XX kaebus Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse tegemiseks tagastada 27.11.2017 korralduse nr 12.23/040665-20 ja 08.12.2017 korralduse nr 132.7/506912 alusel tasutud sunniraha 130 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja adv Aleksei Vassiljev Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX taotlus Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-2872 muutmata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.01.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-17-2872 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 09.10.2017 korraldusega nr 12.2-3/040665-8 XX kui kolmandat isikut andma 24.10.2017 kell 09.00 maksuaudiitor KA juures MTA ametiruumides (Lõõtsa 8a, Tallinn) suulisi seletusi RÕ Tehas OÜ ja Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ vahel perioodil veebruar–aprill 2016 toimunud majandustehingute kohta. Juhul kui XX jätab korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata, rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 130 eurot.
2.XX-l ei olnud võimalik korraldust ettenähtud ajal täita ja korralduse täitmise tähtajaks määrati 17.10.2017 kell 13.00.
3.XX ilmus 17.10.2017 kell 13.00 MTA ametiruumidesse. Pärast kolmanda küsimuse esitamist keeldus isik vastamast ning soovis maksuaudiitor KA taandamist. Seletuste andmisega liitus juhtiv maksuaudiitor AA. XX leppis maksuhalduriga kokku, et esitab hiljemalt 20.10.2017 maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 49 toodud alustele vastava põhjendatud taotluse maksuaudiitori taandamiseks ning suuliste seletuste andmist jätkatakse pärast seda, kui MTA on taandamise taotluse lahendanud.
4.Maksuaudiitor KA palus 24.10.2017 kirjas esitada põhjendatud taotluse maksuaudiitori taandamiseks hiljemalt 26.10.2017.
5.XX kinnitas 26.10.2017, et soovib jätkuvalt maksuaudiitor KA taandamist ja taotles kontrollmenetluse nr 2.2-3/037202 lõpetamist.
6.MTA maksuaudiitor KA määras 27.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/040665-20 XX-le sunniraha 130 eurot ning kohustas teda ilmuma 09.10.2017 korraldusega nõutud teabe andmiseks maksuaudiitor KA juurde MTA ametiruumides 06.12.2017 kell 09.00. XX on jätnud 09.10.2017 korralduse täies mahus täitmata, sest taandamise taotluse esitamise tähtajast on möödunud 38 päeva ning XX ei ole jätkuvalt esitanud lubatud taandamise taotlust ega põhjendanud korraldusega kohustatud teabe andmisest keeldumist vastavalt seaduses sätestatud alustele.
7.XX ilmus 06.12.2017 kell 09.00 MTA ametiruumidesse ja vastas maksuhalduri kõikidele küsimustele.
8.MTA 08.12.2017 korralduse nr 13-2.7/506912 alusel debiteeriti 11.12.2017 XX pangakontolt MTA pangakontole 130 eurot.
9.XX esitas 27.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.11.2017 korralduse nr 12.2-3/040665-20 tühistamiseks osas, milles maksuhaldur on määranud kaebajale sunniraha 130 eurot, MTA 08.12.2017 korralduse nr 13-2.7/506912 täies ulatuses tühistamiseks ja MTA kohustamiseks tagastada kaebajale tasutud sunniraha 130 eurot. Ametiisikul puudus õigus 27.11.2017 korralduse andmiseks ajal, kui tema suhtes esitatud taandamise avaldus on lahendamata. Kaebaja oleks 09.10.2017 korralduses märgitud kohustust täitnud ka ilma sunnivahendi kohaldamiseta. Pärast 06.12.2017 suuliste ütluste andmist ja korralduse täitmist ei ole lubatud sunniraha sundtäitmine 08.12.2017 korraldusega.
2(5)
3-17-2872
10.Tallinna Halduskohus võttis 05.01.2017 määrusega menetlusse XX kaebuse Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse tegemiseks tagastada 27.11.2017 korralduse ja 08.12.2017 korralduse alusel tasutud sunniraha 130 eurot. Halduskohus tõlgendas kaebust heastamiskaebusena ja sunniraha tagastamise nõue hõlmab endas 27.11.2017 ja 08.12.2017 korralduste õigusvastasuse tuvastamist ning kaebaja ei pea esitama eraldi tuvastamiskaebust.
11.MTA palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole põhjendatud taandamise taotlust esitanud. Sunniraha rakendamise eest on kaebajat hoiatatud ja sunniraha määramise eeldused olid täidetud. Sunniraha sundtäitmist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et seda tehti paar päeva pärast korralduse täitmist.
12.Tallinna Halduskohus rahuldas 08.06.2018 otsusega kaebuse, tegi MTA-le ettekirjutuse tagastada XX-le 27.11.2017 korralduse nr 12.2-3/040665-20 ja 08.12.2017 korralduse nr 132.7/506912 alusel tasutud sunniraha 130 eurot 7 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ning mõistis MTA-lt XX kasuks välja menetluskulu 147 eurot. Kaebaja esitas 17.10.2017 suuliste seletuste andmisel maksuaudiitori taandamise avalduse ja põhjendas seda maksuaudiitori objektiivsuses kahtlemisega (kaebajal on olnud eelnevalt mitmeid vaidlusi ja maksuaudiitor KA suhtub kaebajaga seotud äriühingutesse eelarvamusega). Seadusest ei tulene nõuet esitada taandamise avaldus kindlas (kirjalikus) vormis. Taandamise taotlusest ei ole teatatud maksuaudiitori ametisse nimetamise või valimise õigusega ametiisikut ja nimetatud isik ei otsustanud taandamise vajalikkust MKS § 49 lg-s 2 sätestatud aja jooksul. Taandamise avaldus jäi sisuliselt lahendamata, kuid on vähetõenäoline, et ka taotluse lahendamisel oleks tulemus olnud teistsugune ja 27.11.2017 korraldust ei oleks antud. Kaebaja andis 06.12.2017 suulised seletused maksuaudiitor KA-le, millest võib järeldada, et ta loobus 17.10.2017 esitatud taandamise taotlusest ega pidanud maksuaudiitorit erapoolikuks. Taandamise taotluse esitamist ei saa pidada ka objektiivseks takistuseks MTA 09.10.2017 korralduse täitmisel ja seega jättis kaebaja 09.10.2017 korralduses sisalduva ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid 27.11.2017 korralduse andmise ajal ei esinenud ja sunniraha rakendamine oli õiguspärane. Kaebaja andis 06.12.2017 suulisi selgitusi ja vastas kõikidele maksuhalduri küsimustele ning 06.12.2017 seisuga loeti MTA 09.10.2017 korraldus täidetuks. Sunniraha sundtäitmine 08.12.2017 korralduse nr 13-2.7/506912 alusel toimus õigusvastaselt. Sunnivahendi eesmärk on sundida isikut täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Sunniraha saab rakendada üksnes hetkeni, millal kohustus täideti, sest pärast ettekirjutuse täitmist ei ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata. Kui haldusorgan saab pärast täitmisavalduse esitamist ja enne sunniraha sissenõudmist teada ettekirjutuse täitmisest, peab ta esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kui haldusorgan rikub seda kohustust ja see toob kaasa sunniraha sissenõudmise, võib adressaat haldusorganilt nõuda sunniraha tagastamist (Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 17). Seega ei saanud MTA enam 11.12.2017 seisuga sunniraha kaebaja kontolt võtta. Riigivastutuse seaduse §-st 11 tulenevalt peab MTA heastama toimingu õigusvastased tagajärjed ja tagastama kaebajale 130 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
13.MTA esitas 09.07.2018 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebajat mõjutas selgitusi andma 27.11.2017 korralduses tehtud hoiatus, et korralduse teisel korral täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha 300 eurot, ja sunniraha debiteerimine kaebaja kontolt oli õiguspärane. 3(5)
3-17-2872 Tallinna Halduskohtu otsuse põhjal peaks maksuhaldur jätma sunniraha sisse nõudmata ning sunniraha määramise 27.11.2017 korraldust peaks pidama teistkordseks hoiatuseks, mis annaks isikutele selge signaali, et maksuhalduri korralduste täitmisega võib venitada ja maksuhaldur vaid hoiatab. Isikutel tekiks hulgaliselt võimalusi maksumenetlust venitada ja sunniraha sissenõudmine ei pruugi isegi pikema aja jooksul õnnestuda.
14.XX palus 24.08.2018 vastuses jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Tegemist on väheintensiivse õiguste riive küsimusega ja apellatsioonkaebuse rahuldamine on kohtupraktikast tulenevalt ebatõenäoline, seega saab jätta apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 31 alusel läbi vaatamata. MTA ajab põhjendamatult segi sunniraha määramise ja sunniraha sundtäitmise mõisted. XX ei nõustu jätkuvalt seisukohaga, et 27.11.2017 korraldus oli õiguspärane, sest ametiisikul puudub õigus menetlustoimingu tegemiseks ajal, kui sama ametiisiku suhtes esitatud taandamise taotlus on lahendamata. XX andis 06.12.2017 suulised seletused riigi sunni ähvardusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
15.HKMS § 187 lg 31 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on ringkonnakohtu kaalutlusotsusega. Käesolevas haldusasjas on vaidlus maksumenetluses kolmanda isiku suhtes riigi sunnivahendite rakendamise õiguspärasuse üle, mida ei saa vaatamata sunniraha suurusele (130 eurot) pidada iseenesest kaebaja õiguste väheintensiivseks riiveks. Arvestades, et halduskohus on XX kaebuse rahuldanud ja apellatsioonkaebuse on esitanud MTA, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsioonkaebust läbi vaatamata ja haldusasja sisuliselt lahendamata. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata XX taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. II
16.MTA apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
17.HKMS § 182 lg 3 sätestab, et apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata ei saa vaidlustada halduskohtu otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele (HKMS § 180 lg 1 ls 2). Tallinna Halduskohus selgitas 05.01.2018 määruses (p 8), et kui kaebaja ei nõustu kohtu tõlgendusega, et esitatud on heastamiskaebus, mis hõlmab õigusvastasuse tuvastamise nõudeid, siis tuleb sellest teada anda. XX ei esitanud eraldiseisvaid nõudeid MTA 27.11.2017 ja 08.12.2017 korralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Apellatsioonimenetluses on kaebus osas, mis puudutab MTA 08.12.2017 korralduse ja sunniraha sundtäitmise õiguspärasust.
