OÜ Lexon kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.05.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/042791-9 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ Lexon, volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Mari-Liis Reidi
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Lexon kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.02.2019. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) kontrollis OÜ Lexon töötasudelt ja muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse, sotsiaalmaksu ning kinnipeetud töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 2017. aasta detsember. Kontroll hõlmas ka OÜ-s Lexon töötamise tuvastamise menetlust, et veenduda töötamise registris registreeritud andmete õigsuses.
Kontrollimenetlus lõppes 31.05.2018, kui maksuhaldur koostas maksuotsuse nr 12.2-3/042791-9 (edaspidi maksuotsus), millega vähendati OÜ Lexon 2017. aasta detsembri tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (edaspidi TSD) näidatud tööjõumaksude summat 1724,40 euro võrra (resolutsiooni punkt 1) ning tühistati 31.12.2017 seisuga 01.08.2017 töötamise registris vormistatud registrikanne nr 2055482 G.E. töötamise kohta OÜ-s Lexon (resolutsiooni punkt 2). Maksuotsuse ja selle aluseks oleva 19.03.2018 kontrollakti nr 12.2-3/042791-3 (edaspidi kontrollakt) põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
2.1.OÜ Lexon deklareeris 2017. aasta detsembris alusetult G.E.le sotsiaalmaksuga maksustatavat väljamakset summas 3000 eurot, kuna reaalset väljamakset ei tehtud ning tegemist on tahtlikult valeandmete esitamisega. Et G.E. ja OÜ Lexon vahel tegelik töösuhe puudus, tugineb muu hulgas OÜ Lexon juhatuse liikme ja G.E. ütluste vastuolul ja ajas muutuvusel (kontrollakti punkt 1.1.2 alapunktid a ja b), töölepingu järgimata jätmisel (kontrollakti punkt 1.1.2 alapunkt c), töötasu maksmise tõendamata jätmises (kontrollakti punkt 1.1.2 alapunkt d) ning asjaolul, et OÜ-l Lexon puudus kontrollitaval perioodil aktiivne majandustegevus (kontrollakti punkt 1.1.2 alapunkt e). Seega G.E.ga sõlmitud töölepingus kokku lepitud tagajärgi tegelikult ei soovitud, mistõttu on tegemist näiliku tehinguga, mida kooskõlas maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 83 lg-ga 4 maksustamisel arvesse ei võeta (sotsiaalmaksuseadus (SMS) § 7 lg 1, § 9 lg 1 punktid 1 ja 4, tulumaksuseadus (TuMS) § 4 lg 1, § 40 lg-d 2, 4 ja 5, § 41 punkt 1, töötuskindlustuse seadus (TKindlS) § 42 lg 1 punktid 1, 2 ja 3, kogumispensionide seadus (KoPS) § 11 lg 1 punktid 1 ja 4).
2.2.Kuna OÜ Lexon ja G.E. vahel tegelik töösuhe puudus, siis ei pidanud kaebaja tegema G.E. osas ka 01.08.2017 kannet töötamise registris (kontrollakti punkt 1.1.2 alapunktid f ja g ja punkt 1.2; MKS § 251 lg 6, § 252 lg-d 1 ja 2, MKS § 253). Töötamise registrikande eesmärgiks on üksnes võimaldada G.E.le, kes on samas OÜ Lexon juhatuse liikme tütar, suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist.
3.OÜ Lexon esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub maksuotsuse tühistada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Maksuhalduri väide, et OÜ Lexon juhatuse liikme seletused G.E. töötamise osas on ebausutavad ja ajas muutuvad, ei ole põhjendatud. Maksuhaldur nendib ka ise, et juhatuse liige A.M. oli teadlik temale esitatavatest küsimustest, mistõttu oleks tema ja G.E. võinud kokku leppida detailides ja vastuolude tekkimine oleks olnud võimatu. Pigem kinnitavad vastuolud isikute ütlustes, et töösuhe oli reaalne ning osapooltel puudus põhjus arvata, et nende ütluste detaile ja täpsustusi hakatakse nende vastu ära kasutama. Samuti on põhjendamatu väide, et ütlused on vastuolus G.E. tööülesannete osas, kuna nii G.E. kui ka A.M.i välja toodud tööülesanded kuuluvad raamatupidamise alla. Ka töölepingu hilisem sõlmimine või sellest kõrvale kaldumine töötaja kasuks ei ole keelatud.
4.2.Maksuhaldur nõustus kaebaja eriarvamuses tooduga, et töötasu suurus sõltub poolte kokkuleppest ning et kõik tuttavate vahel tehtud tehingud ei ole automaatselt näilikud, kuid vaatamata sellele on maksuhaldur seisukohal, et perekondlikud sidemed viitavad pettuse
2 (9)
toimepanemisele. Muude tõenditena käsitatakse eelkõige asjaolusid, mis tulenevad kaebaja ebastabiilsest majanduslikust olukorrast. Samuti on maksuhaldur seisukohal, et tavapärane ei ole, et ettevõte vormistab igakuiselt palgalehti, kus on fikseeritud väljamakstav töötasu, kuid palka nende alusel välja ei maksa. Raha puudumisel on täiesti tavapärane, et palgaleht küll moodustatakse ja võlgnevus võetakse raamatupidamisest üles, kuid väljamakset ei tehta. Ilma palgaleheta ei oleks töötajal võimalik esitada nõuet tööandja vastu. Perekondlikud suhted annavad võimaluse teha ka järelduse, et isikud hoolitsevad üksteise heaolu eest ning kui pereliikme ettevõttel läheb kehvasti, siis ei nõuta võlgu kohe sisse ning olemasolevaid rahalisi vahendeid võimaldatakse kasutada muude kohustuste täitmiseks.
4.3.Põhjendamatu on ka maksuhalduri etteheide, et G.E. ei mäletanud töötasu saamist kahes osas, kuna maksuhaldur jättis arvestamata, et G.E. ja A.M. on seotud ka RECEST OÜ kaudu ning ka sellel ettevõttel oli G.E. ees võlg. Seetõttu on täiesti mõistetav, et G.E. ei pööranud tähelepanu, kas mitmes osas palga saamine oli seotud ühe või teise ettevõttega. Tavapäraselt ei jää inimeste jaoks meelde nende jaoks tähtsusetud detailid ning raha saamine ühe või mitme osana peale pikka võlgnevuse perioodi võis olla G.E. jaoks täiesti tähtsusetu. Samuti on maksuhaldur jätnud usaldussuhte arvestamata osas, kus G.E. ei mäletanud või ei teadnud, et talle makstud palk oli vaid 2 kuu eest, kuna tänu perekondlikele sidemetele sai ta eeldada, et lõpuks makstakse töötasu talle ära ning tal puudus vajadus ise väga detailselt palga väljamaksmise asjaolusid jälgida. Maksuhaldur ei ole ümber lükanud, et OÜ-l Lexon olid olemas vahendid palga maksmiseks ning palga maksmist tõendavad nii kassa väljamineku orderid kui ka juhatuse liikme ja G.E. ütlused.
4.4.Hinnangu andmine G.E. töölepingule 2017. aasta detsembris puudunud majandustegevuse tõttu ei ole tõsiseltvõetav. Majandustegevuse puudumist põhjendatakse KMKR numbri puudumisega, mis ei ole aga ettevõttele majandustegevuse läbiviimiseks kohustuslik ja igakord vajalik. Kodulehekülje ja reklaamide puudumine ei anna samuti alust väita, et majandustegevus puudub, kuna maksuhaldur on tuvastanud kaebaja tehingupartnerid, kes teadsid kaebaja raamatupidamistegevusest. Samuti ei ole maksuvõla tekkimine rahaliste vahendite puudumise korral automaatselt majandustegevuse puudumist tõendav asjaolu. Maksuotsuse punktis 3.7. möönab maksuhaldur, et OÜ Lexon majandustegevust kontrolliti vaid 2017. aasta detsembris, kuid selle alusel on võetud seisukoht ka varasemates kuudes G.E. tehtud tööde kohta. Majandustegevus võib ettevõttes aset leida ka siis, kui laekumisi pangakontole sellel perioodil ei toimu.
