Organic seeds OÜ, LOODUSKAITSEÜHING KOTKAS, Alam-Pedja Veis OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11. detsembri 2017. a otsuste nr 126/17/1254 ja 12-6/17/1260 ning 19. detsembri 2017. a otsuste nr 12-6/17/1302 ja 12-6/17/1303 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks kaebajate toetusetaotlused rahuldada või alternatiivselt toetusetaotlused uuesti läbi vaadata
Menetlusosalised
Kaebajad Organic seeds OÜ, LOODUSKAITSEÜHING KOTKAS ja Alam-Pedja Veis OÜ, volitatud esindaja Mihkel Nukka Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Ave Paavel
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. jaanuar (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-18-654 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Organic seeds OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse kliima- ja keskkonnatoetuste ning ühtse pindala toetuse saamiseks 2017. aasta eest 1407,01 hektari ulatuses. PRIA määras 19. detsembri 2017. a otsustega nr 12-6/17/1302 ja 126/17/1303 sellest toetuskõlbulikuks 1106,10 hektarit ja suunas Organic seeds OÜ-le väljamaksmisele otsusega nr 12-6/17/1302 ühtset pindalatoetust 87 333 eurot ja 90 senti ning otsusega nr 12-6/17/1303 kliima- ja keskkonnatoetust 42 861 eurot ja 47 senti.
2.LOODUSKAITSEÜHING KOTKAS (LKÜ) esitas PRIA-le taotluse kliima- ja keskkonnatoetuste ning ühtse pindala toetuse saamiseks 2017. aasta eest 331,25 hektari ulatuses. PRIA määras 19. detsembri 2017. a otsustega nr 12-6/17/1302 ja 12-6/17/1303 sellest toetuskõlbulikuks üksnes 153,87 hektarit ning suunas LKÜ-le väljamaksmisele otsusega nr 126/17/1302 ühtset pindalatoetust 12 862 eurot ja 41 senti ning otsusega nr 12-6/17/1303 kliimaja keskkonnatoetust 5963 eurot ja 32 senti.
3.Alam-Pedja Veis OÜ esitas PRIA-le taotluse kliima- ja keskkonnatoetuste ning ühtse pindala toetuse saamiseks 2017. aasta eest 4,12 hektari ulatuses. PRIA määras 11. detsembri 2017. a otsustega nr 12-6/17/1254 ja 12-6/17/1260 sellest toetuskõlbulikuks üksnes 0,92 hektarit ning jättis Alam-Pedja Veis OÜ toetusetaotluse rahuldamata.
4.Organic seeds OÜ, LKÜ ja Alam-Pedja Veis OÜ esitasid 18. jaanuaril 2018 PRIA-le otsuste peale ühisvaide, mille PRIA jättis 2. märtsi 2018. a vaideotsusega nr 12-4/18/29-1 rahuldamata.
5.Organic seeds OÜ, LKÜ ja Alam-Pedja Veis OÜ esitasid 2. aprillil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles paluvad järgnevat:
5.1.tühistada PRIA otsused nr 12-6/17/1254, 12-6/17/1260, 12-6/17/1302, 12-6/17/1303 osas, millega PRIA keeldus Organic seeds OÜ-le, LKÜ-le ja Alam-Pedja Veis OÜ-le osaliselt kliima- ja keskkonnatoetuse ja ühtse pindala toetuse määramisest;
5.2.teha tühistatud osas uued otsused, millega a) määrata Organic seeds OÜ kliima- ja keskkonnatoetuste ning ühtse pindala toetuse kõlbulikuks kokku 1407,01 hektarit ning määrata, et täiendavalt kuulub Organic seeds OÜ-le väljamaksmisele toetused kogusummas 34 825,08 eurot; b) määrata LKÜ kliima- ja keskkonnatoetuste ning ühtse pindala toetuse kõlbulikuks kokku 331,25 hektarit ning määrata, et täiendavalt kuulub Organic Seeds OÜ-le väljamaksmisele toetused kogusummas 20 669,49 eurot; c) määrata Alam-Pedja Veis OÜ kliima- ja keskkonnatoetuste ning ühtse pindala toetuse kõlbulikuks kokku 4,12 hektarit ning määrata, et täiendavalt kuulub Organic seeds OÜ-le väljamaksmisele toetused kogusummas 390,47 eurot;
5.3.alternatiivselt, kui kohus leiab, et uute otsuste tegemine ei ole põhjendatud, kohustada PRIA-t Alam-Pedja Veis OÜ, Organic seeds OÜ ja LKÜ taotlused uuesti läbi vaatama;
5.4.jätta menetluskulud PRIA kanda.
