X kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (ebahügieeniliste tingimustega põhjustatud tervisekahju) Kaebaja – X, esindaja RÕA korras advokaat Sulev Tammemäe
Menetlusosalised
Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindajad Monika Raiendik ja Maret Voore
Asja läbivaatamine
14. märts 2018. a, kohtuistungil
Resolutsioon
1.Jätta X kaebus haldusasjas nr 3-17-838 rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroo Luberg & Päts advokaadi Sulev Tammemäe tasu ja kulude suuruseks halduskohtus osutatud riigi õigusabi eest 892,20 eurot (sh käibemaks). Saata otsus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.
3.Avaldada üksnes otsuse resolutsioon.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 14. maini 2018. a. Tartu Ringkonnakohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja läbi vaatamist kohtuistungil,
1.X esitas 09.11.2016. a Tallinna Vanglale taotluse (tl 3) mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjusel, et ta haigestus vanglas C-hepatiiti, mis avastati Tallinna Vanglas 20.12.2013. a. Tallinna Vangla jättis 20.03.2017. a otsusega nr 5-37/16/216-5 X mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 4–6).
2.X esindaja riigi õigusabi korras esitas 19.04.2017. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitamist Tallinna Vanglalt vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele seoses tervise kahjustamisega, mille põhjuseks peab kaebaja vangla ebasanitaarseid tingimusi.
3.Tallinna Halduskohus andis 19.04.2017. a määrusega (tl 19) asja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule, kuna kaebaja oli sel ajal kinnipeetavana Tartu Vanglas. Tartu Halduskohtusse saabus kaebus 18.05.2017. a. Kaebaja nõue
4.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju katteks mõistlikku hüvitist seoses asjaoluga, et ta haigestus Tallinna Vanglas viibimise ajal C-hepatiiti ning haigestumise põhjusteks peab kaebaja Tallinna Vangla ebasanitaarseid tingimusi. Vanglale esitatud kirjalikus taotluses põhjendas kaebaja hüvitise saamist asjaoludega, et 2011. a Tartu Vanglas viibides tal C-hepatiiti ei avastatud. 13.03.2013. a etapeeriti kaebaja Tallinna Vanglasse ning sama aasta detsembri seisuga avastati kaebajal C-hepatiit. Eelnevast järeldas kaebaja, et tema haigestumine toimus just Tallinna Vanglas viibimise ajal ja see on väljaspool mõistlikku kahtlust. Kaebajale ei ole teada, millal täpselt ja kuidas täpselt ta C-hepatiiti haigestus. Kaebaja tugineb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg-le 2. Vastustaja vastuväited
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja jääb kohustuslikus kohtueelses menetluses tehtud otsuses esitatu juurde. Kaebusele esitatud vastuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas 13.03.2013 – 06.04.2016. a ja vaidlus puudub asjaolu üle, et tervishoiuteenuse osutaja hinnangul on kaebaja C-hepatiidi kandjaks. Vastustaja hinnangul ei saa esineda alust kahjuhüvitise vastustajalt välja mõistmiseks, sest kaebajale endale ei ole teada, kuna või mil viisil ta C-hepatiidiga on nakatunud. Kuna C-hepatiidiga on võimalik isikul nakatuda üksnes enese tegevuse tagajärjel, puudub haigustekitajatega kokkupuutevõimalusi arvestades mõistlik viis, mil moel saaks vangla tegevust seostada kaebaja nakatumisega. Vangla poolt olid olmetingimused ja eluolu kinnipidamisasutuses korraldatud selliselt, et tagatud olid kõik sanitaar-ja hügieeninõuded, mille tõttu saab haigusega nakatumise eest vastutada üksnes kaebaja. Kohtu seisukoht
6.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud.
7.RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
8.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, kes on asjas kogutud tõendite kohaselt viibinud vangistuses nii Tartu kui Tallinna vanglates. Samuti ei saa halduskohtu hinnangul olla vaidlust selles, et enne vangistust, on kaebaja puhul mingis eluetapis tegemist olnud süstiva narkomaaniga. Asjasse puutuvalt ei ole vaidlust selles, et vabaduses olles ei ole kaebaja ennast C-hepatiidi suhtes kontrollinud ja tema enda sõnade kohaselt võeti temalt enne vanglat vereproov viimati sajandivahetuse paiku lastekodus viibimise ajal.
9.Kaebaja viibis 2011. aasta jaanuarist kuni 13.03.2013. a karistust kandes valdavalt Tartu Vanglas. Tartu Vangla osakonnajuhataja Piret Kooli 08.01.2018. a kohtunõude vastuse (tl 65– 66) kohaselt ei ole kaebajale tehtud analüüse C-hepatiidiga nakatumise kohta, kuid Tartu Vanglas on infektsionisti poolt kontrollitud kaebaja maksa funktsioone. Viimati nimetatud asjaolust järeldas kaebaja kohtuistungil, et nimetatud tõend on määravaks vastustaja vastutuse
määratlemisel, millele aga vastustaja vaidles resoluutselt vastu, sest Tartus kaebaja verd analüüsitud ei ole.
10.Kaebaja raviloo nr 49 anamneesi kohaselt (tl 46) on kaebaja 13.03.2013. a Tallinna Vanglasse tagasi saabumisel arstile avaldanud, et ta ei põe C-hepatiiti. Tallinna Vanglas on 20.12.2013. a tehtud HCV antikehade suhtes analüüs, mis osutus positiivseks (tl 33, 47). Neil asjaoludel loeb halduskohus tõendatuks kaebajal tervise kahjustumise, mis avastati 2013. a detsembris Tallinna Vanglas. Kaebaja nõuab tervise kahjustamise eest mittevaralise kahju hüvitamist seoses Tallinna Vangla ebasanitaarsete tingimustega.
11.Halduskohus nõustub üldjoontes kaebuse väitega, et eraõiguse kõrval tuleb ka avalikõiguslikus suhtes tervisekahjustamise korral eeldada mittevaralise kahju tekkimist. Kohtuistungi toimumise seisuga ei ole poolte vahel vaidlust ka selles, et kohtuistungi toimumise ajaks on kaebaja tervisekahjustus jõudnud sellisesse staadiumi, et kaebaja on vangla tervishoiuteenistuse poolt võetud plaanilise ravi järjekorda. Tallinna Vanglat kohtuistungil esindanud meditsiiniosakonna juhataja kinnitusel varasemalt vastav meditsiiniline ravivajadus kaebaja puhul puudus, milles kohtul ei ole alust kahelda, kuna kaebaja ei seo oma nõuet vangla vastu ravi puudumise või ravikvaliteediga. Samuti ei väida kaebaja, et vangla oleks olnud kaebajale ravi tagamisel tegevusetu või seda takistanud.
12.Kahju hüvitamise kohustuse esmaseks tingimuseks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes (RVastS § 7 lg 1). Mittevaralise kahju puhul on seejuures täiendavaks tingimuseks, et õigusvastane tegu oleks süüline ning seisneks RVastS § 9 lg-s 1 loetletud tegudes. Õigusvastaseks teoks peab kaebaja Tallinna Vanglas valitsenud ebasanitaarseid tingimusi. Vaidlust ei ole selles, et RVastS § 9 lõikest 1 tuleneb kaebajast füüsilisele isikule õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt tervise kahjustamise eest.
13.Poolte vahelise tõendmiskoormise määratlemisel juhindub halduskohus hilisemast kohtupraktikast. Vaidlust ei saa olla selles, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2017. a otsuse p 9 asjas 316-195 ja 17.08.2017. a otsus asjas 3-16-1618). Samuti paneb kohtupraktika põhjuslik seose õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel ära näitamise kohustuse kaebajale (vrdl RKHKo 3-31-82-05 p 19.4). Halduskohus arvestab poolte ebavõrdsuse tõttu ka asjaoluga, et tulenevalt HKMS § 59 lg-st 1 võib tõendamiskoormis avalik-õiguslikus asutuses toimunu suhtes üle minna vastustajale (vrdl 3-14-52324 p 18.1).
