Korrakaitse › Relvaload

alused puuduvad. PPA hinnangul on talle esitatud kahtlustus kuritegelikku ühendusse kuulumises niivõrd tõsine etteheide, et tema suhtes on täidetud RelvS § 43 lg 1 punktis 21 sätestatud eeldus – loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust. PPA arvamus ei tugine pelgalt faktile, et V. S. on kriminaalmenetluses kahtlustatav, vaid võtab arvesse ka kahtlustuse sisu ja kuritegu, mille toimepanemises teda kahtlustatakse. V.S.t kahtlustatakse KarS § 255 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuritegelikku ühendusse (KTÜ) kuulumises järgnevalt: H. H. ja P. G. organiseerisid hiljemalt 2008. aasta lõpust kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannetega jaotusega kuritegeliku ühenduse, mis tegutses varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud varavastaste (KarS §-de 201, 210, ja 214 lg 2), majandusalaste (KarS §-de 3811, 3891, 384 ja 4024) ja avaliku usalduse vastaste (KarS §-de 244 ja 345) ning ühenduse hõlbustamiseks suunatud isikuvastaste kuritegude (KarS § 137) toimepanemisele. Kahtlustuse kohaselt kuulub V.S. KTÜ-sse vähemalt 2016. aastast. Ta omab endise politseiametnikuna KTÜ eksistentsi jaoks olulist teadmiste ja kogemuste kogumit, mis on vajalik kuritegude toimepanemisel kasutatavate kuriteoskeemide avastamise vältimiseks või tõendamise keerukuse tagamiseks. Tundes õiguskaitseorganite töömeetodeid, taktikaid, vahendeid, võtteid, tagab V.S. vastuluure võimekuse olemasolu, mis võimaldab kuritegelikul ühendusel maandada kuritegude avastamisriske. Samuti varustab V.S. KTÜ-d tegevuse planeerimiseks vajaliku teabega ning tagab selle teabe kogumise ja analüüsi. KTÜ jaoks olulise teabe kogumiseks kohtub V.S. KTÜ juhtide ülesandel erinevate isikutega, sh politseiametnikega. Osaledes KTÜ ühistel kohtumistel panustab V.S. KTÜ tegevusse oma teabe, sündmuste ja situatsioonipõhise analüüsivõimega, millele tuginedes võetakse KTÜ juhtide poolt vastu olulisi otsuseid. V.S. on kontaktis politseiametnikega ja KTÜ juhtide ülesandel tegeleb teabe hankimisega, sh konkreetse kriminaalmenetluse käigu, riigiametnike meelsuse ja ametialaste suhete kohta. Samuti täidab V.S. muid KTÜ juhtidelt saadud ülesandeid ning on alates jaanuarist 2016 vormistatud tööle KTÜ kontrolli all olevasse Baltic Hotel Group OÜ-sse. Üheks V.S. ülesandeks on hoida kontrolli all ja anda KTÜ juhtidele ülevaateid KTÜ kontrolli all oleva kahe hotelli tegevuse kohta Wana Viru hotell aadressil Viru 11 Tallinn ja Promenaadi hotell aadressil Sadama 22 Haapsalu, mis mõlemad kuuluvad KTÜ kontrolli all olevale äriühingule Baltic Hotel Group OÜ. Kahtlustusest nähtub, et V.S. aitas oma tegevusega kaasa KTÜ toimimisele, mille tegevus oli varalise kasu saamise eesmärgil suunatud erinevate kuritegude (varavastased, majandusalased, avaliku usalduse ja isikuvastased kuriteod) toimepanemisele. KTÜ-sse kuulumine vähemalt 2016. aastast tähendab, et V.S.t kahtlustatakse selles, et tema õigusvastane tegevus on väldanud vähemalt kaks aastat, ta on aidanud erinevaid kuritegusid toime panna mitu aastat. Kahtlustuse sisuks olnud kuritegude toimepanemine on teiste inimeste turvalisust kahjustav, samuti on seda nende kuritegude toimepanemisele kaasaaitamine. PPA leiab, et neid asjaolusid arvesse võttes esineb põhjendatud kahtlus, et V.S. on oma tegevusega ohustanud teiste inimeste turvalisust, ta ei ole relvaomanikuna usaldusväärne ja seetõttu sobi tulirelva omama. Samuti on KTÜ-sse kuulumine iseenesest sedavõrd tõsine kahtlustus, et sellisel juhul tuleb loa kehtivus peatada. See on avaliku julgeoleku ja avaliku rahu vastu suunatud süütegu, esimese astme kuritegu, mille kriminaliseerimise aluseks on Palermo kokkulepe (UN Convention Against Transnational Organized Crime). Kahtlustus KTÜ-sse kuulumises on nii kaalukas fakt, et see riivab tugevasti avalikkuse turva- ja õiglusetunnet ning sellise kahtlustuse või süüdistuse saanud isikul ei tohi PPA hinnangul olla õigust tulirelva käidelda. V.S. varasem karjäär ja saadud autasud ei kaalu üles talle esitatud tõsist kahtlustust. Varasem õiguskuulekas elu- ja käitumisviis ei tähenda automaatselt, et isiku hilisemale käitumisele ei võiks etteheiteid olla. Inimesed ei püsi ajas muutumatuna ning ilminguid varasemast erineva

käitumise kohta, eriti muutust halvemuse poole tulebki arvesse võtta, kui vaja on hinnata isiku sobivust ja usaldusväärsust tulirelva käitlejana. V.S. poolt esitatud positiivsed seigad tema varasemast elust ei kaalu üles talle esitatud kahtlustust kuriteo toimepanemises KarS § 255 järgi. Ka on asjakohane märkida, et V.S. relvaloa kehtivus, vaatamata sellele, et ta rõhutab oma varasemat õiguskuulekat käitumist, on siiski varasemalt olnud ühel korral peatatud. PPA Põhja prefektuur peatas 31.12.2014 tema relvaloa kehtivuse kuueks kuuks. Tema suhtes esines RelvS § 43 lg 1 punktis 1 toodud loa kehtivuse peatamise alused, ta oli väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholipiirmäära ületades. Ka ei ole V.S. esitanud ühtegi arvestatavat põhjust, miks tal on tulirelva vaja. PS § 19 sätestatud eneseteostuse õigus ei ole kaalukas argument relva omamiseks, kuna haldusorgan peab kaitsma ka teiste isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale (PS §-d 16 ja 28, Riigikohtu üldkogu 25.02.2004 otsus asjas nr 3-3-1-60-03, p 21). Need õigused kaaluvad üles V.S. õiguse eneseteostusele. PPA-le on arusaamatu - ja relvaomanik ei selgita ka täpsemalt - miks on vaja tulirelva endise töö tõttu Kaitsepolitseiametis. Samuti ei ole piisav põhjendus piisav põhjendus relva omamiseks see, et relvaomaniku maamajja on sisse murtud. Endise politseiametnikuna ja pikaajalise relvaomanikuna teab V.S., millistel juhtudel võib üldse tulirelva kasutada. Tulirelv ei ole kindlasti mõeldud varga heidutamiseks, see ei saa olla esmane vahend varguse eest kaitsmiseks. Vara kaitseks on mõeldud eelkõige teised vahendid, nt turvauks, valvesignalisatsioon. Oluline on märkida, et V.S. tulirelva käitlemise õigust piiratakse, mis on oma olemuselt ajutine meede. Tema relvaluba ei tunnistata praegu kehtetuks. RelvS § 43 lõike 2 kohaselt relvaloa kehtivuse peatatus lõpetatakse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel või loa kehtetuks tunnistamisel RelvS § 43 lõikes 3 sätestatud korras. See tähendab, et V.S. relvaloa kehtivuse peatatus lõpetatakse, kui ta ei ole enam kahtlustatav või süüdistatav KarS § 255 järgi. Kahtlustuse või süüdistuse äralangemisel hinnatakse, kas tema suhtes esineb RelvS § 43 lõikes 3 toodud loa kehtetuks tunnistamise aluseid. Kui loa kehtetuks tunnistamise alused puuduvad, siis loa kehtivuse peatatus lõpetatakse ja V.S. õigus tulirelva omamiseks ja kandmiseks taastatakse“ (tl 21p-22p).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.2 Põhjendamatu ja kohatu on PPA väide, et kaebaja varasemat õiguskuulekat elu- ja käitumisviisi ei saa arvestada ning positiivsed seigad tema varasemast elust ei kaalu üles talle esitatud kahtlustust. Nimetatud väite ümberlükkamiseks edastas kaebaja 28.03.2018 oma seisukohad, kus muuhulgas oli lühiülevaade kaebaja CV-st. Kriminaalkorras karistatud kaebajat ei ole ja liiklusrikkumisest saadud halduskaristusi on kokku 3 kogu 50 aastase elu jooksul, millest kõik on tänaseks kustunud. Antud väiteid pole PPA oma otsuses kahtluse alla seadnud. 4.3 PPA viitab oma otsuses kaebaja varsemale väärteomenetluse korras karistamisele ja selle põhjal relvaloa peatamise otsusele 31.12.2014. Kui karistusregistri arhiiviandmete alusel ei ole võimalik keelduda isikule relvaloa andmisest (samuti selle vahetamisest – vt RelvS § 41 lg 9) või tunnistada temale väljastatud relvaluba kehtetuks (vt RelvS § 43 lg 3), siis ei saa need andmed olla aluseks ka isikule väljastatud relvaloa kehtivuse peatamisel. Seega on PPA 09.04.2018 otsus olulise kaalutlusveaga, sest haldusorgan on relvaloa kehtivuse peatamise määramisel arvestanud asjasse puutumatute asjaoludega s.o kustunud karistustega ja selle karistuse alusel 31.12.2014 tehtud relvaloa peatamise otsusega. 4.4 Jääb mõistetamatuks PPA haldusotsuse väide, et justkui kaebaja pole toonud välja ühtki arvestatavat põhjust, miks tal üldse tulirelva vaja on. Esiteks on see kaebajale siseministri poolt kingitud tulirelv suure emotsionaalse tähendusega. Kaebaja on oma selgitustes toonud välja ka rida konkreetseid põhjuseid, miks tal üldse relvaluba ja seega ka relva vaja omada. Nimelt on kaebaja töötanud üle 21 aasta politseistruktuurides millest 18 aastat Kaitsepolitseiametis. Teiseks on kaebaja toonud välja, et relv on vajalik vara kaitseks (RelvS § 28 lg 1 p 3). 4.5 PPA Põhja Prefektuuri lubadesüsteemi ametnik on keeldunud 10.04.2018 kaebajale osaliselt väljastamast otsuse aluseks olnud dokumentatsiooni, mille alusel kaevatav haldusotsus tehti: a) kaebaja 14.02.2018 kahtlustava ülekuulamise protokollist on eemaldatud kahtlustatava ütlused; b) kriminaalasja nr 16221000133 menetlust juhtiva keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo uurija e-kiri Põhja prefektuuri lubadesüsteemi ametnikule, mis sisaldas ka informatsiooni, mis võis omada otsuse tegemisel tähtsust; c) 10.04.2018 tulirelva vastuvõtmise-üleandmise akti nr 92-18 asemel oli toimikus kriminaalasjas teostatud kaebaja nimel oleva tulirelva vaatlusprotokoll. Seega on kaebajal tekkinud kahtlus, et nimetatud akt on koostatud hiljem kui aktis märgitud 13.03.2018 kuupäeval.

on üksnes viidatud. Teiseks ei ole vaidlusaluse otsuse tegemisel saadud andmeid karistusregistri arhiivist, vaid kaebaja relvaloa toimikust, milles on kõnealune 31.12.2014 relvaloa peatamise otsus. 5.3 Kaebaja ei ole haldusmenetluses ega ka kaebuses välja toonud, miks tal enda kaitseks relva vaja on. Kaebaja ei ole väitnud, et teda oleks mõni kurjategija rünnanud ning ta on politseisse avaluse teinud või keegi ähvardanud teda. Paljud inimesed puutuvad tööalaselt kurjategijatega kokku, nt kohtunikud, vangla personal. Ei ole usutav, et neil kõigil on relv oma töö tõttu. Seega pelgalt väide, et kurjategijatega on olnud kokkupuude, ei ole piisavaks põhjuseks, et jätta relvaloa kehtivus peatamata. Lisaks sellele, ei ole relv igal juhul vajalik vara kaitseks ning vastustaja leiab, et vaidlusaluses otsuses toodud seisukoht, et vara kaitseks on olemas ka teisi meetodeid on vägagi asjakohane. Nimelt on kohtupraktikas relvaloa kehtetuks tunnistamise kaasustes kohtud justnimelt leidnud, et vara kaitseks on ka teisi vahendeid, nt koduvalve, kaamerad jne. 5.4 Kaebaja on märkinud, et lubadeametnik keeldus kaebajale osaliselt väljastamast otsuse aluseks olnud dokumentatsiooni, mille alusel vaidlusalune otsus tehti. Lubadeametnik on kaebajale selgitanud 12.04.2018 e-kirjas küsitud dokumentide kohta. Vastustaja ei hakka neid seisukohti üle kordama ning kinnitab, et kaebajale on edastatud kõik dokumendid, mis olid vaidlusaluse otsuse aluseks. Vastustaja leiab, et kaebaja väited tagantjärgi koostatud aktist on paljasõnalised ja tõendamata. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et vaidlusalune otsus koostati 09.04.2018, kaebaja käis toimikuga tutvumas 10.04.2018 (1 päev peale otsust). See, et sellel hetkel ei olnud toimiku vahel akti, ei tähenda, et seda polnud olemas. Kindlasti ei ole nimetatud akt koostatud tagantjärgi. Samas ei ole kaebaja kaebuses märkinud, kas ta toimikuga tutvumise ajal seda akti ka küsis. Kindlasti oleks talle seda näidatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

HMS § 58).

/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.