3-18-2170/7 - Maksuõigus - MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-18-2170 lisa 2) alusel läbi viidud maksumenetluse raames tuvastati, et R OÜ, mille maksukohustused võttis 19.09.2017 toimunud ühinemise tulemusel üle Y OÜ, on korteriomandite soetamisel (26.10.2016 soetatud korteriomandid nr 31 ja 72 aadressil ÜÜÜ, Tallinn ning 17.11.2016 soetatud korteriomandid nr 2/1-6 ja 2/1-P6 aadressil RRR, Tallinn) saanud 2016. a oktoobri ja novembri KMD-de alusel riigilt tagasi sisendkäibemaksu kokku 35 250 eurot, kuid korteriomandite müümisel (vastavalt 12.05.2017 ja 21.04.2017) ei lisatud müügihinnale käibemaksu. Müügilt tasumisele kuuluva käibemakse deklareerimise asemel deklareeris R OÜ 2017. a aprilli ja mai KMD-del nimetatud korteriomandite müügi maksuvaba käibena. Maksukontrollist tingituna esitas Y OÜ juhatuse liige 11.01.2018 deklaratsioonide parandused, millega suurendas 2017. a aprilli KMD-l tasumisele kuuluvat käibemaksu 27 666,67 euro võrra ja 2017. a mai KMD-l tasumisele kuuluvat käibemaksu 13 750 euro võrra. Y OÜ ei ole KMD parandustest tekkinud maksusummat tasunud. MTA on asunud maksukohustust täitmistoimingute abil sisse nõudma, kuid see ei ole õnnestunud. Äriühing ei tegutse enam ning tal puuduvad nii registervara kui raha, mille arvelt oleks võimalik nõuet rahuldada. Maksuhaldurile teadaolevalt oli R OÜ pangakontol 01.06.2017 seisuga 279 522,93 eurot. Kui ka arvestada seda, et äriühing tagastas selle arvelt korteriomandite soetamiseks Venemaa ettevõttelt võetud laenu 206 700 euro ulatuses, oleks ülejäänud rahast piisanud maksuvõla tasumiseks. MTA-le on arusaamatu, kuhu on ettevõtte kontolt kadunud üle 70 000 euro. Y OÜ maksukohustus tekkis äriühingu juhatuse liikme XX süülise tegevuse tulemusena. Arvestades XX käitumist Y OÜ ja R OÜ juhtimisel (korteriomandite müügi deklareerimine alles pärast maksuhalduri poolt kontrolli alustamist ning deklareeritud käibemaksu tasumata jätmine), on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et isik võib end pärast menetlusest teada saamist varatuks muuta. Tõenäoliselt ei piisa XX sissetulekust maksukohustuse täitmiseks ning tekib vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. XX on saanud alates 2015. aastast palka vaid neljal kuul (2015. a jaanuar kuni aprill). Lisaks on ta saanud dividende 2016. a-l 1 euro, 2017. a-l 2 eurot ning 2018. a-l 3 eurot. XX-le kuulub TT-ga ühisomandis olev elamumaa aadressil TTT, mille väärtus on Maa-ameti registri andmetele tuginedes hinnatav 1606,5 eurole. Lisaks kuulub XX-le TT-ga ühisomandis olev korteriomand aadressil ÕÕÕ, mille väärtuseks hindab MTA 88 679,36 eurot. XX-le kuulub viis sõiduvahendit, kuid nende väheväärtuslikkuse tõttu ei ole neile keelumärgete seadmine otstarbekas. XX-l ei ole 16.11.2018 seisuga väärtpabereid. Arvestades võimaliku vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla suurust koos intressidega, on kõige sobivamaks täitetoiminguks keelumärgete seadmine XX ühisomandis olevatele kinnistutele. Sundtäitmise kulude hinnanguline suurus on 10,3% nõude summast. MTA lõpetab XX vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui XX on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohase tagatise. Kui isik soovib kanda tagatissumma deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 41 416,43 eurot.

3-18-2170 OÜ juhtimisel, mis seisnes korteriomandi müügi algses deklareerimata jätmises ning müügi deklareerimises alles pärast maksuhalduri kontrolli alustamist, samas deklareeritud käibemaksu tasumata jätmises. Eelnevast tulenevalt võib XX ka tulevikus maksude tasumisest kõrvale hoida, mistõttu on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Y OÜ maksuvõlga ei ole äriühingu maksejõuetuse tõttu õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda ning sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui kolm kuud. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ei esine. XX vastutab Y OÜ maksuvõla eest, kuna oli R OÜ ainus juhatuse liige alates 13.10.2016 kuni 20.09.2017 ning Y OÜ ainus juhatuse liige alates 25.07.2013, seega ka maksuvõla tekkimise ja parandusdeklaratsioonide esitamise ajal. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98) ning Y OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Maksukohustuse tagamiseks on vajalik, proportsionaalne ja mõõdukas seada käsutamise keelumärge üksnes XX ja tema abikaasa ühisomandis olevale korteriomandile aadressil ÕÕÕ, mille väärtus on ligikaudu 88 679,36 eurot. Käsutamise keelumärke seadmine tagab kinnisasja jäämise kaebaja omandisse, et vajaduse korral oleks võimalik pöörata tulevikus kindlaks määratav maksukohustus selle arvelt sundtäitmisele. Kui XX soovib oma kinnistu võõrandada, on käsutamise keelumärkest vabanemiseks vajalik anda maksuhaldurile võimalikku rahalist kohustust ja selle sissenõudmise kulusid kattev tagatis (näiteks hoiustada vastav summa maksuhalduri deposiitkontol). Summa, mille tagamiseks XX kinnisasjadele käsutamise keelumärgete seadmist taotletakse, on koos täitekuludega 60 269,82 eurot, mistõttu puudub vajadus XX-le määratava võimaliku rahalise nõude täiendavaks tagamiseks XX ühisomandis olevale teisele kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmise näol.

3.XX palub 11.12.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.11.2018 määrus, millega anti MTA-le luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks käsutuskeelu seadmist XX ja TT ühisomandis olevale korteriomandile, ning jätta MTA taotlus rahuldamata. Maksukontrolli menetluse olemasolu, mille käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes, ei ole nõuetekohaselt tuvastatud. Olukorras, kus maksumenetluse esimene menetlustoiming on halduskohtule loataotluse esitamine, ei ole MKS § 1361 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. MTA taotluse lisas 3 sisalduv seletuste protokoll ei kvalifitseeru tõendina, sest sellest ei nähtu, kes, millal ja mille kohta on selle koostanud. Samuti on MTA kohut eksitanud sellega, et tegelikkuses esitas XX MTA-le parandatud deklaratsiooni juba 15.12.2017, mida MTA ettepanekul 12.01.2018 parandati. MTA taotluses viidatud asjaolud ja tõendid ei viita XX tegevuse pahatahtlikkusele. Arusaamatuks jääb, millel tugineb halduskohtu seisukoht, et XX on jätnud korteriomandi müügi algselt deklareerimata, sest korteriomandite müük deklareeriti maksuvaba käibena. 2016. a majandustegevuse kontroll Y OÜ suhtes, mille tulemusel esitas Y OÜ vabatahtlikult kustutamisavalduse, leidis aset enne R OÜ ja Y OÜ ühendamist. Seega ei saa see kinnitada ohtu, et äriühingu juhatuse liige muudab end pärast menetlusest teadasaamist varatuks. Y OÜ ei ole maksejõuetu. Äriühing teavitas maksuhaldurit maksejõuetust välistavatest asjaoludest 2018. a aprillis, selgitades, et äriühing tegeleb võla sissenõudmisega Venemaa Föderatsiooni ettevõttelt. Maksuhaldur ei uurinud neid asjaolusid lähemalt. Kuna Y OÜ laenas korteriomandite müügist saadud raha Venemaa ettevõttele (tagastamise tähtajaga 28.09.2019) enne maksumenetluse alustamist ja parandusdeklaratsioonide esitamist, puudus äriühingul võimalus maksuvõla tekkimisel võlga kohe tasuda. Kuna laenusaaja ei olnud nõus laenu ennetähtaegselt tagastama, otsis XX võimalusi maksuvõla tasumiseks ning omandas selleks nõude Venemaa äriühingust laenusaaja vastu, alustades nõudeõiguse kinnitamiseks Venemaal 3(6)