Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-18-1627 4. jaanuar 2019 Kadri Palm ROSMA OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 21. juuni 2018. a otsuse nr 10.1-1/0137-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – ROSMA OÜ, seaduslik esindaja Aivo Rosma Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aivar Haava Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta ROSMA OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. veebruaril 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis aktsepteeritud tollideklaratsioonis 17EE4100EE93068606 5. novembril 2017 deklareeritud andmeid. Tollideklaratsioonis oli deklareeritud neli erinevat kaubanimetust, millest üheks kaubaks oli kasutatud sõiduauto 2015 Chrysler 200, VIN koodiga #1C3CCCAB5FN745106# (tl-d 30-34).
2.MTA saatis 2. aprillil 2018 ROSMA OÜ-le teate nr 10.1-1/0137 kauba riigi omandisse ülemineku otsuse tegemise kavatsuse kohta, milles selgitas, et kui ROSMA OÜ ei anna MTA poolt määratud tähtajaks sõidukit üle jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele või ei suuna muule tollikäitlusviisile, siis viib toll kauba üle riigi omandisse (tl-d 71-73). MTA pikendas ROSMA OÜ-le antud tähtaega 15. juunini 2018 (tl 75).
3.MTA koostas 21. juunil 2018 otsuse nr 10.1-1/0137-1 kauba riigi omandisse üleandmise kohta. MTA otsustas riigi omandisse üle viia tollideklaratsiooniga 17EE4100EE93068606 deklareeritud kasutatud sõiduauto Chrysler 200, VIN koodiga #1C3CCCAB5FN745106#, kuivõrd 20. juuni 2018. a seisuga ei olnud kaubasaaja sõidukit üle andnud jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele ega suunanud muule tollikäitlusele (tl-d 2-4).
4.ROSMA OÜ esitas 18. juulil 2018 kaebuse MTA 21. juuni 2018. a otsuse nr 10.1-1/0137-1 tühistamiseks (tl 1).
5.Tartu Halduskohus võttis 29. augusti 2018. a määrusega ROSMA OÜ kaebuse menetlusse (tl-d 15-16).
6.MTA esitas 20. septembril 2018 vastuse kaebusele (tl-d 20-23).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja taotleb MTA 21. juuni 2018. a otsuse nr 10.1-1/0137-1-1 tühistamist põhjendades, et vaidlustatav otsus on vastuolus seadusega ning otsuse tegemisel on eiratud ROSMA OÜ õigusi. MTA on otsuse tegemisel jätnud arvesse võtmata ROSMA OÜ poolt esitatud selgitused ja dokumentatsiooni ning toetunud üksnes Keskkonnainspektsiooni ebaõigele seisukohale.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja rõhutas, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sellised autod, mille taastamine ei ole majanduslikult mõttekas, kujutavad endast Euroopa Liidu õiguse kohaselt üldjuhul jäätmeid ning et avariilise auto ära viskamisel (kasutuselt kõrvaldamisel) on tegemist jäätmetega jäätmeseaduse (JäätS) § 2 lg 2 mõttes. Vastustaja hinnangul on 7. novembril 2017 koostatud sõiduki läbivaatuse aktiga tuvastatud, et kaebaja imporditud sõiduauto Chrysler 200 oli avariiline ning nii Keskkonnainspektsiooni kui Keskkonnaameti seisukohtade kohaselt on nimetatud sõiduki puhul tegemist jäätmega. Kaebaja on koos tollideklaratsiooniga esitanud sõiduauto Chrysler 200 kohta väljastatud dokumendi „Certificate on Title (Salvage)“, millel oleva info kohaselt ei tohi sõidukit ümber ehitada või kasutamiseks registreerida, lubatud on ainult sõiduki kasutamine varuosadena; avariiliste sõiduautode oksjonil oli kaebaja soetatud Chrysler 200 müügis avariilisena ning sellele oli lisatud märge ainult varuosadeks „parts only“; samuti on kaebaja ise algselt 8. novembri 2017. a e-kirjas kinnitanud, et Chrysler läheb varuosana lattu arvele või varuosana müügiks. Ka Euroopa Komisjoni väljatöötatud juhendi, kuidas tõlgendada EÜ määrust nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta nr 9, p 8 alapunktis „c“ on öeldud, et kasutatavat sõidukit tuleks
3-18-1627 tavaliselt liigitada jäätmetena, kui sõiduk on ette nähtud varuosade demonteerimiseks ja korduvkasutamiseks või purustamiseks/lammutamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA 21. juuni 2018. a otsuse nr 10.1-1/0137-1-1 tühistamiseks. Vaidlusaluse haldusaktiga otsustas MTA riigi omandisse üle viia tollideklaratsiooniga 17EE4100EE93068606 deklareeritud kasutatud sõiduauto Chrysler 200, VIN koodiga #1C3CCCAB5FN745106#. Kohtumenetluse poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et vaidlusalune sõiduk Chrysler 200 oli müügis avariilisena, nimetatud sõiduauto kohta väljastatud dokumendis „Certificate on Title (Salvage)“ oleva märke kohaselt on lubatud üksnes sõiduki kasutamine varuosadena, nii MTA kui ka Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti hinnangul on sõiduki Chrysler 200 puhul tegemist jäätmega (vt Keskkonnainspektsiooni 12. detsembri 2017. a kiri nr 6-1/17/5698-11; Keskkonnaameti
23.novembri 2017. a kiri nr 8-2/17/4457-4 „Illegaalsest jäätmeveost“, kus on viide romusõidukile ning lisatud jäätmekood, tl-d 63, 66-67) ning kaebaja esialgne kavatsus oli sõiduk paigutada varuosadena lattu või varuosadena müügiks ja hilisem plaan see taastada. Kohtu hinnangul puudub menetlusosaliste vahel vaidlus muuhulgas selles, et sõiduauto Chrysler 200 omanik ROSMA OÜ ei ole vaatamata MTA ettekirjutusele andnud sõidukit üle jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele ega suunanud muule tollikäitlusviisile ning talle ei ole väljastatud jäätmetega seonduvaid lube, arvestades, et kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses sellekohaseid vastuväiteid ega vastavaid tõendeid. Kaebaja ja vastustaja on erimeelt selles, kas MTA-l oli õigus riigi omandisse üle viia tollideklaratsiooniga 17EE4100EE93068606 deklareeritud kasutatud sõiduauto Chrysler 200. Seega on menetlusosaliste vahel vaidlus MTA otsuse sisulises õiguspärasuses.
10.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
11.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. a määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, art 198 lg 1 p „b“ alapunktide „ii“ ja „iv“ kohaselt võtab toll kauba suhtes kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerib ja müüb või hävitab kauba, kui kaupa ei saa vabastada põhjusel, et esitatud ei ole dokumente, mis tuleb esitada enne kauba nõutavale tolliprotseduurile suunamist või vabastamist, (alapunkt „ii“) ja kui kauba suhtes kehtivad keelud või piirangud (alapunkt „iv“).
12.MTA märkis teates nr 10.1-1/0137, et Chrysler 200 puhul on tegemist jäätmetega ning kui kaebaja ei anna MTA poolt määratud tähtajaks sõidukit üle jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele või ei suuna muule tollikäitlusviisile, siis viib toll kauba üle riigi omandisse. Vastusena Aivo Rosma 14. juuni 2018. a e-kirjale selgitas MTA, et kauba viimisel transiidi protseduuriga Leetu on vajalik ohtlike jäätmete veoluba, ning vaidlusaluses otsuses selgitas MTA, et sõiduki kasutamisel varuosadena peab olema JäätS § 73 lg 2 p 2 ja § 99 lg 1 alusel vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. Eelnevat arvestades hindab kohus järgnevalt, kas kaebaja pidi sõiduauto Chrysler 200 üle andma jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele või suunama selle muule tollikäitlusviisile, ning kas nimetatud sõiduki vedamine Leetu eeldas ohtlike jäätmete veoluba ja varuosadena kasutamine eeldas jäätmeluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, nagu on leidnud MTA.
3-18-1627
13.JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. JäätS § 9 sätestab, et jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Vastavalt JäätS § 2 lg-le 1 on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Seega tuleb esmalt kindlaks teha, kas kaebajale kuuluva sõiduki Chrysler 200 näol on tegemist jäätmetega JäätS § 2 mõttes.
14.Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-94-16 tehtud otsuse p-s 11 selgitanud, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on jäätmete mõiste sisustamisel olulised valdajast lähtuvad objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud. Lugemaks vallasasja jäätmeks, on oluline arvestada nii seda, mida valdaja vallasasjaga teeb, kui ka seda, mida ta kavatseb vallasasjaga teha. Kui valdaja on vallasasja ära visanud (JäätS § 2 lg 1 esimene alternatiiv), tuleb vallasasja käsitada jäätmetena ilma lisatingimusteta. Samuti on jäätmetega tegemist vallasasja puhul, mida valdaja kavatseb ära visata (JäätS § 2 lg 1 teine alternatiiv). JäätS § 2 lg-s 1 sätestatud kolmandat alternatiivi (on kohustatud vallasasja ära viskama) on võimalik sisustada kehtivas õiguses sisalduvate kohustus- ja keelunormide kaudu. Kohtuotsuse p-s 12 on rõhutatud, et jäätmete mõiste sisustamisel ei ole vallasasja kasutuskõlblikkusel määravat tähtsust. JäätS § 2 lg-s 2 sätestatud äraviskamise mõistet tuleb kolleegiumi hinnangul tõlgendada seega selliselt, et asja kasutuselevõtmise tehnilist võimatust, majanduslikku ning keskkonnakaitselist ebamõistlikkust (ehk kokkuvõtvalt kasutamisperspektiivi) on vallasasja käsitamisel jäätmetena oluline hinnata üksnes siis, kui valdaja hoiab seda kasutuseta (kolmas alternatiiv). Sellisel juhul võib olla keeruline välja selgitada, kuidas kavatseb valdaja asjaga edasi toimida ja seetõttu on oluline arvestada ka asja kasutamise perspektiivi. Muudel juhtudel (asja kasutuselt kõrvaldamisel või selle kasutusele võtmisest loobumisel) ei ole ainuüksi kasutamisperspektiivist lähtumine põhjendatud, kuna kasutamiskõlblike äravisatud asjade välistamine jäätmeseaduse kohaldamisalast ei ole kooskõlas jäätmeseaduse eesmärgiga vältida jäätmetest tulenevat tervise- ja keskkonnaohtu.
15.Kaebaja on 8. novembril 2017 teatanud MTA-le, et sõiduk Chrysler 200 läheb varuosana lattu või varuosana müügiks (tl 55). Samas on kaebaja Keskkonnainspektsioonile
12.detsembril 2017 märkinud, et kaebaja ei ole JäätS § 2 lg 1 mõttes sõidukit ära visanud, ei kavatse seda teha ega pole kohustatud seda tegema ja firma otsustada on see, kas sõiduk kavatsetakse võtta varuosana lattu või varuosana edasi müüa (tl-d 68-69), ning 20. märtsil 2018 teatanud MTA-le, et auto läheb taastamisele. Seega nähtub eeltoodust, et antud juhul ei ole võimalik üheselt välja selgitada, mida kavatseb kaebaja sõiduautoga teha (kas kasutada sõidukit varuosadena või seda taastada ja kasutusele võtta), ning viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt on kohtu hinnangul oluline seepärast arvestada sõiduki kasutamise perspektiivi.
16.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on sõiduauto Chrysler 200 kohta Mootorsõidukite Registri Massachusetssi osakond väljastanud dokumendi „Certificate on Title (Salvage)“, millest selgub, et sõidukit ei tohi ümber ehitada või kasutamiseks registreerida, lubatud on ainult sõiduki kasutamine varuosadena (tl 38), ning MTA 7. novembri 2017. a läbivaatuse aktis nr 17LA0448731-1 on märgitud, et sõiduauto Chrysler 200 kontrollimisel on tuvastatud auto avariilisus (tl-d 42-44). Kuivõrd eelnimetatud dokumentidest selgub, et sõiduautot Chrysler 200 ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud eesmärgil, vaid ennekõike varuosadena, mis viitab sõiduauto tehnilisele võimatusele võtta see kasutusele ja kohustusele see JäätS § 2 mõttes ära
3-18-1627 visata, ning sõiduauto on vaieldamatult vallasasi, on kohus seisukohal, et vaidlusaluse sõiduki puhul on tegemist jäätmetega. Kohtu hinnangul ei muuda sõiduki jäätmeteks olemist ka kohtuasja materjalides sisalduv dokument „Affidavit“ (tl-d 40, 123), kuivõrd tegemist on üksnes kaebaja poolt allkirjastatud dokumendiga, milles kaebaja teatab, et dokument „Certificate on Title (Salvage)“ kehtib vaid kohas, kus „Certificate on Title (Salvage)“ on välja antud. Samuti ei ole oluline kaebaja enda hinnang sõiduki olukorrale ja tema arvamus, et autot on võimalik taastada (vt otsus nr 3-3-1-94-16 p 12). Seejuures nõustub kohus MTA 21. juuni 2018. a otsuses märgituga ning leiab, et sõiduki jäätmete alla liigitamine on võimalik ka tulenevalt asjaolust, et sõiduki esialgne omanik müüs sõiduauto Chrysler 200 mitte selle esialgsel otstarbel kasutamise eesmärgil, vaid varuosadena. Sellisel juhul oli Chrysler 200 müügi puhul tegemist sõiduki äraviskamisega vastavalt JäätS § 2 lg-le 1 (JäätS § 2 lg 2 tähenduses vallasasja kasutusest kõrvaldamisega).
