M.V.u ja K.W.i kaebus tühistada Maanteeameti 06.10.2017 tee ehitusluba nr 18-2/17-00182/564 ja Maanteeameti 06.10.2017 korraldus nr 0019 ning kohustada Maanteeametit koostama nõuetele vastav Veneküla liiklussõlme projekt
Menetlusosalised
Kaebajad – M.V. ja K.W., volitatud esindajad Siim Vahtrus ja Merlyn Mannov Vastustaja – Maanteeamet, volitatud esindaja Kristo-Taavi Ruus Kaasatud haldusorganid – Tallinna linn ja Rae vald
Asja läbivaatamine
20.02.2018 istungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Maanteeameti taotlus tagastada kõik M.V.u ja K.W.i esitatud tõendid alates kaebuse esitamisest, samuti M.V.u ja K.W.i 28.05.2018 esitatud tõend.
2.Rahuldada kaebus osaliselt.
3.Kohustada Maanteeametit koostama nõuetele vastav Veneküla liiklussõlme projekt.
4.Jätta rahuldamata kaebus nõudes tühistada Maanteeameti 06.10.2017 tee ehitusluba nr 18-2/17-00182/564 ja Maanteeameti 06.10.2017 korraldus nr 0019.
Mõista Maanteeametilt M.V.u ja K.W.i kasuks välja menetluskuluna 3730 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.07.2018 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
3-17-2271 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maanteeamet korraldab riigitee nr 11, Tallinna ringtee ehitamist Väo-Lagedi teelõigul, sh Väo lõigul km 0,6–3,0.
2.Maanteeamet väljastas 16.08.2017 tee ehitusloa (osaehitusloa) nr 18-2/17-00182/523 riigitee nr 11, Tallinna ringtee km 0,6–3,0 osa km 2,1–3,0 kohta.
3.Maanteeamet väljastas 21.09.2017 tee ehitusloa (osaehitusloa) nr 18-2/17-00182/559 riigitee nr 11, Tallinna ringtee km 0,6–3,0 osa km 0,6–1,25 kohta, v.a projekti osad 1.1 R-KT, 1.2 R, 1.3 R-KT, 1.4 R, 1.5 RT, 1.7 KT, mis jäävad mh Lagedi 19 (78401:101:2764) ja Plaasi (65301:011:0035) kinnistutele.
4.Maanteeamet väljastas 06.10.2017 tee ehitusloa (edaspidi ka: osaehitusluba) nr 18-2/1700182/564 riigitee nr 11, Tallinna ringtee kilomeetrite 1,25–2,1 kohta, v.a projekti osad 1.1 RKT, 1.2 R, 1.3 R-KT, 1.4 R, 1.5 RT, 1.7 KT, sh osad, mis jäävad mh Lagedi tee 19 (78401:101:2764) ja Plaasi (65301:011:0035) kinnistutele. Osaehitusloaga koos väljastati Maanteeameti 06.10.2017 korraldus nr 0019 (edaspidi ka: korraldus nr 0019), milles selgitati osaehitusloa väljastamise aluseks olevaid õigusakte, planeeringuid, märgiti ära väljastamisele eelnenud uuringud, selgitati kooskõlastuste ja arvamustega arvestamist ja mittearvestamist.
5.M.V. ja K.W. esitasid 04.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tühistada Maanteeameti 06.10.2017 tee ehitusluba nr 18-2/17-00182/564 ja korraldus nr 0019; 2) tuvastada riigitee nr 11, Tallinna ringtee km 0,6–3,0 (km 0,6–11,3 lõigu koosseisus) projekteerimise ja selle korraldamise õigusvastased toimingud; 3) õigusvastasuse tuvastamisel kohustada Maanteeametit teostama nõuetekohased toimingud projekti eesmärkidega vastavusse viimiseks.
6.Tallinna Halduskohus võttis 21.11.2017 määrusega menetlusse M.V.u ja K.W.i kaebuse nõuetes tühistada Maanteeameti 06.10.2017 tee ehitusluba nr 18-2/17-00182/564 ja Maanteeameti 06.10.2017 korraldus nr 0019 ning kohustada Maanteeametit koostama riigitee nr 11, Tallinna ringtee Väo-Lagedi teelõigul nõuetele vastav Veneküla liiklussõlme projekt.
7.Tallinna Halduskohus jättis 27.12.2018 määrusega rahuldamata M.V.u ja K.W.i esialgse õiguskaitse taotluse, mille sisuks oli peatada vaidlustatud ehitusloa kehtivus, peatada ringtee lõigule km 0,6-3,0 järgmiste osaehituslubade väljastamine enne keskkonnamõju (KMH) eelhinnangu ja KMH teostust Veneküla liiklussõlmele tervikuna ja kaebajate kinnistute sundvõõrandamine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.01.2018 määrusega M.V.u ja K.W.i määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.12.2017 määruse muutmata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2(13)
3-17-2271
8.Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebajatele kuuluvad kinnistud Lagedi tee 17, Lagedi tee 19 ja Plaasi külgnevad rekonstrueeritava Tallinna ringteega. Projekti realiseerimisel tükeldatakse kaebajatele kuuluvad kinnistud, sh põllumassiivid, ohtlikuks muutub jalgsi liikumine. Kogujatee 1.3 R-KT ehitamisel jäävad elanikud raskeriikluse rõngasse, püsivad negatiivsed mõjud, sh müra, tuleneksid nii riigimaanteelt kui kogujateelt. Siseteedele suunatakse raskeveokiliiklus, millega saastatakse keskkonda, häiritakse elanikke ja ohustatakse kohalikke liiklejaid. Raskeveokite teekond Väo karjääri suureneb 1 km võrra, mis tekitab kumulatiivselt ühiskonnale üleliigseid kulutusi ja saastet. Plaasi maadelt suunatakse liiklus läbi, et ehitada sinna kogujatee. Väheneb võimalus, et maavara – lubjakivi – säilib kaevandamisväärsena. Väheneb kaebajate vara väärtus. Kogujatee ehitatakse maavaravarule, mis on vastuolus maavarade säästliku kasutamisega. Teega hõlmatakse ka ebamõistlikult suur maa-ala, mis on vastuolus säästva arengu põhimõttega. 2) Kaebajad näevad kohtulahendi tulemusena uut kompaktset projektlahendust Veneküla liiklussõlmele, mis põhineb tegelikku olukorda arvestavatel uuringutel, tagab ohutuma liikluse põhimaanteel ja kogujateedel, kus peale- ja mahasõidud on rajatud Veneküla tunneli lähistele. Sellise lahenduse kohaselt ei oleks vaja Plaasi maadelt liiklust läbi suunata, sinna kogujateed ehitada ning kaebajatele kuuluvat maad tükeldada. Eesmärgipärane projekt näeks ette ka kergliiklustee rajamise jalgratturitele ja jalakäijatele. 3) Tallinna ringtee ehitamiseks koostati eelprojekt „Tehniline abi T 11 Tallinna ringtee ja T 8 Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“ (eelprojekt). Võrreldes eelprojektiga sisaldab ehitusloa aluseks olev Selektor Projekt OÜ „Tallinna ringtee Väo-Lagedi teelõigu km 0,6-6,0 tehnilised projektid, Väo lõik km 0,6 kuni 3,0“ (projekt nr P15007) mitmeid muudatusi. Võrreldes eelprojektiga on muutunud kogu Veneküla liiklussõlme lahendus. Esialgse km 1,6 asuva kahetasandilise viadukti asemele projekteeriti tunnel km 1,2, kuid maanteele peale- ja mahasõidud jäeti vanasse asukohta km 1,6. KMH ja tasuvusanalüüs koostati eelprojektile, mitte muudetud projektile. Ühendusteed (kogujateed) kuuluvad Veneküla liiklussõlme koosseisu ja nende mõju keskkonnale tuleks hinnata tervikuna. Veneküla tunneli kohta pole KMH-d ja eelhinnangut koostatud. Võrreldes eelprojektiga on vähendatud kergliiklusteid. KMH eelhinnang peaks hõlmama kogu teelõiku 0,6–3,0 km. Maaomanike ettepanekutega ei ole muudetud projektis arvestatud. Ehitusluba väljastati enne KMH eelhinnangu andmist. Ehitisega kaasneb püsiv negatiivne mõju ja oluline keskkonnamõju, mis on üleliia koormav ning mida ei ole võimalik leevendada. 