Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 22. jaanuar 2019, Tartu 3-17-838
Haldusasi
A.T. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (ebahügieeniliste tingimustega põhjustatud tervisekahju)
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2018. a otsus A.T. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja A.T. Esindaja advokaat Sulev Tammemäe Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2018. a otsus muutmata.
2.Rahuldada Advokaadibüroo Luberg & Päts advokaadi Sulev Tammemäe taotlus ja määrata haldusasjas nr 3-17-838 tema poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 259,20 eurot, sh käibemaks 43,20 eurot. Saata otsus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.
3.Kaebaja nimi asendada avaldatavas otsuses tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 21. veebruar 2019.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.T. esitas 9. novembril 2016 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna ta haigestus vanglas C-hepatiiti. Haigus avastati Tallinna Vanglas 20. detsembril 2013. Tallinna Vangla jättis 20. märtsi 2017. a otsusega nr 5-37/16/216-5 A.T. taotluse rahuldamata.
2.A.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel, kuna kaebaja tervis on kahjustatud Tallinna Vangla ebasanitaarsete tingimuste tõttu. Kaebaja leiab, et nakatumine võis aset leida kas hambaarstil käies,
kasutades pesuruumis veevoolikut, mida ümbritses narmendav traat, vigastades end voodi kruvide või kartseri kraanikausi vastu.
3.Tartu Halduskohus jättis 13. aprilli 2018. a otsusega A.T. kaebuse järgmistel põhjustel rahuldamata.
3.1.Kaebaja on viibinud vangistuses nii Tartu kui Tallinna vanglates. Enne vangistust oli kaebaja mingis eluetapis süstiv narkomaan. Kaebaja ei kontrollinud vabaduses viibides ennast C-hepatiidi suhtes. Kaebaja viibis 2011. a jaanuarist kuni 13. märtsini 2013 Tartu Vanglas. Seal kontrolliti tal küll maksafunktsioone, kuid C-hepatiidi viiruse vastaste antikehade suhtes analüüsiti kaebajat
20.detsembril 2013 Tallinna Vanglas. Analüüs näitas, et kaebaja on nakatunud C-hepatiiti.
3.2.Kaebaja hinnangul võis nakatumine aset leida hambaraviteenuse osutamise käigus. Samas ei vastuta vangla hambaarsti teenuse ravikvaliteedi eest vanglas, kuna tegemist on eraõigusliku suhtega meditsiiniteenuse osutaja ja kaebaja vahel (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-83-16, p 22).
3.3.Lisaks on kaebaja maininud, et ta vigastas end voodipõhja all paiknevate kruvidega, kuid see intsident toimus siis, kui kaebajal oli C-hepatiiti haigestumine avastatud.
3.4.Kaebaja väide, et nakatumise põhjustas enda vigastamine pesuruumi veevoolikuga, ei ole samuti usutav. Esiteks kaebaja ei mäleta, millal ta võis ennast vooliku ümber narmendava traadiga vigastada. Voolav vesi välistab halduskohtu hinnangul kaebaja nakatumise võimaluse usutavuse voolikuga tekitatud vigastuse tõttu.
3.5.On ebatõenäoline, et kartserikambri valamu väidetavalt tekitatud vigastus tingis viirusesse nakatumise. Kartseris viibivad kinnipeetavad reeglina üksinda, mis välistab kaebajal võimaluse nakatunud verega kokkupuutumiseks. Ei ole tõenäoline, et inimene läheb korduvalt mingi terava eseme vastu, kui ta on kord sinna juba vastu läinud.
3.6.Halduskohus viitas otsuses nii Ravimiameti kui ka Tervise Arengu Instituudi kodulehelt kättesaadavatele andmetele C-hepatiidi nakatumise võimaluste kui ka haiguse diagnostika kohta ning järeldas, et eelnevalt kirjeldatud olukorrad ei saanud kaasa tuua kaebaja nakatumist Tallinna Vanglas viibimise ajal 2013. aastal.
3.7.Halduskohus määras kaebajat riigi õigusabi korras esindanud advokaadile riigi õigusabi osutamise eest tasu 892,20 eurot (sh käibemaks).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.A.T. esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu otsusele leides, et halduskohtu otsus tuleb tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Olukorras, kus nakatumise hetke määratlemine on keeruline, ning asjas ei ole kahtlust selle üle, et enne Tallinna Vanglasse paigutamist kaebajal C-hepatiiti ei olnud avastatud, tuleks lähtuda sellest, et tervisekahjustus võis alguse saada Tallinna Vanglast. Kaebaja kirjeldas piisavalt vangla ebasanitaarseid tingimusi, millele vastustaja ei ole vastu vaielnud.
