lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-212/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-212/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1428
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 20 lg 1Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasseHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 118 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-866/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium24.05.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-18-212

Otsuse kuupäev

7. detsember 2018

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

V.F kaebus Tartu Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja kinnise vangla avavangla osakonda

Menetlusosalised

Kaebaja – V.F Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

1.Jätta V.F kaebus rahuldamata.
2.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 7. jaanuarini 2019. a. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud, menetluse käik ja poolte seisukohad

1.Kaebaja esitas 11.12.2017. a Tartu Vanglale taotluse (tl 6) avavanglasse üleviimiseks.
2.Tartu Vangla jättis 09.01.2018 otsusega nr 6-24/10470-2 kaebaja taotluse avavanglasse ümberpaigutamiseks rahuldamata (tl 7). Otsuse motiivide kohaselt on kaebaja riskihindamise käigus tunnistatud kõrgohtlikuks ja ära kandmata karistuse aeg on pikem kui 18 kuud, mille tõttu ei vasta kaebaja justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi täitmisplaan) § 17 lg 1 p-de 1 ja 3 nõuetele ja § 17 lg 1 p 2 alusel pole ümberpaigutamise menetlust võimalik algatada. Otsuse kohaselt avaneb avavanglase ülemineku võimalus kaebajal alates 14.04.2023. a.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-26-1152/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-26-2105/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
3.Kaebaja vaide (tl 13) jättis Tartu Vangla 23.01.2018. a vaideotsusega nr 1-11/28-2 kohustuslikus kohtueelses menetluses rahuldamata (tl 14).
4.Kaebaja esitas 25.01.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2–3, tõlge 19) ja kaebuse täiendused (tl 35, 41, 46–47, tõlked tl 38, 43, 45) Tartu Vangla kohustamiseks anda haldusakt kaebaja üleviimiseks kinnist tüüpi vanglast avatud tüüpi vanglasse. Kaebaja ei nõustu vangla väidetega avavanglasse üle viimist välistavatest põhjustest. Kaebaja arvates on tema ümberpaigutamise eeldusteks kehtiv elamisluba Eestis kuni 2022. aastani ja kaebajale omistatud staatus kõrgohtlik, ei vasta tegelikkusele. Täitmiskava ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. Ainuüksi täitmiskavas märgitul

puudub tõenduslik tähendus ja täitmiskavas tuvastatule tuginedes ei saa vangla põhjendada oma tulevasi otsuseid. Kaebajal ei ole distsiplinaarrikkumisi. Kaebajal peab olema valikuvõimalus ajaviitmisel, et tugevdada vangistuse eesmärkide täitumiseks sõltumatuse ja isikliku vastutuse tunnet. Avavanglasse paigutamine aitaks kaasa kaebaja tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele kahe kolmandiku karistuse ära kandmisel 2019. aastal.

5.Tartu Halduskohtu 01.02.2018. a määrusega (tl 21–22) vabastati kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ja jäeti rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist (tl 27–28) tuginedes vangistusseaduse (VangS) § 20 lõigetele 1 ja 3. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on kehtiv elamisluba, kuid elamisloa olemasolu ei ole aluseks kaebuse rahuldamisele. Kaebaja puhul ei ole formaalsed ümberpaigutamise tingimused täidetud. Kinnipeetava ohtlikkuse taseme on vangla määratlenud õigesti.
7.Tartu Halduskohtu 16.10.2018. a määrusega (tl 39) jäeti kaebaja menetluse kiirendamise taotlus läbi vaatamata. Kohtu seisukoht
8.Halduskohus on tõendite kogumi alusel seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, sest vastustaja ei ole kaebaja 11.12.2017. a taotlust (tl 6) rahuldamata jättes rikkunud kaebaja õigusi.
9.Kaebaja tahteks on saavutada enda ümberpaigutamine Tartu Vangla kinnisest osakonnast avavanglaosakonda või avavanglasse.
10.Halduskohus märgib vastuseks kaebusele, et kehtiv õigus ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust enda ümberpaigutamise nõudmiseks, sõltumata sellest, kas isik on Eesti kodanik või on tal Eestis elamiseks ja viibimiseks mõni muu õiguslik alus. Seega ei ole vastustaja kaebaja õigusi rikkunud sellega, et kaebaja ümberpaigutamise taotluse lahendamisel ei ole kaebaja taotluse põhjendatuse hindamisel kaalutud kaebajale väljastatud elamisloaga, mis kaebuse kohaselt kehtib kuni 2022. aastani. Sõltumata sellest, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt (tl 4) kehtis kaebaja tähtajaline elamisluba kuni 13.01.2012. a on fakt, et kaebaja vangistuses viibimise ajal on tal õigus Eestis viibimiseks süüdimõistva kohtuotsuse alusel.
11.Eestis kehtiv vangistusõigus seab esiplaanile karistuse kinnise täideviimise selle avatud täideviimise ees (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad L. Madise jt. 2014, lk 73). Kuna kinnipeetava avavavanglasse ümberpaigutamise alused on sätestatud seaduse tasandil (VangS § 20), ei ole vastustaja käesoleval juhul rikkunud kaebaja õigusi ainuüksi kinnipeetava individuaalses täitmiskavas kaebajast ühiskonnale lähtuvat riski kõrgohtlikuks lugemise faktiga. Nimelt peab VangS § 20 lg 1 kohaselt kinnipeetava ümberpaigutamiseks avavanglasse olema täidetud järgmised tingimused: kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast peab vangla jaoks selguma, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole kinnipeetava puhul enam otstarbekas; kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei tohi ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei tohi ületada 18 kuud; kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Kui need seaduses sätestatud tingimused on täidetud, on vanglal õigus kaaluda, kas kinnipeetav paigutada avavanglasse või mitte.
12.Kuna asjas kogutud tõendite kohaselt (kaebajast kinnipeetava individuaalne täitmiskava (tl 4)), mida kaebaja ei ole kummutanud, kannab kaebaja karistust alates 14.10.2009. a kuni 14.10.2024. a, siis ületab talle kohtuotsusega karistuseks määratud vangistuse aeg ühte aastat ja ära kandmata vangistuse aeg ületab 18 kuud, mille tõttu välistab VangS § 20 lg 1 kaebaja taotluse rahuldamise.
13.Kohus märkis kaebuse kohta eelmenetluses, et vastab kaebaja väidetele kinnipeetava individuaalse täitmiskavas antud hinnangutele asja sisulisel lahendamisel. Kohus teeb seda, vaatamata taotluse rahuldamise võimatusele VangS § 20 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et arvesse tuleb võtta tõsiasja, et asja materjalide kohaselt on kaebaja avalikkusele kõrgohtlik eelkõige seetõttu, et teda on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kui varasemalt karistati kaebajat avalike varguste eest ja ebaloomulikul viisil sugulise kire rahuldamise eest, siis praegust karistust kannab kaebaja mõrva eest.
14.Halduskohtu hinnangul ei ole vastustaja seetõttu eksinud, kui ta on omistanud just kaebaja toimepandud kuriteole ja selle asjaoludele määrava tähenduse kaebajast lähtuva ohu hindamisel. Vastustaja seisukoht on kooskõlas asjaomase kohtupraktikaga. Riigikohus on 27. veebruari 2014. a otsuses asjas nr 3-3-1-1-14 (p 19) sedastanud: „Kolleegium on varem märkinud, et isiku teatav käitumine minevikus võib anda piisava aluse põhjendatud arvamuseks, et isik jääb ka tulevikus ohtlikuks riigi julgeolekule (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-03, p 51). /.../ Esiteks on kaebaja kuriteo toimepanemisega selgelt kahjustanud teise isiku õigushüve ja sellega rikkunud ka avalikku korda ning ainuüksi nimetatud asjaolust tuleneb ja säilib oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Teiseks, arvestades toimepandud kuriteo olemust ja raskust, suurendab seksuaalkuriteo kui sõltuvuskuriteo toimepanek isikust lähtuvat võimalikku ohtu avalikule korrale ka tulevikus. Seksuaalne enesemääramisõigus on isikuvabaduse ja -puutumatuse üks alaliike ning selle õiguse rikkumine kujutab endast kehalist rünnet, mis tekitab hirmu ja alandust. Ohtlikkust avalikule korrale suurendab praegusel juhul haldusakti adressaadi toimepandud süüteo raskus ja kõrge ühiskonnaohtlikkus. Alaealiste vastu suunatud kuriteod, eriti seksuaalse enesemääramisõiguse vastased süüteod, on käsitatavad üldohtlikena ning isiku ohtlikkus säilib ka pärast karistuse kandmist.“ Toodud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas, sest isikust, käesoleval juhul kaebajast, lähtuv oht avalikule korrale seksuaalkurjategijate poolt ja inimese elu vastu suunatud kuritegude toimepanijate poolt saab realiseeruda just rünnete kaudu teiste isikute vastu. Seetõttu on põhjendatud juba kaebaja poolt kuriteo toimepanemise fakti tõttu jaatada tema kõrgendatud ohtlikkust ja vastavalt ei ole alust pidada õigusvastaseks Tartu Vangla 01.02.1017. a riskihindamise tulemusena (tl 4–5) kaebaja kõrgohtlikuks hindamist.
15.Justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 5 kohaselt on riskihindamise eesmärgiks saada ülevaade kinnipeetavast lähtuvatest ohtudest ja sellele teadmisele tuginedes koostada täitmiskava tegevuste ja abinõude kavandamiseks karistuse kandmise ajal. Samuti kasutatakse riskihindamise tulemust paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel (§ 3 lg 6). Seega on oluline, et kinnipeetavale antav ohuhinnang oleks võimalikult objektiivne ning kajastaks õigesti just sellest isikust lähtuvat ohtu. Halduskohus jagab seetõttu vastustaja seisukohta, et avavanglasse paigutamise menetluses tuleb ohutaseme määratlemisel arvesse võtta eeskätt toime pandud kuriteo raskust ja selle tagajärje ulatust. Mida raskema kuriteo on isik toime pannud ja mida kaalukamat õigushüve on ta seeläbi kahjustanud, seda väiksem peab olema tõenäosus, et välistada isikust lähtuvat ohtu.

Halduskohtu hinnangul on vastustaja õigesti järeldanud, et kuna kaebaja on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumise toime panemise järel toime pannud mõrva, annab ainuüksi juba see asjaolu jaatada isiku kõrgohtlikkust, sest kuritegude dünaamika ja vägivalduse raskusaste on läinud raskemateks.

16.Neil asjaoludel ei piisa üksnes kehtivate distsipliinirikkumiste puudumise faktist kaebaja taotluse positiivseks lahendamiseks.
17.Kaebajale on vanglas tagatud halduskohtu hinnangul ka piisavad valikuvõimalused sisukaks ajaviitmiseks, kuna kaebaja on alates 2013. aastast olnud vahelduva eduga tööga hõivatud. Kaebaja on Rummu Vanglas omandanud keevitaja ja tisleri eriala. Kaebaja on läbinud riigikeele kursused ja osalenud 2015–2016. aastatel sotsiaalprogrammides agressiivsuse asendamise treening ning eluviisitreening. 2019. aastal on planeeritud vestlused teemal põhjustagajärg, elamisloa taotlemine ja vabanemiseelne nõustamine. 2017–2018. aastaks oli samuti planeeritud kaebaja tööhõives osalemine ning vestlused sotsiaalprogrammide tulemuste kohta. Puutuvalt kaebaja väitega ennetähtaegselt vabanemise võimaluste kaalumisega 2019. aastal märgib halduskohus, et kui selleks ajaks kujuneb vanglal vastav veendumus maakohtule kaebaja suhtes sellesisulise taotluse esitamiseks, siis ei välista kaebaja 2017. a taotluse avavanglasse paigutamiseks rahuldamata jätmine vanglal vastava veendumuse olemasolul maakohtule taotluse esitamist.
18.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
19.HKMS § 118 lg 3 kohaselt jääb kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv riigi kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulusid (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja