OÜ kaebus Keskkonnaameti 31.07.2018 korralduse nr 1-3/18/2017 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: TIMBERSTOCK OÜ (rg-kood: 10817268), volitatud esindaja v-adv Kalev Pihlak Vastustaja: Keskkonnaamet, volitatud esindajad Lüüli Junti ja Andi Liblikman
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 17.01.2019 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TIMBERSTOCK OÜ esitas 01.12.2017 Keskkonnaametile (edaspidi KKA) metsateatised, millega kavandati lageraiet Harku vallas, Viti külas, Rahumetsa kinnistu eraldistel 1, 2, 4, 5, 9, 10 ja 11.
2.KKA registreeris 19.12.2017 kavandatud lageraied metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister) numbritega 50000026820; 50000026812, 50000026824, 50000026814, 50000026832, 50000026816, 50000026834.
3.KKA peatas 31.07.2018 korraldusega nr 1-3/18/2017 eelnimetatud metsaregistri kannete kehtivuse kuni kavandatava Sõrve looduskaitseala kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks raie registreerimisest metsaregistris.
1(8)
4.Kaebaja esitas 30.08.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse KKA 31.07.2018 korralduse nr 13/18/2017 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
5.Kaebaja nõuab KKA 31.07.2018 korralduse nr 1-3/18/2017 tühistamist ning palub kõik menetluskulud jätta vastustaja kanda.
6.Kavandatud raietega seotud registrikannete kehtivuse peatamine teeb kaebaja majandustegevuse planeeritud viisil ja mahus võimatuks. Kannete kehtivuse peatamise mõju kaebajale on samaväärne kannete kehtetuks tunnistamisega.
7.Ettepanek Sõrve looduskaitseala moodustamiseks esitati kohaliku huvigrupi poolt juba 25.06.2006. Kogu selle aja vältel pole leitud mitte midagi, mis põhjendaks looduskaitseala moodustamist vastavalt ettepanekule. Juba detsembris 2007 valminud ekspertiis järeldas, et Sõrve loodusväärtused ei ole sellised, et oleks vajalik riikliku kaitseala moodustamine. Keskkonnaministeerium (edaspidi KKM) on 23.02.2017 Harku Vallavalitsusele saadetud kirjas märkinud, et looduskaitseala moodustamine sedavõrd suurtes piirides ei ole otstarbekas ja „alal esinevate väärtuste kaitse tagavad alale moodustatud püsielupaigad, looduskaitseseaduse §-st 55 tulenevad isendikaitse sätted ja Harku valla üldplaneering”.
8.Vastustaja on korralduses tuginenud väitele, et pärast raiete registreerimist on faktilised asjaolud muutunud. Kaebaja hinnangul ei ole pärast metsateatiste esitamist drastilisi faktiliste asjaolude muutusi toimunud. Täiendavate uuringute tegemiseks kahe töövõtulepingu sõlmimine (04.06.2018 ja 29.06.2018) selliseks asjaoluks ei ole, kuna uuringute lähteülesande kokkupanek algas juba 2017. a mais ning hiljemalt 2017. aasta juulis (mil sõlmiti töövõtuleping malakoloogia alaseks uuringuks) pidi teostatavate uuringute maht teada olema. Seega ei saanud uuringutega jätkamine olla haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 2 kohaseks faktiliste asjaolude muutumiseks, mis lubaks isiku kahjuks haldusakti kehtivuse peatada.
9.Haldusorgani poolt oma seisukoha muutmine ei ole õiguspäraseks aluseks, mis võimaldaks haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada. Asjaoludest nähtuvalt on tegelikud raie peatamise põhjused pigem poliitilised. Raie lubamine piirkonnas, kuhu kohalikud elanikud on aastast 2006 tahtnud looduskaitseala, võib osutuda valijaskonna seas ebapopulaarseks otsuseks, mida tõenäoliselt üritatakse vältida 2019 märtsis toimuvate Riigikogu valimiste tõttu.
10.Tõenäoliselt on küll olemas teatav avalik huvi, et Sõrve looduskaitseala ettepanekualal ei raiutaks, kuid antud juhul ei kaalu see üles kaebaja usaldust, et haldusakt jääb kehtima. Seega ei ole täidetud ka alus HMS § 66 lg 2 p 2 kohaldamiseks.