4.2.Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on kaebaja kirjeldatud asjaoludel nakatumine ebatõenäoline. Seega võib olla, et kaebaja nakatus, kui ta vigastas ennast vooliku katkiste terastraatidega või kartseri kraanikausi teravate servadega. Seal võisid end vigastada ka teised kinnipeetavad. Kaebajat ei veena halduskohtu väide, et voolikuga ei ole võimalik nakkust saada, sest voolav vesi ei puhasta vooliku peal asetsevat narmendavat traatvõrku. Asjakohane ei ole ka halduskohtu tähelepanek, et kartseris viibitakse reeglina üksinda, sest kõik kartserid on nn üldkasutatavad ning kui eelnevalt oli kartseris end vigastanud C-hepatiiti põdev isik, võis ka kaebaja vigastuse hetkel saada C-hepatiit viiruse. See, et kaebaja oli kunagi süstiv narkomaan, ei anna samuti kindlat alust väiteks, et nakatumine toimus enne Tallinna Vanglasse sattumist.
5.Tallinna Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kõik kaebaja väited on paljasõnalised, oletuslikud ja otsitud. Kaebaja selgituste kohaselt torkas ta end ajavahemikul aastatel 2013 kuni 2016 korduvalt veevooliku otsas asuva katkise traadiga. Ei ole usutav, et kaebaja ei suuda nimetada selle ajavahemiku sisse jäävat konkreetset kuupäeva, mil taoline õnnetus juhtus. Lisaks on väheusutav, et pärast enda korduvat vigastamist jätkas kaebaja vooliku kasutamist viisil, mis võimaldas tal end uuesti vigastada. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja ega ka ükski teine kinnipeetav pöördunud vastustaja poole seetõttu, et veevoolikuga oleks mingeid probleeme esinenud.
5.2.Asjakohatu on ka kaebaja väide enda vigastamise kohta nari all asuva kruviga 2015. a, kuivõrd kaebajal oli C-hepatiit tuvastatud juba kaks aastat enne nimetatud sündmuse toimumist.
5.3.Kaebaja ei mäletanud istungil, et oleks end kartserikambri kraanikausi plekist äärega vigastanud. Kaebaja ei ole vastustaja poole pöördunud seoses sellega, et ta oleks ennast kraanikausi äärega vigastanud.
5.4.Vastustaja ei vastuta hambaravi osutamise kvaliteedi eest, kuid talle teadaolevalt ei ole senini ükski Tallinna Vanglas hambaravi saanud kinnipeetav C-hepatiiti sel põhjusel nakatunud. Tervisekaardi andmetel külastas kaebaja 2013. a Tallinna Vanglas hambaarsti vaid ühel korral, kuigi istungil ta väitis, et neid visiite oli kokku neli.
5.5.Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et tal ei oleks olnud nimetatud haigust juba enne Tallinna Vanglasse sattumist. Tervisekaardi kannetest nähtuvalt on kaebaja vangla meditsiiniosakonna töötajatele tunnistanud narkootiliste ainete süstimist vabaduses (tervisekaardi 31. jaanuari 2011. a, 12. jaanuari 2012. a ja 13. märtsi 2013. a sissekanded) ning sellele asjaolule ei vaielnud kaebaja vastu ka 14. märtsil 2018 toimunud kohtuistungil. Arvestades, et üheks levinumaks C-hepatiidi nakatumise viisiks on ühiste süstalde või nõelte kasutamine uimastite tarvitamisel, on vastustaja seisukohal, et kaebaja C-hepatiiti nakatumine võis toimuda juba narkootiliste ainete süstimise tagajärjel. Lisaks nähtub kaebaja tervisekaardi 12. jaanuari 2012. a raviloost nr 13, et viimase aasta jooksul enne vahistamist tarbis kaebaja igapäevaselt 6–10 liitrit 7,5% õlut ning nädalavahetusel veel täiendavalt kuni 1,5 liitrit kanget (40% ja enam) alkoholi päevas, mistõttu esinesid kaebajal sageli mäluaugud. Seega ei olnud kaebaja pidevalt oma tegevusest teadlik ning on tõenäoline, et nakatumine võis aset leida vabaduses viibimise ajal. Välistada ei saa ka kaebaja nakatumist kuriteo toime panemise tagajärjel, kuna teise inimese käte ja jalgadega surnuks peksmisel on ülimalt tõenäoline, et kaebaja puutus kokku kannatanu verega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebajal diagnoositi C-hepatiit 20. detsembril 2013 (tl 7 ja 7p). Kaebaja arvates on nakatumine aset leidnud Tallinna Vanglas, kuhu kaebaja saabus 13. märtsil 2013. Sellele eelnevalt viibis kaebaja alates 2011. a jaanuarist Tartu Vanglas, kus diagnoosi kinnitavaid analüüse ei võetud.
8.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaitstavate õigushüvede hulgas on ka isiku tervis (RVastS § 9 lg 1).
9.Nõude rahuldamiseks peab olema tuvastatud Tallinna Vangla õigusvastane tegevus. Kaebaja on esitanud mitu situatsiooni, mille käigus võis nakatumine võimalikuks osutuda. Kaebaja kirjeldas täpsemalt Tallinna Vanglas valitsenud väidetavaid ebasanitaarseid tingimusi halduskohtu
14.märtsi 2018. a istungil (istungi protokoll-lindistus, tl 93–102), kus kaebaja vande all üle kuulati.
10.Kaebaja hinnangul võis nakatumine leida aset ka hambaarsti visiidi ajal. Halduskohus leidis õigesti, et taoline suhe patsiendi ja terviseteenuse osutaja vahel on tsiviilõiguslik ning tervishoiuteenuse osutamisest tekkinud vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
11.Nakatumise põhjus ei saa olla ka intsident, mil kaebaja end kambrit koristades nari alt välja ulatuvatega kruvidega peast kriimustas, kuna toimunu jääb aega, mil kaebajal oli C-hepatiit juba tuvastatud, st juhtunu leidis aset väidetavalt 2015. a.
12.Veel on kaebaja väitnud, et pesuruumis, kus oli viis kraanikaussi, oli kraanikausi otsas meetrine kummivoolik, mille ümber olid narmasteks kulunud traadid, millega kaebaja end tahtmatult näppu torkas. Samas puuduvad igasugused tõendid, et keegi oleks end vigastanud voolikut kasutades, et vigastatu oli C-hepatiidi kandja, et voolikut ümbritsenud traadile jäi verd, mis oleks sattunud kaebaja organismi ja et veri oleks tol hetkel olnud veel nakatumisvõimeline. Tegemist on kaebaja oletusega. Kaebaja kirjeldatud sündmuste jada on ülimalt ebatõenäoline ning põhjuslik seos vangla tegevuse ja tekkinud kahju vahel ei ole aktsepteeritav. Kuigi kaebaja väidab end olevat korduvalt voolikut ümbritsenud traadiga vigastanud, ei esitanud ta vanglale ühtegi kirjalikku või muud selgelt tuvastatavat avaldust, et olukord saaks likvideeritud. Samuti ei pöördunud kaebaja väidetavate vigastuste fikseerimiseks vangla meditsiiniosakonda.
13.Lisaks on kaebaja viidanud sellele, et kartseris oli kraanikauss, mille all oli plekk-kast, mida oli kangutatud ja ära murtud. Kraanikausi all on torusid kaitsev plekk, mis oli samuti ära kangutatud. Kraanikausi juures oli kohe WC, kus käies kaebaja võis end kraanikausi plekkäärte vastu vigastada. Seejuures on kaebaja väga kahtleval seisukohal, kas ta vigastas end või mitte, sest konkreetset valuaistingut ta ei mäleta. Ka ei tea ta ühtegi kaasvangi, kes oleks end seal vigastanud. Kaebaja ei pöördunud ka kartseri kraanikausi ega võimalike vigastuste osas vangla poole. Ringkonnakohtu hinnangul on ka siin kirjeldatud olukord väga ebatõenäoline viis C-hepatiiti nakatumiseks. Sisuliselt on kirjeldatud juhtumi puhul nakatumine välistatud, sest kaebaja ei ole ise väitnud, et ta oleks end vigastanud, ta vaid arvab olevat riivanud kraanikaussi, kuigi valuaistingu puudumine viitab sellele, et mingit vigastust ei järgnenud.
14.Kaebajale ei olnud enne 2013. a detsembrit tehtud vereanalüüsi, kus oleks kontrollitud C-hepatiiti. Kaebaja on süstinud veenisiseselt narkootikume, seda viimati aastatel 2001 või 2002 (tervisekaardi sissekanne 31. jaanuaril 2011, ravilugu nr 3, tl 41). Kaebajalt võeti 24. jaanuaril 2013 Tallinna Vanglas ära keelatud esemed – nõel, kaks traadist valmistatud sigareti süütajat ja isevalmistatud veekeeduseadme jupp (tl 72), mille päritolu ei ole teada, sh see, kellele need esemed võisid varasemalt kuuluda. Lisaks olid kaebajal enne vangistust probleemid alkoholiga, mille tõttu esinesid ka mäluaugud (tervisekaardi sissekanne 12. jaanuaril 2012, ravilugu nr 13, tl 42 ja 42p). Alkoholisõltuvuse tõttu võis kaebaja teadvus olla mõnikord ka nii hägustunud, et ta ei suudagi mäletada, millistesse situatsioonidesse ta sattus ja millist ohtu need võisid tema tervisele kujutada.
15.RVastS § 7 lg 1 eelduste täitmine ei saa põhineda oletustel, vaid kohtul peab kujunema veendumus, et kirjeldatud olukordade läbi sai kaebaja tervis tõepoolest kahjustada, st tuleb tuvastada põhjuslik seos juhtunu ja saabunud tagajärje vahel. Kui jääb võimalus, et nakatumine võis tegelikkuses aset leida hoopiski suurema tõenäosusega muus situatsioonis ja vastustaja kontrolli alt väljas, ei saa Tallinna Vanglat panna vastutama millegi eest, milleni tema kontroll ei küüni. Pelgalt asjaolu, et kaebajale pandi diagnoos Tallinna Vanglas, ei tähenda seda, et kaebaja ei võinud olla haiguse kandja juba varasemalt, seda küll enda teadmata.
16.Kuigi Tartu Vanglas viibimise ajal 2011. ja 2012. a kontrolliti kaebaja maksafunktsioone (tl 65) ning need olid korras, ei saa sellest järeldada, et kuni Tallinna Vanglasse paigutamiseni saaks olla tõsikindel, et kaebaja ei oleks olnud juba nakatunud. C-hepatiiti saab diagnoosida vaid
vastava vereanalüüsi abil. C-hepatiidi inkubatsiooni aeg on kuni 50 päeva. 1–2 nädalat peale nakatumist muutub veres määratavaks HCV RNA. HCV Ab muutub veres määratavaks 11–12 nädalat peale nakatumist, kuid see võib võtta aega ka kuni 6 kuud. Enamasti kulgeb äge C-hepatiit kliiniliste sümptomiteta. 50–80%-l juhtudest muutub infektsioon krooniliseks, st HCV RNA on veres määratav ka 6 kuud peale nakatumist (Synlabi kodulehekülg. C-hepatiidi diagnostika. Arvutivõrgus kättesaadav: https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemusteinterpretatsioonid/nakkushaiguste-diagnostika/c-hepatiidi-diagnostika/). Järelikult ei tähenda korras maksanäitajad ja puuduvad kaebused seda, et nakatumine ei oleks võinud toimuda ka aastaid enne Tallinna Vanglasse paigutamist. Kujunenud situatsioonis ei ole mitte ühtegi tõsikindlat tõendit, mille abil oleks tuvastatav täpne nakatumise aeg ja nakatumise põhjus.
17.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb A.T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2018. a otsus muutmata.
18.Kaebajat riigi õigusabi korras esindanud Advokaadibüroo Luberg & Päts advokaat S. Tammemäe on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtule esitatud taotluse kohaselt on kaebaja esindaja tegevus seisnenud Tartu Halduskohtu otsusega tutvumises, edasikaebevõimaluste analüüsimises ja apellatsioonkaebuse koostamises. Selleks on kaebaja esindajal kulunud 180 minutit (14. mai 2018). Taotletava tasu suuruseks koos käibemaksuga on märgitud 259,20 eurot (käibemaksuta 216 eurot).
19.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 11 lg 1 kohaselt tasu riigi õigusabi osutamise eest haldusmenetluses, sealhulgas haldusmenetluse algatamiseks taotluse koostamine ja esitamine, ja halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, on 12 eurot iga kümne minuti kohta. Määruse nr 16 § 1 lg 10 sätestab, et kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks.
20.Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabi osutamiseks kulutatud aeg ja tehtud toimingud põhjendatud. Seega tuleb advokaat S. Tammemäele määrata 180 minuti eest osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 216 eurot, millele lisandub käibemaks 43,20 eurot, seega kokku 259,20 eurot. Riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi Eesti Advokatuur kohtulahendi alusel.
21.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg-st 3 tuleb kaebaja nimi avaldatavas kohtuotsuses asendada tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.