Korrakaitse › Relvaload

29.05.2018 lõpetati kriminaalasjas nr 17278001228 menetlus KrMS § 2031 , ja § 206 alusel seoses kahtlustatava ja kannatanu kokkuleppega. 11.06.2018 esitas P. Kaares PPA-le avalduse nr 4.2-1/60411-1 relvaloa vahetamiseks ja avalduse nr 4.2-1/60413-1 paralleelrelvaloa vahetamiseks. Piirkonnapolitseinik teostas 27.06.2018 järelevalvet P. Kaarese elukohas ning tuvastas, et relvahoiutingimused vastavad seaduses kehtestatud nõuetele. Samas on leitud, et kuivõrd isik on olnud kahtlustatav isikuvastase süüteo toimepanekus, siis on olemas oht, et isik ei suuda jääda vastutustundlikuks kõrgendatud ohu allika käitlemisel, mistõttu ei peetud põhjendatuks P. Kaaresele relvaloa väljastamist. PPA Lõuna prefektuuri vanemkomissar tegi 08.08.2018 otsuse nr 4.2-1/60411-13, milles leidis, et P.Kaares ei ole sobiv isik relvaloa omamiseks, sest tegemist on isikuga, kes ei suuda teatud olukordades oma käitumist kontrollida. Seetõttu lõpetati Peeter Kaares’e relvaloa nr RL761057 ja paralleelrelvaloa PL14159 kehtivuse peatatus ja keelduti Peeter Kaares’ele relvaloa väljastamisest põhjusel, et isik on oma käitumise ja eluviiside tõttu sobimatu relvaluba omama ning kohustati Peeter Kaares’t võõrandama relvad ja laskemoon relvaseaduse (RelvS) § 44 lg 6 tulenevalt kolme kuu jooksul peale loa kehtivuse lõppemist. Peeter Kaares on pöördunud 07.09.2018 halduskohtu poole PPA 08.08.2018 otsuse peale selle tühistamise nõudes. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 14.09.2018 kaebuse menetlusse võtnud ning määranud kohtumäärusega 17.10.2018 asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja leiab, et haldusorgan on toiminud ebaõigesti, kuna pole hinnanud kõiki asjaolusid ning otsus tugineb formaalsetele põhjendustele P. Kaarese suhtes uue relvaloa välja andmata jätmisel. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-14-00 ja haldusakti motiveerimatusele. Kaebaja on märkinud, et kriminaalasjas nr 17278001228 oli ta tunnistatud kahtlustatavaks, mis oli relvaloa andmisest keeldumise aluseks, kuid käesolevaks ajaks on menetlus lõpetatud kokkuleppe sõlmimise tõttu. Seega leiab kaebaja, et PPA ei ole haldusakti andmisel teostanud kaalutlusõigust ja objektiivselt hinnanud P. Kaarese suhtes kriminaalasja algatamise fakti. Kaebaja seisukohalt ei saa arvestada kaevatavas otsuses eelnevas menetluses kontrollitud ja teadaolevaid asjaolusid, et P. Kaares võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ning on seetõttu sobimatu isik relva omamiseks. Kaebaja on märkinud, et haldusorgani otsus riivab kaebaja põhiseaduslikku õigust omada tulirelva enda ja oma vara kaitseks. Igaühel on õigus eneseteostusele. Kaebaja viitab taaskord kaalutlusõiguse puudumisele ning sellele, et relvaloa väljastamisest keeldumise näol on tegemist ebaproportsionaalse meetmega. Kaebaja viitab Põhiseaduse § 19 ja § 32 ja toob näiteid, et tema elu võib ohus olla ning ta vajab enesekaitseks relva; kaebaja viitab ka, et on pidanud pöörduma Häirekeskuse poole ja teatanud võimalikest tulirelva kasutamise juhtudest ja tulistamistest tundmatute isikute poolt. Kaebuse täienduses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et ei saa nõustuda PPA seisukohtadega selles, et tal on vaja omada relva oma vara ja tervise kaitseks, esitades enda pöördumised häirekeskusele ja häirekeskuse vastuse. Kaebaja märgib ka, et otsust on põhjendatud läbivalt ja eelkõige kriminaalasja algatamise ja isiku kahtlustatavaks tunnistamise fakti kaudu. Kaebaja taotleb tühistada PPA 08.08.2018 otsuse nr 4.2-1/60411-13, millega on keeldutud relvaloa väljastamisest kaebajale. Kaebaja on esitanud ka menetluskulude nimekirja menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja märgib, et vaidlustatud otsuse resolutsioonis on sõnaselgelt viidatud relvaloa väljastamisest keeldumise alusele, milleks on relvaseaduse § 36 lg 4 punkt 3, see on asjaolu, et isik on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu antud liiki relva soetama ja omama, keeldumise aluseks ei ole RelvS § 36 lg 4 punkt 6 nagu on kaebaja märkinud. Seega on selline kaebaja väide PPA otsuses sisalduva keeldumise aluse kohta tegelikkusele mittevastav. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsuses on piisava põhjalikkusega kirjeldatud kaebaja varasemat käitumist, sealhulgas on ka kirjeldatud kriminaalasjas nr 17278001228 kahtlustuse esitamise aluseks olnud faktilisi asjaolusid. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tulenevalt on prokuröri hinnangul Peeter Kaarese näol tegemist mehega, kel esineb põhjendamatuid armukadedushooge abikaasa suhtes. Probleemid kinnisvaradega ja kriminaalkorras karistamine erinevate vara vastaste süütegude eest on tekitanud isikul probleeme, millega ta ei suuda ise toime tulla ja selle leevenduseks on olnud alkohol. Alkohol aga põhjustab agressiivsust, mille ta elab abikaasa peal välja. Prokuröri hinnangul peab isik tegema enesega tööd, et muuta oma hinnanguid ja käitumist abikaasa suhtes, sealhulgas ka pingeolukordades. Vastustaja märgib, et lisaks iseloomustab kaebaja suhtumist kehtivasse õiguskorda otsuse lk 2 viimases lõigus ja lk 3 esimeses lõigus kirjeldatud käitumine, mille kohaselt kaebaja menetlusaluse isikuna väärteoasjas hoidus kogu menetluse aja tahtlikult menetlusest kõrvale, mistõttu oli kohtuvälise menetleja ametnik sunnitud rakendama menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist. Antud menetlusest kõrvale hoidumise fakti on Peeter Kaarese suhtes väljendatud ka Harju Maakohtu 02.01.2017 määruses nr 4-16-9192 ning Pärnu Maakohtu 05.10.2017 määruses nr 4-17-85. Seetõttu on täiesti põhjendatud menetleja järeldus, et kaebaja näol on tegemist isikuga, kes oma eluviisi ja käitumise tõttu ei vasta enam relvaseadusest tulenevatele kõrgendatud nõuetele. Vastuse täienduses rõhutab vastustaja, et vaidlustatud otsuse tegemist ei tinginud mitte kaebaja suhtes algatatud kriminaalasi ja tema kahtlustatavaks tunnistamise fakt, vaid kaebaja eelnev käitumine. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ning jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Menetluskulude kohta märgib vastustaja, et need on põhjendamatult suured.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on olnud kriminaalasi nr 17278001228, milles on esitatud Peeter Kaaresele kahtlustus KarS § 1573 alusel selles, et P. Kaares on alates 13.08.2017 kuni 14.09.2017 oma abikaasaga korduvalt otsinud kontakti ja muul viisil kannatanu tahte vastaselt sekkunud tema eraellu eesmärgiga hirmutada kannatanut. Peeter Kaares on otsinud järjepidevalt kontakti oma abikaasaga ja selle lähisugulastega, olles neid korduvalt telefonitsi hirmutanud ja saatnud ähvardavaid sõnumeid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtueelses menetluses P. Kaares soovinud ütlusi anda, Peeter Kaaresel on üks kehtiv kriminaalkaristus. Eelnimetatud kriminaalasi lõpetati määrusega 29.05.2018. Prokurör on asunud seisukohale, et kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele KrMS § 2031 alusel seonduvalt leppimisega, kuna kuriteo asjaolud on selged ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning kahtlustatav on kannatanuga leppinud. Kaebaja tegu oli kvalifitseeritud KarS § 1573 ja 120 lg 1 järgi (ahistav jälitamine ja ähvardamine).