11.Metsaregistri kannete kehtivuse peatamise sisulise ebaõigsuse kõrval ei nõustu kaebaja ka vastustaja seisukohaga, et kaebaja ärakuulamine enne 31.07.2018 korralduse andmist ei olnud võimalik. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et 2018. aasta suvel oleks toimunud mõni sedavõrd drastiline muutus, mis õigustaks raiumise keelamise ilma mistahes mõistliku võimaluseta kaebaja ärakuulamiseks. Koostöös kaebajaga oleks vastustaja saanud analüüsida, et Rahumetsa kinnistul kaitse alla võtmist väärivaid objekte ei leidu. Vastustaja seisukohad
12.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
13.Looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus LKS § 9 lg 1 tähenduses, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. 2(8)
Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad” § 3 lg 1 sätestab, et kui metsateatisega kavandatud raie hõlmab ala, mille kohta on looduskaitseseaduse kohaselt esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, on KKAl õigus peatada metsateatise menetlus vastavalt LKS § 8 lg 6. HMS § 64 lg 1 reguleerib haldusakti kehtivuse peatamist. Arvestada tuleb ka HMS § 64 lg-s 2 ja 3, § 66 lg 2 p-s 1 ja 2 ning § 68 lg-s 2 sätestatut. Seega on KKA-l kaalutlusõigus haldusakti kehtivuse peatamisel. Kehtivuse peatamise eesmärk on tagada kaitse alla võetava ala olemuslike tunnuste säilimine, kuni pole selge, kas kaitse alla võtmine toimub. KKA on arvestanud, et metsaregistri lubava kande kehtivus on 12 kuud, mistõttu peatati haldusaktide kehtivus mitte kauemaks kui 12 kuuks (s.o kuni 19.12.2018).
14.Rahumetsa kinnistu asub 2006. aasta ettepanekule lisatud tsoneeringu kohaselt kavandatava Sõrve looduskaitseala Sõrve piiranguvööndis. LKS § 31 lg 2 p 5 kohaselt on piiranguvööndis keelatud uuendusraie, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Ettepanekus kajastatud kaitseeeskirja eelnõus ei ole kavandatud leevendusi LKS § 31 lg 2 p-s 5 sätestatud uuendusraiekeelule. Ka kaebajale on kaevatava korralduse alusel keelatud üksnes uuendusraie (vt vaidlustatud korralduse lk 4 esimene lõik). Hooldusraie või valikraie on kavandatava Sõrve looduskaitseala piiranguvööndis lubatud.
15.Seoses kaebaja väitega, justkui olnuks teostatavate uuringute maht teada juba 2017. aasta juulis, märgib vastustaja järgmist. Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestati „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering” (edaspidi otsus nr 51). Harku Vallavalitsus edastas otsuse nr 51 KKM-ile 11.06.2018, s.t enne KKA poolt vaidlustatud korralduse andmist, kuid pärast metsaregistri kannete tegemist. Seega puudub mõistlik alus eeldada, et KKA oli raieid metsaregistris registreerides teadlik, et raiealad asuvad rohevõrgustiku tuumalal (peafunktsiooniga elustiku mitmekesisuse hoidmine), mis omakorda ühtib ettepanekus esitatud kavandatava Sõrve looduskaitsealaga. Otsuse nr 51 edastamise hetkest alates sai KKA teada, et Harku Vallavalitsus asub reaalselt tegutsema, sh teostama uuringuid kavandatava Sõrve looduskaitseala moodustamiseks.
16.Harku Vallavalitsus on algatanud Sõrve piirkonnas kaitseala moodustamise protsessi jätkamise eesmärgil uued loodusväärtuste uuringud. Vastava teavituse edastas Harku Vallavalitsus KKM-ile 07.02.2018 kirjaga nr 11-1/162-1 (s.t enne vaidlustatud korralduse andmist, kuid pärast metsaregistri kannete tegemist). Harku vald on sõlminud töövõtulepingu Sõrve looduskaitseala botaanika ja kooslused II uuringute teostamiseks ja töövõtulepingu Sõrve looduskaitseala mükoloogia ja lihhenoloogia uuringute teostamiseks. Nimetatud lepingud on Harku valla dokumendiregistris registreeritud enne vaidlustatud korralduse andmist, kuid pärast metsaregistri kannete tegemist. Puudub mõistlik alus eeldada, et KKA oli raieid metsaregistris registreerides teadlik, et Harku Vallavalitsus teostab kavandataval Sõrve looduskaitsealal erinevaid uuringuid looduskaitseliste väärtuste tuvastamiseks. Eelnevast nähtub, et Harku vald oli astunud reaalseid samme (vaidlustatud korralduse andmise hetke seisuga) kavandatava Sõrve looduskaitseala kaitse alla võtmise menetluse algatamise
3(8)
otsustamiseks või otsustamata jätmiseks, tellides otsustamiseks vajalikud loodusväärtuste uuringud.
17.Vastustaja juhib kohtu tähelepanu KKM-i 23.02.2017 kirjale nr 8-2/17/1288 „Vastus selgitustaotlusele“ , millest nähtub, et kavandataval Sõrve looduskaitsealal on moodustatud kaks (Vatsla ja Tugamanni) kanakulli püsielupaika, Sõrvemetsa käpaliste püsielupaik ning 2 merikotka püsielupaika. Kirja 3. lõigus on KKM selgitanud, et: „Keskkonnaministeerium tellis ettepanekualale eksperthinnangu alal esinevate väärtuste esinemise ja kaitseala moodustamise kohta. Ekspert Andres Tõnissoni ülesanne oli anda hinnang olemasolevate andmete põhjal.“ Eeltoodust järeldub, et eksperthinnangu andmiseks välitöid ei teostatud. Harku Vallavalitsuse on tellinud mitmeid uuringud, mille käigus teostatakse ka välitöid. Seega saab järeldada, et kavandataval Sõrve looduskaitsealal on leitud kaitset vajavaid loodusväärtusi ning algatatud on ka reaalsed uuringud (koos välitöödega), mille käigus selgub loodusväärtuste täpsustatud olemasolu ja ulatus.
18.Vaidlustatud korraldusega metsaregistri kannete kehtivuse peatamise vajadus tuleneb asjaolust, et seisukohad Sõrve looduskaitseala kaitse alla võtmise menetluse algatamise või algatamata jätmise osas on muutunud. KKA hinnangul võib lageraiete teostamine kahjustada kavandatava Sõrve looduskaitseala seisundit ja alal potentsiaalselt esinevaid loodusväärtusi. Uuringute eesmärgiks on välja selgitada kavandataval Sõrve looduskaitsealal esinevad (sh seni registreerimata) loodusväärtused ja hinnata nende seisundit. Uuringud hõlmavad ka metsakooslusi. KKA hinnangul takistaks raiete (eelkõige lageraiete ja teiste uuendusraie viiside) tegemine uuringute läbiviimist, kuna see muudab oluliselt ala metsade struktuuri ja vanuselist koosseisu ja seega ka uuringuala seisundit. Raiete võimalikkuse ja vajalikkuse üle on võimalik otsustada alles pärast uuringute tulemuste selgumist. Seni on vajalik tagada metsade säilimine võimalikult olemasoleval kujul. Pärast uuringutulemuste valmimist saab Keskkonnaministeerium otsustada kavandatava Sõrve looduskaitseala kaitse alla võtmise menetluse algatamise või mittealgatamise.
19.Kuigi looduskaitseseadus ei käsitle otseselt kehtivate metsaregistri kannete kehtivuse peatamise võimalust, on antud olukorras metsaregistri kannete kehtivuse peatamine kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtete ja looduskaitseseaduse eesmärgiga. Raie lubamine kahjustab oluliselt avalikke huve, kuna raie teostamisel satub ohtu Sõrve looduskaitseala loomise võimalus ettepanekus esitatud piirides. Vaidlustatud korraldusega seotud eraldised asuvad Harku vallas kavandataval Sõrve looduskaitsealal. Harku Vallavalitsus, kui avaliku huvi esindaja, on asunud reaalselt tegutsema Sõrve looduskaitseala kaitse alla võtmise eesmärgil, avaldades läbi uuringute tellimise selget tahet esitada uusi tõendeid ala väärtuste kohta.
20.HMS § 40 lg 3 p-s 1 märgitu kohaselt ei ole ärakuulamisõigus absoluutne ning haldusorganil on õigus jätta seaduses sätestatud juhtudel menetlusosaline ära kuulamata. KKA on vaidlustatud korralduses asunud seisukohale, et haldusmenetlus tuli läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kuna viivitusega võis kaasneda reaalne raietegevus, mis omakorda võib kahjustada kavandatava looduskaitseala looduskooslusi. Seega ei kuulatud kaebajat ära viivitusest tuleneva võimaliku kahju ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks. Vastustaja ei ole korralduses väitnud, et kaebaja ära kuulamine poleks olnud võimalik.