14.Eelmenetluses on kaebaja oma nõude põhjendamiseks esitanud omakäelise kirjelduse Tallinna Vangla sanitaartingimustest ja elusündmustest, mille tõttu ta arvab ennast olevat nakatunud (tl 70). Esimesena nimetab kaebaja hambaarsti teenuse ravikvaliteeti, teisena pesuruumi põrandapesuks vee saamiseks kasutatud veevoolikut, kolmandana voodit kambris, kus ta ennast üks kord vigastas ja neljandana kartseri kraanikaussi, kuna kaebaja viibis sel perioodil tihti kartseris ja mille vastu ta võis ennast kogemata vigastada.
15.Kaebaja omakäelise kirjaliku tõendi osas peab kohus vajalikuks osundada, et esmase asjaoluna nimetab kaebaja hambaarsti teenuse ravikvaliteeti vanglas, mille eest aga vastustaja ei vastuta avalik-õiguslikus suhtes kinnipeetavaga, kuna tegemist on eraõigusliku õigussuhtega meditsiiniteenuse osutaja ja kaebaja vahel (vrdl nt RKHKo 3-3-1-83-16 p 22). Järgmise kolme asjaolu osas on kaebaja nakatumise asjaolusid kirjeldades kahtlev ja esitab asjaolud oletavas vormis.
16.Kaebaja jäik seisukoht on haigestumisest Tallinna Vanglas, mille tõttu ei käsitle kohus Tartu Vanglaga seonduvat rohkem, kui see on tarvilik Tallinna Vangla vastu esitatud kaebuse
lahendamiseks. Halduskohus ei ole kohaldanud ka asjas infektsioonide suhtes meditsiinivaldkonna eriteadmistega isiku arvamuse väljaselgitamist, kuna kaebaja väitel ei ole temalt tosina aasta jooksul enne vanglat vereanalüüse võetud ja vaidluses erapooletu Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja on kinnitanud kirjalikus tõendis, et meditsiiniliselt ei ole kaebaja nakatumise aega võimalik välja selgitada, välistamata isegi kaebaja Tartu Vanglas viibimise ajal nakatumise võimalust.
17.Kuna kaebaja poolt vanglale esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlus ja halduskohtule esitatud kaebus on vangla väidetavate ebasanitaarsete tingimuste osas üldsõnaline ja konstateeriv, rahuldas halduskohus kaebaja esindaja taotluse ja kuulas kaebaja asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks kohtuistungil ära vande all.
18.Kaebaja X vande all antud ütluste kohaselt (tl 84, tl 98p–100p) võisid C-hepatiiti nakatumist põhjustada järgmised tingimused vanglas. Kartseris, kus kaebaja kandis karistust distsipliinirikkumise eest olid kraanikausil ära murtud plekkümbrised. Kaebaja on kuulnud, et vere andmise järgselt pärast hambaarsti teenust on kinnipeetavatel avastatud C-hepatiit. Kaebaja tõmbas oma kambris pea lõhki, kui pesi voodialust. Kaebaja lasi vanglateenistusel voodipõhja kruvidele seibid alla panna. Pesuruumis koristustööd tehes oli pesuruumis voolik, mille traadist võrk oli vooliku ümber ribadeks kulunud. Kaebaja teatas sellest korduvalt vanglateenistusele, kuid seda ei vahetatud ära. Hambaarstil käis kaebaja sel perioodil 4-5 korda. Sektoris, kus kaebaja karistust kandis on olnud kaks kinnipeetavat, kes on enne terved olnud nii väljas kui vanglas ja just pärast hambaarsti visiiti näitas neil vereproov C-hepatiiti, millest järeldab kaebaja, et võis nakatuda hambaarstil käies. Kartseri kraanikausi all on plekk-kast, mida on kangutatud ja ära murtud. Kraanikausi kõrval on kohe idamaa tüüpi WC, mida kasutades läks kaebaja selle plekk-kasti all oleva torusid kaitsva pleki pihta. Plekiääred olid põlvede või sääre kõrgusel ja teravad. See on võimalik, et kaebaja on end seal vigastanud, kuigi konkreetset valuaistingut ei mäleta. Samuti ei tea kaasvange, kes oleks end seal vigastanud. Voodi kruvidega oli probleem kambris nr 50. Naride madratsi all olid puidust plaadid, mis olid põlvede kõrgusel ja kaebaja vigastas end nendega koristades. Kaebaja vigastas oma pead, mille oli ajanud žiletiga kiilakaks ja tal oli ebamugav selle haava ümbert end raseerida. Arstiabi kaebaja ei palunud, sest haav oli niivõrd väike, paarisentimeetrine. Kaebaja ei oska öelda kui sügav haav oli, kuid verd tuli. Kruvid olid väljas umbse 1,5 mm. Seibid pani töömees alla vast päeva või paari päeva jooksul. See võis olla 2015. aastal ja on Tallinna Vangla dokumentides kirjas. Pesuruumis oli viis kraanikaussi järjest ja kraanikausi otsas oli meetrine kummivoolik, traadid olid selle ümber, traadid olid narmasteks. Seal torkas kaebaja end tahtmatult näppu. Voolikuga vigastamine toimus umbes 2013.–2016. aastal. 2013. aastal vigastas end seal korduvalt. Teised kinnipeetavad on samuti end selle voolikuga vigastanud. Nimeliselt ei mäleta. Kaebaja pöördus korduvalt voolikuprobleemiga vanglateenistuse poole, aga seda ei parandatud. Millal, seda ei mäleta. Meditsiiniosakonda kaebaja seoses nende vigastustega ei pöördunud. Kaebaja ei ole mingite halbade tingimuste kohta kirjalikult ega suuliselt vangla poole 2013. aastal pöördunud. Samuti ei pöördunud kaebaja vangla ja meditsiiniosakonna poole kartseri pleki osas, sest need olid väikesed lõikehaavad. Kaebaja ei näinud põhjust pöördumiseks. Voodi intsident oli 2014 või 2015. aastal.
19.Kaebaja ütluste kohaselt võis ta C-hepatiiti nakatuda seega kartseris viibimise ajal, kambris nr 50 viibimise ajal, pesuruumi koristades või hambaarsti teenust kasutades.
20.Objektiivselt on tõendatud kaebaja raviloo nr 49 anamneesiga (tl 46), et kaebaja on 13.03.2013. a Tallinna Vanglasse tagasi saabumisel arstile avaldanud, et ta ei põe C-hepatiiti, samuti on ravilooga nr 61 tõendatud, et Tallinna Vanglas on 20.12.2013. a tehtud HCV antikehade suhtes analüüs, mis osutus positiivseks (tl 33, 47).
21.Objektiivselt tõendatud faktilise asjaolu tõttu, on halduskohus seisukohal, et kaebaja omakäeline seletus ja tema vande all antud ütlused ei tõenda kahjunõude eeldusi ja ei ole vangla poolt kaebajale õigusvastaselt ja süüliselt mittevaralise kahju tekitamise eelduste osas ka eluliselt usutav. Nimelt on kaebaja kinnitanud, et voodiga seonduv intsident toimus ajaliselt hiljem kui tal avastati C-hepatiit. Samuti ei mäleta kaebaja konkreetselt, millal ta võis ennast voolikuga vigastada. Pesuruumi koristatakse majandustööle määratud kinnipeetava poolt. Voolav vesi välistab kohtu hinnangul kaebajal voolikuga nakatumise võimaluse usutavuse. Kartseris viibivad kinnipeetavad reeglina üksinda, mis välistab kaebajal võimaluse nakatunud verega kokkupuutumiseks. Eluliselt ei ole tõenäoline, et inimene läheb korduvalt mingi terava eseme vastu, kui ta on kord sinna juba vastu läinud. Voodiga seonduvalt on kaebaja kinnitanud kambri koristamist, samuti vea kõrvaldamist mõne päeva jooksul. Pole tõenäoline, et ühel päeval koristab kambrit mitu kinnipeetavat, seega on ka sel puhul kaebaja nakatumise võimalus küsitav. Vangla ei vastuta hambaarsti ravikvaliteedi eest. Kaebaja ei kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid.