2.Käesolevas asjas on vaidlusesemeks 08.08.2018 PPA otsus nr 4.2-1/60411-13 „Relvaloa kehtivuse peatatuse lõpetamine ja relvaloa väljastamisest keeldumine“. Otsus on tehtud Peeter Kaarese suhtes. Enne nimetatud otsust on PPA teinud Peeter Kaarese suhtes 19.02.2018 otsuse nr 4.2-1/53223-2 „Relvaloa kehtivuse peatamine“, millega oli peatatud relvaloa nr RL761057 ja paralleelrelvaloa PL14159 kehtivus. 3.PPA 08.08.2018 otsusega nr 4.2-1/60411-13 on lõpetatud Peeter Kaarese relvaloa RL761057 ja paralleelrelvaloa PL14159 kehtivuse peatatus ja keeldutud on Peeter Kaaresele relvaloa väljastamisest põhjusel, et isik on oma käitumise ja eluviiside tõttu sobimatu relvaluba omama. Kaevatavas otsuses on juhindutud RelvS § 41, § 36 lg 4 p 3 ja lg 5, § 44 lg 1,6,8. Sama otsusega on kohustatud Peeter Kaaresel võõrandama relvad ja laskemoon RelvS § 44 lg 6 alusel tulenevalt kolme kuu jooksul peale loa kehtivuse lõppemist. Tähtaja möödumisel relvad ja laskemoon sundvõõrandatakse. 4.Tulenevalt RelvS § 36 (Füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud) lg 4 p 3 kohaselt ei või relvaluba anda isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Sama sätte lg 5 kohaselt soetamisloa või relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks kümne päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast. RelvaS § 44 räägib relva soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärgedest. 5.Kohus leiab, et kaebus 08.08.2018 PPA otsuse nr 4.2-1/60411-13 tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. 6.Kohtu arvates on eelnimetatud otsus motiveeritud, põhjendatud , otsus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Otsus on antud kehtiva õigus alusel selleks ettenähtud haldusorgani poolt, otsus sisaldab nii faktilisi kui ka juriidilisi aluseid. Mis puudutab otsuse tegemisel kaalutlemist, siis antud juhul ei anna fakt, et isik on toime pannud kuriteo, mida ka ei ole vaidlustatud, eriti kaalutlemisruumi ning otsuse sai teha konkreetse fakti alusel. 7.Asja materjalidest nähtub, et Peeter Kaaresele on antud võimalus anda omapoolne selgitus ja arvamus elektronposti teel, mis puudutas relvaloa väljastamist. Isik ei ole vastanud ning seega on politsei lähtunud asja menetlemisel asjaolust, et kaebaja ei soovi oma õigusi kasutada. Seega ei saa kaebaja väita, et Peeter Kaares ei ole saanud haldusmenetluses osaleda, kohtu arvates on talle selleks võimalus antud. 8.Peeter Kaaresele oli antud relvaluba enese ja vara kaitse eesmärgil. Kohus nõustub PPA-ga, et relvaloa omamine ei ole kellegi põhiõigus. Relvaloa omamiseks peab isik vastama vastavatele tunnustele ning relvaloa saamine ja selle äravõtmine on reguleeritud relvaseadusega, mitte põhiseadusega. Relvaseaduses on kehtestatud relvaloa saajale kõrged tingimused ja mõistlikud piirangud, kuna relva omamisel võib isik kasutada relva ühiskonna ohustamiseks. Nõuded on vajalikud, et ennetada ohtu inimeste elule ja tervisele ja riik peab veenduma, et isik on usaldusväärne saamaks relvaluba, võimalikke halbu tagajärgi tuleb ennetada. Eelkõige on siin silmas peetud, et relvaomaniku eluviis ja käitumine peab olema selline, et ei oleks tekkinud mingit kahtlust isiku sobilikkuses relvi käsitleda. Antud juhul on kaebaja viidanud Põhiseaduse (PS) §-d 19 ja § 32. PS § 19 räägib õigusest eneseteostamisele. Kohus märgib, et üldist tegevusvabadust võib piirata, kui piirangut õigustab mõni muu põhiõigus või muu põhiseaduslik õigusväärtus. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgima seadust. Seega ei saa olla kellegi vabadus piiramatu, kaebajale laieneb

ka kohustus järgida seadusi ning kui seda ei tehta, on õigus piirata põhiõigusi, kui piirangu eesmärgiks on mõne muu põhiõiguse tagamine. PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu, kuid siiski on riigil õigus piirata omandiõiguse vaba teostamist ning õigus teha kitsendusi omandi valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele, mis tuleb sätestada seadusega. Antud juhul on selleks seaduseks relvaseadus, kus on reguleeritud relva ja laskemoona kasutamise, soetamise, võõrandamise, isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud, millest ka PPA on juhindunud. Kohus märgib, et kaebaja suhtes ei ole täheldatud põhiõiguste rikkumist. 9.Kohus märgib, et PPA on Peeter Kaarese suhtes märkinud, et Peeter Kaarese suhtes on küll kriminaalmenetlus lõppenud, kuid see ei tee olematuks P.Kaarese käitumist, mis seisnes isikuvastases kuriteos. Kohus märgib, et 19.02.2018 PPA otsus nr 4.2-1/53223-2 „Relvaloa kehtivuse peatamine“ on peatatud relvaloa nr RL761057 ja paralleelrelvaloa PL14159 kehtivus seetõttu, et Peeter Kaares on tunnistatud kriminaalmenetluses kahtlustavaks ja tema kahtlus on seotud isikuvastase süüteo toimepanemisega. Märgitud on ka, et hetkel puudub haldusorganil õigus Peeter Kaarese suhtes tehtavat otsust kaalutleda (RelvS § 43 lg 5). 10.08.08.2018 PPA otsus nr 4.2-1/60411-13 „Relvaloa kehtivuse peatatuse lõpetamine ja relvaloa väljastamisest keeldumine“ on otsustatud lõpetada nimetatud relvaloa ja paralleelloa kehtivuse peatatus ja keelduda relvaloa väljastamisest põhjusel, et isik on oma käitumise ja eluviiside tõttu sobimatu relvaluba omama. Seega on kaebaja arusaam väär, et kaevatava otsuse tegemise tingis kaebaja suhtes kriminaalasja algatamise ja tema kahtlustatavaks tunnistamise asjaolu. Kohus märgib, et kaevatava otsuse tingis kaebaja eelnev käitumine, mis seisnes abikaasa ja tema lähedaste tülitamises ja ähvardamises. Kaebaja vastavale käitumisele on hinnangu andnud ka prokurör, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töötaja ja piirkonnapolitseinik. Sotsiaalkindlustuse ametnik on märkinud, et P. Kaares soovib kontrollida oma abikaasa ja laste elu ning on võtnud endale õiguse manipuleerida lähedastega. Keskkonnainspektsioon andis teada, et P. Kaares on olnud 12.12.2015 hommikul Taagepera jahipiirkonnas Valgamaal ja küttis tulirelvaga põtra, kelle küttimiseks puudus jahiluba. Samas on P. Kaares hoidunud kõrvale tahtlikult Keskkonnainspektsiooni poolt algatatud menetlusest ning tema suhtes tehti sundtoomist. Seega kohus nõustub PPA-ga, et isik, kellel on kodus relv, peab suutma enda emotsioone kontrollida, ei tohi olla vägivaldne, sest vastasel juhul võib ta relva kasutada ähvardava vahendina ning minimaliseerida tuleb riski, et relva omaja või kasutaja võib relva läbi teha kahju endale või teistele. Relvaloa ja relva omanik ei tohi tekitada mingit kahtlust selles, et teda peetakse sobilikuks isikuks relvaloa väljastamisel. 11.Nimetatu kajastub ka kaevatavas otsuses. Kohus peab usaldusväärseks PPA poolt kogutud tõendeid ning nendest juhindumist. Sõnaselgelt on vaidlustatud otsuse resolutiivosa punktis 1 toodud põhjus, miks Peeter Kaaresele keelduti relvaloa väljastamisest. Samahästi on otsuse motiveerivas osas põhjendused keeldumise kohta välja toodud. Otsuse resolutsioonis on õigesti viidatud RelvS § 36 lg 4 p 3, mille kohaselt võib keelduda relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. 12.Kaebaja on püüdnud välja tuua asjaolud, et temale on relvaluba ja relva vaja enda ja oma vara kaitseks, märkides ära, et on pidanud enese kaitseks pöörduma hädaabinumbril Häirekeskuse poole. Kohus märgib, et iga isik võib pöörduda nii enda tervise kui ka elu ja vara ohtu seadmise kahtlusega helistades hädaabinumbrile. Asjaolu, et kaebaja on enda kaitseks Häirekeskuse poole pöördunud, ei anna see subjektiivset õigust nõuda endale relvaluba ja relva.

13.Kohus märgib, et kaebus on esitatud otsitud põhjustel ning ükski kaebaja poolt välja toodud argument ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata, kohus lähtub kohtuotsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 14.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Politsei- ja Piirivalveamet ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.