6.Tartu Halduskohus võttis 18. aprilli 2018. a määrusega Organic seeds OÜ, LKÜ ja AlamPedja Veis OÜ kaebuse menetlusse ning määras 6. juuni 2018. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
3-18-654
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebajate seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
7.1.Otsustes puuduvad kaalutlused, millest PRIA on toetuste väljamaksmise osalisel keeldumisel lähtunud. Otsuses ei ole põhjendatud, millistel faktilistel asjaoludel on PRIA keeldunud liigniiskete alade toetuskõlbulikuks määramisest. PRIA ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel tuleb liigniiske ala määratlemisel lähtuda üksnes hüdrotermilisest koefitsiendist (HTK). Seejuures ei ole toodud haldusaktides välja andmeid, mille kohaselt oli HTK kõikidel aladel alla 2,0. Samuti ei ole otsustes toodud põhjendusi, miks ei ole arvestatud PRIA koostatud juhendmaterjali „Abiks taotlejale. Pindalapõhiste otsetoetuste taotlemisel 2017“, kus on üheselt selgitatud, et toetuskõlbulikud ei ole üksnes pidevalt liigniisked alad. Seejuures ei ole otsustes toodud välja asjaolusid, mille alusel tuleb lugeda alasid pidevalt liigniiskeks.
7.2.Otsustes ega vaideotsuses ei ole esitatud arvutuskäiku, mille järgi on kaebajate toetust vähendatud.
7.3.Alad, mille eest PRIA kaebajatele toetust ei maksnud, on toetuskõlbulikud, millest tulenevalt on PRIA kohustatud toetuse välja maksma. Nii PRIA kui Keskkonnaamet on tuvastanud, et aladel esines liigniiskus, mille tõttu oli põllule pääsemine kas võimatu või ebamõistlikult keeruline. Kaebajad ei saanud toetuskõlbulikuks määramata alasid tähtaegselt ja nõuetekohaselt hooldada, sest põllud olid 10-15 cm veekihi all. Käesoleval juhul esineb Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (edaspidi määrus nr 640/2014) artikli 4 esimeses lõikes sätestatud asjaolu, mille alusel tuli PRIA-l määrata kaebajatele toetus mh tähtaegselt ja nõuetekohaselt hooldamata alade eest.
7.4.Vaidlusalused põllud ei ole pidevalt liigniisked. PRIA koostatud juhendmaterjalis on selgitatud, et liigniiskeid alasid tuleb jagada pidevalt ja ajutiselt liigniisketeks. Ajutiselt liigniisked alad on toetuskõlbulikud. PRIA toetuse saamise selgitustest tuleneb üheselt, et pidevalt liigniiske maaga ei ole tegemist, kui liigniiskuse teke sõltub sademetest. Ei ole põhjendatud määratleda maa pidevalt liigniiskeks üksnes seetõttu, et eelmisel aastal ei saanud maa-ala liigniiskuse tõttu tähtaegselt nõuetekohaselt hooldada. Kaebajate hinnangul ei esine praegusel juhul alust lugeda vaidlusaluseid põldusid ka ajutiselt liigniiskeks. Toetusetaotluste esitamise ajal mais 2017 puudus kaebajatel objektiivne alus arvamuseks, et põllud osutuvad sedavõrd liigniiskeks, et neid ei ole võimalik nõuetekohaselt hooldada. Samuti ei ole PRIA otsustes põhjendanud, milliste objektiivsete asjaolude kohaselt pidid kaebajad eeldama, et 2017. a ei ole võimalik kõiki alasid nõuetekohaselt hooldada. Kaebajatel ei ole võimalik objektiivselt prognoosida eeloleva aasta sademete hulka konkreetsetel põldudel. PRIA ei ole esitanud tõenduslikke andmeid, mille kohaselt oli 2017. aastal üleüldse HTK asjaomastel aladel alla 2,0 ega põhjendanud, millisel alusel HTK määr üle 2,0 ühiku tähendab ala liigniiskust. Ala liigniiskuse määratlemisel üksnes HTK-st lähtumine ei ole põhjendatud. PRIA põhjendused on osaliselt vastuolulised, sest ühelt poolt leiab vastustaja, et liigniiskuse määratlemisel tuleb lähtuda üksnes HTK kriteeriumist, teiselt poolt peab PRIA oluliseks arvestada ka ala geograafilise paiknemisega. Samas ei ole otsustes põhjendatud, kuidas on liigniiskuse määratlemisega seotud asjaomase ala vahekaugus veekoguga. Kaebajate hinnangul tuleb erandlik asjaolu (liigniiskus) teha kindlaks konkreetse juhtumi põhiselt ja iga põllu lõikes selgitada välja, kas ja miks on konkreetne maa-ala liigniiske.
