L.B. i kaebus Tartu Ülikooli vastu õppeaine Rooma eraõiguse hinde F tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks hinnata eksamit positiivselt või võimaldada uuesti eksami sooritamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 01.03.2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
L.B. i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant – L.B. Vastustaja – Tartu Ülikool
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kaebaja 23.11.2018. a seisukohale lisatud materjalid.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.03.2018. a otsus muutmata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 19.12.2018, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.L.B. sooritas 29.05.2017 Tartu Ülikooli (TÜ) Tallinna Õigusinstituudis Rooma eraõiguse eksami, mis on kohustuslik aine P2OG.01.026, ja sai hindeks F (puudulik). Pärast läbirääkimisi õppejõuga selgus, et puudulik hinne oli tingitud sellest, et L.B. puudus eksamile pääsemise eeldus – referaadi kaitsmine.
2.L.B. pöördus 05.06.2017 TÜ Tallinna Õigusinstituudi dekanaadi poole e-kirjaga, paludes arvestada eelmise aasta referaadi punktid eksamile pääsemise eeldusena ja parandada eksamihinne. Vastustaja vastas 05.06.2017. a e-kirjaga eitavalt.
3.L.B. pöördus uuesti 06.06.2017 e-kirjaga vastustaja poole, taotledes võimalust likvideerida võlgnevus samal aastal, et saada pääs korduseksamile. Vastustaja vastas kaebajale 06.06.2017. a e-kirjaga eitavalt.
4.L.B. esitas 08.06.2017 vaide TÜ sotsiaalteaduskonna õppeprodekaanile, kuid 30.06.2017. a vastusega nr 2-20/SV/13504-1 jäeti tema vaie rahuldamata.
5.L.B. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas puuduste kõrvaldamise avaldusega, paludes kohtul tühistada Rooma eraõiguse hinne F ja prof. M. Pedaste poolt välja antud lõplik haldusakt, mis keelab kaebajal kaitsta referaati; kohustada TÜ-d välja andma haldusakt, mille tulemusena on Rooma eraõiguse eksam positiivselt hinnatud; alternatiivselt palus kaebaja kohustada TÜ-d võimaldama kaebajal uuesti eksam sooritada, sh kaitsta referaat enne 2018. a kevadsemestri algust.
6.Halduskohus võttis 24.08.2017. a määrusega menetlusse L.B. i kaebuse Tartu Ülikooli vastu õppeaine Rooma eraõiguse hinde F tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks hinnata eksamit positiivselt või võimaldada uuesti eksami sooritamine. Halduskohus leidis, et esitatud nõuet ei saa tähtajaga piiritleda. Halduskohus jäi 09.08.2017. a käiguta jätmise määruses väljendatud seisukoha juurde, et Rooma eraõiguse aines tehtud hindamisotsustus (eksamitulemus) vastab eelhaldusakti tunnustele ja eksamitulemuse vaidlustamine hõlmab ka vaidlust Tartu Ülikooli otsuse üle mitte lubada kaebajal referaati kaitsta.
7.L.B. esitas 15.10.2017 kohtule avalduse, milles taotles lisaks esialgsetele nõuetele ka Tartu Ülikooli senati 26.04.2013. a määrusega nr 5 vastu võetud „Õppekorralduseeskirja“ (ÕKE) p 111 tühistamist. Kaebaja leidis, et vastustaja poolt eksamile pääsemise eelduste kehtestamine on piirang tema õigusele haridusele ning piirang ei oma legitiimset eesmärki.
8.Tartu Halduskohus otsustas 09.11.2017. a määrusega jätta rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks.
9.Tartu Ringkonnakohus jättis 11.01.2018. a määrusega rahuldamata L.B. i määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.11.2017. a määruse peale. Ringkonnakohus selgitas, et referaadi esitamise ja kaitsmise nõue tuleneb käesoleval juhul ainekavast. Selle nõude proportsionaalsuse hindamiseks tuleb aga hinnata eelkõige tingimust ennast, mitte tingimuse täitmata jätmisel rakenduvat korda. Kaebuse sisulisel lahendamisel saab halduskohus hinnata, kas tuvastatud
asjaoludel on L.B. täitnud ainekavas seatud tingimused eksamile pääsemiseks, s. o kas vastustaja on õigesti tuvastanud kaevatava haldusakti andmisel olulise faktilise asjaolu.
