lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1694/26

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 28.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1694/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1477
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-18-1694

Otsuse tegemise kuupäev

28.12.2018 Tartu

ja koht Kohtunik Kohtuasi

Mare Priks Mihkel Vadi kaebus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna hematoloogia eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 21.08.2018 otsuse tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Mihkel Vadi; Vastustaja: Tartu Ülikool

Resolutsioon

Jätta Mihkel Vadi kaebus haldusasjas 3-18-1694 rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega on apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 28.01.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolude kirjeldus 21.08.2018 toimus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna hematoloogia eriala residentuuri vastuvõtueksam, millest võttis osa ka Mihkel Vadi. Samal päeval koostati residentuuri vastuvõtukomisjoni otsus, millest nähtub, et M. Vadi sai eksami kirjaliku osa eest 5 punkti (maksimum 10 punkti) ning suulise osa eest 3 punkti (maksimum 20 punkti). Kuna vastuvõtueksami positiivselt sooritamiseks oli vaja eksami suulise ja kirjaliku osa eest saada kokku vähemalt 15 punkti, loeti kaebaja eksami mittesooritanuks. Residentuuri teda vastu ei võetud.

Mihkel Vadi esitas 28.08.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles eksami tühistamist. 01.10.2018 määrusega võeti menetlusse M. Vadi kaebus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna hematoloogia eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 21.08.2018 otsuse tühistamise nõudes. Kaebaja seisukohad Kaebaja leiab, et eksamil esitatud küsimused olid erinevate allikate põhjal mitmeti tõlgendatavad ning seejuures ei ole talle antud õiget kirjanduse loetelu. Kaebaja toob näitena välja, et ta ütles, et vereloome kandub luuüdisse 8. embrüonaalkuul, kuid komisjon ütles, et varem. Meditsiiniline kirjandus kubiseb vastuoludest (rääkimata tõlke ja keele kasutamise vigadest tulenevatest valesti mõistmistest) ja mingisuguse pildi (vähem või rohkem tõese) võibki saada ainult praktiseerides. Kaebaja soovib teada, kas Tartu Ülikooli residentuuri ei ole võimalik astuda eestikeelse kirjanduse baasil. Ta leiab, et igaühel on õigus saada eestikeelset haridust. Kaebaja sõnutsi on talle eksamil öeldud, et ta on liiga vana residentuuris õppimiseks, mistõttu on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja seisukohad Vastustaja märgib, et kuna kaebaja ei saanud eksamil positiivseks tulemuseks vajalikku 15 punkti, siis oli tema eksamitulemus negatiivne ja kaebaja ei kvalifitseerunud residentuuri vastuvõtuks. Eksamil saadud punktide osas ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et teda on koheldud eksamil ebavõrdselt võrreldes teiste kandidaatidega. Kaebaja ei osutunud residentuuri vastuvõetuks, kuna tema eksamil saadud tulemus jäi alla nõutava lävendi. Koos kaebusega on kaebaja kohtule esitanud eksamikomisjoni esimehe dr Marju Heina 24.08.2018 kaebajale saadetud selgituse eksamitulemuse kohta. Vastavalt selgitusele oli kaebaja tulemus eksami suulises osas ülinõrk. Vastustaja on seisukohal, et eksami läbiviimine vastas residentuuri eeskirja sätetele ja oli kooskõlas eksamile kehtestatud sisuliste nõuete ning sooritamise korraga. Vastustaja märgib, et Tartu Ülikoolis on võimalik saada eestikeelset haridust. Arstiteadust õpetatakse Tartu Ülikoolis eesti keeles. Samas on arstiteaduse õppekava lõpetamiseks vajalik ka inglise keele oskus. Võõrkeele oskuse nõude sätestab kõrgharidusstandard, mille punkti 3.1 kohaselt peab üliõpilane magistrikraadi saamiseks (sealhulgas bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavade lõpetamisel) olema oma õppekeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles võimeline erialaga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid suuliselt ja kirjalikult esitama ja argumenteerima ning osalema nii erialaspetsialistide kui ka erialaväliste inimeste sellekohastes aruteludes. Arstiteaduses on oluline võõrkeel inglise keel. Hematoloogia eriala (kuhu kaebaja soovis õppima asuda) õppekirjanduse kohta on kaebajale selgituse andnud dr Marju Hein. Dr Heina selgituste kohaselt jääb eestikeelne kirjandus hematoloogia eriala residentuuri sisseastumiseksamiks väheseks. Tudengitele on hematoloogia õppimiseks tehtud tasuta juurdepääs raamatule Hematology for Students (kättesaadav SA TÜK hematoloogia-onkoloogia kliiniku koduleheküljel). Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et kaebus ei ole põhjendatud ja selle rahuldamiseks ei ole alust.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohtu seisukohad

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Riigikohus on leidnud, et teatud kõrgharidustaseme õppe raames tehtavad hindamisotsustused vastavad eelhaldusakti tunnustele, mistõttu on neid võimalik kohtus vaidlustada, kuid kuna õppejõul on õpiväljundite hindamisel kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses oluline otsustusruum, siis on pedagoogiliste hinnanguliste otsustuste sisuline kontroll võimalik vaid piiratud ulatuses (Riigikohtu 04.03.2013 otsus asjas nr 3-3-1-68-12). Tartu Ülikoolis antud hindamisotsustuse vaidlustamisel tuleb seega arvestada seda, et selline otsus ei ole klassikaline haldusakt ning selle otsuse õiguspärasuse kohtulik kontroll on piiratud. Riigikohus on viidatud lahendis märkinud, et kohus saab kontrollida eksami läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge ning ilmselgeid sisulisi vigu.
2.Kaebaja soovis astuda residentuuri, mille läbimine on eelduseks iseseisvalt eriarstina töötamisele. 21.08.2018 toimunud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna hematoloogia eriala residentuuri vastuvõtueksamil ei saanud kaebaja vajalikku punktisummat, et residentuuri kandideerida. Seega oli takistatud kaebaja edasine võimalus eriarstina töötada. Kaebaja ei heida vastustajale ette enda ebaõige punktisummaga hindamist, vaid esitab etteheiteid eksami läbiviimise sisulisele küljele. Kaebaja leiab, et eksami küsimused olid mitmeti tõlgendatavad ning talle pole eelnevalt antud õige kirjanduse loetelu, mille põhjal eksamiks valmistuda. Meditsiiniline kirjandus kubiseb kaebaja hinnangul vastuoludest. Kaebaja toob näitena välja, et ta ütles eksamil, et vereloome kandub luuüdisse 8. embrüonaalkuul, kuid komisjoni arvates toimus see varem. Samuti viitab kaebaja sellele, et eksamil öeldi talle, et ta on liiga vana residentuuris õppimiseks. 3.Kohus märgib, et kaebaja etteheited puudutavad eksami läbiviimise sisulist külge, mille kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud. Põhiseaduse (PS) § 38 sätestab, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Teadusvabadus on oma olemuselt akadeemiline vabadus. Põhiseaduse kommentaarides on märgitud, et akadeemiline vabadus kaitseb muu hulgas ka teadussaavutuste õpetamist ülikoolides. Kaitstud on õppejõu otsustusvabadus õpetuse sisu, selle raames esindatavate seisukohtade ning õppetöö korralduse ja metoodika suhtes (Ü. Madise jt, Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2012, § 38, p 7). Kohus leiab, et akadeemilise vabaduse kaitsealas on ka õpitulemustele hinnangute andmine, s.h residentuuri vastuvõtueksami korraldamine ja tulemuste hindamine. Seetõttu saab kohus hinnata vaid seda, kas eksami läbiviimisel ja hindamisel on tehtud ilmselgeid sisulisi vigu. Mihkel Vadi kaebus on äärmiselt lakooniline ja kaebaja ei ole kaebust ka hilisemalt täiendanud, kuigi selleks võimalus anti. Kaebaja toob üldsõnaliselt välja, et eksami küsimused olid mitmeti tõlgendatavad ning tal puudus õige kirjanduse loetelu. Kaebaja toob näitena välja vaid ühe eksamiküsimuse, millele antud vastus ei olnud komisjoni arvates õige. Kohus leiab, et küsimus vereloome kandumisest luuüdisse on spetsiifiline erialane küsimus, mille vastuse õigsust ei ole halduskohus pädev hindama. Muid näiteid eksamiküsimuste ebasobivuse osas ei ole kaebaja välja toonud. Enne eksamit õige kirjanduse loetelu mitteandmine ei ole argument, mis tooks kaasa eksamitulemuse tühistamise. Kaebusest ei selgu, kas kaebaja küsis seda loetelu enne eksamit ning arvestades seda, et kaebaja kandideeris residentuuri, mis tähendab seda, et ta on lõpetanud arstiõppe, ei tohiks vastava erialase kirjanduse leidmine olla kaebaja jaoks keeruline. Kaebajale on tema soovil hilisemalt ülikoolipoolse juhendaja dr M. Heina poolt edastatud raamatu nimi (Hematology for Students), mis on tehtud tudengitele kättesaadavaks hematoloogia õppimiseks.

Kaebaja viitab sellele, et eksamil leiti, et ta on liiga vana residentuuris õppimiseks. Vastustaja ei ole vastuses kaebusele seda väidet käsitlenud, kuid on märkinud, et kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste kandidaatidega. Kohus märgib, et kuna väidetavalt kommenteeriti kaebaja vanust eksami suulises osas, mida ei ole protokollitud, siis ei ole võimalik seda kontrollida. Samas ei muudaks see nagunii eksami tulemust ega õpingute tulemuste hindamist.

4.Vastustaja on kaebajale selgitanud, et tema eksami suulise osa tulemus oli ülinõrk. Kaebaja ei ole sellele sisuliselt vastu vaielnud. Kohus leiab, et 21.08.2018 toimus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna hematoloogia eriala residentuuri vastuvõtueksam nõuetekohaselt. Ilmselgeid sisulisi vigu, mis oleksid mõjutanud eksamitulemust, ei ole kohus tuvastanud. Kohus leiab, et eksam toimus vastavalt Tartu Ülikooli senati poolt 20.12.2013 määrusega nr 22 vastu võetud Residentuuri eeskirja punktile 22. Kuna kaebaja ei saanud eksami suulise ja kirjaliku osa eest kokku vähemalt 15 punkti, kvalifitseeriti ta õiguspäraselt eksami mittesooritanuks, mistõttu ta ei saanud residentuuri kandideerida.
5.Kaebaja on soovinud teada, kas Tartu Ülikooli residentuuri on võimalik astuda eestikeelse kirjanduse baasil. Ta leiab, et igaühel on õigus saada eestikeelset haridust. Kaebajale on 01.10.2018 kohtumääruses selgitatud, et kohus ei ole pädev vastama küsimusele, millise kirjanduse baasil on võimalik residentuuri astuda. Mis puudutab eestikeelse hariduse saamist, siis vastustaja on märkinud, et arstiteadust õpetatakse Tartu Ülikoolis eesti keeles, kuid vajalik on ka inglise keele oskus. Võõrkeele oskuse nõue tuleneb Vabariigi Valitsuse 18.12.2008 määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ lisa 1 punktist 3.1. Kohus märgib, et PS §-s 37 sätestatud õigus haridusele ning õigus eestikeelsele õppele ei ole piiramatu põhiõigus. Haridus PS § 37 tähenduses hõlmab kõik haridustasemed. Sõltuvalt hariduse tasemest erinevad siiski isiku õiguse haridusele ulatus ja sellele korrespondeeruvad avaliku võimu positiivsed tegutsemiskohustused. Üldjuhul, mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused (Ü. Madise jt, Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2012, § 37, p 8). Eeltoodu tähendab ka seda, et kõrgharidustaseme õppes on lubatud piirangud, mis muu hulgas võivad seisneda ka õppetöös võõrkeele kasutamises.
6.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna hematoloogia eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 21.08.2018 otsus Mihkel Vadi osas on õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, resolutsioonist, selgitustest ning kirjeldavast ja põhjendavast osast.
7.Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist soovinud. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja