lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1418/17

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1418/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1123
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 11. jaanuar 2018, Tartu 3-17-1418 L.B. kaebus Tartu Ülikooli õppeaine Rooma eraõiguse hinde F tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks hinnata eksamit positiivselt või võimaldada uuesti eksami sooritamine Tartu Halduskohtu 9. novembri 2017. a määrus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus L.B. määruskaebus Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine Kaebaja – L.B. Menetlusosalised Vastustaja – Tartu Ülikool Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

RESOLUTSIOON

Jätta L.B. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. novembri 2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtu menetluses on L.B. kaebus Tartu Ülikooli õppeaine Rooma eraõiguse hinde F tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks hinnata eksamit positiivselt või võimaldada uuesti eksami sooritamine.
2.12. oktoobri 2017. a määrusega otsustas halduskohus vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ja määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise tähtpäeva. Täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaja jooksul esitas kaebaja seisukoha (tl 37-38), milles muu hulgas esitas täiendava nõude – tühistada Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja (ÕKE) punkt 111.
3.9. novembri 2017. a määruses leidis Tartu Halduskohus, et L.B. on esitanud taotluse kaebuse muutmiseks ning otsustas jätta selle rahuldamata. Halduskohus leidis, et ÕKE on olemuselt üldkorraldus, mille p 111 mõju kaebajale avaldus hiljemalt õppeainetele registreerimisel ning ainekavadega tutvumisel. Seega möödus kaebetähtaeg (30 päeva mõju avaldumisest) ilmselgelt varem kui 5. juulil 2017, mil L.B. kohtule kaebuse esitas. Samuti ei saanud kohtu hinnangul esineda mõjuvaid põhjuseid ning takistusi kaebuse tähtaegsele

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

esitamisele, mis võiksid tingida kaebetähtaja ennistamise. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetaks kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu vastavalt sama seadustiku § 124 lg-le 2. Seetõttu ei ole lubatav ka kaebuse muutmine. Lisaks viitas halduskohus taotluse rahuldamata jätmise põhjusena ka menetlusökonoomia põhimõttele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4.L.B. esitas 2. detsembril 2017. a määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 9. novembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1. Kaebaja on seisukohal, et ÕKE p 111 mõju ei avaldunud mitte õppeainele registreerimisel, vaid hetkest, kui tal tekkis õigus eksam sooritada. Kaebaja sooritas eksami 29. mail 2017 ning õppejõud kinnitas eksamis tulemused 30. mail 2017. Pärast seda pöördus L.B. vaidega õppejõu poole ning pärast vaide rahuldamata jätmist 30. juunil 2017 esitas kaebuse halduskohtule. Kaebuse esitamine õppeainele registreerimise ajal oleks ennatlik, kuna pole selge, kas sätet üldse rakendatakse.
5.Tartu Halduskohus võttis 4. detsembri 2017. a määrusega määruskaebuse menetlusse ja edastas selle koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
6.7. detsembril 2017 esitas Tartu Ülikool vastuse määruskaebusele, milles leidis, et halduskohtu määrus on seaduslik ja selle tühistamine ei ole põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebuse täiendamine uue nõudega on kaebuse muutmine HKMS § 49 tähenduses. Vastavalt HKMS § 49 lg-le 1 võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Seega kaebuse muutmiseks peab muudetud kujul kaebuse esitamine olema lubatav. Lisaks tuleb kohtul kontrollida, kas kaebuse muutmine aitab kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele.
8.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebuse muutmise taotlus on esitatud kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja jooksul, kuid halduskohus on leidnud, et ÕKE p 111 tühistamise nõude esitamise 30-päevane tähtaeg oli algse kaebuse esitamise ajaks möödunud ning ilmselt ei esine asjaolusid, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise.
9.Vaidlusalune säte, ÕKE p 111, näeb ette, et õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus. Ka käesoleval juhul ei ole ÕKE mõju kaebaja õigustele vahetu. Olukorras, kus L.B. siiski sai eksamitöö kirjutada, saabus talle kahjulik tagajärg negatiivse tulemuse eksamiprotokolli kandmisega, s.o haldusakti andmisega. Õppeainele registreerimine iseenesest ei toonud kaasa ÕKE p 111 kohaldamist ega õppeaines negatiivse tulemuse saamist. Kaebetähtaja sidumine õppeainele registreerimisega ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega, kuna sunniks üliõpilasi pöörduma kohtusse nn igaks juhuks, teadmata, kas tema õigusi tegelikult riivatakse või mitte. Selliselt esitatud kaebuse läbivaatamine halduskohtus oleks takistatud juba HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud piirangu tõttu, sest tegemist ei oleks isiku rikutud õiguse kaitseks esitatud kaebusega.
10.L.B. on põhjendanud ÕKE p 111 tühistamise nõude esitamist sellega, et sättest tuleneb ebaproportsionaalne piirang tema õigusele haridusele. Sellesisulise sätte puudumisel oleks ta

saanud õppeaines positiivse tulemuse, kuna eksamitöö õnnestus ning ainekava kohaselt mõjutab referaat hinnet õppeaines üksnes 20% ulatuses.

11.Eelnevale vaatamata ei ole kaebuse muutmine põhjendatud. Ülikoolil on õppetöö korraldamisel ulatuslik autonoomia. Nii sätestab ülikooliseaduse (ÜKS) § 22 lg 3, et õppetingimused ja -korra kehtestab ülikool, kusjuures need võivad erineda õppesuuniti. Ülikool võimaldab üliõpilasel kuulata loenguid või muul viisil osaleda õppetöös ning sooritada eksameid, arvestusi või muul viisil täita õppekava ülikooli nõukogu kehtestatud korras (ÜKS § 22 lg 91). Õppekorralduse tingimuste kehtestamisel on ülikoolil avar otsustusruum ja vastavalt on piiratud kohtu pädevus õppekorralduse tingimuste õiguspärasuse kontrollimisel. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
12.Halduskohtumenetluses ÕKE p 111 tühistamise nõude rahuldamine oleks seega võimalik juhul, kui sätte kehtestamisel on vastustaja ületanud kaalutluse piire või säte ilmselt ei ole sobilik taotletava eesmärgi, s.o üliõpilase õppetöös osalemise ja õppeaines positiivse tulemuse saamiseks nõutavate teadmiste ja/või oskuste omandamiseks. On ilmne, et eksamile pääsemise tingimuse kehtestamine võib aidata kaasa nii üliõpilase õppetöös osalemise kui ka õppeaines teadmiste omandamise eesmärgi saavutamisele. Sellise tingimuse seadmine ei ole vastuolus akadeemilise tavaga ning aitab välistada, et õppekava läbimiseks tegelikult vajalikke teadmisi ja oskusi õppeaines ei omandamata. Eksamile pääsemise tingimuse olemasolu lubab kujundada eksami selliselt, et see ei puuduta selle tingimuse täitmise kaudu omandatud teadmisi ja/või oskusi. Seega ei ole välistatud, et ainuüksi eksamitöö alusel ei saa hinnata õppeaines teadmiste oskuste omandamist täies ulatuses. Referaadi esitamise ja kaitsmise nõue käesoleval juhul tuleneb ainekavast. Selle nõude proportsionaalsuse hindamiseks tuleb aga hinnata eelkõige tingimust ennast, mitte tingimuse täitmata jätmisel rakenduvat korda. Kaebuse sisulisel lahendamisel saab halduskohus hinnata, kas tuvastatud asjaoludel on L.B. täitnud ainekavas seatud tingimused eksamile pääsemiseks, s.o kas vastustaja on õigesti tuvastanud kaevatava haldusakti andmisel olulise faktilise asjaolu. Kui halduskohus leiab, et tingimused ei ole täidetud, tuleb hinnata ka seda, kas ainekavas ettenähtud tingimustest tulenev kaebaja õiguste riive on proportsionaalne arvestades saabunud tagajärge.
13.Kummalgi juhul on võimalik kaebuses esitatud nõuete rahuldamine ilma, et kaebust oleks vaja muuta täiendava nõude esitamisega. Seega on ei oleks alust kaebuse muutmiseks sõltumata sellest, kas pidada täiendavat nõuet tähtaegseks või mitte. Seetõttu ei ole kaebuse muutmine siiski põhjendatud ja määruskaebus jääb rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja