Osaühing BALLENBALT kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 21.05.2018 korralduse nr 376 „Raieloa andmisest osaline keeldumine“ osaliseks tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Osaühing BALLENBALT, volitatud esindaja Marko Tiirik; Vastustaja – Jõhvi vald
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 06.02.2019 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
Osaühing BALLENBALT esitas 27.02.2018 Jõhvi Vallavalitsusele kümne puu raieloa taotluse. Puud kasvavad Jõhvi linnas Narva mnt 11 (katastriüksus 25301:005:0010), mis kuulub Osaühingule BALLENBALT. Jõhvi Vallavalitsus määras 23.03.2018 kirjaga nr 9-3.1/1117-1 tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 28.03.2018 esitas Osaühing BALLENBALT korrektse raieloa taotluse. 26.04.2018 toimus puude üle vaatamine, mille kohta koostati objekti vaatluse protokoll, mis edastati Osaühingule BALLENBALT koos raieloa taotluse menetlustähtaja pikendamisega kuni 23.05.2018.
2.Jõhvi Vallavalitsus otsustas oma 21.05.2018 korraldusega nr 376 „Raieloa andmisest osaline keeldumine“mitte väljastada raieluba aadressil Jõhvi linn, Narva mnt 11 kuue puu – viie hariliku pärna ja ühe arukase (kaardil märgistatud nr-d 3, 4, 6, 8, 9 ja 10) raieks, lähtudes korralduse
andmisel dendroloogilisest hinnangust ja Jõhvi Vallavolikogu 16.06.2016 määrusest nr 97 „Üksikpuude raie loa andmise tingimused ja kord Jõhvi vallas“ (määrus nr 97). Nimetatud korralduse põhjenduste kohaselt puudub kõikide puude raieks piisav põhjus ja raieks esitatud harilikud pärnad (kaardil märgitud nr-d 3, 4, 6, 8 ja 9) ning arukask (kaardil märgitud nr 10) tuleb säilitada. Vallavalitsus leidis, et hoonele päikesevalguse juurdepääsu tagamiseks pakub ekspert teostada säilitavatele pärnadele hoolduslõikust ja vähendada kõikide alles jäävate pärnade võra 25%. Hoolduslõikuse tagajärjel ei tohi tekkida olukord, kui halveneksid lõikuse tagajärjel puu kasvutingimused pöördumatult.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 20.06.2018 Osaühing BALLENBALT kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 21.05.2018 korralduse nr 376 „Raieloa andmisest osaline keeldumine“ tühistamiseks osas, millega keelduti väljastamast raieluba aadressil Narva mnt 11, Jõhvi asuvate kuue puu, s.t viie hariliku pärna ja ühe arukase raieks. Tartu Halduskohus võttis 29.06.2018 määruses kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 03.07.2018 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja leiab, et vallavalitsus on lähtunud raieloa andmise keeldumisel üksnes puude seisukorrast ja ei ole hinnanud raieloa andmise taotluses väljendatud asjaolu, et puude raiumise põhjuseks oli taotleja märkinud – „seoses arhitektuurimälestise lagunemisega“.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole Jõhvi endist kultuurimaja arhitektuurimälestiseks tunnistatud, mistõttu nad ei pidanudki haldusakti andmisel seda küsimust käsitlema. Vastustaja on seisukohal, et kohalik omavalitsus on teostanud kõik haldustoimingud õigusaktides sätestatu alusel. Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud korraldus on põhjendatud, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Kaebuse esitaja esindaja oli menetlusse kaasatud ja talle oli antud võimalus esitada oma seisukohti.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja vastustajale Jõhvi linnas, Narva mnt 11 kinnistul asuvate kümne puu raieloa taotluse, märkides puude raiumise põhjenduseks seoses arhitektuurimälestise lagunemisega.
8.Kaebaja ei vaidlusta dendroloogilises hinnangus (tl 7p-8) eksperdi poolt antud arvamust, et kõikide puude raieks puudub piisav põhjus ja raieks esitatud harilikud pärnad (kaardil nr-d 3, 4, 6, 8 ja 9) ning arukask (kaardil nr 10) tuleb säilitada.
9.Vaidlus on selles, kas aadressil Jõhvi linn, Narva mnt 11 asuv endine Jõhvi kultuurimaja on arhitektuurimälestis.
10.Kaebaja väitel on Jõhvi linnas Narva mnt 11 asuv hoone (Jõhvi endine kultuurimaja) arhitektuurimälestis. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa. Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1462) on Jõhvi endine kultuurimaja arvele võetud järjekorranumbri 1462 all kui XX sajandi 1950. aastate arhitektuuri näidis, ei ole ehitist arhitektuurimälestiseks tunnistatud ega kaitse alla võetud. Seega ei pidanud kohtu arvates vastustaja haldusakti andmisel käsitlema arhitektuurimälestise säilitamise küsimust.
11.Vaidlustatud korralduse aluseks oleva määruse nr 97 § 7 lg 1 p 1 kohaselt võib raieloa andmisest keelduda, kui puu on terve ja elujõuline ning ei ohusta hoonete ja rajatiste struktuure (vundamenti, seinu, katust jne). Dendroloogilises hinnangus leidis ekspert, et kõikide puude raieks puudub piisav põhjus ja raieks esitatud harilikud pärnad (kaardil nr-d 3, 4, 6, 8 ja 9) ning arukask (kaardil nr 10) tuleb säilitada. Hoonele päikesevalguse juurdepääsu tagamiseks pakub ekspert teostada säilitatavatele pärnadele hoolduslõikust ja vähendada kõikide alles jäävate pärnade võra ca 25%. Hoolduslõikuse planeerimisel ja teostamisel tuleb kaasata vastava kogemuse ja haridusega arborist. Hoolduslõikuse tulemusena ei tohi luua olukorda, kus halveneksid lõikuse tagajärjel puu kasutingimused pöördumatult. Järelikult olid kuus puud terved ja elujõulised ning ei ohustanud hoonete struktuure. Taotluses märgitud arhitektuurimälestise säilimist ei ole vastustaja korralduses maininud, sest endine Jõhvi kultuurimaja hoone ei ole arhitektuurimälestiseks tunnistatud. Seega ei pidanudki vastustaja haldusakti andmisel arhitektuurimälestise säilitamise küsimust korralduses käsitlema. Vastustaja on kohtu hinnangul arvestanud olulisi asjaolusid ja piisavalt põhjendanud kuue puu osas raieloa mitteandmist, järelikult puudub vaidlustatud korralduse osaliseks tühistamiseks alus.
12.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.