Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 13.12.2022, Tartu 3-21-797 Xu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2021. a otsuse nr 4.2-1/9502-8 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja relvaloa pikendamise taotlus Tartu Halduskohtu 07.12.2021. a otsus Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Volitatud esindaja v.adv. Margo Normann Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale koos 31.01.2022. a menetlusdokumendiga esitatud lisad.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 07.12.2021. a otsus. Teha uus otsus, millega jätta Xu kaebus rahuldamata ning poolte menetluskulud halduskohtus nende endi kanda.
4.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 12.01.2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 16.03.2021. a otsusega nr 4.2-1/9502-8 Xule relvaloa väljastamisest. Nii piirkonna- kui kriminaalpolitsei leiavad, et X ei ole käitumiselt ega eluviisilt sobilik tulirelva omama. Politsei andmebaasis registreeritud neli juhtumit seavad kahtluse alla Xu sobivuse relvaomanikuks. Keskkonnaametil ei ole viimastel aastatel Xuga kokkupuudet olnud ning teadaolevalt ei kuulu X ühtegi jahiseltsi. Relvaseaduse (RelvS) § 36
lg 4 p 3 võib loa andja keelduda relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. PPA on kaalunud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid. Relvaloa väljastamisest keeldumine on kohane, vajalik ja proportsionaalne eesmärgi suhtes, milleks on teiste isikute elu ja tervise kaitse.
2.X esitas 15.04.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 16.03.2021. a otsuse nr 4.2-1/95028 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks kaebaja relvaloa pikendamise taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused: 2.1 PPA otsus nr 4.2-1/9502-8 ei vasta HMS § 56 lg-st 2 tulenevatele nõuetele. RelvS § 36 lg 4 p-i 3 kui relvaloast keeldumise aluseks oleva normi koosseis ei ole täidetud. Piirkonnapolitsei seisukohad ei ole käsitletavad faktilise alusena HMS § 56 lg 3 tähenduses. 2.2 Kaebajale väljastati relva valdamise luba juba 1991. a jahi pidamise eesmärgil. Kaebaja on kriminaal- ja väärteo korras karistamata, mistõttu õigusrikkumised ei saa olla põhjuseks, millest tulenevalt kaebaja „ei ole oma käitumiselt või eluviisilt sobilik tulirelva omandama.“ 2.3 Kaebaja ei ole alkoholi kuritarvitanud. Kaebaja suhtes ei ole seoses alkoholi kuritarvitamisega ühtegi menetlust algatatud. Kaebaja esitas Synlab Eesti laboris teostatud süsivesinikdefitsiitse transferiini (CDT) testi vastuse, mille tulemus tõestab, et kaebaja ei ole alkoholi kuritarvitaja. 2.4 Politsei andmebaasi teated ei võimalda järeldada, et kaebaja eluviis või käitumine oleksid ohtlikud. Andmebaasi teated ei sisalda õigusrikkumisi, samuti ei viita teated, et kaebaja oleks vägivaldne või kuritarvitaks alkoholi. Kaebajale on arusaamatu viide 02.08.2017. a sündmustele: „Xu hoovist on kuulda laske. Varem on ka laske kuulda olnud. Politsei ei saanud tulirelva kontrollida, sest isik oli alkoholijoobes.“ Kaebaja ei ole hoovis relva kasutanud. Samuti jääb segaseks politsei selgitus, miks tulirelva ei kontrollitud. 