17.Kuna kohtuasja materjalidest on võimalik mõista, et sõiduautole Chrysler 200 on juurdepääs kaebajal ehk sõiduk on kaebaja valduses, ning kohus on tuvastanud, et sõiduk Chrysler 200 on jääde, siis on kaebaja puhul tegemist jäätmevaldajaga JäätS § 9 mõttes, kellel on JäätS § 28 lg-st 1 tulenev kohustus käidelda tema valduses olevat sõiduautot Chrysler 200 vastavalt kehtestatud nõuetele või anda see käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kuivõrd sõiduauto Chrysler 200 kujutab endast üksnes varuosadeks sobivat asja, on tegemist ka romusõidukiga. Romusõidukite käitlusnõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16. juuni 2011. a määrusega nr 33, mis näeb ette nõuded nii romusõidukite kogumiskohale kui lammutuskojale.
18.Olukorras, kus sõidukit kui jäätmeid on võimalik kasutada üksnes varuosadena, on sõiduki varuosade müümine või sõiduki varuosade kasutamine jäätmekäitlus ning kitsamalt jäätmete taaskasutamine JäätS tähenduses. Nimelt sätestab JäätS § 13, et jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus. JäätS § 15 lg 1 järgi on jäätmete taaskasutamine jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Jäätmete taaskasutamiseks on vajalik jäätmeloa olemasolu vastavalt JäätS § 73 lg 2 p-le 2.
19.MTA on vaidlustatud otsuses märkinud, et sõiduki kasutamisel varuosadena peab muuhulgas olema JäätS § 99 lg 1 alusel vastav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Nimetatud sätte kohaselt on ohtlike jäätmete käitluslitsents isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses. Seega on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents üksnes tingimusel, et sõiduauto Chrysler 200 puhul on tegemist ohtliku jäätmega.
20.Vastavalt JäätS § 6 lg-le 1 on ohtlikud jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Samas tuleneb JäätS § 2 lg-st 5, et valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatakse jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu. Nimetatud määruseks on keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“, mille § 3 lg 1 kohaselt liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks jäätmenimistu alusel, kusjuures lõike 3 järgi liigitatakse ohtlikeks jäätmeteks kõik jäätmenimistus tärniga tähistatud jäätmed. Jäätmenimistu kohaselt eristatakse romusõidukeid (jäätmekood 16 01 04*) ja romusõidukeid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi (jäätmekood 16 01 06). Arvestades, et Keskkonnainspektsiooni 12. detsembri 2017. a kirjas
3-18-1627 nr 6-1/17/5698-11 (tl 66-67) on märgitud, et sõiduki vaatlust teostanud MTA ametnike selgituste kohaselt sisaldas Chrysler vedelikke ning kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud, leiab kohus, et sõiduauto Chrysler 200 puhul oli tegemist ohtliku jäätmega ning sõiduki kasutamisel varuosadena oli seega nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Olukorras, kus kaebaja soovis sõiduki saata transiidina Klaipeda tollilattu, on tegemist jäätmete vedamisega üle riigipiiri ning nimetatud tegevus eeldas riikidevahelist veoluba JäätS § 108 lg-st 2 lähtudes. JäätS § 108 lg 2 kohaselt võib ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa alusel.
21.Võttes arvesse, et kaebajal kui jäätmekäitlejal puudusid nõutav jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents ja veoluba, samuti ei andnud kaebaja temale antud tähtaja jooksul sõidukit selle käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule, oli MTA-l määruse (EL) nr 952/2013 art 198 lg 1 p „b“ alapunktidest „ii“ ja „iv“ tulenev õigus võtta sõiduauto Chrysler 200 suhtes kõik vajalikud meetmed, s.h otsustada sõiduki riigi omandisse üleminek. Kohus lisab, et ka tolliseaduse § 80 lg 2 alusel tehakse kauba riigi omandisse ülemineku otsus, kui tollialastes õigusaktides sätestatud nõuded ei ole täidetud. Seepärast on kohtu hinnangul vastustaja otsus sõiduauto Chrysler 200 riigi omandisse ülemineku kohta õiguspärane ning ROSMA OÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.