10.Tartu Halduskohus jättis 01.03.2018. a otsusega L.B. i kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebaja jättis 2016/2017. õppeaasta õppeaine Rooma eraõiguse ainekavas seatud tingimused eksamile pääsemiseks täitmata. Kohtu arvates ei saanud kaebajal olla õiguspärast ootust kord juba esitatud töö arvestamise osas, sest konkreetsed eksamieelduste nõuded oli kohustus läbida konkreetsel õppeaastal. Halduskohus viitas ÕKE p-le 203.5 ning leidis, et kaebajal ei olnud luba esitada enda varasem töö uuesti. Kohus asus seisukohale, et referaadi edukas kaitsmine 2015/2016. õppeaastal ei andnud kaebajale alust tugineda sellele 2016/2017. õppeaastal. Kuna kaebaja ei täitnud Rooma eraõiguse 2016/2017. õppeaasta ainekavas seatud tingimusi eksamile pääsemiseks, siis puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 01.03.2018. a otsuse peale. Kaebaja taotleb halduskohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja palub teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Kaebaja leiab, et referaadi kaitsmiseks pakutud ajad enne põhieksami toimumise aega ei täida ÕKE p 99 nõudeid. Praegusel juhul oli pakutud kolm põhiaega referaatide kaitsmiseks, mis on tingitud sellest, et kõik referaadi kaitsmised ajaliselt ei mahu ühte päeva. Kaebaja leiab, et Rooma eraõiguse ainekava ei näe ette võlgnevuse likvideerimise võimalust, nagu seda nõuab ÕKE p 431. Võlgnevuse likvideerimise võimaluse puudumine ja referaadi erakorralise kaitsmise keeld jättis kaebaja ilma võimalust sooritada korduseksamit, mis on vastuolus ÕKE p 97 esimese lausega. Kaebaja leiab, et vastustaja eksamile pääsemise eelduste kehtestamine ÕKEs (eeskätt ÕKE p 111) on ebaproportsionaalne piirang õigusele haridusele. Eksamile pääsemise eelduste kehtestamine ÕKEs ei oma legitiimset eesmärki, kuna ainus võimalik tagajärg on aine uuesti läbida. Apellatsioonkaebuses märgib kaebaja, et pöördus õppejõu poole esimest korda 05.06.2017 (eksam toimus 29.05.2017). Apellatsioonkaebuse kohaselt ei rakendanud vastutaja Rooma eraõiguse aine registreerimise ajal kehtivat ÕKE redaktsiooni. ÕKE 203.5 muudeti 04.09.2017 ja vastutaja kasutas selle muudetud sätet. Kaebuse esitamise ja ainele registreerimise hetkel kehtis ja rakendus eelmine ÕKE 203.5 sätte redaktsioon. Halduskohus ei rakendanud Rooma eraõiguse aine registreerimise ajal kehtivat ÕKE redaktsiooni.
12.Vastustaja esitas vastuse apellatsioonkaebusele, milles palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja arvates asus halduskohus õigesti seisukohale, et kaebaja ei täitnud Rooma eraõiguse 2016/2017. õppeaasta ainekavas seatud tingimusi eksamile pääsemiseks. Õppeaine toimumise semestril ei esitanud kaebaja tähtaegselt referaati, mis oli eksamile pääsemise eelduseks. Kuna eksamile pääsemise eeldusi ei täidetud, siis on kaebajat õiguspäraselt hinnatud hindega F.
13.Ringkonnakohus palus 14.11.2018. a kirjaga Tartu Ülikoolil teatada, kas kaebaja on endiselt Tartu Ülikoolis õppiv üliõpilane ning kas kaebajal on endiselt sooritamata positiivsele
tulemusele õppeaine Rooma eraõigus. Ühtlasi palus ringkonnakohus vastustajal täpsustada, kas kaebaja palus enne Rooma eraõiguse eksami sooritamist 29.05.2017 vastutavalt õppejõult kooskõlastust, et lugeda õppeaines esitatuks eelneval aastal esitatud referaat.