22.Arvestades elulise usutavuse kriteeriumi, ei ole kohtu hinnangul tõendamiskoormis vaidluses üle läinud vastustajale. Vastustaja on kirjalike tõenditega (tl 72–75) tõendanud kaebaja poolt Tallinna Vanglas selliste keelatud esemetega seotud distsipliinirikkumiste toimepanemist, mille toimepanemisel on enese vigastamise ja nakatumise võimalus eluliselt tunduvalt usutavam, kui kaebaja kirjeldatud asjaoludega. Samuti ei saa kohus kõrvale vaadata kaebaja enesesüstimise faktist vabaduses, mille puhul on üldteada olevalt nakatumise võimalus oluliselt usutavam, kui kaebaja kirjeldatud juhtudel.
23.Vastuseks kaebajale osundab kohus järgevatele üldiselt kättesaadavatele allikatele, millest kohus lähtub elulise usutavuse kriteeriumi määratlemisel. Nakatumine C-hepatiidi viirusesse (HCV) toimub peamiselt infitseerunud vere kaudu (kuni 95%). Ülejäänud 5% nakatumisviisidest hõlmab nakatumist teiste kehavedelike kaudu, vertikaalselt emalt lapsele või sugulisel teel. 75–85%-l nakatanutest tekib krooniline infektsioon. {https://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/ea1504lk236-241.pdf}. C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus ehk HCV. See levib peamiselt nakatunud vere kaudu (näiteks ühiste süstalde või nõelte kasutamine uimastite tarvitamisel). Viiruse ülekandumiseks piisab isegi ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Samuti ei levi C-hepatiidi viirus olmekontaktide, vee ega toidu kaudu. Paljudel nakatunutel ei pruugi esineda aastaid ühtki haigusnähtu ega kaebust ning mõnel ei tekigi kaebusi. Teised võivad seevastu kogeda selliseid sümptomeid nagu väsimus, naha ja silmade kollasus, seedehäired, tume uriin ja hele väljaheide, kõhuvalu või palavik. Haigusnähte esineb ainult umbes ühel kolmandikul nakatunutel ning needki nähud on sageli nii kerged, et inimene ei pruugi ise taibata, et on nakatunud. Ainus viis C-hepatiiti diagnoosida on teha vereanalüüs. Kroonilise Chepatiidi diagnoosi kinnitavad ja haiguse raviga tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid. (Allikas: Tervise Arengu Instituut. Hepatiidid. { https://haiglateliit.ee/wpcontent/uploads/2015/03/Hepatiidid.pdf} }. Kroonilist C-hepatiiti diagnoositakse, kui Chepatiidi viiruse RNA (HCV-RNA) veres on positiivne, ALT (AST) aktiivsus on kõrgenenud maksabiopsia histoloogiline leid fibroosi ja põletikuliste muutustega viitab kroonilisele maksakahjustusele. Esmase uuringuna C-hepatiidi kahtluse korral määratakse C-hepatiidi viiruse antikehad (anti-HCV). Anti-HCV positiivsuse puhul on vajalik teha kvalitatiivne HCV-RNA test ja määrata viiruse genotüüp.“ (Allikas: Kroonilise C-hepatiidi ravijuhend 2010). {http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Kroonilise%20Chepatiidi%20%20ravijuhend%202010.pdf }.
24.Vastustaja süü kaebaja tervisekahjustuses ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud vastustaja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, millega rikuti kaebaja subjektiivseid õigusi ja tekitati kaebajale mittevaraline kahju ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju
tekkimise vahel. Kaebaja ei ole tõendanud esmaste õiguskaitsevahendite ammendatust. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse täielikult rahuldamata.
25.Kaebajale on kohtuasjas 2-16-10985 määratud esindaja riigi õigusabi korras mh kohtus esindamiseks (tl 85). Kaebajat RÕA korras esindanud advokaat taotleb tasu määramist ja kulude hüvitamist (tl 85–89). Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
26.Kohus avaldab üksnes otsuse resolutsiooni (HKMS § 175 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.