Vastustaja on põhjendatult viidanud, et kaebajal ei ole siiski takistatud igasugune raietegevus, vaid üksnes uuendusraie. Hooldusraie või valikraie on võimalik, kuna kavandatava Sõrve looduskaitseala piiranguvööndis ei planeerita seda keelata (vt tl 25 pöördel, kaitse-eeskirja eelnõu § 5 lg 6 p 3; LKS § 31 lg 2 p 5) ning seda ei keela ka vaidlustatud haldusakt.
23.Puudub vaidlus, et raiet lubavad kanded (haldusaktid) olid kaevatava haldusakti andmise ajal veel kehtivad. Raie oli teostamata. Samas ei väida kaebaja, et oleks raiega juba alustanud või teinud selleks muid ettevalmistusi või toiminguid peale metsateatiste esitamise. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et raiet lubavad kanded olid nende tegemise ajal õiguspärased. Kohus ei pea vajalikuks käesolevas asjas kontrollida, kas kitsendusi raiele võis tuleneda 17.10.2013 kehtestatud Harku valla üldplaneeringust, kuna see ei muudaks otsuse resolutsiooni.
24.Vastustaja leiab, et haldusaktide kehtivuse peatamine oli tingitud faktilise olukorra muutumisest (otsus nr 51; täiendavate uuringute tellimine kohaliku omavalitsuse poolt kaitseala moodustamise protsessi jätkamiseks) ja vajalik avaliku huvi (kaitseettepanekuga hõlmatud alal metsade säilimine) tagamiseks, mis kaalub üles isiku usalduse haldusakti kehtima jäämise suhtes. Samuti viitab vastustaja, et kehtiva õiguse kohaselt võib loodusobjekti kaitse alla võtmise otsustamise ajaks peatada loodusobjekti seisundit mõjutava haldusakti andmise menetluse.
25.Muutunud faktilise olukorra all ei pidanud vastustaja seega silmas, et looduslik olukord oleks metsateatistega hõlmatud eraldistel või lähiümbruses muutunud, vaid lisandus teave, mille valguses ei pidanud KKA raiet vaidlusalustel eraldistel lubatavaks enne, kui selgub ala kaitse alla võtmise põhjendatus. Seega võttis KKA uue seisukoha talle teatavaks saanud uutest asjaoludest lähtuvalt. Metsateatiste aktsepteerimise ajal pidas KKA Sõrve looduskaitseala moodustamise ettepaneku menetlust soikunuks ning puudusid kaitse alla võtmise põhjendatust kinnitavad uuringud ja käimas polnud pooleliolevaid uuringuid.
26.Pooltel puudub vaidlus KKA kui metsateatiste menetleja pädevuse üle, sh tunnistada haldusakti kehtetuks (HMS § 68 lg 2).
27.Haldusorgani õigus peatada haldusakti kehtivus tuleneb HMS § 64 lg 1 teisest lausest. Viidatud normi kohaselt kohaldatakse kehtivuse peatamisel haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut. Haldusorganil on otsustamisel kaalutlusõigus (HMS § 64 lg 2). Eelkõige tuleb peatamisel kaaluda tagajärgi isikule ja peatamise põhjuste olulisust, kui ka muid HMS § 64 lg-s 3 (mitteammendav loetelu) nimetatud asjaolusid.
28.HMS § 66 lg 2 p-st 2 tuleneb, et õiguspärase haldusakti võib tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks kui haldusakti võinuks jätta hiljem muutunud asjaolude tõttu andmata ja avalik huvi on isiku usaldusest kaalukam. Vastustaja tugineb kaevatava korralduse kohaselt viidatud normile, mille kohaldamiseks selle sõnastusest tulenevalt peavad mõlemad eeldused olema täidetud. Kaebaja ei nõustu asjaolude muutmise väitega ning leiab, et tema usaldust arvestades tulnuks jätta haldusaktide kehtivus peatamata. Kaebaja tugineb usalduse kaitse alusena üksnes haldusaktide kehtivusele, mitte sellest tingitud reaalsetele tagajärgedele (vt HMS § 67 lg 2 esimene lauseosa).