4) Vastustaja ei ole põhjendanud, miks muudeti ära varasem Veneküla ristmiku lahendus. Projektlahenduse mõjusid on hinnatud puudulikult. Eelprojektile tehtud KMH-s ja tasuvusanalüüsis hinnati kompaktset viaduktiga ristmikku ning kaaluti kahte erineva mahasõiduteega alternatiivset lahendust. Muudetud lahenduse osas on läbi viidud ainult eelhinnang Tallinna ringtee kilomeetrite 1,2-1,8 kohta. Liiklussõlme kui terviku toimimist ei ole hinnatud. Kuivõrd keskkonnamõjusid hinnati eelprojektiga kavandatud tegevuse osas, kuid neid lahendusi hiljem muudeti, oli vastustaja kohustatud tegema vaidlustatud ehitusloaga lubatud tegevuse osas KMH eelhinnangu enne ehitusloa väljastamist. Põhiprojekti etapis ei ole tehtud teostatavusuuringut, mille käigus oleks võrreldud tee alternatiivseid asukohti ja liiklustehnilisi alternatiive. Puudub ka muudetud projekti alusel ehitusloa väljastamiseks tegelikku olukorda arvestav liiklusohutusaudit. OÜ Reaalprojekt 2015. a liiklusohutusaudit lähtub liiklusuuringust, mis arvestab varasemat maakasutuse juhtotstarvet Tallinna üldplaneeringu kohaselt (väikeelamute ala), mitte praegust Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu juhtotstarvet (ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtlusala kõrvalotstarbega) ja sellest tulenevat võimalikku liikluskoormust. Ehitamise aluseks olevas projektlahenduses ei ole arvestatud kohalike elanike ettepanekuid ega korduvaid pöördumisi Maanteeameti ja majandus3(13)
3-17-2271 ja kommunikatsiooniministri poole. Projektlahenduse raames ei ole uuritud, missugust mõju keskkonnale ja elanikkonnale kujutab endast raskeveokite suunamine läbi roheala. Võimalikke leevendusmeetmeid ei ole sätestatud üheski Tallinna ringtee km 0,6–2,8 teelõigu projektis. Pole uuritud mõju loomastikule. 5) Projektis puuduvad võimalused ühistranspordiks ja kergliiklusteed. Kodust väljaliikumiseks saab kasutada vaid autot. Projekti realiseerimise tagajärjel väheneb piirkonna arengu säästlikkus. Praeguse projektlahenduse elluviimiseks puuduvad maaomanike kooskõlastused. Liiklusintensiivsust lisab asjaolu, et Väo karjääris jätkatakse kaevandamist kuni aastani 2029. Ringtee ehitust rahastatakse EL ühtekuuluvusfondi vahenditest. See eeldab kõigilt rahastatavatelt projektidelt korrektset menetlust, sh KMH teostamist projekti muudatustele. 6) Liiklusohutusauditi (Reaalprojekt, 2015) käigus hindas audiitor kergliiklejate, sõidukite ohutust (jalakäijate-jalgratturite saamine teele, liikumine sõiduteel, valgustamine, peenarde kindlustamine, ringristmike rajamine), leides erineva ohtlikkuse ja riskitasemega asjaolusid, mida Maanteeamet on arvestanud vaid osaliselt. Lähteülesandes ei ole arvestatud piirkonna elanike liikumisvajadusega, piirkonnas registreeritud ulukitest põhjustatud liiklusõnnetustega, kogujatee 1.3 R-KT funktsiooniga ja liiklusohtlikkusega kohalikele sõidukitele, liiklusvoogudega lähtuvalt piirkonnas kehtestatud detailplaneeringute ehitusmahtudest. 7) Projektlahendus ei ole kooskõlas Rae vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, Tallinna Linnavolikogu 01.10.2015 otsusega nr 153 kehtestatud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga ja Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (teemaplaneering). Rae valla üldplaneeringu kinnitamisel lähtuti ringtee varasemast projektlahendusest, mis arvestas 1,6 km planeeritava eritasandilise liiklussõlmega ja sellest lähtuvalt Väo karjääri alalt tulevate liiklusvoogude suunamisega maanteele võimalikult ristmiku lähedal. Projekt on vastuolus Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu ja teemaplaneeringuga, kuna vähendab roheala suurust ja kõrghaljastust, planeeritav kogujatee 1.3 R-KT ei ühti sinna kavandatava liiklusega, „ohtlike ja raskeveoste marsruudiga“, ei arvesta üldplaneeringu kergliiklusteede võrgustikuga. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga muudeti piirkonna maakasutuse juhtotstarve ettevõtlusalaks, tootmis-, laondusettevõtlusala kõrvalotstarbega. Isikuid, keda maa juhtotstarbe muutmine puudutas, menetlusse ei kaasatud. Juhtotstarbe muutmine tähendab leebemaid nõudeid seoses müra ja välisõhu kvaliteediga. 8) Riigitee nr 11, Tallinna ringtee projekteerimise ja ehitamise korralduse menetlustoimingud on õigusvastased. Projekti ei ole kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga. Puudub kooskõlastus Tallinna Transpordiametilt, kes keeldus km 0,6-2,8 teelõigu projekti kooskõlastamast, sest projekti mahus olevate ühendusteede puhul on tegemist veotänavaga, mille puhul tuleb kergliiklejad eraldada sõidukite liiklusest ja rajada kergliiklusteed. Projekti muutmisesse ei ole kaasatud puudutatud isikuid. Samuti jäeti kaasamata Rae vald ja Tallinna linn. Liiklusohutusauditi erapooletus on vaieldav. Menetluse tükeldamine osahaldusaktideks on arusaamatu ja raskendab kaebajate võimalust oma õigusi kaitsta. Maanteeamet väljastab enda tellitud projektidele ise ehituslubasid. Pädev asutus väldib vastutust teostada KMH Veneküla liiklussõlmele tervikuna. Lähtuti andmetest, mis ei arvesta tegelikku liikluskoormust. Projektlahenduses ei ole käsitletud km 1,6 viaduktile alternatiivseid asukohti ega tasuvusanalüüsi. KMH aruandes rõhutati eelprojektiga ette nähtud kohaliku teedevõrgu väljaehitamise vajadust enne I klassi tee valmimist. Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 14 lgle 3 peab enne ehitamise alustamist ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik. Seda nõuet on rikutud, kui telliti liiklusohutusaudit ja tehniline ekspertiis samalt juriidiliselt isikult (Reaalprojekt OÜ), kes on koostanud põhiprojekti ja on põhiprojekti etapis Veneküla liiklussõlme esmane (koostaja) 4(13)
3-17-2271 projekteerija. Kiirteele ja I klassi maanteele peab projekteerima jalgtee olenemata projektkiirusest, mida ei ole aga tehtud. Samuti ei ole põhiprojekti üldandmete alapeatükis esitatud eeldatavat liiklussagedust ning teenindustaset kavandatava perioodi lõpuks. Lisaks ei sisaldu põhiprojekti keskkonnakaitse ja maakujundustööde alapeatükis keskkonnamõju hindamise tulemuste kokkuvõtet ja sellest tulenevaid keskkonnakaitse abinõusid. Läbi viidud müra mõõtmised ei arvesta kasvanud liiklusvoogudega ega kumulatiivse müraga, vajalik on läbi viia uus müra hindamine.