4.5.Etteheited perekondlikele sidemetele on alusetud ning ei tähenda pettuse toimumist. Asjaolude kogumis tõlgendamisel tuleb kogumi osaks võtta ka osapoolte kasuks rääkivad asjaolud ning lisaks pettusele mõelda ka sellele, kas samasugusel kogumil võib olla ka muid seletusi. Kuigi süütuse presumptsioon kehtib vaid kriminaalmenetluses, siis tuleb ka haldusmenetluses olla asjaolude vaatlemisel erapooletu ning mitte isikuid ette petturiteks tembeldada. Arvestada tuleks nii seda, et töötamise registri kanne oli tehtud oluliselt varem, kui maksuhaldur kontrolli alustas, kui ka seda, et G.E. vanema- ja sünnitushüvitis oleks tõusnud ka siis, kui G.E.le oleks palgamaksed tehtud perioodiliselt. Kuigi formaalselt võetakse vanemahüvitise otsuse tegemisel G.E. puhul arvesse 2017 detsembris deklareeritud väljamakseid, siis lisatõendite esitamisel on G.E.l võimalik pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole ükskõik millal välja makstud, kuid õigel perioodil välja teenitud summade arvesse võtmiseks. Vastasel juhul oleks töötaja vanemahüvitis liiga tugevalt seotud tööandja võimega oma kohustusi täita ja vanemahüvitis sõltuks väga suures ulatuses tööandja majanduslikust seisukorrast. Seega ei ole lõppkokkuvõttes tähendust mitte sellel, millal palk G.E.le välja maksti, vaid just sellel, mis perioodil G.E. tööd tegi.
3 (9)
4.6.Maksuhaldur jättis põhjendamatult arvesse võtmata ka asjaolu, et kaebaja kliendid kinnitasid G.E. seotust kaebajaga. Maksuhalduri arvamus, et iga pereliige võib dokumente vastu võtta, on põhjendamatu ja näitab ilmekalt, et maksuhalduri ei soovinud isegi kaaluda võimalust, et G.E. tegi kaebaja jaoks tööd. Samuti on põhjendamata maksuhalduri kahtlus G.E. kasutajakonto olemasolust raamatupidamisprogrammis, kuna maksuhaldur ei ole teinud midagi, et täpsustada kuupäevi või muid detaile seoses selle tõendiga. Puudub igasugune põhjus, miks oleks pidanud G.E. olema märgitud Merit Aktiva kasutajaks, kui tal puudus vajadus selle programmiga tööd teha. G.E. panemine kehvemasse olukorda vaid seetõttu, et tal oli töösuhe ettevõttega, mis ei tasunud majanduslike raskuste tõttu maksukohustust ning mille juhatuse liige oli tema ema, ei ole õigusriigile kohane.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Maksuhaldur ei tuvastanud G.E. tegeliku töösuhte puudumist üksnes põhjusel, et kaebaja juhatuse liige ei mäletanud tütre tööle asumise kuupäeva ja pidi seda dokumentidest järele vaatama. Tegemist on ühe asjaoluga mitmest, mida maksuhaldur kogumis hindas ja mille alusel järelduse tegi. Samuti ei olnud G.E. ja kaebaja juhatuse liikme perekondlikud suhted peamine asjaolu, mis viitas pettuse toimepanemisele, vaid seda kinnitasid ka muud tõendid. On üldteada asjaolu, et võrreldes võõrastega annavad sugulus- või muud usaldussuhted võimaluse leppida kokku tehingute/kokkulepete esitlemises tegelikkusele mittevastaval viisil.
5.2.Kaebaja väite, et raha puudumise korral on täiesti tavapärane, et ettevõte vormistab palgalehed ning võlgnevused võetakse raamatupidamises üles, osas jääb maksuhaldur maksuotsuse punktis 3.1 toodud seisukohale. Ei ole tavapärane, et ettevõte likvideerib hilisemad töötasu võlad ja jätab varasemad likvideerimata ning sellist käitumist ei osanud kaebaja kontrollimenetluses selgitada. Samuti ei osanud kaebaja selgitada, millal G.E. ülejäänud töötasu saab. Maksumenetluse käigus ei selgitanud kaebaja ka asjaolu, miks G.E.le tehti väljamaksed 2017. aasta detsembris, mitte 2018. aasta jaanuaris. Maksuhaldur juhtis kaebaja tähelepanu, et olemasolevad rahalised vahendid peaksid võimaldama maksta G.E.le ära kogu töötasu, millega kaebaja juhatuse liige nõustus. Seega on ilmne, et G.E.le väljamakstav tasu tuli deklareerida hiljemalt 2017 detsembrikuu TSD-l, sest 2018 väljamakstud summa ei oleks läinud arvesse suurema sünnitus- ja vanemahüvitise arvestamisel.
5.3.Maksuhaldur ei ole omistanud eraldiseisvalt suurt tähendust asjaolule, et G.E. ei mäletanud töötasu maksmisega seotud asjaolusid, kuid vaadeldes kõiki antud kaasuse asjaolusid kogumis tuleb jõuda seisukohale, et ainuüksi kassa väljamineku order ja OÜ Lexon juhatuse liikme suulised seletused ei kinnita väljamaksete tegelikku toimumist. Maksuhalduri kogutud tõendid kogumis annavad aluse järeldada, et G.E.ga sõlmitud tööleping on formaalne. Mis puudutab aga kaebaja klientide kinnitusi, siis selles osas jääb maksuhaldur maksuotsuse punktis 3.10 toodu juurde, seda siinkohal kordamata. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus asjaolude kogumi pinnalt tehtud järeldus võib õige olla ka juhul, kui ükski kogumi moodustanud asjaoludest eraldivõetuna seda järeldust teha ei lubaks. Mis puudutab aga töölepingust kõrvale kaldumist töötaja kasuks, siis praegusel juhul ei ole seda toimunud, kuna töötasu maksmata jätmist ei saa pidada töötaja kasuks töölepingust kõrvale kaldumiseks.
5.4.Maksuhaldur ei ole väitnud, et kaebajal puudus igasugune majandustegevus, vaid kaebaja konto väljavõttest nähtus, et perioodil 01.-31.12.2017 ei olnud ettevõttel ühtegi rahalist sissetulekut ega väljaminekut. Tavapäraselt arveldavad tegutsevad äriühingud valdavalt
4 (9)
pangakonto kaudu ning kontodelt nähtuvad järgmised rahalised sissetulekud ja väljaminekud: müügiarvete tasumised, ostuarvete tasumised, kommunaalkulud, materjalide ostud, maksude tasumised jne. Eelnimetatud rahalisi sissetulekuid ega väljaminekuid kaebuse esitaja pangakontodelt ei nähtu, mis koosmõjus teiste kontrollakti punkti 1.1.2 alapunktis e esitatud asjaoludega kinnitab seisukohta, et äriühingul ei olnud 2017. aastal aktiivset majandustegevust.
5.5.Maksuhaldur ei ole pannud G.E.t kehvemasse olukorda seetõttu, et ta töötas oma ema poolt juhitud majanduslikes raskustes ettevõttes, vaid maksuhaldur tuvastas, et töösuhe kaebuse esitaja ja G.E. vahel oli näilik MKS § 83 lg 4 (esimese lause) tähenduses ning et selle eesmärgiks sai olla üksnes soov suurendada tema vanema- ja sünnitushüvitist.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Praegusel juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas maksuhaldur tuvastas õigesti, et kaebajal puudus töölepinguline suhe G.E.ga, mistõttu on G.E. suhtes 01.08.2017 tehtud töötamise registri kanne väär (maksuotsuse punkt 2.2), ning et kaebaja esitas 2017. aasta detsembri TSD-l valeandmeid, kuna reaalset töötasu väljamakset G.E.le ei tehtud (maksuotsuse punkt 2.1).
7.Töötamise register on maksukohustuslaste registri alamregister (MKS § 251), mille vastutavaks töötlejaks on maksuhaldur (MKS § 17 lg 3) ning mille kande õigsuse eest vastutab kande tegija (MKS § 251 lg 6). Töötamise registri kanded tehakse MKS §-s 255 sätestatud alustel ning üheks kande tegemise aluseks on maksuotsus (MKS § 255 punkt 5). Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt1 võimaldab töötamise register koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute kohta ning kogutud informatsiooni on võimalik kasutada töötamise ajalisest kestvusest ja saadud tasust sõltuvate toetuste, hüvitiste, pensionite määramisel, hüvitiste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise õigsuse järelkontrolli teostamisel ning ravikindlustuskaitse perioodi arvestamisel, maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel.
