatud ka rongiliiklusmüraga (sh perspektiivse Rail Balticu müraga). Samuti leidis Terviseamet, et kogujatee 1.3 R-KT planeerimisel ja selle liiklusmüra prognoosi koostamisel tuleks arvestada piirkonnas kehtestatud detailplaneeringute liiklusvoo lisandumisega ning 2016. aasta liiklusloenduse andmetega.

https://www.tallinn.ee/keskkond/Lasnamae-toostusalade-uldplaneeringu-keskkonnamoju-strateegilinehindamine.

10(11)

3-17-2271 rahuldamisega. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.