9.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. 1) Vaidlustatud ehitusluba nr 18-2/17-00182/564 ja ehitusloaga kaasnev 06.10.2017 korraldus nr 0019 on välja antud riigitee nr 11, Tallinna ringtee km 1,25–2,1 projektlahenduse väljaehitamiseks ning nende väljaandmisel on arvestatud õigusakte ja planeeringuid, nagu nõuavad EhS § 38 lg 1 ja § 42. Kaebuses on toodud välja mitmeid etteheiteid vastustajale, kuid kaebusest ei tulene, kuidas rikub ehitusluba või nn Veneküla liiklussõlme lahendus kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel puudub kaebeõigus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt. Vastustaja ei saa esitada vastuväiteid tõenditele, kuna ei selgu, mida esitatud dokumentidega tõendatakse – kohtul tuleb tagastada kõik esitatud dokumendid (tõendid) alates kaebuse esitamisest. Samuti puudub kaebajatel kaebeõigus ehitusprojekti vaidlustamiseks. 2) Kaebajate väide, et ehitusluba on väljastatud enne KMH eelhinnangu andmist, ei ole korrektne. Ehitusluba km 1,25–2,1 on väljastatud ehitusprojektile, mis on omakorda koostatud eelprojekti „Tehniline abi T 11 Tallinna ringtee ja T 8 Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“ alusel. Ehitusprojekt ei erine km 1,25–2,1 lõigul eelprojektist: tee on projekteeritud 2 + 2 sõiduradadega, sama on tee asukoht ning liiklussageduse prognoosid. Eelprojektile on tellitud KMH ja Keskkonnaamet (KeA) kiitis aruande heaks 08.09.2009 kirjaga nr 6-7/21831-5. Maanteeameti tellitud KMH eelhinnang käsitleb kogujateed (ühendustee 1.3. R-KT), millele ei ole veel ehitusluba väljastatud. Veneküla tunnel (asub km 1,2) jääb ehitusloa nr 18-2/1700182/564 mõjualast välja. Veneküla tunneli ehitamine on hõlmatud 21.09.2017 ehitusloaga nr 18-2/17-00182/559 ja 21.09.2017 ehitusloaga kaasneva korraldusega nr 0018 (km 0,6–1,25). Kaebajad pole viidatud ehitusluba vaidlustanud vaidemenetluses ega kohtumenetluses. Ehitusloa aluseks oleva tee-ehitusprojekti seletuskirjas on toodud põhjendus, miks on muudetud lahendust võrreldes eelprojektiga. Veneküla-Väo liiklussõlme eelprojekti järgne lahendus ei arvestanud paikkonna detailplaneeringutega. Eelprojekti vertikaallahendus (kõrvaltee viaduktiga üle T-11 pk 15+80) ei arvestanud Väo karjääri laiendamisega ja kaeveloa taotlusega (karjääri põhi kavatsetakse välja kaevata kõrgusmärgini 22,0 m). Kuna vastustaja ei ole muutnud vaidlustatud ehitusloa aluseks olevat projekti (vaid üksnes eelprojekti), ei ole vastustaja rikkunud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (määrus nr 82) nõudeid. Määruse nr 82 § 11 lg 5 kohaselt tuleb tee ehitusprojekti muudatus koostada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning muudatus peab olema loetav ning arusaadav ja üheselt mõistetav. Samuti tuleb tee ehitusprojekti muudatuste kohta esitada muudatuste tegemise põhjused, uue lahenduse põhjendused ja selgitused ning muudatusest tulenevad võimalikud mõjud. 3) Kaebajad väidavad, et riigitee nr 11, Tallinna ringtee km 0,6–2,8 teelõigu projektlahendus on vastuolus planeeringutega. Isegi kui kogujateed puudutav projekti osa oleks vastuolus planeeringuga, siis see osa projektist ei ole hõlmatud vaidlustatud ehitusloaga. Kaebajad pole välja toonud, milles seisneb vastuolu Rae valla üldplaneeringuga. Vastustajat ei puuduta Tallinna Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kehtestamine, sh sellega kaebajate maa juhtotstarbe muutmine. Kui kaebajad leiavad, et kehtestatud planeeringud rikuvad nende õigusi, tuleb kaebus esitada planeeringu kehtestaja vastu, praegusel juhul 5(13)
3-17-2271 Tallinna linna vastu. Tallinna Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringus on ette nähtud, et tegemist on tööstusalaga ning kaevanduse piirkonnaga ja sellest lähtuvalt on tehtud vastustaja poolt ka liikluslahendused. Kaebajate väide, et projektlahendus ei ühildu Tallinna Linnavolikogu 01.06.2017 otsusega nr 63 kehtestatud Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala detailplaneeringuga, on vale. Viidatud planeering arvestab 0,6–2,8 km projektiga. Viidatud planeering on kehtestatud, et ehitada lõpuni Tallinna ringtee. Detailplaneeringuga hõlmatud tee lõik ei pea ühtima detailplaneeringu otsaga, kuna detailplaneering lõpeb kilomeetril 0,6, kuid ehitusluba on antud kilomeetritele 1,25–2,1. Ehitusprojekt lähtub nii kehtestatud kui ka koostamisel olevatest planeeringutest (Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering – kehtestatud 09.10.2015, Lagedi tee 11b, 18 ja 20 kinnistute detailplaneering – kehtestatud 27.08.2003, Lagedi tee 3b, 9a, 11 ja 11a kinnistute detailplaneering – algatatud 09.06.2012, Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneering, kehtestatud 23.08.2006). Projekti muutmine (muutmiseks kohustamine) tähendaks kehtestatud planeeringute muutmise vajadust ning algatatud planeeringutele antud kooskõlastuste tagasi võtmist. 