8.Maksuhalduril on õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta MKS §-s 46 sätestatud tingimustele vastav otsus (MKS § 253 lg 1). Nimetatud õigus sisaldab endas ka õigust töötamise registri kande muutmiseks maksuhalduri poolt, kui maksuhaldur tuvastab, et kande õiguslik alus puudub. Maksuhalduri pädevust töötamise registri kande muutmiseks on tunnustanud ka kohtupraktika (nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsus asjas nr 3-15-1334, punkt 15). MKS §-st 10 tulenevalt on maksuhalduril kohustus teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle (§ 10 lg 2 punkt 5), kui ka kontrollida nii MKS-i ja maksuseaduste täitmist (§ 10 lg 1) kui ka maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (§ 10 lg 2 punkt 1), ning nimetatud ülesannete täitmisel on maksuhalduril kohustus selgitada välja kõik maksu määramisel tähtsad asjaolud (MKS § 11 lg 1). Kohtupraktikas on varasemalt järjepidevalt tunnustatud maksuhalduri õigust anda maksukohustuse kindlaksmääramise eesmärgil hinnang ka maksukohustuslaste ja kolmandate isikute vahelistele tehingutele. Maksuhalduril on pädevus kvalifitseerida tehinguid maksu õige määramise eesmärgil tühisteks või näilikeks (MKS § 83 lg 1, § 83 lg 4). Maksuhalduril on pädevus sekkuda, kui näiliku tehingu kaudu saaks
Kättesaadav (03.01.2019): https://www.riigikogu.ee/download/69be3955-beff-457f-8e81bd5e2ac25703, punkt 2 5 (9)
maksukohustuslane maksueelise. Kui tehingut pole üldse toimunud, jääb see arvesse võtmata. Seega on kohtu arvates ka praegusel juhul olnud vastustaja pädev asjas kogutud tõendite pinnalt tegema järeldust, kas kaebaja ja G.E. vahel eksisteeris 2017. aasta august kuni detsember (k.a) õigussuhe (töötamine), mille tulemusena maksti G.E.le 2017. aasta detsembris töötasu ning millega kaasnes kaebajale tööjõumaksude tasumise ja kinnipidamise kohustus.
9.Maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel saab lugeda õigustatuks siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-34-07, punkt 11). Kohus leiab, et maksuotsus (kaebuse lisa 1) on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maksuhaldur on tuginenud asjakohastele õigusnormidele, esitanud maksuotsuses ja selle osaks olevas kontrollaktis (kaebuse lisa 3) tõendite analüüsi ja järeldused ning vastanud kaebaja ja G.E. eriarvamuse (kaebuse lisa 4) väidetele. Maksuhaldur on ära näidanud, kuidas maksusumma on arvestatud ning miks on maksukohustuslase tõendid jäetud arvestamata. Asjaolu, et kaebaja maksuhalduri järeldustega ei nõustu, ei anna alust lugeda maksuotsust õigusvastaseks. Kohus nõustub kontrollaktis ning maksuotsuses toodud maksuhalduri seisukohtadega, et OÜ Lexon deklareeris alusetult 2017. aasta detsembri TSD-l sotsiaalmaksuga maksutatavat summat G.E.le ning et kaebajal puudus G.E.ga töösuhe, mistõttu on töötamise registri kanne selles osas väär. Maksuotsuses on esitatud piisav ja veenev põhjendus, miks leidis maksuhaldur, et OÜ Lexon maksukohustust tuleb vähendada ning miks G.E. töösuhe ja sellest tingitud töötamise registri kanne ei olnud reaalne. Kuna kaebuse väited kattuvad suuresti kaebaja ja G.E. eriarvamusega ja ning kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses uusi tõendeid, siis tugineb kohus kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti põhjendustele neid kõiki üle kordamata. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
10.MKS § 150 lg-st 1 tulenevalt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Maksuhalduril on tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Kaebaja peab maksuhalduri järeldusi ebaõigeks eelkõige põhjusel, et kaebaja juhatuse liikme ja G.E. perekondlikke suhteid on hinnatud üksnes kaebajat kahjustavalt ning maksuhaldur ei ole arvestanud seda, et omavaheline usaldussuhe oligi aluseks, miks töötasu väljamaksetega hilineti või miks kõiki väljamakseid ei tehtud. Samuti ei ole maksuhaldur arvestanud kaebaja koostööpartnerite kinnitusi, et G.E. oli kaebaja majandustegevusega seotud.
11.Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja ja G.E. vahel sõlmitud tööleping ei tõenda töösuhte olemasolu ning tegemist on näiliku tehinguga, mida maksustamisel arvesse võtta ei saa. Maksuhaldur tugineb töösuhte puudumisel tõendite kogumile ning et töösuhte puudumist kinnitavad muu hulgas järgmised asjaolud: a) Kaebaja juhatuse liikme seletused G.E. töötamise kohta on ebausutavad ja ajas muutuvad; b) Kaebaja juhatuse liikme ja G.E. seletused on omavahel vastuolus; c) G.E.ga sõlmitud töölepingu punkte ei ole järgitud; d) Töötasu maksmine G.E.le ei ole usutav ja tõendatud; e) Kontrollitaval perioodil puudus aktiivne majandustegevus; f) Kaebaja juhatuse liige ja G.E. on perekondlikes sidemetes, mistõttu oli neil põhjust tekitada G.E.le seaduslik alus saada suuremat vanema- ja sünnitushüvitist.
6 (9)
12.Kohtu hinnangul tõendavad kaebaja juhatuse liikme ja G.E. ütluste vastuolud tööülesannete osas töölepingu näilikkust. G.E.ga sõlmitud töölepingu kohaselt on G.E. tööle võetud juhataja abina, kelle tööülesandeks on lepingu lisa kohaselt kokkuvõtvalt ettevõtte töö organiseerimine (vt maksuhalduri lisa 9 ja 20). Kaebaja juhatuse liikme sõnade kohaselt töötas G.E. raamatupidajana ning sisestas ainult ostumüügiarveid raamatupidamisprogrammi ja arhiveeris dokumente. KMD-de ja TSD-de esitamine ning aastaaruannete koostamine olid A.M.i ülesanneteks (vt maksuhalduri lisa 14, küsimus 13). G.E. enda sõnade kohaselt oli ta nn raamatupidaja abi, kelle tööülesanneteks oli arvete sisestamine ning A.M.i abistamine aastaaruannete koostamisel (vt maksuhalduri lisa 19, küsimused 4 ja 5), ehkki kaebaja ja G.E. viidatud äriühingute majandusaasta aruannete koostamises G.E. osaleda ei saanud (vt maksuotsuse punkt 3.2). Et G.E. oleks asunud tööle raamatupidajana või andmesisestajana töölepingust ei nähtu. Kohus ei pea usutavaks, et kui isik asub tööle väidetavalt 20.07.2017 ning tööleping sõlmitakse 01.08.2017, et siis selles ei kajastata töötaja tegelikke tööülesandeid. Et G.E. tööülesanded oleksid 20.07.2017 kuni 01.08.2017 muutunud, seda kaebaja ei väida ning see ei nähtu ka isikute antud ütlustest (vt maksuhalduri lisad 14 ja 19). Ehkki maksuhaldur töölepingus kirjeldatud tööülesannete ja G.E. väidetavate tegelike tööülesannete vastuolule maksuotsuses või kontrollaktis ei tugine, siis kooskõlas isikute ütlustes esinevate vastuoludega toetab nimetatud asjaolu maksuhalduri järeldust, et sõlmitud tööleping on näilik.
13.Kohus nõustub kaebajaga, et eraldisesivalt kuigisuurt tähelepanu ei saa omistada asjaolule, et kaebaja juhatuse liige ei osanud öelda G.E. tööle asumise täpset kuupäeva. Samas asjaolusid kogumis hinnates on ilmne, et juhatuse liikmele oleks pidanud meenuma vähemalt see asjaolu, et töölepingu sõlmimise aeg ja G.E. tööle asumise aeg ei olnud sama, kuna sellest sõltub G.E. puhkusearvestus ning kas töötajale tuleb töötasu arvestada augustist või on isikul õigus töötasule juba alates 20.07.2017. Et G.E.le oleks tehtud 2017. aasta juuli eest palgaleht, seda kohtule ei nähtu (vt maksuhalduri lisa 11). Samuti peaks juhatuse liikmele meenuma, et töötamise registris tehti G.E. osas kanne 01.08.2017, s.t pärast töölepingus kokku lepitud töötamise aega. Eluliselt usutavaks ei saa pidada, et kui äriühing võtab aastas väidetavalt tööle ühe isiku ning äriühingu töökoormus ei ole kuigi suur, et siis sellises olukorras ei meenu juhatuse liikmele tema tütre tööle võtmisega seotud olulised asjaolud.
14.Kohtu hinnangul kinnitab töösuhte formaalsust ja näilikkust ka maksuhalduri viidatud asjaolu, et väidetava töötasu maksmisel ei likvideeritud mitte varasemaid võlgnevusi palga osas, vaid hilisemad. Kohus nõustub maksuhalduriga, et tavapäraselt ei maksta töötasusid välja enne hilisemate perioodide eest, kui tööandja on varasemate perioodide eest samuti töötajale võlgu. Käitudes tavapärasele vastuoluliselt, oleks kaebaja juhatuse liige pidanud vähemalt selgitama, mis sellise käitumise tingis, kuid kaebaja esindaja nentis üksnes, et ei oska oma käitumist põhjendada. Kaebuses on küll kaebaja asunud väitma pereliikmete usaldussuhet ning sellest tingitud eripära, et kui pereliikme ettevõttel läheb majanduslikult kehvasti, siis ei nõuta võlgu kohe sisse ja olemasolevaid rahalisi vahendeid võimaldatakse kasutada muude kohustuste täitmiseks, kuid tegemist on hüpoteetilise väitega, mis on vastuolus kaebaja maksumenetluses avaldatud seisukohtadega. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks läinud halvasti või et G.E. väidetavaid palgamakseid oleks olnud vaja kasutada muude rahaliste kohustuste täitmiseks. Seda ei toonud kaebaja välja ka maksuhaldurile seletusi andes, vaid kaebaja möönis ka ise, et tal on olemas rahalised vahendid, mille arvelt oleks olnud võimalik G.E.le palgamakseid tasuda,
7 (9)
märkides seejuures, et ta ei tea ise ka, miks ta ei ole G.E.le tasunud ära kõiki palgamakseid või et millal need kavatsetakse teha (vt maksuhalduri lisa 14, küsimus 25).
15.Et G.E. ja kaebaja vaheline tööleping on näilik, kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et G.E.a tegelikult ei huvitanud palgamaksed. See aga annab aluse lugeda maksuhalduri kahtlus, et G.E. tööleping ja 2017. aasta detsembris väidetava töötasu deklareerimine TSD-l on tehtud üksnes eesmärgil suurendada G.E. sünnitus- ja vanemahüvitist, põhjendatuks. Lisaks kinnitavad töötasu maksega seotud asjaolud ka maksuhalduri järeldust, et tegelikult G.E.le töötasu väljamakset ei tehtud, mistõttu ei saanud sellist palga väljamakset ka 2017. aasta detsembri TSD-l ka deklareerida. Maksuhaldur on töötasu maksmisega seoses põhjendatult toonud välja vastuolud kaebaja juhatuse liikme ja G.E. ütlustes. Seejuures peab kohus vajalikuks täiendavalt märkida, et vastuolud ei ole mitte ainult kaebaja juhatuse liikme ja G.E. ütlustes, vaid ka kaebaja juhatuse liikme enda ütlustes. Kaebaja juhatuse liige kirjeldab G.E.le töötasu maksmist 2017. aasta detsembris maksuhalduri küsimusele 26 vastates. Algselt väitis kaebaja juhatuse liige, et töötasu maksmine toimus sularahas kahes osas, kuna hommikul ei olnud kogu raha