Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 29. jaanuar 2019, Tartu 3-17-1827 M.G. kaebus Maksu- ja Tolliameti
7.augusti 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00737-15 tühistamiseks M.G. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.G. , esindaja Madis Truber Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.G. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2018. a määrus muutmata.
2.Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagasi saamiseks tuleb kaebajal teatada ringkonnakohtule isiku nimi ja konto number, kuhu riigilõiv tagastada.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 7. augusti 2017. a vastutusotsusega nr 13-7/00737-15 M.G. t tasuma solidaarselt Medanos OÜ maksuvõla 27 703,10 eurot.
2.M.G. esitas 5. septembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 7. augusti 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00737-15 tühistamiseks.
3.Kaebaja esitas 11. detsembril 2018 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtul peatada vaidlustatud MTA vastutusotsuse täitmise kuni praeguses asjas kohtulahendi jõustumiseni.
3.1.Kaebaja leidis, et vastutusotsuse sundtäitmine halvendab oluliselt kaebaja olukorda. Kuna kaebaja arvelduskontod on arestitud, saab ta 940 euro ulatuses teha tehinguid ainult pangakontoris, sest internetipanga ja maksekaardi kasutamine ei ole võimalik. Seoses raskelt kulgenud raseduse ning teise lapse sünniga 12. detsembril 2018 on kaebajal võimatu või äärmiselt raske vajaliku sagedusega pangakontoris käia. Sularaha väljavõtt ja ülekannete tegemine pangakontoris on tasulised, mis raskendab veelgi kaebaja olukorda.
3.2.Kaebaja ja tema abikaasa korterile on seatud hüpoteek summas 54 750 eurot. Kui kaebaja ei maksa korteri ostuks võetud laenu tagasi, alustab pank sundtäitmist. See aga muudab vastutusotsuse hilisema täitmise võimatuks, sest panga hüpoteek on järjekohalt eespool.
3.3.Kohus on andnud vastustajale loa kaebaja korterile käsutamise keelumärke seadmiseks. Seega on vastustaja juba teinud täitmist tagavaid toiminguid mahus, mis võimaldavad vastutusotsusega määratud kohustused täita. Pangalaenu jääki 29 881,77 eurot arvestades on korteri väärtus piisav, et tagada vastustaja nõuet.
3.4.Kaebaja arvelduskontode arestimine ja 2018. a tuludeklaratsiooni alusel kujuneva tagastusnõude arvestamine maksuvõla katteks loob olukorra, kus kaebaja kohustused perekonna igapäevaste kulude kandmisel jäävad täitmata. Tulumaksu tagastusega arvestamine on kaebajale väga oluline.
3.5.Kuna kaebaja tulud on väiksemad kui summa, mida ei saa arvelduskontol arestida, ei aita kontode arestimine maksuvõla tasumisele kaasa, vaid muudab kaebaja elu raskemaks.
4.Tartu Halduskohus jättis 20. detsembri 2018. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
4.1.Halduskohus leidis, et tuginedes maksukorralduse seaduse (MKS) § 131 lg 3 esimesele lausele, ei tohi 2018. a detsembris kaebaja pangakontolt ühes kuus arestida 1500 euro suurust summat ning 2019. aastal 1620 euro suurust summat. Kaebaja igakuised sissetulekud on väiksemad kui 1500 eurot. Seega ei ole vastustaja saanud 2018. a oktoobris (kaebajal oli siis üks laps) 1000 eurot ületavat summat arestida. Kaebaja on saanud täies ulatuses oma sissetulekuid kasutada. Vastustaja tegevus pangakontode arestimisel ei ole 2018. aastal reaalselt kaebaja sissetulekuid vähendanud.
4.2.Eluliselt ei ole usutav, et ühekordse tulumaksutagastuse arvestamine kaebaja maksuvõla katteks asetaks kaebaja ja tema pere äärmiselt raskesse olukorda. Kaebaja saab vanemahüvitist ning sissetulekut teenib ka kaebaja abikaasa.