7.5.Otsused rikuvad õiguskindluse põhimõtet. Liigniiskus esines kõnealustel põldudel ka 2016. aastal ja nimetatud perioodi eest maksis PRIA toetused välja. PRIA on 29. augusti 2017. a kirjas Organic Seeds OÜ-le kinnitanud, et kui Keskkonnaamet kinnitab, et taotlejate avalduses toodud aladel ei olnud hooldustööde teostamine võimalik liigniiskuse tõttu, on võimalik ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse maksmine
3-18-654 taotletud mahus. Seejuures on Keskkonnaamet tuvastanud kõnealustel põldudel liigniiskuse. Veel on kaebajad 15. augustil 2017. a ja 7. septembril 2017. a teavitanud PRIA-t vääramatu jõu (liigniiskuse) asjaolude esinemisest, kuid PRIA ei ole teates antud hinnangutele ja asjaoludele vastu vaielnud. Vastustaja ei ole selgitanud ja hoiatanud taotlejaid sellest, et kui eelmisel aastal on olnud põllud liigniisked, siis taotletaval aastal nende põldude eest toetusi ei maksta.
7.6.Ebaõige ja alusetu on vastustaja väide, et kaebajatel ei tekkinud kulutusi seoses liigniiskete põldudega, mida ei saanud nõuetekohaselt tähtaegselt hooldada. Kaebajatel oli valmisolek ja piisav ressurss maade nõuetekohaseks ja tähtaegseks hooldamiseks, mis ei osutunud liigniiskuse tõttu 2017. aastal siiski võimalikuks. Põllumajandustehnika ja loomade hankimine eeldab investeeringute tegemist ja kulude kandmist. Samuti tekib kahju olukorras, kus põldudelt, millel ei saa liigniiskuse tõttu heina teha, jääb loomasööt saamata, mille tõttu tuleb sööt osta eraldi sisse.
8.Vastustaja esitatud kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited kaebusele on kokkuvõtlikult järgnevad.
8.1.Vaidlusalustes otsustes on toodud põhjendused ja õiguslikud alused, millest nähtuvad asjaolud, mis tingisid toetuste osalise määramise või määramata jätmise. Samuti on otsustes selgelt ja arusaadavalt tabeli kujul välja toodud selgitused ja arvud, mis väljendavad taotletud pindala, kindlaksmääratud pindala, taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevust ning viiteid õigusaktidele, mille alusel on toetust vähendatud. Seega nähtub otsustest toetuste vähendamise faktiline alus koos viidetega asjakohastele õigusaktidele. Vaidlustatud otsused on õiguspärased ning kontrollaruande kaebajatele kätte toimetamisega on täidetud ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõikes 1 sätestatud põhjendamise nõue.
8.2.PRIA 2017. aasta juhendmaterjalis on PRIA juhtinud tähelepanu sellele, et taotlejal tuleb liigniisketele aladele toetuse taotlemisel objektiivselt hinnata, kas toetuse taotlemise aastal on võimalik seda põllumajandusmaad põllumajanduslikuks tegevuseks kasutada. Kui taotlusalune maa on mitu aastat järjest olnud liigniiske, ei kvalifitseeru liigniiskuse esinemine sellisel maal enam erandlikuks asjaoluks, kuna on ette prognoositav. Kaebajate vaidlusalused põllud asuvad Alam-Pedja lamminiitudel ning tegemist on veekoguäärsete liigniiskuse tekke suhtes riskialadega, kus liigse vee esinemine ei ole ette nägematu ega erandlik asjaolu ning olukorda sellistel aladel tuleb objektiivselt hinnata enne taotlema asumist. Kui sama põllumajanduslik maa on pidevalt liigvee all ja seda ei ole võimalik hooldada, siis ei ole maa enam toetusõiguslik. Kaebajate vaidlusalused põllud on olnud üle ujutatud ja seega liigniisked alates 2015. aastast ning tegemist ei ole enam sellise erandliku asjaoluga, mida ei ole võimalik taotlejatel ette näha.
