V.D.i kaebus Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse tegemiseks tagastada 27.11.2017 korralduse nr 12.23/040665-20 ja 08.12.2017 korralduse nr 13-2.7/506912 alusel tasutud sunniraha 130 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – V.D., esindaja adv. Aleksei Vassiljev Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja teha Maksu-ja Tolliametile ettekirjutus tagastada V.D.ile 27.11.2017 korralduse nr 12.2-3/040665-20 ja 08.12.2017 korralduse nr 13-2.7/506912 alusel tasutud sunniraha 130 eurot.
2.Maksu- ja Tolliametil tuleb sunniraha 130 eurot tagastada V.D.i pangakontole nr xxxxxxxxxxxxx AS-Swedbank 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt V.D.i kasuks välja menetluskulu 147 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.07.2018.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi V.D.ile kui kolmandale isikule 09.10.2017 korralduse nr 12.2-3/040665-8, millega kohustas teda andma RÕ Tehas OÜ ja Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ vahel perioodil veebruar-aprill 2016 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi, ilmudes 24.10.2017 kell 09.00 maksuaudiitor Krista-Maria Alas juurde MTA ametiruumides (Lõõtsa 8a, Tallinn). Korralduse kohaselt kontrollib MTA Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ perioodi veebruar-aprill 2016 käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust. Ühtlasi kontrollib MTA sama perioodi väljamakstud töötasudelt ja muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamist ja deklareerimist. V.D. oli RÕ Tehas OÜ juhatuse liige perioodil 16.11.2015-25.04.2016, mistõttu pidas MTA vajalikuks saada temalt kui endiselt juhatuse liikmelt teavet. Korralduses hoiatati V.D.it, 1(7)
et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 130 eurot.
2.Kuna V.D.il ei olnud võimalik korraldust ettenähtud ajal täita, määrati korralduse täitmise tähtajaks 17.10.2017 kell 13.00.
3.V.D. ilmus 17.10.2017 kell 13.00 MTA ametiruumidesse. MTA esitas V.D.ile kolm küsimust, mis puudutasid RÕ Tehas OÜ ja Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ vahel perioodil veebruar-aprill 2016 toimunud majandustehinguid. Esimene küsimus puudutas tehingupartneri leidmist. Teine küsimus puudutas seda, kas talle oli varasemalt tuttav tehingupartneri juhatuse liige. Kolmas küsimus puudutas S. L. Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ juhatuse liikmeks kutsumist V.D.i poolt. V.D. keeldus küsimustele vastamast, sest need ei puudutanud tema hinnangul maksude arvestamist. Pärast kolmanda küsimuse esitamist esitas V.D. taotluse maksuaudiitor Krista-Maria Alase taandamiseks. Seletuste andmisega liitus juhtiv maksuaudiitor Kristina Aruste. V.D. leppis maksuhalduriga kokku, et nad ei jätka suuliste seletuste andmist kuni V.D. on esitanud maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 49 toodud alustele vastava põhjendatud taotluse maksuaudiitori taandamiseks ning MTA on taandamise taotluse lahendanud. Taotluse esitamise tähtajaks määrati 20.10.2017.
4.Kuna V.D. ei esitanud maksuaudiitori taandamise taotlust hiljemalt 20.10.2017, saatis maksuaudiitor Krista-Maria Alas tema volitatud esindajale 24.10.2017 e-kirja, milles palus esitada põhjendatud taotluse maksuaudiitori taandamiseks hiljemalt 26.10.2017.
5.V.D.i volitatud esindaja vastas e-kirjale 26.10.2017, milles kinnitas, et V.D. soovib jätkuvalt maksuaudiitor Krista-Maria Alasi taandamist ja taotles ka kontrollmenetluse nr 12.2-3/037202 lõpetamist, lisades et kontrollmenetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral langeb ära vajadus maksuaudiitori taandamiseks.
6.V.D.iga võttis 13.11.2017 telefoni teel ühendust juhtiv maksuaudiitor, et uurida taandamise taotluse esitamise kohta. V.D. lubas uurida, mis põhjusel pole taandamise taotlus MTA-ni jõudnud. V.D. ei võtnud MTA-ga rohkem ühendust ega esitanud maksuaudiitori taandamise taotlust.
7.MTA määras 27.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/040665-20 V.D.ile sunniraha 130 eurot ning kohustas teda ilmuma 09.10.2017 korraldusega nr 12.2-3/040665-8 nõutud teabe andmiseks 06.12.2017 kell 09.00 maksuaudiitori Krista-Maria Alas juurde MTA ametiruumides. Korralduse koostas ja allkirjastas maksuaudiitor Krista-Maria Alas. Korralduses on märgitud, et võttes arvesse seda, et kokkulepitud taandamise taotluse esitamise tähtajast on möödunud 38 päeva ning jätkuvalt ei ole V.D. esitanud lubatud taandamise taotlust ega põhjendanud korraldusega kohustatud teabe andmisest keeldumist vastavalt seaduses sätestatud alustele, leiab MTA, et ta on jätnud korralduse täies mahus tähtajaks täitmata.
8.V.D. ilmus 06.12.2017 kell 09.00 MTA ametiruumidesse. V.D. vastas maksuhalduri kõikidele küsimustele.
9.MTA 08.12.2017 korralduse nr 13-2.7/506912 alusel kanti 11.12.2017 V.D.i pangakontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx AS-s Swedbank MTA pangakontole 130 eurot.
10.V.D. esitas 27.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.11.2017 korralduse nr 12.2-3/040665-20 tühistamiseks osas, milles maksuhaldur on määranud kaebajale sunniraha 130 eurot, MTA 08.12.2017 korralduse nr 13-2.7/506912 täies ulatuses tühistamiseks ja MTA kohustamiseks tagastada kaebajale tasutud sunniraha summas 130 eurot kaebaja pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx AS-s Swedbank.
11.Tallinna Halduskohus tõlgendas kaebust heastamiskaebusena ja võttis selle 05.01.2018 määrusega menetlusse. Kohus selgitas, et MTA 27.11.2017 korraldus nr 12.2-3/040665-20 (sunniraha määramist puudutavas osas) ja 08.12.2017 korraldus nr 13-2.7/506912 on toimingud, mille peale ei saa esitada tühistamiskaebust. Kohus selgitas, et korralduste peale ei pea esitama 2(7)
eraldi tuvastamiskaebust, sest kohus saab heastamiskaebuse lahendamisel tuvastada, kas nimetatud korraldused on õigusvastased või kas esines sunniraha rakendamist välistav asjaolu.
12.Tallinna Halduskohus määras 25.04.2018 määrusega asja lahendamise vormiks kirjaliku menetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja leiab, et sunniraha määramine 27.11.2017 korraldusega oli õigusvastane. Hoolimata 27.11.2017 korralduse õiguspärasusele antavast hinnangust, oli korralduse sundtäitmine õigusvastane. Kuna sunniraha oli juba sisse nõutud, kuid maksuhaldur rakendas seda õigusvastaselt, nõuab kaebaja tasutud sunniraha tagastamist.
14.Kaebaja esitas 17.10.2017 suuliste seletuste andmise käigus taotluse maksuaudiitor KristaMaria Alase taandamiseks. 17.10.2017 protokollist nähtub, et taandamise taotluse esitamise tõttu liitus seletuste võtmisega juhtiv maksuaudiitor Kristina Aruste. MKS § 49 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline on esitanud taandamise taotluse, on maksuhalduri ametnik kohustatud sellest teatama tema ametisse nimetamise õigusega ametiisikule või MTA asjaomase struktuuriüksuse juhatajale, kes peab taandamise vajalikkuse otsustama kolme tööpäeva jooksul taandamise taotluse esitamisest alates. Juhtiv maksuaudiitor ei ole MTA struktuuriüksuse juhataja ega maksuaudiitori ametisse nimetamise õigusega ametiisik MKS § 49 lg 2 tähenduses. Teiseks ei lahendatud taandamise taotlust kolme tööpäeva jooksul taandamise taotluse esitamisest alates. Sellest tuleneb, et 27.11.2017 korraldus oli tehtud ajal, kui oli lahendamata 27.11.2017 korralduse koostanud ja allkirjastanud maksuaudiitori taandamise taotlus. Kaebaja on seisukohal, et ametiisikul puudub õigus menetlustoimingute tegemiseks ajal, kui tema suhtes esitatud taandamise taotlus on lahendamata. Seega on 27.11.2017 korraldus õigusvastane teistest vastuväidetest sõltumata.
15.Kaebajale määrati sunniraha seetõttu, et kaebaja olevat jätnud MTA 09.10.2017 korralduse nr 12.2-3/040665-8 selles märgitud tähtajaks (17.10.2017 kell 13.00) täitmata. Nimetatud korraldusega kohustati kaebajat andma teavet RÕ Tehas OÜ ja Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ vahel perioodil veebruar-aprill 2016 toimunud majandustehingute kohta. 17.10.2017 ei esitatud kaebajale ühtegi küsimust nimetatud majandustehingute kohta. Pärast kolmanda küsimuse esitamist esitas kaebaja taotluse maksuaudiitori taandamiseks. 17.10.2017 protokollist nähtub, et maksuhaldur on ise lugenud taandamise taotluse esitamist objektiivseks põhjuseks menetlustoimingu tegemise edasilükkamiseks. Seega puudus kaebajal objektiivselt võimalus 09.10.2017 korraldust täita selles märgitud tähtajaks. Kaebaja leiab, et pärast 09.10.2017 korralduse täitmist takistavate objektiivsete asjaolude äralangemist, piisas maksuhalduril 09.10.2017 korralduses nõutud teabe saamiseks kohustada kaebajat korraldusega uuesti ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse. Kaebaja oleks täitnud 09.10.2017 korralduses märgitud kohustust ka ilma sunnivahendi kohaldamiseta.
16.Kaebaja täitis 09.10.2017 korraldusega pandud kohustuse täies ulatuses, ilmudes MTA ametiruumidesse 06.12.2017 ning andes 09.10.2017 korraldusega nõutud teavet. Seega ei ole kaebajat enam võimalik kallutada ettekirjutuse täitmisele. Hoolimata kohustuse täitmisest edastas maksuhaldur pärast kohustuse täitmist sunniraha korralduse sundtäitmisele. MTA 08.12.2017 korralduse nr 13-2.7/506912 alusel on 11.12.2017 kaebaja pangakontolt debiteeritud MTA pangakontole 130 eurot. Kaebaja leiab, et sunniraha sissenõudmine pärast 09.10.2017 korraldusega pandud kohustuse täitmist ei ole lubatud. Kaebaja peab vajalikuks lisada, et pärast 06.12.2017 kaebaja ülekuulamise lõpetamist küsis kaebaja esindaja maksuhaldurilt, kas kaebaja on andnud täies ulatuses nõutud teavet. Jaatava vastuse saamisel juhtis kaebaja esindaja tähelepanu asjakohasele Riigikohtu praktikale ja taotles ühtlasi mitte pöörata määratud sunniraha sundtäitmisele. Nimetatud asjaolu ei ole 06.12.2017 protokollis fikseeritud, kuid kaebaja eeldab selle väite osas maksuhalduri omaksvõttu. 3(7)
17.Kuna sunniraha on juba sisse nõutud, kuid maksuhaldur rakendas seda õigusvastaselt, nõuab kaebaja kohustada MTA-d tasutud sunniraha kaebajale tagastama.
Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
19.Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega maksuaudiitori taandamise taotluse lahendamata jätmise kohta. Kaebaja viitab 17.10.2017 protokollile, kuid nimetatud protokolli kolmandalt leheküljelt nähtub, et juhtiv maksuaudiitor on kaebajale selgitanud, et maksuhalduri taandamise alus tuleneb MKS §-st 49 ning et ta peab esitama taotluse, milles põhjendab, mis põhjusel kolmas isik soovib maksuaudiitori taandada. Protokollist nähtuvalt leppisid MTA ja kaebaja kokku, et põhjendatud taandamise taotluse esitab isik hiljemalt 20.10.2017. Vastavat taotlust pole kaebaja suuliselt ega kirjalikult esitanud. Seega on kaebaja väited taotluse lahendamata jätmisest ning ametniku menetlustoimingu tegemise õiguste puudumisest asjakohatud.
20.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et 17.10.2017 esitatud küsimused ei olnud RÕ Tehas OÜ ja Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ vahel perioodil veebruar-aprill 2016 toimunud majandustehingute kohta. MKS-st tulenevalt on maksuhalduril ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi ja allika määratlemisel kui ka nende kogumise viisi otsustamisel. Seejuures on esitatud küsimused selgelt seotud RÕ Tehas OÜ ja Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ vaheliste majandustehingutega ning seda on maksuhaldur ka protokollist nähtuvalt kaebajale selgitanud. Lisaks saab tõendite kogumisel pidada asjakohaseks osapoolte vahelisi lepinguid puudutavate küsimuste esitamist laiemalt, mitte ainult konkreetsete arvete kohta. MKS § 11 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, mistõttu on maksuhalduril vaja saada tehingute kohta igakülgset teavet. Asjaoludest nähtuvalt oli kaebajal objektiivne võimalus korraldus täita juba 17.10.2017, vastates MTA esitatavatele küsimustele. Sellele vaatamata pidas kaebaja vajalikuks küsimustele vastamisest keelduda, maksuaudiitori taandamist nõuda ning lõpuks ka nõuetele vastava taotluse esitamisest loobuda. Eeltoodust nähtub, et kaebaja soovis teadlikult vältida küsimustele vastamist, lükates ilma igasuguse objektiivse põhjuseta korralduse täitmist ligi poolteist kuud edasi.
21.Vaidlust pole selles, et 06.12.2017 täitis kaebaja 09.10.2017 korralduse. Siiski leiab vastustaja, et sunniraha määramine ja sundtäitmine on olnud õiguspärane. Sunniraha on riigipoolne mittekaristuslik mõjutusvahend, mille rakendamist ei käsitata karistusena. Sunniraha rakendamise korral taotleb haldusorgan kohustuse täitmist. Sunniraha eesmärgiks on kallutada isikut toime panema ettekirjutuses sisalduvat tegu. MTA hinnangul on kaebajale sunniraha määramise eeldused täidetud. Sunniraha korralduses on viidatud korrektsele õiguslikule alusele ja esitatud asjaolude kirjeldus, miks MTA hinnangul on eeldused sunniraha määramiseks täidetud. Olukorras, kus isikule on määratud sunniraha, mida ta ise vabatahtlikult ei täida, ei ole põhjendatud jätta sunniraha sundtäitmata. Asjaolu, et sunniraha täideti paar päeva pärast seletuste andmist, ei muuda käesoleval juhul sunniraha täitmist õigusvastaseks. Asjaoludest on selgelt näha, et sunniraha on täitnud oma eesmärgi, kallutades kaebajat 09.10.2017 korraldust täitma. Kui maksuhaldur jätaks sunniraha kohaldamata, peaks sunniraha määramise 27.11.2017 korraldust pidama teistkordseks hoiatuseks. See omakorda annaks isikule signaali, et maksuhalduri korralduste täitmisega võib venitada ning pärast esimest hoiatust ei ole veel vajadust kohustust täita.
22.Kaebaja tegevusest nähtub soov maksumenetlust venitada, mistõttu on sunniraha rakendamine igati põhjendatud, näitamaks, et maksuhalduri hoiatus sunniraha määramisest ei ole paljasõnaline ning et hoiatamisele järgnevad ka tagajärjed. Seejuures ei ole kaebaja ise pärast kokkulepitud kuupäeva (20.10.2017) näidanud üles initsiatiivi 09.10.2017 korralduse täitmiseks. Vastustaja on seisukohal, et sunniraha määramine täitis oma eesmärki ning kaebaja täitis selle tulemusel korralduse ilma pretensioonideta.
KOHTU PÕHJENDUSED
4(7)
23.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas 27.11.2017 sunniraha rakendamise korraldus oli õiguspärane. Kaebaja väidab, et korralduse andnud maksuaudiitoril puudus korralduse andmiseks õigus, sest sellel ajal oli lahendamata tema suhtes esitatud taandamise taotlus, mis objektiivselt takistas suuliste seletuste andmist 17.10.2017. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas sunniraha 130 euro sundtäitmine 11.12.2017 oli õiguspärane, kui kaebaja oli vastustajale juba 06.12.2017 nõutud suulised seletused andnud.
25.MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. MKS § 67 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib MKS §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot.
26.MKS §-s 67 ning maksuseaduses ette nähtud sunniraha ja asendustäitmise suhtes kohaldatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatut, arvestades MKS-s ja maksuseaduses sätestatud erisusi. ATSS §-s 8 on sätestatud sunnivahendi rakendamise lubatavuse eeldused. Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud (lg 1 esimene lause). Sunnivahendit ei tohi rakendada, kui § 8 lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud, ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks, sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi või kui halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras (lg 3). Sunniraha on üks sunnivahendi liik. Sunniraha on ATSS § 10 lg 1 kohaselt hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille adressaat peab tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida.
27.Kaebaja põhjendatud huvi korral on halduskohtul võimalik teha kindlaks sunniraha rakendamise õigusvastasus või sunniraha rakendamist välistav asjaolu, nt ettekirjutuse nõuetekohane täitmine. Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 15-16). Sunnivahendi rakendamise eeldused on järgnevad: 1) on olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata; 3) adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata; 4) ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3).
28.Kaebajalt nõuti MTA 09.10.2017 korraldusega nr 12.2-3/040665-8 teavet kui kolmandalt isikult. Nimetatud korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud. Seega on tegemist kehtiva ettekirjutusega. Korraldusega kohustati kaebajat seletuste andmiseks ilmuma 24.10.2017 MTA ametiruumidesse (hiljem muudeti korralduse täitmise tähtajaks 17.10.2017). Korraldus sisaldas hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 130 eurot.
29.MTA 27.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/040665-20 (allkirjastaja maksuaudiitor KristaMaria Alas) määrati kaebajale sunniraha 130 eurot ning kohustati teda ilmuma 09.10.2017 5(7)
korraldusega nr 12.2-3/040665-8 nõutud teabe andmiseks 06.12.2017 maksuaudiitor Krista-Maria Alas juurde MTA ametiruumides. Kaebaja väidab, et 27.11.2017 korraldusega sunniraha rakendanud ametiisikul puudus õigus menetlustoimingute tegemiseks ajal, kui tema suhtes esitatud taandamise taotlus oli lahendamata. Kohus ei nõustu sellega, et maksuaudiitor Krista-Maria Alasil puudus korralduse andmiseks õigus. 17.10.2017 suuliste seletuste protokollist nähtub, et kaebaja avaldas 17.10.2017 suuliste seletuste andmisel soovi maksuaudiitori taandamiseks. Kaebaja selgitas, et soovib maksuhalduri taandada, kuna leidis, et maksuhaldur ei ole tema suhtes objektiivne. Kaebaja väitis, et taandamise aluseks on asjaolu, et maksuhaldur keeldus varasemates maksumenetlustes ekspertarvamuse vastuvõtmisest. Kui seletuste võtmisega liitus juhtiv maksuaudiitor, selgitas kaebaja, et soovib maksuhalduri taandada, kuna neid on olnud eelnevalt mitmeid vaidlusi ning sellest tulenevalt on ta seisukohal, et maksuaudiitor Krista-Maria Alas suhtub temaga seotud firmadesse eelarvamusega. Juhtiv maksuaudiitor selgitas kaebajale, et maksuhalduri taandamise alus tuleneb MKS §-st 49 ja ta peab esitama põhjendatud taotluse maksuaudiitori taandamiseks. Taotlus tuli esitada Adelan KVH OÜ nimel (kaebaja on nimetatud äriühingu juhatuse liige) ning Raasiku Õlletehase kaubandus OÜ maksumenetluse osas, kus kaebaja oli kolmanda isikuna välja kutsutud. Lepiti kokku, et menetlustoimingu läbiviimine lõpetatakse kuni taandamise taotluse lahendamiseni. Taandamise taotlus tuli esitada hiljemalt 20.10.2017.
30.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 ja MKS § 49 ei sätesta taandamise taotlusele kindlat vormi. Kohtule jääb ebaselgeks, millisel alusel nõudis vastustaja kaebajalt kirjaliku taandamise taotluse esitamist, kui kaebaja oli juba 17.10.2017 seletuste andmisel maksuaudiitori taandamise soovi põhjendanud. Kaebaja tõi välja, et maksuaudiitori ja kaebaja vahel on eelnevalt mitmeid vaidlusi olnud ja maksuaudiitor on varasemas maksumenetluses keeldunud ekspertarvamuse vastuvõtmisest (17.10.2017 suuliste seletuste protokoll, lk 2-3). Need väited viitavad MKS § 49 lg 1 punktis 3 sätestatud taandamise alusele – maksuhalduri ametnik ei või asja menetleda, kui ta on isiklikult huvitatud asja lahendist või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Suuliselt esitatud taandamise taotlusest teada saanud maksuaudiitor oleks pidanud teatama sellest tema ametisse nimetamise või valimise õigusega ametiisikule ja nimetatud isik pidanuks otsustama taanduse esitamisest kolme tööpäeva jooksul taandamise vajalikkuse (MKS § 49 lg 2). Kuna vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei esitanud nõuetele vastavat taandamise taotlust, on vastustaja sisuliselt omaks võtnud, et taandamise taotlus jäi lahendamata. Samas ei saa ainult taotluse lahendamata jätmisest järeldada, et maksuaudiitoril puudus õigus 27.11.2017 korralduse andmiseks. Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et taandamise taotlus oleks rahuldatud, st ka taotluse lahendamisel ei oleks tulemus olnud teistsugune. Asjaolu, et maksuaudiitori ja kaebaja vahel on eelnevalt mitmeid vaidlusi olnud ja maksuaudiitor on varasemas maksumenetluses keeldunud ekspertarvamuse vastuvõtmisest ei anna alust kahelda tema erapooletuses. Seega ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et maksuaudiitor Krista-Maria Alasil puudus pädevus 27.11.2017 korralduse andmiseks ainuüksi seetõttu, et tema taandamise taotlus jäi lahendamata. Lisaks tuleb arvesse võtta kaebaja edasist käitumist. Kaebaja andis 06.12.2017 suulised seletused maksuaudiitor Krista-Maria Alasile, millest võib järeldada, et ta loobus 17.10.2017 esitatud taandamise taotlusest ega pidanud maksuaudiitorit erapoolikuks. Seda enam, et 06.12.2017 seletuste andmisel esitas maksuhaldur ka need küsimused, mis 17.10.2017 seletuste andmisel kaebaja jaoks probleemsed olid. Kuna asjaoludest nähtub, et taandamise taotlus oli esitatud ilma tegeliku põhjuseta, ei saa taandamise taotluse esitamist pidada ka objektiivseks takistuseks MTA 09.10.2017 korralduse täitmisel. Objektiivseks saab lugeda sellist takistust, mis isikust endast ei sõltu. Taandamise taotluse esitamine ja seejärel sellest loobumine ei ole kaebajast mittesõltuvad takistused. Seega ei olnud kaebajal tegelikku takistust täita MTA 09.10.2017 korraldusega pandud teabe andmise kohustust juba 17.10.2017 seisuga. Kaebaja jättis MTA 09.10.2017 korralduses sisalduva ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata.
31.Kohtul puudub alus arvata, et sunnivahendi liik ja selle kohaldamise viis olid ebaproportsionaalsed. Vastustaja määratud sunniraha 130 eurot ei ole vastuolus MKS § 67 lg-ga 3. 6(7)
32.ATSS § 8 lg-s 3 on sätestatud, millal sunnivahendit rakendada ei tohi. Neid aluseid 27.11.2017 korralduse andmise ajal ei esinenud. Seega tuleb eelneva põhjal asuda seisukohale, et sunniraha rakendamine 27.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/040665-20 oli õiguspärane.
33.Vaatamata sellele, et MTA 27.11.2017 korralduse tegemise ajal olid kõik sunniraha rakendamise eeldused täidetud, leiab kohus, et sunniraha sundtäitmine 08.12.2017 korralduse nr 132.7/506912 alusel toimus siiski õigusvastaselt. Kaebaja vastas 06.12.2017 suuliste seletuste protokollist nähtuvalt kõikidele maksuaudiitori küsimustele. Ka vastustaja on kinnitanud, et 06.12.2017 seisuga loeti MTA 09.10.2017 korraldus täidetuks. Samas on kohtule esitatud maksekorralduselt nr 506912 näha, et MTA võttis 11.12.2017 kaebaja pangakontolt sunniraha 130 eurot. Kaebaja on seisukohal, et pärast MTA 09.10.2017 korralduse täitmist ei olnud teda enam võimalik korralduse täitmisele kallutada, mistõttu oli 130 euro debiteerimine õigusvastane. ATSS § 3 lg 2 kohaselt ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Sunnivahendi eesmärk on sundida isikut täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Kohtupraktikas on märgitud, et sunniraha saab rakendada üksnes hetkeni, millal kohustus täideti, sest pärast ettekirjutuse täitmist ei ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata. Riigikohtu halduskolleegium on 27.10.2015 määruses nr 33-1-31-15 märkinud, et kui haldusorgan saab pärast täitmisavalduse esitamist ja enne sunniraha sissenõudmist teada ettekirjutuse täitmisest, peab ta esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kui haldusorgan rikub seda kohustust ja see toob kaasa sunniraha sissenõudmise, võib adressaat haldusorganilt nõuda sunniraha tagastamist (p 17). Riigikohtu seisukohast tulenevalt leiab kohus, et MTA ei saanud 11.12.2017 seisuga enam sunniraha kaebaja kontolt võtta. Kuna sunniraha eesmärk oli saavutatud ja kaebajat ei olnud enam võimalik sundida ettekirjutusega pandud kohustust täitma, läks 11.12.2017 kaebaja kontolt 130 euro debiteerimine vastuollu sunniraha eesmärgiga ja oli seetõttu õigusvastane.
34.Heastamiskaebuse rahuldamise eeldused tulenevad riigivastutuse seaduse (RVastS) §-st 11. Kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist. Kuna 130 euro debiteerimine vastustaja poolt oli eelmises punktis toodud põhjenduste kohaselt õigusvastane, tekitati sellega kaebajale õigusvastane tagajärg. Seega kohustab kohus MTA-d tagastama kaebajale 130 eurot pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS-Swedbank.
35.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 246 lg 1 kohaselt täidetakse kohtulahend pärast jõustumist. Kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kohus määrab kohtuotsuse täitmise tähtajaks 7 päeva kohtuotsuse jõustumisest.
36.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud vastustaja kahjuks. Seega peab vastustaja kandma nii enda kui kaebaja menetluskulud. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja arve. Kaebaja palub välja mõista 110 eurot kaebuse koostamise eest (1 töötund) ja 15 eurot kaebuselt tasutud riigilõivu eest Advokaadibüroo Sadekov arve nr 1227-0346 alusel. Koos käibemaksuga on menetluskulu kokku 147 eurot.
37.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja menetluskulud ülemäärased ega põhjendamatud. Seega mõistab kohus vastustajalt kaeba kasuks välja menetluskulu 147 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.