anda. Hiljem märgib aga esindaja, et ta ei mäleta, miks andis raha kahes osas ja miks ei antud ühes osas, kuigi kassas oli raha olemas (maksuhalduri lisa 14). G.E. aga selgitab töötasu saamist maksuhalduri küsimustele 14 ja 16 vastates (maksuhalduri lisa 19), tuues välja, et talle anti töötasu korraga kõikide kuude eest sularahas ja ühes osas ning et ta on kõik rahad OÜ-st Lexon kätte saanud. Pärast seda, kui maksuhaldur tõi välja vastuolud, siis märkis G.E., et kaebaja on talle veel võlgu. Kohus ei pea usutavaks, et arvestades väidetava palga maksmise aega ning maksumenetluses ütluste andmise aega, et siis isikud unustaksid ca 1,5 kuu jooksul väidetava palga maksmise detailid või et vastuolud ütlustes oleksid sellega põhjendatavad. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka kaebaja väidet, et G.E. jaoks võis olla pärast väidetavalt ajavahemikul 20.07.2017 – detsember 2017 tasuta töö tegemist tähtsusetu detail, kas ja kuidas talle 2017. aasta detsembris väidetavalt palka maksti. Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kui G.E. oleks kaebajale reaalselt tööd teinud, et siis ei huvita isikut, kas talle on kõik rahad ära makstud. Samuti ei pea kohus usutavaks, et kui palgalehtede, mille eesmärgiks oli muu hulgas G.E. teavitamine võlgnevuse suurusest (vt maksuhalduri lisa 14, küsimus24), alusel on isikul saada 4579,20 eurot (vt maksuhalduri lisa 11), siis ta arvab väidetavalt 2000 euro saamisel, et tal on kogu töötasu saadud. On raskesti usutav, et kui isik teeb reaalselt tööd ja talle on väljastatud palgalehed, mille alusel peaks isikul olema võimalus pidada arvestust saamata jäänud töötasu osas, et siis isik loobub tegelikult tehtud töö eest sissenõutavaks muutunud tasu sissenõudmisest, eriti arvestades lapse peatset sündimist ning sissenõutava summa suurust ning seda olukorras, kus kaebajal on rahalised vahendid olemas. Pigem on usutav see, et kuna G.E. teadis, et ta ei ole tööd teinud ja kogu skeem on üles ehitatud tema sünnitus- ja vanemahüvitise suurendamisele, siis tal ei olegi õigust töötasule.
16.Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et praegusel juhul on kaebaja juhatuse liikme ja G.E. omavahelised perekondlikud suhted andnud võimaluse dokumenteerida näilikku tehingut ja luua pildi tehingu toimumisest. Maksuhalduri kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et kaebaja juhatuse liikme ja tema tütre vahel toimunud tehinguid ei ole sellisel kujul toimunud. Ka Mai Tiitmaa OÜ, ALTA Kinnisvara OÜ, OÜ Vannituba.ee ja OÜ LIMRE SOLUTIONS esitatud kinnitused ei lükka ümber maksuhalduri järeldusi. Kohus nõustub maksuotsuse punktis 3.10 toodud maksuhalduri selgitustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Kohus peab usutavaks G.E. ütlusi, mille kohaselt ta klientidega ei suhelnud ning seda ei väära ka kaebaja poolt eriarvamusele lisatud klientide kinnitused, mis on omakorda vastuolus maksuhaldurile antud selgitustega. Maksuhaldur
8 (9)
on kooskõlas uurimispõhimõttega võtnud ühendust eriarvamusele lisatud isikutega ning selgitanud välja asjas tähtsust omavad asjaolud. Ehkki kaebaja klientide ütlused kinnitavad, et G.E.le võidi anda kaebaja juhatuse liikme ja raamatupidaja A.M.i äraolekul viimase kodus dokumente, siis ei saa sellest järeldada, et G.E. oleks olnud kaebajaga töösuhtes. Olukorras, kus kaebaja on oma töö korraldanud viisil, et kliendid toovad oma dokumendid talle koju, on kodus viibiva isiku poolt dokumentide vastuvõtmine loomulik ja seda ei saa pidada töösuhteks.
17.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Menetluskulud
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.