4) Nõustuda ei saa kaebajate väitega, et tänase projektlahendusega kaasnevat mõju – raskeveokite liikluse suunamine ümber elamute ja läbi roheala – ei käsitle ükski Tallinna ringtee km 0,6–2,8 teelõigu projekti uuring, aruanne, seletuskiri ega varasem mõjude hinnang. Projekti koostamisel on teostatud liiklusmüra modelleerimine, liiklusuuring, ehitusgeoloogiline uurimistöö, geodeetiline uurimustöö, KMH aruanne eelprojektile, mille on heaks kiitnud KeA oma 08.09.2009 kirjaga, Väo-Jüri tehnilise projekti ekspertiis ja liiklusohutuse audit, Tallinna ringtee Väo-Jüri lõigu 0,6–11,3 liiklusuuring, Tallinna Ringtee T11 Väo-Lagedi teelõigu km 0,6–3,0 ehitusgeoloogilised uurimistööd ja geodeetiline mõõdistus. Kuna vaidlustatud ehitusluba ei hõlma kogujateed (ühendustee 1.3. R-KT), ei ole olnud vajalik koostada liiklusvoogude summaarset prognoosi ja vastavat müra modelleerimist ning käsitleda leevendusmeetmeid. Liiklusohutuse nõuetega ei ole jäetud arvestamata. Vaidlusaluse ehitusloa ehitusprojektile on koostatud maantee nr 11 Tallinna ringtee lõik PK 6+00 – PK 28+50 liiklusohutusaudit põhiprojekti staadiumis ja ekspertiisarvamus töö nr K16001 ning liiklusohutust suurendavate ettepanekutega on arvestatud. 5) Kaebajate väited bussipeatuste ja kergliiklusteede puudumise kohta ei ole Maanteeametile etteheidetavad. Ühistranspordi taristu objekte planeerib ja rajab kohalik omavalitsus. Kohalikule omavalitsusele ei tehta piiranguid bussipeatuste rajamiseks, kui selline vajadus peaks tekkima. Ehitusloaga nr 18-2/17-00182/564 ei ole kergliiklusteid ja bussipeatusi ära jäetud. Planeeringud ei kohusta ehitama, vaid annavad õiguse ehitada. See, millises ajalises etapis planeeringuid realiseeritakse, on huvitatud isiku otsustada ja realiseerimine toimub ehitusloa väljastamisega. Isegi kui eeldada, et planeering nägi ette bussipeatuseid ja kergliiklusteid (ehitusloa lõigus), ei tulene kaebusest, kuidas kergliiklusteede ja bussipeatuste ära jätmine rikub kaebajate õigusi. Eriti olukorras, kus neid ei olnud seal ka enne ehitusloa väljastamist. 6) Kaebajate väide, et projektlahenduse järgse liikluskorralduse realiseerimisel suureneb piirkonnas liiklusohtlikkus seoses eri massiga liiklusvahendite kohtumisel kohalikul külavaheteel (1.3. R-KT), mis on omakorda vastuolus funktsionaalsusele esitatavate nõuetega, ei ole põhjustatud vaidlustatud ehitusloast. Vaidlustatud ehitusloaga hõlmatud lõigul km 1,25– 2,1 on ühel pool teed tööstusala (paekivi kaevandus) ning selles piirkonnas ei ole metsloomade käiguradasid. Piirkonnas on intensiivne inimtegevus. Lõigust lääne pool on Väo karjäär, kus ei ole loomadele sobivaid elupaiku. Kaugemale jääv Pirita jõe koridor ei ole looduslik, sidus ja liikide levikut toetav. Liiklussagedus ja teenindustase on toodud Ramboll Eesti AS töös nr 2014-0027 „Tallinna ringtee Väo-Jüri teelõigu km 0,6-11,3 liiklusuuring“, mis on projekti osa.
6(13)
3-17-2271 Samuti sisaldab eelprojektile tehtud KMH aruanne KMH hindamise tulemuste kokkuvõtet ja sellest tulenevaid keskkonnakaitse abinõusid. 7) Planeeritava kogujatee ehitust ei ole alustatud. Võõrandamata on selle tee ehituseks vajalik maa. Ehitusloa nr 18-2/17-00182/564 realiseerimine ei eelda maade võõrandamist.
10.Tallinna linn toob välja, et Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringus arvestati Väo-Lagedi tee 2013. a ehitusprojektis ettenähtud lahendusega – üldplaneeringu teedevõrgu põhimõtteline lahendus on kooskõlas Väo-Lagedi tee 2013. a projektiga. Põhimõttelisi muudatusi liiklussõlme projektlahendusse pärast 2013. aastat sisse viidud ei ole, seega on 2016. a projekt 2013. a versiooni edasiarendus, mis ei ole muutnud projekti põhilahendust. Kaebajat vähemkoormavad lahendused ei ole võimalikud – ümberkaudsetel aladel koostamisel olevad või kehtestatud detailplaneeringud arvestavad Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse juhtotstarvet, sealhulgas ka Väo liiklussõlme osas kehtestatud Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala detailplaneering. Piirkonna detailplaneeringute elluviimisel on mõeldav osa liikluskoormuse suundumine pärast Veneküla tunnelit vasakule planeeringutega kavandatud äriotstarbeliste kruntide vahele kohalikule veotänavale ja sealtkaudu Väo ristmikule (kavandatud Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala detailplaneeringuga), kuid see ei võimalda siiski loobuda paremsuunal kavandatud mahasõidust. Viimati mainitud liiklusskeemi rakendamise eelduseks on vastavate teelõikude väljaehitamine, mis on kavandatud 1999. a kehtestatud Jõemäe piirkonna detailplaneeringuga ja kavandamisel Lagedi tee 3b, 9a, 11 ja 11a kinnistute detailplaneeringuga. Tulenevalt eeltoodust on võimaliku liiklusskeemi rakendumine sõltuv nimetatud planeeringutest huvitatud isikute kavadest planeeringute elluviimisel. Kui määratud maakasutuse juhtotstarve on ettevõtlusala, siis võib kõrvaltänava märgistusega tee olla ka veotänava funktsiooniga.
11.Rae vald kaebust ei toeta. Vastuolu Rae valla üldplaneeringuga ei esine. Rae valla üldplaneering näeb ette Tallinna ringtee rekonstrueerimise ja võimaldab selle raames tee teise niidi väljaehitamist. Tallinna ringtee lõigule, mis paikneb Venekülas Tallinna linna ja Rae valla piiril, on Rae valla üldplaneeringus ette nähtud perspektiivne eritasandiline ristmik. Arvestades asjaolu, et Rae valla üldplaneeringus näidatud perspektiivsete teede ja ristmike asukohad on indikatiivsed ning need täpsustuvad detailplaneeringute ja projektide koostamise käigus, siis on Rae valla üldplaneeringuga kooskõlas ka selline eritasandilise ristmiku lahendus, kus rambid ja kogujateede osad asuvad Rae vallas, aga kogujateede ristumine Tallinna ringteega tunneli või viadukti näol asub Tallinna linnas.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Esmalt tuleb peatuda kaebeõiguse küsimusel. Kohus leiab, et kaebajatel on kaebeõigus. Kohtul ei ole kahtlust, et Tallinna ringtee rekonstrueerimine Väo-Lagedi teelõigul, eeskätt km 1,25–2,1 lõigus puudutab M.V.u ja K.W.i seadusega kaitstud õigusi (vt kaebeõiguse osas ka Tallinna Halduskohtu 21.11.2017 määrus, p 12). Kinnistusraamatust nähtuvalt on M.V. Lagedi tee 17 kinnisasja omanik, K.W.ile kuulub 1⁄2 kaasomandist Lagedi tee 19 ja Plaasi kinnisasjast. Lagedi tee 19 ja Plaasi kinnistuid hakkab läbima osaehituslubade aluseks oleva teeehitusprojekti kohaselt kogujatee 1.3. R-KT. Võrreldes eelprojektiga muutunud Veneküla liiklussõlme lahendus loob olukorra, kus kaebajate elukohad on ümbritsetud ühest küljest laienevast Lagedi teest, teisalt kogujateest 1.3 R-KT, mistõttu riivab Tallinna ringtee rekonstrueerimine koos Veneküla liiklussõlme lahenduse ja kogujateede rajamisega vaidlusaluses lõigus intensiivselt kaebajate omandiõigust, samuti ka õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23). Riivatud on ka õigus eraelu puutumatusele. Kaebeõigust ei mõjuta see, et vastustaja on otsustanud 7(13)
3-17-2271 projekti realiseerida osaehituslubadega hõlmatud lõikude kaupa ning kogujateedele ei ole ehituslubasid veel väljastatud. EhS § 92 lg 1 kohaselt loetakse tee osaks tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Seega on Veneküla liiklussõlme lahendus (lahutamatu) osa Tallinna ringtee rekonstrueerimise projektist, mida tuleb käsitada ühtse tegevusena (KeHJS sõnastuses) või projektina Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2014/52/EL (edaspidi: KMH direktiiv), mõttes. Kohustamisnõue hõlmab kogu Veneküla liiklussõlme lahendust ega piirdu üksnes vaidlustatud osaehitusloa mõjualaga (km 1,25-2,1). Kuna ehitamise aluseks on tee ehituse projekt, on sobivaks nõudeks kohustada vastustajat koostama nõuetele vastav projekt. Kohus teostas 16.01.2018 paikvaatluse Lagedi tee 17, Lagedi tee 19 ja Plaasi kinnistutel (paikvaatluse protokoll ja fotod, kd II, tl 194-202), veendudes, et juba vaatluse toimumise ajal olid müra jm häiringud kinnistutel küllaltki suured. Täiendavalt lisanduv müra lähtuvalt liiklusintensiivsuse kasvust, kogujatee 1.3. R-KT võimalikust lisandumisest, kõrghaljastuse likvideerimine seonduvalt kogujatee rajamisega jm tegurid ei jäta kahtlust, et Tallinna ringtee rekonstrueerimine kaebajate elukoha läheduses toob endaga kaasa pöördumatud muudatused nende elukeskkonnas ning see mõju on intensiivne. Maantee rekonstrueerimisele lisanduvad veel teisedki mõjurid: Rail Balticu trass hakkab kulgema kaebajate kinnistute läheduses, samuti lähtuvalt Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringust hakatakse lähipiirkonda rajama massiivselt tööstus- ja äriotstarbelisi ehitisi. Kõik need asjaolud viitavad kaebajate õiguste intensiivsele riivele ja kaebajate õigustatud huvile, et ringtee rekonstrueerimise protsess oleks nõuetekohane. Et kavandatava tegevusega kaasnevad märkimisväärsed muudatused projekti piirkonnas elavatele inimestele, kinnitavad mitmed vastustaja enda esitatud dokumendid, nt keskkonnamõjude eelhinnangu ptk 7, kd II, tl 90. Ka asjaolu, et Maanteeamet on asunud kaebajatega läbirääkimistesse viimaste maade võõrandamise üle, viitab, et ka vastustaja peab tee ehitamisega kaasnevat mõju kaebajatele oluliseks. Seega ei ole kohtul kahtlust kaebeõiguse olemasolus.
13.Vastustajale on jäänud arusaamatuks, mida on kaebajad soovinud tõendada konkreetsete tõenditega ning vastustaja on esitanud taotluse tagastada kõik dokumendid (tõendid) alates kaebuse esitamisest (08.02.2018 menetlusdokumendi p 9.4, kd III, tl 54 ja 06.03.2018 menetlusdokumendi p 3.4, kd III, tl 72). Nimetatud menetlusdokumentides on vastustaja kohtu hinnangul ekslikult viidanud vastustaja dokumentidele, ilmselt on vastustaja silmas pidanud kaebajate esitatud dokumente. Vastustaja üldsõnaliselt motiveeritud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastustajale ei saa olla arusaamatu käesoleva vaidluse ese, kuna vastustaja on erinevates menetlusdokumentides kaebajate esitatud seisukohtadele vastu vaielnud. Kohtule ei nähtu, et vastustajale oleks kaebajate positsioon mõnes küsimuses jäänud arusaamatuks. See ei ole ka kohtule jäänud arusaamatuks. Vastustaja ei ole kaebajate seisukohtadega nõustunud ning on vaidlustanud ka kaebeõiguse olemasolu, kuid see ei too endaga veel kaasa vajadust kõik kaebajate esitatud dokumendid tagastada. Sellisena ei oleks kaebuse menetlemine ka sugugi selgem, vaid kogu menetlus muutuks vastupidi ebaselgemaks. Vastustaja leiab 29.05.2018 menetlusdokumendis, et kaebajad on esitanud 28.05.2018 menetlusdokumendid hilinenult. Kohus määras 17.04.2018 määrusega, et menetlusosalistel on õigus esitada täiendavaid seisukohti kuni 18.05.2018 ja esitada vastuväiteid teise poole esitatule, samuti taotlusi täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks kuni 28.05.2018. Kaebajad esitasid 28.05.2018 Maanteeameti vastuse Terviseameti ettepanekule, mille osas kaebajad leidsid, et see suurendab nende ebakindlust, et Maanteeamet on 20.05 väljastanud osaehitusloa (nr 1-3/18/096) kogujatee osale 1.5-RT ilma KMH eelhinnanguta. Maanteeameti vastus on dateeritud 22.05.2018, s.o peale kohtu määratud täiendavate tõendite esitamise tähtaega. Seega leiab kohus, et tõendi hilisemal esitamisel on mõjuv põhjus, kuna tõendit varem ei olnud. Tõendit ei saa käesolevas asjas pidada ka asjakohatuks, kuna see puudutab Veneküla liiklussõlme juurde kuuluva 8(13)
3-17-2271 kogujatee ehitamist. Dokumendi vastuvõtmine ei põhjusta ka menetluse venimist (HKMS § 51 lg 4), kuna vastustaja on saanud 29.05.2018 tõendile vastuväiteid esitada. Vastustaja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
14.Järgnevalt tuleb vaadelda Tallinna ringtee rekonstrueerimise etappe, et selgitada, kuidas on jõutud praegusesse olukorda.
14.1.Algsele Veneküla liiklussõlme lahendusele oli aluseks „Tehniline abi Tallinna ringtee ja Paldiski maantee eelprojekt AS K-Projekt ja WSP International 2005-2009 ÜF projekt nr 2002/EE/166/P/PA/009“ (eelprojekt). Eelprojekt on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 28.12.09 käskkirjaga nr 477. Eelprojektile koostati KMH („Tehniline abi T11 Tallinna ringtee ja T8 Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks. Keskkonnamõju hindamise aruanne rekonstrueerimise eelprojektile. 2. kaust – Tallinna ringtee lõik km 0,6– km 12,6“, kd I, tl 60128), milles analüüsiti kahte viaduktiga ristmiku alternatiivi (kd I, tl 86 p). Valiti välja alternatiiv A. Veneküla ristmik oli planeeritud ringtee km 1,6. Tunnelit ei kavandatud.
14.2.Praegu kavandatud kujul nägi Veneküla liiklussõlme lahenduse ette Tallinna ringtee VäoJüri tehniline projekt km 0,6-11,3 AS EA Reng ja Reaalprojekt 2013 projekt nr 675/P76-10 (projekt nr 675/P76-10). Projekt on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 20.02.2013 käskkirjaga nr 0077 (projekti nr 675/P76-10 seletuskiri, kd III, tl 113-139). Projektis nr 675/P76-10 muudeti eelprojekti vertikaallahendust (kõrvaltee viaduktiga üle Tallinna ringtee). Muutunud lahenduse kohaselt moodustavad Veneküla liiklussõlme teed 1.1 R-KT, 1.2 R, 1.3 R-KT, 1.4 R, 1.5 RT ja 1.7 KT koos omavaheliste ristmikega. Varasemalt oli eelprojektiga kavandatud kahetasandiline liiklussõlm lõigu km 1,6 juures. Uue lahenduse kohaselt oli Tallinna ringteest vasakule ja paremale ning Ülemiste-Maardu raudteest vasakule jäävate alade ühendamiseks projekteeritud Veneküla eritasandiline ristmik. Ristuv tee paiknes nüüd Tallinna ringtee alla projekteeritavas tunnelis km 1,22. Projekteeritud ristuv tee 1.5 RT viidi tunneliga Tallinna ringtee alt läbi. Tallinna ringtee mõlemale sõidusuunale projekteeriti maha- ja pealesõidud. Tallinna ringteest vasakul ühendas kogujatee 1.3 R-KT ristuvat teed 1.5 RT ning Tallinna ringteed.
14.3.Osaehituslubade, sh vaidlustatud ehitusloa aluseks olevaks projektiks on Selektor OÜ koostatud Tallinna ringtee Väo-Lagedi teelõigu km 0,6-6,0 tehnilised projektid Väo lõik km 0,6 kuni 3,0; töö nr P15007 (edaspidi: projekt nr P15007); projekti seletuskiri (kd III, tl 147-163). Projekti nr P15007 seletuskiri viitab, et eelprojekti vertikaallahendus (kõrvaltee viaduktiga üle Tallinna ringtee) ei arvestanud Väo karjääri laiendamisega ja kaeveloa taotlusega (karjääri põhi kavatsetakse välja kaevata kõrgusmärgini 22,0 m). Seetõttu muudeti projektiga nr 675/P76-10 eelprojekti lahendust (kooskõlastatult Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga). Projekti nr P15007 seletuskirjas on samuti viidatud, et korrigeeritud töö põhilahendused on jäänud võrreldes projektiga nr 675/P76-10 samaks (seletuskiri ptk 3.1.2, kd III, tl 152).
15.Vaidlust ei ole selles, et projektides nr 675/P76-10 ja nr P15007 fikseeritud Veneküla liiklussõlme eelprojektiga võrreldes muutunud lahendusele KMH-d ei koostatud. 21.09.2017 osaehitusloas nr 18-2/17-00182/559 ja vaidlustatud 06.10.2017 osaehitusloas nr 18-2/1700182/564 on viidatud, et tee-ehitusload ei puuduta kogujateid (projekti osasid 1.1 R-KT, 1.2 R, 1.3 R-KT, 1.4 R, 1.5 RT, 1.7 KT, sh osasid, mis jäävad mh Lagedi tee 19 (78401:101:2764) ja Plaasi (65301:011:0035) kinnistutele). Vastustaja tellis keskkonnamõjude eelhinnangu põhiprojekti km 1,2-1,8 lahendusele, mida võrreldes eelprojektiga oli muudetud (T11 Tallinna ringtee Väo lõigu km 0,6-3,0 projekti muudatuste keskkonnamõjude eelhinnang, OÜ Hendrikson & Ko, 29.11.2017, töö nr 2907/17, kd II, tl 76-90; edaspidi: keskkonnamõjude eelhinnang). Keskkonnamõjude eelhinnangu lõppjärelduste kohaselt projekti muudatustel oluline keskkonnamõju puudub ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane KMH läbiviimine ei ole vajalik. 9(13)
3-17-2271
16.Kohtul tuleb kujundada hinnang selle kohta, kas vastustaja tegevus tee planeerimise erinevates etappides, sh KMH koostamisel, on olnud õigusaktidega kooskõlas. Kohus leiab, et vastustaja on eksinud KeHJS-st ja EL õigusaktidest, eelkõige KMH direktiivist tulenevate normide ja põhimõtete vastu.
16.1.Kohtu hinnangul tugines vastustaja 2017. a osaehituslubasid väljastades ebaadekvaatsele KMH hinnangule. Eelprojektile koostatud KMH hinnang oli Veneküla liiklussõlme osas selgelt vananenud, sest hiljemalt 20.02.2013, mil projekt nr 675/P76-10 kinnitati Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0077, oli selge, et eelprojektis fikseeritud Veneküla liiklussõlme lahendust realiseerima ei hakata, vaid lähtutakse tunneliga ristmiku lahendusest koos kogujateedega. Sellisena pidi olema ka selge, et läbiviidud KMH menetlus ja järeldused ei ole muutunud olukorda silmas pidades asjakohased ja huvitatud isikute vahel oleks vaja uut kokkulepet (algse ristmiku lahenduse osas ei ole kaebajatel olnud vastuväiteid). Maanteeamet on lahendusena näinud tee-ehituse jagamist erinevatesse lõikudesse koos erinevatele lõikudele osaehituslubade väljastamisega. Selline projekti lõikudeks jagamine või tükeldamine võib olla põhjendatud tee-ehituslikult, kuid ei ole lubatav KMH hindamise seisukohast. Kohtu hinnangul ei muuda Tallinna ringtee rekonstrueerimise etapiti realiseerimine asjaolu, et tegemist on ühe tegevusega (KeHJS sõnastuses) / projektiga (KMH direktiivi sõnastuses). Keskkonnamõju ei ole võimalik vaadelda tee erinevate osade kaupa isoleeritult, ei saa eristada nt ringteelt ja kogujateedelt lähtuvaid mõjusid. Kõik otsesed ja kaudsed mõjud tuleb kogumis arvesse võtta. Vastustaja ei ole selgitanud, millega selline projekti tükeldamine (kogujateede eraldiseisev käsitlemine põhimaanteest) on põhjendatud. Erinevatest dokumentidest nähtub, et tegemist on lahutamatult seotud tegevustega, sh ka Veneküla liiklussõlme lahendus on ringtee rekonstrueerimise projekti osa (vt nt vaidlustatud osaehitusloa p 2.7). Juba olemuslikult on ristmikud, tunnelid, viaduktid vaadeldavad maanteevõrgu osadena. Erinevaid maanteevõrgu osasid tuleb KMH menetluses hinnata koosmõjus. Asjaolu, et esinevad võimalikud vaidlused maaomanikega, ei ole piisav alus projekti tükeldamiseks.