29.Pooled vaidlevad isiku usalduse arvestamise üle. Usalduse arvestamist haldusakti kehtetuks tunnistamisel reguleerib HMS § 67. HMS § 67 lg 4 p-i 2 kohaselt ei saa isik tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses. Selle all peetakse silmas eriseaduses sisalduvaid täiendavaid muutmisreservatsioone, mitte HMS-s sätestatud kehtetuks tunnistamise aluseid (vt RKHK lahend asjas nr 3-3-1-9-14).
5(8)
30.Kaevatavas korralduses on viidatud HMS § 66 lg 2 p-le 1, mis lubab haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui see on lubatud seadusega. Vastavaks seaduseks peab vastustaja korralduses viidatud LKS § 8 lg-t 6. LKS § 8 lg 6 annab õiguse peatada selline haldusmenetlus, mis mõjutab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust (LKS § 9 lg 1 mõttes). Peatamine on võimalik kuni 28 kuuks (lähtub piirangu proportsionaalsuse nõudest). Muuhulgas võib peatatavaks haldusmenetluseks olla metsateatise alusel metsaregistri kande tegemise menetlus (raieõiguse andmise menetlus). Kohus leiab, et kui LKS § 8 lg 6 võimaldaks peatada ka juba antud haldusakti kehtivuse, puuduks HMS § 67 lg 4 pst 2 tulenevalt vajadus käsitleda kaebaja usaldust, mida haldusorgan on aga haldusaktis käsitlenud. LKS § 8 lg-st 6, selle sõnastust arvestades, haldusakti kehtivuse peatamise õigust KKA-le ei tulene. Haldusmenetluse peatamisel ja kehtiva haldusakti kehtivuse peatamisel on oluliselt erineva intensiivsusega mõju isiku õigustele. Haldusmenetluse toimumine ei tekita õiguspärast ootust taotlejale soovitud haldusakti saamiseks. Seega, kuigi haldusakti kehtivuse peatamise eesmärk on antud juhul sama mis menetluse peatamisel, ei pea kohus võimalikuks LKS § 8 lg 6 sõnastust eirata. Seega kohaldub haldusakti kehtivuse peatamisele HMS-i üldregulatsioon.
31.Kohus samas ei leia, et eeltoodud haldusorgani eksimus peaks kaasa tooma kaevatava haldusakti tühistamise, kuna vastustaja on kaalunud ja põhjendanud peatamist ka HMS § 66 lg 2 p-st 2 tulenevalt.
32.Kohus leiab, et avalik huvi haldusakti kehtivuse peatamiseks kaalub üles kaebaja usalduse haldusakti realiseerimisele (HMS § 66 lg 2 p 2 teine eeldus). MS § 41 lg 13 kohaselt võib raiet teha 12 kuu jooksul raie metsaregistris registreerimisest. Seega on registrikandel (mida käsitletakse haldusaktina, vt 17.09.2018 kohtumääruse p 4) juba seadusest tulenevalt ajaliselt määratud üsna lühiajaline kehtivus. Antud juhul toob see haldusakti tähtajalisuse tõttu kaasa olukorra, kus kehtivus lõppeb kohtumenetluse kestust arvestades ka tähtaja möödumise tõttu (19.12.2018). Kaebaja saab sellises olukorras vajadusel kaebust muuta (tuvastamiskaebuseks). Kuna kaebaja ei asunud raieõigust realiseerima haldusaktide andmisest ligi 7 kuu jooksul ega ole väitnud, et talle oleks haldusaktide realiseerimiseks tehtud ettevalmistuste tõttu tekkinud kahju või muud koormavad tagajärjed (HMS § 67 lg 2 p 2), on kohtu arvates avaliku huvi ülekaal ilmne. Juhul, kui riiklikku loodukaitseala ei moodustata ja kohaliku omavalitsuse planeeringud ei sea raiele kitsendusi eelnevast sõltumatult, saab kaebaja esitada uued metsateatised.