4.3.Kaebaja pangakonto väljavõttest nähtub, et 2018. a juunist saadik on kaebaja võtnud kontole laekunud summad sularahana välja kord kuus, tasudes selle eest teenustasu viis eurot. Muude tehingute tegemist pangakontoris asja materjalidest ei nähtu. Väikest last kasvatades võib pangakontoris käimine olla ebamugav ja keeruline, kuid kord kuus pangakontoris käimist ei saa väikest last kasvatava ema puhul pidada ebamõistlikult raskeks. Ka kord kuus pangateenustasuna makstavat viit eurot ei saa pidada ülemääraselt kulukaks. Seega ei ole alust väita, et kord kuus pangakontoris käimine tooks kaebajale kaasa raskeid või pöördumatuid tagajärgi.
4.4.Kaebaja ja tema abikaasa korterile on pangalaenu tagamiseks esimesele järjekohale seatud hüpoteek 54 750 eurot. Laenujääk oli 6. detsembri 2018. a seisuga 29 881,77 eurot. Kui arvestada maha 12. septembril 2017 kaebaja pangakontolt arestitud summa 577,18 eurot ja 2017. a tuludeklaratsioonist tuleneva tagastusnõude tasaarvestatud summa 321,40 eurot, on praeguseks vastutusotsusest tulenev nõue 26 804,52 eurot. Asjaolusid arvestades ei ole korteri väärtus piisav, et tagada täies ulatuses vastustaja nõue.
4.5.Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata.
5.M.G. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 20. detsembri 2018. a määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.
5.1.Määruskaebuses leitakse, et tulenevalt raske kuluga rasedusest ning asjaolust, kus teine laps sündis 12. detsembril 2018 on kaebajal jätkuvalt raskendatud pangakontorisse minna. Vaatamata sissetuleku mittearestimisele on sageli võimatu arestimata sissetulekuid kasutada ning raskendatud on igapäevaste tehingute sooritamine. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist tõendab asjaolu, et kaebaja sissetulekud on alla 1500 euro kuus.
5.2.Kaebaja ja tema abikaasa sissetulekutest tuleb katta kahe ülalpeetava alaealise lapse kulud. Kaebaja abikaasa on osalise töövõimega ja teenib töökohtade vahetamise tõttu vaid
miinimumpalka. Kaebaja saab vanemahüvitist miinimummääras, mistõttu on ühekordne tulumaksutagastus ligikaudu 900 eurot pere-eelarves olulise tähtsusega ja kohtu järeldus, et see olulisus ei ole eluliselt usutav, on põhjendamatu. Igapäevaste kulude kandmine sularahas on tänapäeval raskendatud. Arvelduskonto arest raskendab oluliselt kaebaja igapäevatoimingute sooritamist, halvendab elustandardit ja on esialgse õiguskaitse vajadust tõendav asjaolu.
5.3.Kuna kaebaja sissetulekud järgneva 18 kuu jooksul ei suurene määrani, mis ületaks MKS § 131 lg-s 3 sätestatud korrast tulenevat 1500 eurot, on arvelduskonto arest vastustajale ebaefektiivne toiming ning selle lõpetamine ei mõjuta maksuvõla sissenõudmise võimalikkust. Arvelduskontode arest ei aita maksuvõlga sundtäita, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisel avalik huvi kahjustatud.
5.4.Kaebaja majanduslik olukord ajalises perspektiivis pigem paraneb ning maksuvõla sissenõudmine ei muutu pärast jõustuvat kohtuotsust suuremal määral raskendatuks kui käesoleval ajal. Kaebaja asub tööle, saab regulaarseid sissetulekuid, mis võimaldavad jõustunud kohustuse ajatada. Täitetoimingu eesmärgiks ei saa olla kaebaja olukorra võimalikult raskeks muutmine nagu praegusel juhul kontode arestimisega saavutatakse.
5.5.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine kahjustab kaebaja igapäevast toimetulekut, raskendab kaebaja olukorda kohtumenetluse ajal ning põhjustab tagajärgi, mida ei ole võimalik ega mõistlik kõrvaldada. Seetõttu on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Halduskohus on selgelt ja ammendavalt põhjendanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel jätab need kordamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja tugineb määruskaebuses samadele argumentidele, mis ta on välja toonud halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses. Uusi asjaolusid või põhjendusi, miks on kaebajale äärmiselt vajalik peatada vaidlustatud vastutusotsuse täitmine kuni praeguses asjas kohtulahendi jõustumiseni, pole kaebaja kohtule esitanud.
8.Kaebaja väide, et arvelduskontode arest ei aita maksuvõlga sundtäita, kuna sissetulekud jäävad lähiajal samasse suurusjärku, on tulevikku suunatud oletuslik hinnang, mida ei saa arvestada määruskaebuse rahuldamise alusena. Samas on kaebaja leidnud, et tema majanduslik olukord võiks ajalises mõttes paraneda kui ta asub tööle ja saab sissetulekut. Seoses teise lapse sünniga on kaebaja praegusel ajal kodune ja tema sissetulekud piirduvad sel ajal sotsiaaltoetustega, kuid lapse eest hoolitsemise ajal on ühel vanematest õigus vanemahüvitisele, mille saamise ajal ei ole keelatud vanemal töötada. Asja materjalidest selgub, et kaebaja abikaasa töötab ja saab sissetulekut. Samuti ei saa tõsikindlalt väita, et kaebaja pere sissetulekud ei saa peale töötasude ja sotsiaaltoetuste muul viisil suureneda või ei toeta kaebaja lähedased tema pere. Arusaadavalt nõuab alaealiste laste ülalpidamine väljaminekuid, kuid kaebajal tuleb ka vastustaja poolt koostatud vastutusotsuse alusel temalt väljanõutavat maksuvõlga tasuda ja leida selleks vahendeid. Arvestades vaidluse asjaolusid ei esine ringkonnakohtu hinnangul kaebajal praeguses menetlusstaadiumis esialgse õiguskaitse vajadust vaidlustatud vastutusotsuse täitmise peatamiseks.
9.Lisaks kaebaja arvelduskontode arestimisele on kaebaja korterile seatud käsutamise keelumärge, et tagada mitmekülgselt maksuvõla täitmine. Vastutusotsuse täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras ei taga, et kaebaja asuks temal lasuvat maksuvõlga kasvõi vähesel määral koheselt kustutama. Halduskohus tuvastas, et kaebaja korteri väärtus ei ole piisav, et
tagada täies ulatuses vastustaja nõuet. Ringkonnakohus nõustub siinkohal halduskohtuga, et kaebaja on saanud siiani oma tulusid kasutada. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebaja ei maksa maksuvõlga regulaarselt tagasi, vaid vastustajale on juhuslikkuse korras laekunud kaks summat, mis maksuvõlga täielikult ei kata. Seega on põhjendatud kaebaja korterile käsutamise keelumärke tegemisele lisaks arestida ka kaebaja arvelduskontod ning puuduvad arvestatavad põhjendused, miks tuleks arvelduskontode arestimine lõpetada.
10.Arvelduskontode arestimise tõttu kord kuus pangakontoris käimist sularaha väljavõtmise eesmärgil ei pea ka ringkonnakohus väikest last omava kaebaja jaoks sedavõrd koormavaks, et sel põhjusel peatada vastutusotsuse täitmine. Kaebaja on ise selgitanud, et kasutab ülekannete tegemiseks abikaasa ja tütre arvelduskontosid, mistõttu on tal lähedaste abiga teatud ülekannete tegemise võimalus olemas. Ringkonnakohus möönab, et arvelduskontode arestimine teeb tehingute sooritamise keerulisemaks, kuid määruskaebuse väidetest ei saa järeldada, et see kahjustaks kaebaja igapäevast toimetulekut ja raskendaks pöördumatult või ülemääraselt tema olukorda kohtumenetluse ajal. Kaebaja sissetulekuid ei ole arvelduskontode arest vähendanud.
11.Kohtute infosüsteemist nähtub, et M.G. määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest, seega on kaebaja tasunud riigilõivu kui selleks puudus vajadus. HKMS § 104 lg 5 p 1 järgi tagastatakse isiku nõudel riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 kolmas lause sätestab, et rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel. HKMS § 104 lg 8 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Ringkonnakohus märgib, et kaebajal on õigus esitada kohtule taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida isiku nimi ja konto number, kuhu tagastamisele kuuluv riigilõiv kanda. RLS § 12 lg 1 järgi saab sellist taotlust esitada kahe aasta jooksul selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus M.G. määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2018. a määruse peale rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.