8.3.Määruse nr 640/2014 art 4 tähenduses ei kuulu igal juhtumil vääramatu jõu mõiste käsitluse alla Eesti kliimavöötmele iseloomulikud tavapärased ilmastikutingimused, milleks on vihm või üleujutused rannaäärsetel aladel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 (edaspidi määrus nr 1306/2013) artikli 2 punkt 2 sätestab juhud, milliseid võivad liikmesriigid vääramatu jõuna käsitleda. Nimetatud õigusnorm võimaldab vääramatuks jõuks või erandlikuks asjaoluks lugeda rasket loodusõnnetust, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist või põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad. Rannaäärsete alade üleujutusest või tavapärastest sademetest tingitud liigniiskuse esinemine veekoguäärsetel aladel ei ole käsitletav vääramatu jõu või erandliku asjaoluna.
8.4.PRIA on liigniiskuse kindlakstegemiseks tellinud Riigi Ilmateenistuselt sademete ja temperatuuride andmed piirkondade ja kuupäevade lõikes. Ilmateenistuse andmetele tuginedes saab väita, et kaebajate vaidlusalustel põldudel, mis asusid Jõgeva, Kunda, Tõravere, Valga ja Võru hüdromeetriajaamade piirkondades, erandlikku sademete rohkust ei esinenud (hüdrotermiline koefitsient (HTK) oli väiksem kui 2,0) ning sellest tulenevalt on tõenäoline, et kõnealusel põldudel on üleujutus tekkinud lamminiidu äärsetele veekogudele iseloomulikust veetaseme tõusust.
3-18-654
8.5.Asjaolu, et PRIA arvestas 2016. aastal liigniisked alad abikõlblikuks, ei tähenda, et PRIA peaks sama praktikat kohaldama ka edaspidi ja järjepidevalt, kui sellise praktika kohaldamine ei ole mõistlik, põhjendatud ega kooskõlas õigusnormidega. 2016. aastal loeti terve Eesti liigniiskeks ning liigniiskuse tõttu hooldamata jäänud aladele määrati selle tõttu 2016. aastal teavituse olemasolul otsetoetusi. Vastav teave oli kirjas ka 2016. aasta PRIA infokirjas. 2017. aastal esines liigniiskus piirkonniti. Kuigi PRIA otsustas 2017. aastal toetusi selliste alade eest taotlejatele mitte määrata, ei ole PRIA rakendanud pindalade erinevusest tulenevat täiendavat sanktsiooni kõnealuste liigniiskete põldude osas, mille kohta taotlejad teavitused esitasid.
8.6.Kuna kaebajad varem toetuste vähendamise arvutuste ebaselguse osas vastuväiteid ei esitanud, siis PRIA vaideotsuses arvutusi üksikasjalikult ka ei selgitanud. Vastustaja toob seetõttu täpsema arvutuskäigu välja vastuses kaebusele.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on PRIA otsused nr 12-6/17/1254, 12-6/17/1260, 12-6/17/1302, 12-6/17/1303 osas, millega PRIA keeldus kaebajatele osaliselt kliima- ja keskkonnatoetuse ja ühtse pindala toetuse määramisest. Kaebajate arvates tulnuks PRIA-l vaidlusalused maa-alad lugeda toetusõiguslikuks, kuna esines erandlik asjaolu Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 4 lõige 1 mõistes, mille alusel pidi PRIA määrama kaebajatele toetuse muuhulgas tähtaegselt ja nõuetekohaselt hooldamata alade eest.
10.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 4 lõige 1 sätestab, et kui toetusesaaja ei ole saanud vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu täita toetuskõlblikkuskriteeriume või muid kohustusi, on tal seoses otsetoetustega jätkuvalt õigus saada toetust sellise pindala ja selliste loomade eest, mis olid vääramatu jõu või erandlike asjaolude ajal toetuskõlbulikud. Sama artikli lõike 2 kohaselt teavitab toetusesaaja või temalt sellekohase õiguse saanud isik kirjalikult pädevat ametiasutust vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest viieteistkümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik, ja esitab pädeva ametiasutuse nõutavad asjakohased tõendid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 artikli 2 lõikes 2 on sätestatud, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastamise haldamise ja seire puhul võidakse „vääramatu jõu” ja „erandlike asjaoludena” tunnustada eelkõige järgmist: a) toetusesaaja surm; b) toetusesaaja pikaajaline töövõimetus; c) raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist; d) põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel; e) toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või vastavalt osade või kõigi põllukultuuride nakatumine taimehaigusesse; f) kogu põllumajandusliku majapidamise või selle olulise osa sundvõõrandamine, kui taotluse esitamise päeval ei olnud võimalik sundvõõrandamist ette näha.
11.Kaebajate hinnangul ei vasta PRIA otsused HMS § 56 nõuetele, sest otsustes puuduvad faktilised alused, millest nähtuks piisava täpsusega toetuse aluseks oleva pindala kindlaks määramine ning toetuse vähendamise või rahuldamata jätmise alus. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis. PRIA otsustele rakendatakse haldusakti põhjendamisnõudeid piiratult, sest taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks PRIA töö ebamõistlikult keeruliseks. Olukorda leevendab PRIA otsustele järgnev kohustuslik vaidemenetlus (ELÜPS § 110 lg 1), mille käigus saab taotleja otsust puudutavatele kahtlustele ja küsimustele põhjalikumad vastused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18). Nimetatud lahendis käsitleti
3-18-654 küll PRIA hindamisotsuse põhjendamisnõudeid, kuid need põhimõtted on asjakohased ka teiste PRIA toetussummade määramise otsuste puhul. Seega ei pea PRIA põhjendused, sh täpne arvutuskäik sisalduma täies mahus vaidlustatud haldusaktis, need võivad olla kajastatud ka vaideotsuses või teistes dokumentides. PRIA otsused vastavad väljakujunenud kohtupraktikale. Otsustes on välja toodud haldusaktide andmise õiguslikud ja faktilised alused, selgitatud toetuse vähendamise aluseid (hooldusnõuete mittenõuetekohane täitmine) ning määratavate toetussummade alused. Otsustes on välja toodud selgitused ja arvud taotletud pindala, kindlaksmääratud pindala ning nende erinevuse kohta. Vaidlustatud PRIA otsuste põhjendused ning kaalutlused on esitatud põhjalikumalt vaideotsuses ning selles viidatud dokumentides. Vaidlustatud haldusaktides on esitatud ka toetuse määramise arvutuskäik, mida vastustaja on täpsemalt kirjeldanud ka kaebusele esitatud vastuses (tl 50-53). Vastuses kaebusele esitatud detailne arvutuskäik on korrektne ning vastab haldusaktides kajastatule.
12.Vastustaja otsustest ja vaideotsusest ning kohtule edastatud vastusest nähtuvalt on toetuse vähendamise või toetuse taotluse rahuldamata jätmise tinginud asjaolu, et taotluses märgitud osadel veekoguäärsetel põllumassiividel jäeti viitega liigniiskusele hooldustööd tegemata. Vaidlust ei ole selles, et kaebajad on PRIA-t hooldustööde tegemise võimatusest viitega esinenud liigniiskusele teavitanud.
13.Kohus möönab, et ajutise liigniiskuse ettenähtavus on raskendatud, sest sademete hulk konkreetsel aastal pole objektiivselt ette ennustatav. Samas ei saa taotleja eeldada, et võimalikud liigniisked alad kvalifitseeruvad alati toetusõiguslikuks. Toetuse taotlemisel lasub taotlejal kohustus arvestada asjakohaste põllumassiivide paiknemise ning varasemate ilmastikuoludega. Kui toetust taotletakse aladele, millel varasematel aastatel on esinenud liigniiskust, mistõttu ei ole toetuse taotleja saanud ettenähtud hooldustöid teha, võtab taotleja teadliku riski, et ka toetuse taotlemise aastal võib esineda aladel liigniiskust. Ka PRIA 2017. a juhendis selgitatakse, et ajutiselt liiskniisketel aladel lasub taotlejatel kohustus hinnata, kas toetuse taotlemise aastal on võimalik seda põllumajandusmaad ka põllumajanduslikuks tegevuseks kasutada. Maa-ala abikõlblikkuse hindamisel tulebki hinnata konkreetsel taotluse esitamise aastal esinenud olusid ning nende ettenähtavust.
14.Otsetoetuste maksmise eesmärgiks on soodustada aktiivset põllumajandustegevust ning muuhulgas vähendada maa-aladel ebasoovitavate taimestiku levikut, et asjakohaseid maaalasid oleks võimalik kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks. Otsetoetuste eesmärgiks ei ole toetada maa-alasid, millel põllumajanduslik tegevus pole võimalik. On üldteada asjaolu, et lamminiit kasvab niitmiseta või karjamaana mittekasutamisel kiiresti kinni ning hiljem on samal maa-alal põllumajanduslik tegevus oluliselt raskendatud. Piirkondades, kus esineb mitmel aastal liigniiskust, mistõttu ei ole põllumajandusliku tegevusega tegelemine olnud võimalik, ei pruugi olenevalt konkreetsel aastal esinevatest ilmastikuoludest kvalifitseeruda taotluses märgitud maa-alad toetusõiguslikuks. Vaidlust ei ole selles, et enamusel asjakohastel maa-aladel esines liigniiskus ka aastal 2016 ning osadel ka aastal 2015. Kohus nõustub vastustajaga, et määruse 640/2014 art 4 lg 1 mõttes ei ole rannaäärsete alade üleujutusest või tavapärastest sademetest tingitud liigniiskuse esinemine veekoguäärsetel aladel käsitletav vääramatu jõu või erandliku asjaoluna. Rannaäärsetel aladel on üleujutused tavapärased. Veekoguäärsete maa-alade puhul tuleb arvestada, et esineb veekogust lähtuvaid üleujutusi, mistõttu on erandliku asjaolu sisustamine eeskätt läbi sademerohkuse asjakohane viis. Sellele viitab ka määrus 1306/2013 art 2 lg-s 1 sätestatud vääramatu jõu ja erandlike asjaoludena käsitatavate tingimuste loetelu. Nimetatud loetelus kajastatud asjaoludest saaks praegusel juhul kõne alla tulla üksnes punktis c kajastatud tingimus - raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist. Samas tuleb arvestada, et määruse 1306/2013 art-s
3-18-654 2 on toodud üksnes näitlik loetelu tingimustest, mille esinemisel võib olla tegemist vääramatu jõu või erandliku asjaoluga. Sellele viitab sättes kasutatud sõna „eelkõige“. Lamminiitude puhul võib lähtuvalt maa-alale iseloomulikust keskkonnast olla erandliku asjaoluna käsitletav eeskätt tavapärasest rohkemate sademete hulk, mis takistab lamminiitudel vajalike hooldustööde (niitmine, karjatamine) tegemist.
15.Seetõttu on vastustaja asjasse puutuvate põllumassiivide puhul õigesti lähtunud hüdrotermilisest koefitsiendist (HTK), mis on perioodi sademete summa jagatud sama perioodi õhutemperatuuride kümme korda vähendatud summaga. Nimetatud koefitsient võimaldab hinnata muuhulgas sademete hulga mõju liigniiskuse tekkimisele. Vastavalt väljakujunenud praktikale kasutas PRIA lähenemist, et kui HTK on rohkem kui 2,0, siis loetakse ala liigniiskeks ja erandlikuks asjaoluks. Kui koefitsient on väiksem kui 2,0 siis ei ole tegemist sellisel määral niiskusega, mis võimaldaks käsitleda asjakohaseid maa-alasid toetusõiguslike aladena määruste nr 640/2014 ning 1306/2013 mõttes. Vaidlust ei ole selles, et asjakohaste alade piirkonnas oli HTK aastal 2017 väiksem kui 2,0. Seega ei saa neid alasid pidada abikõlblikuks eelnimetatud määruste mõttes ning toetuse määramisel tuli need alad arvata välja. Kaebajate poolt viidatud Maaeluministri kantsleri kirjast nähtub, et lisaks hüdrotermilisele koefitsiendile tuleks arvestada ka muid erandlikke asjaolusid, mille tõendamise kohustus lasub taotlejal (tl 78). Kohtumenetluses esitatud tõendid ei kinnita muude erandlike asjaolude ilmnemist toetuse määramise aluseks olevatel maa-aladel ning liigniiskuse tekkimist esmajoones sademetest.
16.Kohus ei nõustu kaebajatega, et veekogude veetaseme tõus ei olnud ette nähtav ning seda tulnuks erandliku asjaoluna arvestada. Veekogude äärsetel maa-aladel on veekogudest lähtuvad üleujutused tavapärased ning mõistlikult ette nähtavad. Nimetatud asjaolu ei ole seetõttu erandliku asjaoluna selles asjas arvestatav.
17.Ebaõige on ka vastustaja seisukoht, et lähtuvalt õiguskindluse põhimõttest pidanuks vastustaja määrama ka aastal 2017 toetuse nendele põllumassiividele, mis loeti toetusõiguslikuks aastal 2016, mil asjakohastel põllumassiividel esines samuti liigniiskust, mis takistas hooldustööde tegemist. Esmalt tuleb märkida, et ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusele ehk otsetoetuste saamiseks puudub isikul subjektiivne õigus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2013. a otsus haldusasjas nr 3-31-77-12, p 18; Riigikohtu halduskolleegiumi 30. juuli 2014. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-14, p 13). Seega ei ole kaebajatel õiguspärast ootust toetuse saamisele ning eeldusele, et varasemal aastal toetusõiguslikuks loetud põllumassiive käsitatakse toetusõiguslikuna ka uuel toetuse esitamise aastal. Teiseks on vastustaja asjakohaselt selgitanud sademete hulga erinevust 2016. ja 2017. aastal, mis õigustas erinevat praktikat toetuste määramisel. Aastal 2016 loeti kogu Eesti rohkete sademete tõttu liigniiskeks, mis õigustas laialdasemat toetuse määramist tollel aastal. Vastustaja on 2017. a toetuste määramisel võtnud põhjendatult aluseks asjaolu, et sellel aastal ei esinenud eelneva aastaga võrreldes samaväärseid ilmastikuolusid ning liigniiskust esines üksnes piirkonniti. Kui võrrelda suvekuude keskmist sajuhulka aastatel 2016 ja 2017, siis nähtub, et 2016. aastal oli tunduvalt rohkem sademeid kui aastal 2017 (vt Riigi ilmateenistuse kodulehte – kättesaadav: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/). Ka Riigi Ilmateenistuse kodulehel kajastatud aasta sademete summa kaart erinevate aastate kohta kinnitab, et sademete hulk üle Eesti ja ka Alam-Pedja looduskaitseala piirkonnas oli 2016 aastal suurem kui 2017. aastal (vt http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimakaardid/sademed/). Kohus möönab, et erinevatel põllumassiividel võis sademete hulk erineda, kuid see ei tähenda, et PRIA on lähtunud ebakohastest asjaoludest. Kaebajad ei ole haldus- ega kohtumenetluses suutnud tõendada, et asjakohaste maa-alade liigniiskus oli tingitud esmajoones suurest sademete hulgast. Samuti ei saa eeldada, et PRIA suudaks tuvastada igale põllumassiivile
3-18-654 langenud sademate täpse hulga. Kohtu hinnangul on PRIA põhjendatult lähtunud HTK koostamisel Jõgeva, Kunda, Tõravere, Valga ja Võru hüdromeetriajaamadest saadud andmetest. Kohtu hinnangul on HTK andmed piisavalt täpsed, et võtta need arvesse liigniiskuse hindamisel. Kaebajate esitatud vastuväited ei kinnita nende andmete ebakohasust sellisel määral, et lugeda HTK koefitsiendist lähtumist asjakohatuks.
18.Kohus rõhutab, et ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustoetuse eesmärgiks on toetada aktiivset põllumajandustegevust, sh rohestamist. Kuna kaebajad asjakohastel põllumassiividel hooldustöid ei teinud, siis ei kaasnenud neile ka olulisi hoolduskulusid. Kohus nõustub seetõttu vastustajaga, et toetuse määramata jätmine alade eest, mis ei olnud toetusõiguslikud, ei kahjustanud kaebajaid ülemääraselt.
19.Kuna kaebajad ei ole suutnud tõendada, et esines erandlik asjaolu, mistõttu tuleks asjakohased maa-alad lugeda toetusõiguslikuks, siis ei ole ümber lükatud vastustaja hinnang, et nimetatud alad ei olnud toetusõiguslikud.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebused rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.