33.Kohus leiab, et LKS § 8 lg-le 6 saab tugineda selles osas, et selles normis on seadusandja määratlenud normi eesmärgi kaudu avaliku huvi – tagada loodusobjekti olukorra säilimine kuni kaitse alla võtmise ettepaneku lahendamiseni. Seadusandja poolt määratletud avalikku huvi saab arvesse võtta ka haldusakti kehtivuse peatamise otsustamisel HMS § 66 lg 2 p 2 alusel. Põhiseaduse üldsättest (§ 5) tuleneb looduse kaitsmise ja säästva kasutamise põhimõte, millega tuleb muude õiguste (sh omandipõhiõigus) kasutamisel arvestada. PS-s sätestatut arvestades, seadusandja poolt määratletud avalik huvi võib kaaluda üles isiku huvi oma omandi kasutamiseks. Vastasel korral muutuks kaitse alla võtmise ettepaneku menetlemine eesmärgipäratuks, kui selle menetlemise ajal loodusobjekt häviks või kahjustuks.
34.Ka kaebaja ise möönab (kaebuse p 15), et avalik huvi kaitse alla võtmise ettepaneku alal raie ärahoidmiseks võib esineda, kuid leiab, et tema usaldus haldusakti kehtima jäämise suhtes kaalub selle üles. Põhjusel, et 2006.aastast kohaliku huvigrupi poolt väljendatud soov kaitseala loomiseks pole seni faktiliste asjaolude alusel perspektiivikas ning asjaolud olid KKA-le teada metsaregistris kannete tegemisel. 6(8)
Käesoleva vaidluse esemeks ei ole kaitse alla võtmise otsuse (mida pole veel ka tehtud) õiguspärasuse hindamine. Tähtsust saaks omada üksnes see, kui ettepanek oleks ilmselgelt perspektiivitu (kaevatava haldusakti andmise aja seisuga), mida kohtu hinnangul praegu usutavalt väita ei saa.
35.HMS § 66 lg 2 p 2 sätestab, et õiguspärase haldusakti võib isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud asjaolude tõttu välja andmata (esimene eeldus). Kohus ei nõustu kaebaja esitatud faktiliste asjaolude käsitlusega.
36.Puudub vaidlus, et KKM-le esitati ettepanek (tl 24) Sõrve looduskaitseala moodustamiseks (pindalaga ligi 2500 ha; 5 sihtkaitse- ja 1 piiranguvööndiga) Harku valla kohaliku huvigrupi poolt juba 25.06.2006 (vt ka kaitse alla võtmise eesmärk kaevatava haldusakti lk 2). Rahumetsa kinnistu asub projekteeritava Sõrve looduskaitseala Sõrve piiranguvööndis, millele kohalduks LKS § 31 lg 2 p 5 uuendusraie keeld, mille suhtes ala kaitse-eeskirja eelnõu leevendusi ette ei näe. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kaitseala moodustamise ettepanek on jätkuvalt menetluses.
37.Kaebaja viitab detsembris 2007 valminud ekspertiisile, mida kohtule esitatud ei ole. Sellise ekspertiisi olemasolu nähtub kaebaja poolt esitatud 23.02.2017 kirjast nr 8-2/17/1288 (tl 10). Kaebaja on aga jätnud tähelepanuta kirjas toodu (kolmas lõik), et ettepaneku esialgse hindamise aluseks olnud ekspertiis tehti olemasolevate andmete alusel, mille põhjal järeldati, et Sõrve loodusväärtused ei ole sellised, et oleks vajalik riikliku kaitseala moodustamine. Samuti märgitakse, et alal on kaitsealuseid liike (nende elupaiku), kuid sellel hetkel teadaoleva info põhjal leiti, et nende säilimise tagab piisavalt püsielupaikade moodustamine ning muude väärtuste kaitseks peeti piisavaks Harku valla üldplaneeringuga rohevõrgustiku määramist ja kaitsetingimuste kehtestamist. Nimetatud kirjas viidati ka Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisele hindamisele, mille soovitustes oli suurema rohevõrgustiku tuumaala määramine, et tagada rohevõrgustiku sidusus ja toimimine. Samuti on kaebaja jätnud tähelepanuta kirja lõpus toodu, et praeguste teadmiste juures ettepanekualale sellistes suurtes piirides riikliku looduskaitseala moodustamine LKS § 10 lg 1 tähenduses otstarbekas ei ole. Seega pole käsitletud kirjas öeldud, et ettepaneku menetlemine lõpetatakse, kuna see on ilmselgelt perspektiivitu. Küll võib kirjast järeldada, et asjaolude muutumisel (teabe täienemisel, eelkõige uute väliuuringute kaudu) pole ettepaneku rahuldamine, võib-olla ka vähendatud piirides, välistatud.
38.Kohus möönab, et selline olukord on taunitav (KKM-i tegevusetus), kus taotlus on aastaid menetluses ja kohaseid uuringuid ei teostata, millega tekitatakse maaomanikele ebaselge olukord enda omandi kasutamisel. Kohus ei nõustu aga sellega, et kui pärast metsateatise aktsepteerimist ilmnevad faktilised asjaolud, mille põhjal ei saa välistada alal kaitseväärtuse olemasolu ning kehtestatakse planeering (mis juba iseenesest võib takistada lageraie teostamist), ei saaks haldusorgan raiet lubava haldusakti kehtivust peatada või seda kehtetuks tunnistada. Usalduse rikkumisega tekitatud kahju on teatud juhtudel hüvitatav.
39.KKA saab teabe metsateatise menetlemiseks keskkonnainfot koondavatest registritest ning kohalikul omavalitsusel ei olnud seadusest tulenevat kohustust üldplaneeringu või seda täpsustava teemaplaneeringu kavatsustest teavitamiseks. Asjassepuutuv teemaplaneering kehtestati Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 ehk ligi 5 kuud pärast lageraie 7(8)
lubamist. Puudub vaidlus, et metsateatises taotletud raiealad asuvad teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal, mis ühtib kaitseala ettepanekus toodud kaitstava alaga.
40.Puudub vaidlus, et kohalik omavalitsus soovib ettepaneku menetluse jätkumist ning on ise tellinud täiendavad uuringud (töövõtulepingud 04.06.2018 ja 29.06.2018). Kaebaja viitab, et uuringute lähteülesande kokkupanek algas juba 2017. a mais ning hiljemalt 2017. aasta juulis (mil sõlmiti töövõtuleping malakoloogia alaseks uuringuks) pidi teostatavate uuringute maht teada olema. Vastustaja on kohtule esitanud Harku Vallavalitsuse 07.02.2018 vastuse (tl 27) KKM-i 04.01.2018 päringule, milles teavitatakse Sõrve looduskaitseala piirkonnas läbiviidavate uuringute käigust. Selles on märgitud uuringute teostamise ajaks 2018.a kevad-suvine periood ning üldise uuringu koondi valmimine 2018.a lõpuks. Kohus ei nõustu kaebajaga nagu pidanuks KKA-le 19.12.2017 lageraie kannete tegemise ajal olema teada kohaliku omavalitsuse poolt täiendavate uuringute tegemine ja maht. Lisaks, alles uuringute tulemuste selgumisel saab hinnata alla kaitseväärtust ja tehtud ettepaneku perspektiivikust.
41.Kohus nõustub vastustajaga, et metsaregistri kannete kehtivuse peatamine on põhjendatud, kuna lageraiete teostamine võib kahjustada kavandatava Sõrve looduskaitseala seisundit ja alal potentsiaalselt esinevaid loodusväärtusi. Eelviidatud töölepingute alusel tehtavate uuringute eesmärgiks on välja selgitada kavandataval Sõrve looduskaitsealal esinevad (sh seni registreerimata) loodusväärtused ja hinnata nende seisundit. Uuringud hõlmavad ka metsakooslusi. Lageraie aga muudab oluliselt ala metsade struktuuri ja vanuselist koosseisu ehk uuringuala seisundit. HMS § 66 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused olid täidetud. Ka kohtumenetluses ei ole välja toodud muid olulisi asjaolusid HMS § 64 lg 3 mõttes, mis annaks alust kahelda kaalutlusotsuse õiguspärasuses.
42.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ärakuulamine enne haldusaktide kehtivuse peatamist polnud antud juhul vajalik ega põhjendatud (HMS § 40 lg 3 p 1). Raie teostamine võib olla üsna lühiajaline tegevus, mille tõttu võinuks ärakuulamine tuua kaasa olukorra, kus peatamise eesmärki poleks enam võimalik saavutada. Samuti, kaebaja ärakuulamine ei oleks saanud anda vastust küsimusele, kas ala kaitse alla võtmise ettepanek on põhjendatud, kuna selle seisukoha aluseks saab olla vastava valdkonna asjatundjate arvamus (LKS § 8 lg 4).
43.Kaebuse rahuldamiseks alus puudub.
44.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole esitanud taotlust ega kuludokumente menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.