14.Tartu Ülikool vastas 19.11.2018 ringkonnakohtule, et kaebaja on endiselt Tartu Ülikoolis õppiv üliõpilane ning tal on endiselt sooritamata positiivsele tulemusele õppeaine Rooma eraõigus. Vastustaja kinnitas, et kaebaja ei võtnud enne Rooma eraõiguse eksamit ühendust vastutava õppejõuga ega palunud enne eksamit vastutavalt õppejõult kooskõlastust, et lugeda õppeaines esitatuks eelneval aastal esitatud referaat.
15.Kaebaja esitas 23.11.2018 täiendava seisukoha, milles märgib, et 07.02.2017 ehk järgmisel päeval pärast esimest loengut võttis ta ühendust vastutava õppejõuga e-posti teel. Kaebaja kirjale ei vastatud. Kiri kinnitab, et kaebaja täitis oma hoolsuskohustust seoses aine vajalike eelduste olemasolu uurimisega. Kuna kaebaja ei saanud eitavat vastust vastutava õppejõudu poolt, siis kaebaja jaoks oli enesemõistetav, et arvestatakse aasta varasemat referaati. Kaebaja lisas oma seisukohale ka väljavõtte Tartu Ülikooli Õppeinfosüsteemist ja kaks e-kirja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust Tartu Halduskohtu 01.03.2018. a otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.2016/2017. õppeaastal kehtis TÜ Tallinna Õigusinstituudis õppivate üliõpilaste suhtes Tartu Ülikooli senati 26.04.2013. a määrusega nr 5 vastu võetud ja 28.04.2017. a määrusega nr 1 muudetud (jõustus 02.05.2017, osaliselt 04.09.2017) „Õppekorralduseeskiri“ (ÕKE), (tl 43-56).
18.Rooma eraõiguse 2016/2017. õppeaasta päevase õppe ainekava (tl 40-42) kohaselt kujunes aines lõpphinne kirjaliku eksami (80 %) ja referaadi ning selle kaitsmise (20%) alusel. Eksamile pääsemise eelduseks oli positiivselt sooritatud kontrolltöö ja referaat. Kui referaat või kontrolltöö on mittearvestatud, siis eksamile ei pääse. Referaadi esitamise tähtaeg oli 23.03.2017.
19.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et Rooma eraõiguse ainekava ei näinud ette võlgnevuse likvideerimise võimalust, nagu seda nõuab ÕKE p 431. Võlgnevuse likvideerimise võimaluse puudumine ja referaadi erakorralise kaitsmise keeld jättis kaebaja ilma võimalusest sooritada korduseksamit. Kaebaja leiab, et Rooma eraõiguse ainekavas ei olnud tehtud muudatusi võrreldes varasema aasta ainekavaga. Kaebaja arvates on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja õiguskindlust, kui varasemalt sai eksamit sooritada varem kaitstud referaadiga, kuid 2016/2017 õppeaastal mitte.
20.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal oli kohustus läbida enne eksamit 29.05.2017 ainekavas märgitud tingimused, sh esitada ja kaitsta referaat. Referaadi esitamise ja kaitsmise nõue tulenes üheselt ainekavast. Tegemist oli eksamile pääsemise eeltingimusega ning kaebaja ei võinud jääda lootma, et õppejõud arvestab siiski juba eelneval aastal esitatud referaati. ÕKE 97 lg 1 esimese lause kohaselt on üliõpilasel võimalik õpiväljundite hindamine läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamise korral ühel korduseksamil. Vaidlust ei ole selle üle, et korduseksam Rooma eraõiguse aines toimus õppeaastal 2016/2017. Kaebajat ei lubatud ka korduseksamile,
kuna tal oli endiselt täitmata eksamile pääsemise tingimus. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud talle korraldama eraldi referaadi esitamiseks ja kaitsmiseks korduseksami. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu alljärgnevatel põhjendustel.
