Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 16.11.2018 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks XX võimaliku tulevikus tekkiva vastutuskohustuse täitmise tagamiseks XX ja tema abikaasa ühisomandis olevale kinnistule ja korteriomandile käsutamise keelumärgete seadmiseks selliselt, et XX-l keelatakse kinnisasju käsutada. MTA alustas kohtule esitatud taotlusega maksumenetlust, mille võimalikuks tulemuseks on praeguse Y OÜ ja endise R OÜ juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse koostamine. Y OÜ maksuvõlg koosneb aprillis ja mais 2017 deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusest 52 645,82 eurot, mis on tekkinud maksukontrolli nr 12.2-3/041504 tulemusel tehtud käibedeklaratsioonide (KMD) parandustest, ja põhivõlale lisanduvatest intressidest 13 229,39 eurot. MTA 16.10.2017 korralduse 12.2-3/041504-1 (MTA 16.11.2018 taotluse
3-18-2170 lisa 2) alusel läbi viidud maksumenetluse raames tuvastati, et R OÜ, mille maksukohustused võttis 19.09.2017 toimunud ühinemise tulemusel üle Y OÜ, on korteriomandite soetamisel (26.10.2016 soetatud korteriomandid nr 31 ja 72 aadressil ÜÜÜ, Tallinn ning 17.11.2016 soetatud korteriomandid nr 2/1-6 ja 2/1-P6 aadressil RRR, Tallinn) saanud 2016. a oktoobri ja novembri KMD-de alusel riigilt tagasi sisendkäibemaksu kokku 35 250 eurot, kuid korteriomandite müümisel (vastavalt 12.05.2017 ja 21.04.2017) ei lisatud müügihinnale käibemaksu. Müügilt tasumisele kuuluva käibemakse deklareerimise asemel deklareeris R OÜ 2017. a aprilli ja mai KMD-del nimetatud korteriomandite müügi maksuvaba käibena. Maksukontrollist tingituna esitas Y OÜ juhatuse liige 11.01.2018 deklaratsioonide parandused, millega suurendas 2017. a aprilli KMD-l tasumisele kuuluvat käibemaksu 27 666,67 euro võrra ja 2017. a mai KMD-l tasumisele kuuluvat käibemaksu 13 750 euro võrra. Y OÜ ei ole KMD parandustest tekkinud maksusummat tasunud. MTA on asunud maksukohustust täitmistoimingute abil sisse nõudma, kuid see ei ole õnnestunud. Äriühing ei tegutse enam ning tal puuduvad nii registervara kui raha, mille arvelt oleks võimalik nõuet rahuldada. Maksuhaldurile teadaolevalt oli R OÜ pangakontol 01.06.2017 seisuga 279 522,93 eurot. Kui ka arvestada seda, et äriühing tagastas selle arvelt korteriomandite soetamiseks Venemaa ettevõttelt võetud laenu 206 700 euro ulatuses, oleks ülejäänud rahast piisanud maksuvõla tasumiseks. MTA-le on arusaamatu, kuhu on ettevõtte kontolt kadunud üle 70 000 euro. Y OÜ maksukohustus tekkis äriühingu juhatuse liikme XX süülise tegevuse tulemusena. Arvestades XX käitumist Y OÜ ja R OÜ juhtimisel (korteriomandite müügi deklareerimine alles pärast maksuhalduri poolt kontrolli alustamist ning deklareeritud käibemaksu tasumata jätmine), on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et isik võib end pärast menetlusest teada saamist varatuks muuta. Tõenäoliselt ei piisa XX sissetulekust maksukohustuse täitmiseks ning tekib vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. XX on saanud alates 2015. aastast palka vaid neljal kuul (2015. a jaanuar kuni aprill). Lisaks on ta saanud dividende 2016. a-l 1 euro, 2017. a-l 2 eurot ning 2018. a-l 3 eurot. XX-le kuulub TT-ga ühisomandis olev elamumaa aadressil TTT, mille väärtus on Maa-ameti registri andmetele tuginedes hinnatav 1606,5 eurole. Lisaks kuulub XX-le TT-ga ühisomandis olev korteriomand aadressil ÕÕÕ, mille väärtuseks hindab MTA 88 679,36 eurot. XX-le kuulub viis sõiduvahendit, kuid nende väheväärtuslikkuse tõttu ei ole neile keelumärgete seadmine otstarbekas. XX-l ei ole 16.11.2018 seisuga väärtpabereid. Arvestades võimaliku vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla suurust koos intressidega, on kõige sobivamaks täitetoiminguks keelumärgete seadmine XX ühisomandis olevatele kinnistutele. Sundtäitmise kulude hinnanguline suurus on 10,3% nõude summast. MTA lõpetab XX vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui XX on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohase tagatise. Kui isik soovib kanda tagatissumma deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 41 416,43 eurot.
2.Tallinna Halduskohus andis 20.11.2018 määrusega MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse ühisomaniku XX suhtes tema ja TT ühisomandis olevale korteriomandile aadressil ÕÕÕ, registriosa numbriga ÕÕÕÕÕÕ, ning jättis rahuldamata MTA taotluse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks XX ja TT ühisomandis olevale kinnisasjale asukohaga aadressil TTT, registriosa numbriga TTTTTTTT. Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud. Maksuhaldur on kinnitanud, et on alustanud XX suhtes maksumenetlust, mille eesmärgiks on isikule MKS §-de 40 ja 96 alusel vastutusotsuse koostamine 54 645,82 euro ulatuses. Taotluses toodud asjaolude pinnalt ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud ega ilmselgelt võimatu. Kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellisele kahtlusele viitab XX tegevus Y OÜ ja R 2(6)
3-18-2170 OÜ juhtimisel, mis seisnes korteriomandi müügi algses deklareerimata jätmises ning müügi deklareerimises alles pärast maksuhalduri kontrolli alustamist, samas deklareeritud käibemaksu tasumata jätmises. Eelnevast tulenevalt võib XX ka tulevikus maksude tasumisest kõrvale hoida, mistõttu on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Y OÜ maksuvõlga ei ole äriühingu maksejõuetuse tõttu õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda ning sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui kolm kuud. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ei esine. XX vastutab Y OÜ maksuvõla eest, kuna oli R OÜ ainus juhatuse liige alates 13.10.2016 kuni 20.09.2017 ning Y OÜ ainus juhatuse liige alates 25.07.2013, seega ka maksuvõla tekkimise ja parandusdeklaratsioonide esitamise ajal. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98) ning Y OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Maksukohustuse tagamiseks on vajalik, proportsionaalne ja mõõdukas seada käsutamise keelumärge üksnes XX ja tema abikaasa ühisomandis olevale korteriomandile aadressil ÕÕÕ, mille väärtus on ligikaudu 88 679,36 eurot. Käsutamise keelumärke seadmine tagab kinnisasja jäämise kaebaja omandisse, et vajaduse korral oleks võimalik pöörata tulevikus kindlaks määratav maksukohustus selle arvelt sundtäitmisele. Kui XX soovib oma kinnistu võõrandada, on käsutamise keelumärkest vabanemiseks vajalik anda maksuhaldurile võimalikku rahalist kohustust ja selle sissenõudmise kulusid kattev tagatis (näiteks hoiustada vastav summa maksuhalduri deposiitkontol). Summa, mille tagamiseks XX kinnisasjadele käsutamise keelumärgete seadmist taotletakse, on koos täitekuludega 60 269,82 eurot, mistõttu puudub vajadus XX-le määratava võimaliku rahalise nõude täiendavaks tagamiseks XX ühisomandis olevale teisele kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmise näol.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.XX palub 11.12.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.11.2018 määrus, millega anti MTA-le luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks käsutuskeelu seadmist XX ja TT ühisomandis olevale korteriomandile, ning jätta MTA taotlus rahuldamata. Maksukontrolli menetluse olemasolu, mille käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes, ei ole nõuetekohaselt tuvastatud. Olukorras, kus maksumenetluse esimene menetlustoiming on halduskohtule loataotluse esitamine, ei ole MKS § 1361 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. MTA taotluse lisas 3 sisalduv seletuste protokoll ei kvalifitseeru tõendina, sest sellest ei nähtu, kes, millal ja mille kohta on selle koostanud. Samuti on MTA kohut eksitanud sellega, et tegelikkuses esitas XX MTA-le parandatud deklaratsiooni juba 15.12.2017, mida MTA ettepanekul 12.01.2018 parandati. MTA taotluses viidatud asjaolud ja tõendid ei viita XX tegevuse pahatahtlikkusele. Arusaamatuks jääb, millel tugineb halduskohtu seisukoht, et XX on jätnud korteriomandi müügi algselt deklareerimata, sest korteriomandite müük deklareeriti maksuvaba käibena. 2016. a majandustegevuse kontroll Y OÜ suhtes, mille tulemusel esitas Y OÜ vabatahtlikult kustutamisavalduse, leidis aset enne R OÜ ja Y OÜ ühendamist. Seega ei saa see kinnitada ohtu, et äriühingu juhatuse liige muudab end pärast menetlusest teadasaamist varatuks. Y OÜ ei ole maksejõuetu. Äriühing teavitas maksuhaldurit maksejõuetust välistavatest asjaoludest 2018. a aprillis, selgitades, et äriühing tegeleb võla sissenõudmisega Venemaa Föderatsiooni ettevõttelt. Maksuhaldur ei uurinud neid asjaolusid lähemalt. Kuna Y OÜ laenas korteriomandite müügist saadud raha Venemaa ettevõttele (tagastamise tähtajaga 28.09.2019) enne maksumenetluse alustamist ja parandusdeklaratsioonide esitamist, puudus äriühingul võimalus maksuvõla tekkimisel võlga kohe tasuda. Kuna laenusaaja ei olnud nõus laenu ennetähtaegselt tagastama, otsis XX võimalusi maksuvõla tasumiseks ning omandas selleks nõude Venemaa äriühingust laenusaaja vastu, alustades nõudeõiguse kinnitamiseks Venemaal 3(6)
3-18-2170 kohtumenetlust. Kohus rahuldas 23.05.2018 määrusega Y OÜ avalduse. Seega on väär maksuhalduri seisukoht, et XX on teinud Y OÜ varatuks ega soovi tekkinud maksuvõlga vabatahtlikult tasuda. Maksuhaldur oleks pidanud rakendama lisaks pangakonto arestimisele teisi meetmeid maksuvõla sissenõudmiseks, nt pöörama MKS § 130 lg 1 p 3 alusel sissenõude muule rahalisele nõudele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus võtab XX määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida MTA-lt täiendavaid seisukohti ning arvestab tema poolt varem halduskohtule esitatuga.
5.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Kuna halduskohus on rahuldanud MTA taotluse osaliselt ning halduskohtu määruse on vaidlustanud üksnes puudutatud isik, saab ringkonnakohus hinnata halduskohtu määruse seaduslikkust osas, milles kohus taotluse rahuldas.
6.Riigikohus on selgitanud vastutusotsuse hilisema sundtäitmise võimaldamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel tehtavate täitetoimingute tegemiseks loa andmise eeldusi oma 27.11.2012 määruse nr 3-3-3-15-12 p-s 50. Need eeldused on järgmised: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest; e) ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise; f) isik, kellele tahetakse vastutusotsust teha, vastutab seaduse alusel maksukohustuste täitmise eest; g) maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud; h) maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale välja kuulutatud pankrot; i) vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; ning j) maksuhalduri taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetatakse täitetoimingud.
7.Halduskohus on õigesti leidnud, et eeltoodud eeldused on täidetud. Maksuhaldur on alustanud XX suhtes vastutusmenetlust halduskohtule 16.11.2018 esitatud taotlusega. Tulenevalt MKS-st ei ole üksikjuhtumi kontrollimenetluse ega vastutusotsuse koostamise menetluse alustamise kohta tarvis vormistada haldusakti. Kuna tegemist on haldusorgani initsiatiivil algatatud menetlusega, võib menetluse algushetkeks olla haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 3 kohaselt ka menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamine. Seda, et vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega, on aktsepteeritud ka kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12; 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12; 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.1). Kuna maksuhaldur on alustanud maksude tasumise õigsuse kontrolli, ei oma määravat tähtsust määruskaebuses esitatud väited MTA esitatud tõendi puudulikkusest. Kõnealuse tõendiga (MTA 16.11.2018 taotluse lisa 3) on MTA soovinud näidata, et korteriomandite müügilt käibemaksu deklareerimata jätmist on äriühingu volitatud esindaja õigustanud XX-l maksualaste teadmiste puudumisega (MTA 16.11.2018 taotluse lk 2). Käibemaksu deklareerimata jätmise täpsemaid asjaolusid hinnatakse vastutusmenetluses ning selle tulemusel tehtava vastutusotsuse
4(6)
3-18-2170 õiguspärasuse sisulisel kontrollimisel, mitte täitetoiminguteks loa andmise menetluses. Seega ei mõjutaks tõendi arvestamata jätmine praeguses asjas tehtavat lahendit.
8.Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p-d 11, 13; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). See, kas äriühingu juhatuse liige vastustab maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga, selgub lõplikult vastutusmenetluses. Kohtule esitatud asjaolude pinnalt ei saa XX-l vastutuskohustuse tekkimist välistada. Äriregistrist nähtub, et R OÜ (ühendatav ühing) ühines 20.07.2017 ühinemislepingu ja 04.08.2017 ühinemisotsuse kohaselt Y OÜ-ga (ühendav ühing) (kanne äriregistrisse tehtud 20.09.2017). Puudub vaidlus, et ühinemise tulemusel läksid ühendavale ühingule üle ka ühendatava ühingu varad ja kohustused, sh maksuseadustest tulenevad kohustused (äriseadustiku § 391 lg 4, MKS § 35). XX oli 13.10.2016 kuni 20.09.2017 R OÜ ainus juhatuse liige. Seega oli XX R OÜ ainus juhatuse liige ka kõnealuste korterite müügitehingute ajal (12.05.2017 ja 21.04.2017) ning tal lasus kohustus deklareerida tehtud tehingutelt talle teadaolevalt õigeid andmeid (MKS § 85 lg 4). MTA 16.10.2017 korralduse alusel algatatud kontrolli tulemusel nõustus XX MTA käsitusega korteriomandite müügitehingutelt käibemaksu nõuetekohaselt deklareerimata jätmisest ning esitas 2017. a aprilli ja mai deklaratsioonide parandused kontrolli alustamisest mõne kuu möödudes. Deklaratsioonide parandustest tekkinud maksuvõlga ei ole äriühing aga tasunud.
9.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kui XX oleks näidanud juhatuse liikmena üles piisavat hoolsust äriühingu maksukohustuste deklareerimisel ning arvestanud korteriomandite müügist saadud raha arvelt ka seadusest tulenevate maksukohustuste tasumisega, ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud. Isegi kui XX tegutseb praegu äriühingu välja laenatud raha tagasi saamise eesmärgil, on äriühingu maksuvõlg tasumata ning seda ei ole maksuhalduril olnud võimalik sisse nõuda enam kui kolme kuu jooksul (MKS § 96 lg 5). Seega ei saa välistada, äriühingu juhatuse liikme tegevuse tulemusel on äriühingul tekkinud maksuvõlg (ja äriühingul puudus vara, mille arvelt seda tasuda) ning XX võib MKS § 40 alusel vastutada äriühingu maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga.
10.Arvestades kohtule esitatud väiteid ja tõendeid kogumis, saab ringkonnakohtu hinnangul jaatada põhjendatud kahtlust, et käimasoleva kontrolli tulemusel tehtava vastutusotsuse täitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos ning luba täitetoiminguks antakse, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 33-1-15-12 (p 50 alap c) ja 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud vastuväiteid maksuhalduri väidetele, et ta ei ole saanud alates 2015. maist palka. Samuti on maksuhalduri kinnitusel puudunud määruskaebuse esitajal muud arvestatavad sissetulekud (välja arvatud mõne euro suurused dividendid). Koosmõjus kahtlusega XX varasemast õigusvastasest käitumisest R OÜ maksude deklareerimisel, annavad need asjaolud piisavalt alust arvata, et tulevikus võimalikult tehtava vastutusotsuse täitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
11.MKS § 96 lg 5 kohaselt võib mh MKS § 40 lg-s 1 nimetatud isikule vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. See tähendab, et maksuhaldur peab olema eelnevalt alustanud maksuvõla sundkorras sissenõudmist, pöörates sissenõude võlgniku rahalistele õigustele, kusjuures piisab 5(6)
3-18-2170 sundtäitmisest MKS-s sätestatud maksuhalduri enda volituste piires (nt pangakonto arestimisest MKS § 131 alusel; vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-482, p 8, ja 13.10.2016 otsus nr 3-14-50128, p 15). Maksuhaldur on alustanud Y OÜ maksuvõla sundtäitmist 12.02.2018, kui edastas Swedbank AS-le korralduse äriühingu pangakonto arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta (MTA 16.11.2018 taotluse lisa 4). Maksuvõla sissenõudmine ei ole õnnestunud, sest äriühingu Swedbank AS-i kontol puudusid vabad vahendid ning MTA kinnitusel oli 08.11.2018 seisuga MTA-le Y OÜ maksuvõlgade katteks laekunud vaid äriühingu ettemaksukontol olnud 0,24 eurot. Ringkonnakohtule esitatud Venemaa Föderatsioonis tehtud kohtumäärus (tõlge määruskaebuse lisas 7) ei anna eespool toodut arvestades alust asuda seisukohale, et MTA ei ole maksukohustuse sissenõudmisel tegutsenud nõuetekohaselt. Kui Venemaa ettevõttelt äriühingule raha saamine peaks õnnestuma ning maksuvõlg selle arvelt tasutakse, on MTA kohustatud lõpetama XX suhtes halduskohtu määruse alusel kohaldatud täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul (MKS § 1361 lg 3).
12.Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.11.2018 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.