18.Kuigi XX-l oleks võimalik kaebust MTA 27.11.2017 korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudega täiendada ka apellatsiooniastmes (nt Riigikohtu 12.01.2016 otsus nr 3-31-41-15, p 15: 27.03.2015 määrus nr 3-3-1-87-14, p 13; 22.11.2010 otsus nr 3-3-1-62-10, p 16), siis HKMS § 45 lõigetest 2 ja 3 tulenevate kaebeõiguse piirangute tõttu ei ole MTA 27.11.2017 korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõude eraldiseisvalt esitamine lubatav. 4(5)
3-17-2872 Kaebaja eesmärki on võimalik saavutada heastamiskaebuse esitamisega ning kaebaja ei saa HKMS § 180 lg 1 teisest lausest tulenevalt vaidlustada halduskohtu otsuse põhjendusi. Eeltoodust tulenevalt ei analüüsi ringkonnakohus XX väiteid selle kohta, et MTA 27.11.2017 korraldus oli õigusvastane põhjusel, et KA suhtes esitatud taandamisavaldust ei olnud lahendatud ja isikul puudus õigus menetlustoiminguid teha.
19.MTA kohustas 27.11.2017 korraldusega XX tasuma sunniraha 130 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. XX-le kaasnesid negatiivsed tagajärjed MTA 08.12.2017 täitekorralduse alusel tema arvelduskontolt 130 euro debiteerimisega. Vaidlus puudub selles, et MTA rakendas XX suhtes sunniraha 09.10.2017 korralduse tähtajaks täitmata jätmise tõttu, kaebaja andis 06.12.2017 suulisi ütlusi ja maksuhaldur luges sellega 09.10.2017 korralduse täidetuks. Kuigi sunniraha rakendamine otsustati enne 09.10.2017 korralduse täitmist, siis sunniraha sundtäitmine algatati ja 08.12.2017 täitekorraldus anti pärast XX poolt 09.10.2017 korralduse täitmist. Vaidlus puudub selles, et XX täitis temale pandud kohustuse enne, kui saabus sunniraha tasumise 10-päevane tähtaeg ja maksuhaldur oli teadlik kohustuse täitmisest.
20.Sunnivahendit ei tohi rakendada karistusena (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 27). Riigikohus on 27.10.2015 määruse nr 3-3-1-31-15 p-s 17 selgitanud, et sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks, pärast ettekirjutuse täielikku täitmist ei ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata ning kohustuse täitmine muudab alusetuks haldusorgani edasised toimingud sunniraha rakendamisel ja sissenõudmisel.
21.Sunniraha sundtäitmine pärast isiku poolt kohustuse täitmist on tarbetu ja karistusliku mõjuga, sest sunniraha on eelkõige mõjutusvahend. Asjaolu, et pärast XX poolt 06.12.2017 suuliste ütluste andmist langes ära sunniraha sissenõudmise vajadus ja edasised sunniraha sissenõudmise toimingud (08.12.2017 täitekorraldus ja 11.12.2017 arvelduskonto debiteerimine) olid seetõttu õigusvastased, ei tähenda, et MTA 27.11.2017 korraldust tuleks lugeda teistkordseks hoiatuseks. XX andis 06.12.2017 ütlusi ja soovis seeläbi vältida sunniraha tasumist, mis näitab, et mõjutusvahendiga saavutati soovitud tulemus ning edasised sunniraha sissenõudmise toimingud on alusetud. Alles siis, kui XX ei oleks 10-päevase tähtaja möödudes täitnud 09.10.2017 korraldust või tasunud sunniraha 130 eurot, oleks maksuhalduril olnud alus anda sunniraha sissenõudmiseks täitekorraldus.
22.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb MTA apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 otsus muutmata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega kaebus rahuldati, jäävad MTA menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. XX ei esitanud apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ning isiku võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.