21.ÕKE p 96 kohaselt võtab õppeainele registreerumisel üliõpilane endale kohustuse läbida õppeaine toimumise semestril vastavas õppeaines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus. Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik ainekavas eksamile lubamiseks esitatud tingimused. Eksamineerija (vastutav õppejõud või tema määratud isik) vastutab ainekavas kehtestatud eksamile lubamise tingimuste täitmise kontrolli eest. Seega on vastutaval õppejõul õigus kontrollida, kas üliõpilane on täitnud eksamile lubamise tingimused. Kõik erisused peavad ringkonnakohtu hinnangul olema eelnevalt kokku lepitud ja kooskõlastatud üliõpilase ning vastutava õppejõu vahel. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena võib tõlgendada pigem olukorda, kus teatud üliõpilasele tehakse erand ainekavas kehtestatud tingimustest. Varasematel aastatel samas aines õppe läbiviimise korraldusele tuginemine ja lootmine, et eksami sooritamise tingimused on samad, ei ole võrdne kohtlemine, mida kaebaja saaks nõuda. Vastustaja on praeguses asjas õigesti lähtunud ÕKE-st ja 2016/2017. õppeaasta ainekavast.
22.Ringkonnakohtu arvates tegi kaebaja ennatliku järelduse, et eelneval aastal kaitstud referaadiga on võimalik pääseda eksamile ka 2017. a. Kuigi kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud täiendava tõendina vastutavale õppejõule 07.02.2017 saadetud e-kirja, seab ringkonnakohus tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla, sest kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta esitab nimetatud tõendi alles apellatsioonimenetluses (HKMS § 182 lg 2). Samuti ei ole kaebaja täiendava tõendi kohta pärast selle esitamist omapoolset seisukohta avaldanud vastustaja. Vastustaja on vastupidiselt kaebaja väitele teatanud 19.11.2018 ringkonnakohtule, et kaebaja ei võtnud enne Rooma eraõiguse eksamit ühendust vastutava õppejõuga ega palunud enne eksamit vastutavalt õppejõult kooskõlastust, et lugeda õppeaines esitatuks eelneval aastal esitatud referaat.
23.Ringkonnakohus leiab, et isegi kaebaja poolt esitatud täiendav tõend ei anna alust jõuda teistsugusele järeldusele, millele jõudis halduskohus vaidlustatud otsuses. Kaebaja poolt 23.11.2018 esitatud menetlusdokumendi kohaselt saatis ta 07.02.2017, s. o järgmisel päeval pärast esimest loengut õppeaines Rooma eraõigus, vastutava õppejõu e-posti aadressile e-kirja, mille sisu kohaselt soovis üliõpilane täpsustada, kas on vaja teha ainult puuduolevad eeldused aines (kontrolltöö ja eksam) või peab veel midagi ümber tegema. Kaebaja 23.11.2018. a täiendava seisukoha kohaselt vastutav õppejõud 07.02.2017. a e-kirjale ei vastanud. Kuna kaebaja ei saanud eitavat vastust vastutava õppejõu poolt, siis oli kaebaja jaoks enesestmõistetav, et varasema aasta referaati arvestatakse. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebaja siiski teha tema kirjale vastamata jätmisest järeldust, et õppeaastal 2016/2017 toimub õppeaine eksamile pääsemiseks eelduste täitmine samamoodi, nagu varasemalt. Asja materjalidest nähtuvalt tuli kaebaja aga õppeaine põhieksamile 29.05.2017 ilma igasuguse kooskõlastuseta selle kohta, et tema eelneval aastal esitatud referaat võetakse hindamisel arvesse. Üliõpilane ei olnud saanud vastutavalt õppejõult luba kasutada varasemat referaati uuesti. Kohtule ei ole tõendatud väidetavalt 07.02.2017 kaebaja poolt õppejõule saadetud e-kirjaga, et selline kooskõlastus anti. Enamgi veel - pole tõendatud, et vastutav õppejõud üldse sai nimetatud e-kirja kätte. Samuti ei saa taolisele e-kirjale vastamata jätmisest teha järeldust, et luba tugineda eelnevatel aastatel esitatud töödele on õppejõu poolt kirjale vastamata jätmisega antud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist või
tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene ühestki asjakohasest õigusaktist, ÕKE-st, õppeaine Rooma eraõiguse ainekavast ega ka ülikooli selgituste kohaselt õppeaine läbiviimise praktikast, et õppeaine vastutava õppejõu poolt üliõpilase e-kirjale vastamata jätmist saab lugeda tahteavalduseks. Tartu Ülikooli 30.06.2017. a vastuses vaidele selgitas vastustaja, et üksnes õppejõu sõnaselge väljaütlemine, et varem samal õppeainel osalenutele kehtivad ainekavas märgitust teistsugused tingimused, saaks tuua kaasa erisuse, mida kaebaja taotles. Vastasel korral tuleb üliõpilasel lähtuda õppeaine õppekavast. Teisisõnu, kaebaja ei võinud järeldada 07.02.2017. a e-kirja saatmisel, et kui õppejõud jättis talle vastamata, on talle sellega antud luba mitte esitada referaati õppeaastal 2016/2017.
24.Kaebaja leiab, et temale tulenes ÕKE p-st 99 õigus pärast eksami sooritamist nõuda erakorraliselt referaadi kaitsmist, mille esitamine ja kaitsmine moodustas 20% eksamihindest. Vastustaja ei nõustunud kaebajaga ja leidis, et ÕKE p-ga 99 olid kooskõlas enne eksami tegemise tähtaega määratud referaadi esitamise ja kaitsmise ajad.
25.31.08.2015 jõustus ÕKE p 99, mis sätestas: „Kui eksam koosneb mitmest osast, millest ühe osa positiivne läbimine on järgmise osa sooritama pääsemise tingimuseks, tuleb eksam korraldada nii, et eelneva eksamiosa korduseksam toimuks enne järgmise eksamiosa algust. Eksami osa on õppeaine raames toimuv töö, mille hinne moodustab osa eksamihindest.“ Ringkonnakohus leiab, et ÕKE p-st 99 on selgelt välja loetav, et eelneva eksamiosa korduseksam peab toimuma enne järgmise eksamiosa algust. See tähendab, et olukorras, kus eksami eelduseks on referaadi esitamine ja kaitsmine, tuleb enne nn põhieksamit referaat esitada ja ära kaitsta. Eelduste täitmine on põhieksamile saamise tingimuseks. ÕKE p-le 111 tuginedes oli õppejõul õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus. Kaebaja lubati 29.05.2017 eksamile, kuid pärast eksamit selgus, et kaebajal on sooritamata eksamile pääsemise tingimus, st esitamata ja kaitsmata referaat. Ringkonnakohtu arvates, vaatamata sellele, et kaebaja lubati eksamit kirjutama, oli kaebajal kohustus veenduda, et tal on kõik positiivse eksamihinde saamise tingimused täidetud. Vastutav õppejõud oli loonud ÕKE p 99 kohaselt võimalused sooritada lõpphindest 20% moodustav referaadi esitamine ja kaitsmine enne põhieksami toimumist.
26.Ka kaebaja väitele, et üliõpilane saab tulla kaitsma referaati ainult temale õppejõu poolt määratud ühel päeval kolmest, vaidles vastustaja vastu. Vastustaja pakkus referaadi kaitsmiseks välja kolm eksamiaega, 27.03.2017, 03.04.2017 ja 10.04.2017. Kolm väljapakutud eksamiaega tähendasid seda, et kui esimesel või teisel eksamiajal ei õnnestunud referaati esitada ja kaitsta, siis oli olemas võimalus korduskaitsmiseks. Vastustaja on seega toiminud kooskõlas ÕKE p-ga 99, mille kohaselt tuleb mitmeosalise eksami korral korraldada eksam nii, et eelneva eksamiosa korduseksam toimuks enne järgmise eksamiosa algust. Kõik kolm eksamiosa aega on välja pakutud enne põhieksami toimumise aega. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tal ei võimaldatud sooritada eksamiosa korduseksamit.
27.Ringkonnakohus leiab, et asjas on määrava tähtsusega asjaolu, et kaebaja ei pöördunud enne eksamit vastutava õppejõu poole ega saanud temalt kooskõlastust, et ta on läbinud kõik eksamile pääsemise tingimused.
28.Kaebusele lisatud kaebaja 05.06.2017. a e-kirjas vastustajale (tl 4) selgitas kaebaja, et temal oli referaat edukalt kaitstud eelmisel aastal. Eelneval aastal käis kaebaja ka eksamil, mille vormi peal oli eraldi lahter referaadi kaitsmise aasta jaoks ehk eksamit sai sooritada ka varem kaitstud referaadiga. 2017. a eksamile tulles avastas kaebaja, et eksamivorm on muutunud ja jutust õppejõuga selgus, et sellest aastast on tehtud muudatus ning varasematel aastatel kaitstud referaadiga eksamile ei pääse. Apellatsioonkaebuses märkis kaebaja, et pöördus õppejõu poole esimest korda 05.06.2017. Ka Tartu Ülikooli õppekorralduse peaspetsialisti 06.06.2017. a e-kirja kohaselt pöördus kaebaja ülikooli poole eksamieelduse nõude täitmise küsimuses alles 05.06.2017. Seega nähtub asja materjalidest ja kaebaja enda väidetest selgelt, et eksamile pääsemise tingimuste täitmise kohta selgituste saamiseks pöördus kaebaja vastustaja poole alles pärast põhieksami sooritamist.
29.2016/2017. õppeaastal kehtinud redaktsioonis nägi ÕKE p 431 ette kohustuslike andmetena ainekavas: õppeaine nimetust ja koodi, vastutava õppejõu nime, õppeaine mahtu, õppeaine eesmärke ja õpiväljundeid, õpiväljundite hindamise skaalat (eristav või mitteeristav hindamine; doktoritöö hindamine vastavalt doktorikraadi andmise korrale), hindamismeetodeid ja kriteeriume, hinde kujunemise põhimõtteid ning õppeaine sisu lühikirjeldust. Võlgnevuste likvideerimise võimaluste märkimine ainekavas ei olnud sätestatud kohustuslike andmetena, mis kindlasti peavad olema õppejõu poolt ainekavas kehtestatud.
30.Ringkonnakohtu hinnangul oli 2016/2017. õppeaastal Rooma eraõiguse ainekavas ettenähtud tingimustest tulenev kaebaja õiguste riive proportsionaalne arvestades seda, et kaebajale selgitati võimalust läbida õppeaine 2018. a kevadel. Kaebaja oli 2016/2017. õppeaastal teise kursuse tudeng ning vastustaja selgituste kohaselt ei oleks olnud bakalaureuse eksamile pääsemine takistatud, kui kaebaja sooritaks kohustusliku õppeaine 2018. a kevadel (tl 4p). Seega ei toonud vastustaja tegevus kaasa ebaproportsionaalset piirangut kaebaja õigusele haridusele. Lisaks on ÕKE p-s 102 sätestatud üldreegel, et eksami negatiivsele tulemusele sooritamine või eksamile mitteilmumine ühes õppeaines ei takista teistes õppeainetes eksamite sooritamist, kui ainekavas ei ole ette nähtud teisiti. Kaebaja ei ole käesolevas asjas väitnud, et negatiivne tulemus õppeaines Rooma eraõigus oleks takistanud teistes õppeainetes eksamite sooritamist. Seda ei nähtu ka 2016/2017 Rooma eraõiguse ainekavast.
31.Kuna hindamisotsuse õiguspärasust peab kohus hindama selle andmise aja seisuga vastavalt HKMS § 158 lg-le 2, siis viitas halduskohus vaidlustatud otsuses tõepoolest ÕKE p-le 203.5, mis jõustus alles 04.09.2017. Sellele vaatamata ei toonud vaidlustatud hindamisotsuse tegemise hetkel veel jõustumata ÕKE sättele tuginemine kaasa ebaõiget kohtulahendit.
32.Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebajal Rooma eraõiguse õppeaine eksamile pääsemise tingimused 2016/2017. õppeaastal täidetud ning esines alus talle negatiivse eksamihinde panemiseks. Kaebaja õigust haridusele ei riivanud selline tingimus ebaproportsionaalselt.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.