16.2.Kuna juba 2013. a kinnitati tee-ehitusprojekti lahendus (projekt nr 675/P76-10), mis oli aluseks ka osaehituslubade väljastamisele, ei ole kohtu hinnangul õige tugineda KeHJS ja KMH direktiivi sätetele, mis käsitavad tegevuse/projekti muutmist või laiendamist (vt KMH direktiivi lisa 1 p 24, lisa 2 p 13, KeHJS § 6 lg 1 p 35, lg 21) ja sealt tulenevale regulatsioonile, mis näeb ette KMH eelhinnangu andmist selgitamaks välja olulise keskkonnamõju olemasolu (KeHJS § 61). Muutmise või laiendamisega on kohtu hinnangul tegemist siis, kui KMH menetluse läbinud projekt on realiseeritud ning seda tahetakse muuta või tegevusloa saanud (antud juhul ehitusloa saanud) tegevus, mida ei ole veel ellu viidud, vajab muutmist. Vastupidine tõlgendus muudaks KMH menetluse eesmärgipäratuks ja soodustaks arendajat eelprojekti staadiumis pakkuma vähem vastuseisu tekitavat lahendust, mida põhiprojekti staadiumis saab hõlpsalt KMH menetlust vältides asendada sobivaga. Kui aktsepteerida seda, et eelprojekti staadiumist põhiprojekti staadiumini jõudev projekt võib oluliselt muutuda (käesoleval juhul on tegemist olulise muutusega), ehitusloa väljastamisel see aga uut KMH läbiviimist ei eelda ning edaspidi hinnatakse üksnes muutunud projekti osasid eraldiseisvalt, on tegemist tõlgendusega, mis võimaldab arendajal hõlpsasti KMH direktiivist ja KeHJS-st tulenevaid nõudeid vältida, kuna muudatused eraldiseisvalt ei pruugi ületada olulise keskkonnamõju künnist ja sellisel juhul jääbki KMH adekvaatselt hindamata ja projekti kogu mõju otsuse tegemisel arvestamata. Ning seda ka olukorras, kus projekti muudatused on kinnitatud mitu aastat enne KeHJS mõttes tegevusloa väljastamist. Sellises olukorras on rikutud KMH direktiivi ja KeHJS norme ja põhimõtteid. KMH direktiivi art 2 lg 1 nõuab, et keskkonnamõju tuleb hinnata enne teostusloa saamist. Art 3 lg 1 kohaselt tehakse keskkonnamõju hindamisel kindlaks projekti otsesed ja kaudsed mõjud. KMH direktiivi art 8a lg 6 kohaselt veendub pädev asutus projektile teostusloa andmise otsuse langetamisel, et artikli 1 lõike 2 punkti g alapunktis iv osutatud põhjendatud 10(13)
3-17-2271 järeldus või artikli 8a lõikes 3 osutatud otsus on endiselt ajakohane. Kui ehitusloa väljastamisel võetakse aluseks ebaadekvaatne KMH hinnang, on tegemist eelpool viidatud KMH direktiivi sätete rikkumisega. Olukorras, kus ehitustegevus juba faktiliselt käib ning alles siis asutakse mõnede projekti osade KMH vajadust kaaluma, rikub KMH direktiivi põhimõtet, et mõjud tuleb hinnata enne tegevusloa väljastamist. See nõue kehtib terviku moodustava projekti/tegevuse kohta, mida Tallinna ringtee koos erinevate tee osadega endast kujutab, ning see ei sõltu sellest, kas arendaja on otsustanud ehitustööd jagada etappidesse. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et antud juhul olnuks KMH läbiviimine muutunud Veneküla liiklussõlme lahenduse osas olnud kohustuslik tulenevalt KehJS § 6 lg 1 p-st 13, kuna Veneküla liiklussõlm kuulub lahutamatult projekti/tegevuse koosseisu, mille puhul on KMH hindamine kohustuslik ning tegemist ei ole tegevuse/projekti muutmise või laiendamisega, mille osas tuleb KMH hindamist kaaluda vastavalt KeHJS § 6 lg-le 21. Kuna muutunud Veneküla liiklussõlme lahenduse osas on KMH läbi viimata, ei ole tagatud, et tee ehituse projektis fikseeritud Veneküla liiklussõlm on nõuetekohane. Kohus leiab, et kohustamisnõue tuleb rahuldada sõltumata sellest, et vastustaja ei ole Veneküla liiklussõlme (eeskätt kogujatee 1.3 R-KT) osas KMH läbiviimise kohta kohtule teadaolevalt veel lõplikku otsust langetanud. Kuna KMH menetlust ei ole läbi viidud, ei ole ka võimalik öelda, kas tee ehitusprojektis fikseeritud lahendusele oleks tänasel päeval, arvestades mh Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu vastuvõtmist ja selle osalist realiseerimist, veel alternatiive. Olemasoleva info valguses ei ole võimalik anda hinnangut, kas oleks võimalikud veel teised lahendused. Naasmine 2009. a projekti juurde ei pruugi muutunud asjaolude valduses enam olla võimalik. Samas ei ole vastavat analüüsi läbi viidud. Ka avalikkust ei ole muudatuste tegemise protsessi kaasatud. Kaalutletud otsuse saab vastu võtta peale KMH menetlus läbiviimist. Võimalik on ka, et alternatiivide puudumisel tuleb jääda senise lahenduse juurde, nähes puudutatud isikutele ette piisavad leevendusmeetmed. Kohtu hinnangul Lasnamäe tööstusalade planeering ega Rae valla üldplaneering oma üldistuse astmest lähtuvalt kindlat ristmiku lahendust ei determineeri. Maanteeameti poolt käesoleva haldusasja toimikus sisaldavad vastused ja selgitused kaebajatele ning käesolevas kohtumenetluses antud seisukohad, samuti kinnistuomanikelt üksiti kooskõlastuste küsimine ei saa puuduvat KMH menetlust asendada. Riigikohus on leidnud 28.02.2007 otsuses nr 3-3-1-86-06, et keskkonnaasjades ei ole enamasti võimalik veenvalt otsustada, et vaatamata puudustele haldusmenetluse läbiviimisel on selle tulemusena antud haldusakt sisuliselt õiguspärane (p 24).
17.Kui ka asuda seisukohale, et Veneküla liiklussõlme kogujateede lahendust on võimalik vaadata eraldiseisvalt ja selle mõju eraldiseisvalt hinnata KeHJS § 6 lg 21 kohaselt, on ka sellisel juhul planeeritaval tegevusel olulised keskkonnamõju tunnused olemas. Esiteks hõlmab projekti muudatus suurt maa-ala. Kui eelprojektiga oli ette nähtud kompaktne viaduktiga ristmik Tallinna ringtee km 1,6 juures, siis nüüd on liiklussõlme lahendus venitatud suuremale maa-alale, tunnel asub km 1,2, kuid mahasõidud on vanas kohas km 1,6 ja kogujateed läbivad Tallinna üldplaneeringu kohast roheala. Võimalikku veotänava funktsiooni kogujateele 1.3 R-KT Lasnamäe tööstusalade planeering ette ei ole näinud, mistõttu on selle mõjud üldplaneeringu kontekstis täpsemalt hindamata. Veneküla liiklussõlme lahendus puudutab ka paljusid isikuid. Peale kaebajate on huvitatud isikuteks kindlasti piirkonna arendajad. Kui kogujatee seab liiklustihedusele piiranguid, nt kaebajate õiguste kaitsest lähtuvalt, puudutab see detailplaneeringute menetlust, kuna determineerib, kui suures ulatuses saab ehitusmahtusid realiseerida. Vastavad mõjud on hindamata. Piirkonnas on peale vastustaja viidatud mürauuringute tegemist kehtestatud detailplaneeringuid (Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering – kehtestatud 09.10.2015), samuti on algatatud uusi planeeringuid (Lagedi tee 3c, 5, 5a, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering – algatatud 01.02.2017). Kohtule ei nähtu, et mõjude hindamisel oleks praeguseks ajaks täpsustunud 11(13)
3-17-2271 andmeid arvesse võetud. KMH eelhinnang viitab Hendrikson & Ko 2015. a mürauuringule (kd I, tl 157-169). Selles on lähteandmed võetud Ramboll Eesti AS 2014. a liiklusuuringust (kd I, tl 31-50). Viimasest võib lugeda, et Veneküla liiklussõlme liiklussagedused sõltuvad enim tekkivast maakasutusest ning täpsema teabe puudumisel on oletatud, et Jõe ja ringtee vahelisele alale (ca 20 ha) rajatakse elamupiirkond ning vahetult ringtee lähemasse tsooni (20 ha) jääb ärija kaubandusliku iseloomuga maakasutus. Samas on praguseks lähtuvalt kehtestatud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringust maakasutuse juhtotstarve muutunud ning kaebajate kinnistute lähipiirkonnas on menetlemisel Lagedi tee 3b, 9a, 11 ja 11a kinnistute detailplaneering ja Lagedi tee 3c, 5, 5a, 7 ja 9 kinnistute detailplaneering, millest esimene näeb ette ehitusõiguse määramist kuni 4-korruseliste äri- ja tootmishoonete, kuni 3-korruseliste ärihoonete, kuni 2korruseliste tootmishoonete ning olemasoleva 2-korruselise üksikelamu laiendamiseks ja ühe abihoone rajamiseks, teine määrab aga ehitusõiguse kuni 14-korruseliste äri ja/või tootmishoonete ehitamiseks. See on oluline erinevus Ramboll Eesti AS hinnangu andmise lähtealustest, milles arvestati suures osas elamumaaga, sh ridaelamu tüüpi asustusega (ptk 5.3.1, kd I, tl 43 p). Liiklusuuring Lagedi tee 3b, 9a, 11 ja 11a kinnistute detailplaneeringule (kd I, tl 150-156) toob välja, et kui kasutada ringteel keskmist liikluse kasvustsenaariumi, tähendaks see olemasolevas situatsioonis võimalike ehitusmahtude realiseerimist 66% ulatuses (ptk 4, kd I, tl 155). Kohtu hinnangul on liikluskoormusest lähtuvad mõjud kogujatee 1.3 R-KT osas ebapiisavalt hinnatud ning seetõttu on välja pakkumata ka adekvaatsed leevendusmeetmed. Põhjendamatu on jätta kõik need küsimused edaspidiste menetluste selgitada.
18.Samuti on kaebajad välja toonud, et lahendamata on kergliiklusteede ja bussipeatuste küsimus. Vastustaja on viidanud, et see on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Samas tuleb KMH menetluses välja selgitada kõik projekti realiseerimisega seonduvad otsesed ja kaudsed mõjud. Vastav küsimustering ei puuduta jällegi mitte üksnes kaebajaid, vaid ka piirkonnas algatatud detailplaneeringuid ning see mõjutab liikluskoormust mh kogujateel 1.3 R-KT. Selgitamist vajab küsimus kergliiklusteede rajamisest, kuna kaebajatel peab olema tagatud võimalus piirkonnas ohutult liigelda ja seda mitte üksnes autoga. Tegevusloa väljastaja ei saa jätta probleemidele reageerimata, viidates, et nendega tegelemine ei ole tema pädevuses või et probleemid lahenevad millalgi tulevikus. Keskkonnaameti märkustest nähtuvalt (kd III, tl 3839) on KMH eelhinnangus alahinnatud ka ulukitest lähtuvat ohtu. Terviseamet (kd III, tl 45) on välja toonud, et arvestatud ei ole Rail Balticust lähtuvat võimalikku müra. Kohus leiab seega, et olulise keskkonnamõju tunnused on liiklussõlme lahendusel ka sisulistest kriteeriumitest lähtudes olemas. Kohus nõustub kaebajatega, et Veneküla liiklussõlme kohta pole esitatud andmeid ja analüüsi läbilaskevõime ja teenindustaseme kohta ega hinnatud adekvaatselt muudatuste mõju liiklusohutusele ja elukeskkonnale kas iseseisvana või koosmõjus piirkonnas kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega.
19.Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et kohustamisnõue tuleb rahuldada. Nõuetekohane liiklussõlme projekt saab sündida, kui kõik mõjud on nõuetekohaselt hinnatud. Kuna kohustamisnõue tuleb rahuldada, ei ole vajalik hinnata teisi menetluslikke rikkumisi, mida kaebajad on välja toonud. Kohtu hinnangul tuleb aga tühistamisnõue jätta rahuldamata, sest kaebaja õiguste kaitseks piisab kohustamisnõude rahuldamisest. Tallinna ringtee rekonstrueerimise vastu on suur avalik huvi. Vaidlustatud osaehitusluba on asutud täitma ja ka kohtud ei pidanud vajalikuks tee ehitamist esialgse õiguskaitse korras peatada. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et Veneküla liiklussõlme lahenduse leidmine oleks võimatu või ebamõistlikult takistatud põhimaantee ehitamise tõttu. Kaebajad ei ole ka vaidlustanud Lagedi tee laiendamist.
20.Käesolev vaidlus ei puuduta sundvõõrandamise teemat. On selge, et kaebajate elukeskkonda ei mõjuta negatiivselt üksnes Tallinna ringtee rekonstrueerimine, vaid ka Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu realiseerimine ja Rail Balticu võimalik käivitumine. Selliseid 12(13)
3-17-2271 kumulatiivseid mõjusid tuleb KMH menetluses samuti hinnata. Otsus, kas jääda oma koju elama ka edaspidi, on kaebajate endi teha. Tegevusloa väljastaja ei saa aga võtta positsiooni, et tema ehitab teed ja muud asjaolud temasse ei puutu. Tegevusloa väljastaja peab kõiki olulisi mõjusid kaaluma ja otsustamisel arvestama. Ka neid, mis otseselt ei kuulu tema vastutusalasse.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud kuludokumendid, millest nähtub, et õigusabikulude eest on tasutud 4816,5 eurot (kd III, tl 172-181; kd IV, tl 5-13), lisaks on kaebajad tasunud kaebuse esitamiselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku riigilõivu summas 60 eurot ja määruskaebuselt 30 eurot, st kokku taotleb kaebaja menetluskulude välja mõistmist 4906,5 euro ulatuses. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustajalt väljamõistetavat menetluskulu tuleb vähendada seoses sellega, et kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus ja määruskaebus jäid rahuldamata. Ka jäi rahuldamata kaebajate esitatud tühistamisnõue. Valdavas osas on kaebajate menetluskulud põhjendatud. Tegemist on keskmisest keerulisema ja mahukama vaidlusega, kaebajatel on õigustatud huvi oma õigusi täiel määral kaitsta. Siiski tuleb arvestada, et kaebajad kasutasid kvalifitseeritud õigusabi alles poole menetluse pealt ja suur osa tööst oli nende endi poolt juba varasemalt tehtud. Osasid kulukirjeid ei pea kohus ka põhjendatuks, nt mis puudutavad esindajate suhtlust kohtu ja kliendiga seoses kaebaja menetluskulude nähtavusega (Õigusteenuse tegevusaruanne 1.-30.04.2018, kd IV, tl 8). Kõiki asjaolusid kogumis hinnates peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 3700 eurot, millele lisandub 30 eurot kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks mõista välja 3730 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.