2.5 Kaebaja on läbinud kutseteenistuse, tunneb ohutusreegleid ja oskab relva käsitseda. Kaebaja on täitnud tervisekontrolli nõuded. Kaebaja ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega. 2.6 PPA otsuses ei ole viidatud mitte ühelegi konkreetsele sündmusele, mis viitaks, et kaebaja kuritarvitab alkoholi, ei suuda relva õiguspäraselt käsitseda või kujutab ohtu teiste isikute elule, riigi julgeolekule või avalikule korrale. PPA on otsuses võtnud arvesse anonüümse päritoluga informatsiooni. Haldusmenetlus ei näe ette võimalust kasutada anonüümseid tunnistajaid. Pealegi ei viita anonüümse päritoluga info kaebaja õigusvastasele käitumisele.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 07.12.2021. a otsusega kaebuse; tühistas PPA 16.03.2021. a otsuse nr 4.2-1/9502-8 ning kohustas PPA-d kaebaja relvaloa pikendamise taotluse uuesti läbi vaatama; mõistis PPA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1575 eurot. Otsuse põhjendused: 3.1 Vastustaja ei ole haldusakti andmisel arvestanud kõigi oluliste asjaolude ja huvidega. Arusaamatud on kaalutlused, millest vastustaja haldusakti andmisel lähtus. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamist ei ole piisavalt ega veenvalt põhjendatud. 3.2 Kaebaja suhtes on hinnangu andnud piirkonnapolitseinik, kes on seisukohal, et kaebaja ei ole käitumiselt ja eluviisilt sobiv tulirelva omama. Seisukohtade kujundamiseks on politseinikud vestelnud kaebaja naabritega, kaebaja tegevustest teadvate isikutega, kaupluste töötajatega. Piirkonnapolitseinik on pädev otsustamaks, keda üle kuulata, et relvaloa taotleja kohta infot saada. 3.3 Asjakohane ei ole kaebaja väide, et haldusmenetlus ei näe ette anonüümsete tunnistajate või anonüümsete menetlusülesandeid täitvate ametnike kasutamist. Haldusmenetluses tuleb tagada kõigi puudutatud isikute kaitse. Ettekanne, mis sisaldab piirkonnapolitsei hinnangut, on käsitletav dokumentaalse tõendina. 3.4 Vastustaja on haldusakti andmisel tuginenud tunnistajate seisukohtadele, et kaebaja kuritarvitab alkoholi ning on ohtlik ja vägivaldne. Vastustaja ei ole tunnistajate ütlusi võrrelnud asjas kogutud tõenditega. Vastustaja seisukoht, et tunnistajate ütlused on kokkulangevad ja
võimaldavad kujundada kaebajast sarnase pildi ja seega on ütlused pigem tõesed, on arusaamatu. 3.5 Vastustaja viitas politsei andmebaasis kirjeldatud juhtumile. Vastustaja ei ole selgitanud juhtumite tähendust, mh ei selgu, kas juhtumite tõttu algatati kaebaja suhtes menetlust. Andmebaasis leitavad juhtumite kirjeldused on napisõnalised ja ei anna juhtumite kohta piisavat ülevaadet. Vastustaja on andmebaasis registreeritud juhtumitele üksnes viidanud. Vastustaja pidanuks põhjalikult selgitama, miks andmebaasis märgitud juhtumid annavad alust arvata, et kaebaja käitumine või eluviis on relvaloa omajale sobimatu. 3.6 SYNLAB-i kodulehelt nähtub, et alkoholi tarbimisharjumuste hindamiseks tuleb teha mitu analüüsi. Kaebaja esitatud CDT analüüsi tulemus ei anna ülevaadet kaebaja alkoholi tarbimisharjumuste kohta. 3.7 Vastustaja tegi päringu Keskkonnametile saamaks infot kaebaja kohta. Selgus, et Keskkonnametil ei ole kaebajaga viimastel aastatel kokkupuudet olnud. Keskkonnametile teadaolevalt ei kuulu kaebaja ühtegi jahiseltsi, kaebajal ei ole kehtivaid jahialaseid rikkumisi, kaebajal ei ole kehtivaid jahilube ega kehtivat laskekatse tunnistust. Keskkonnaamet tõi välja neli jahiseltsi, kellel võib olla infot kaebaja jahialase tegevuse kohta. Vastustaja ei ole selgitanud Keskkonnaametilt saadud info tähendust ning ei ole info pinnalt ka mingisuguseid järeldusi teinud. Ometi on vastustaja Keskkonnaametilt saadud teavet pidanud relvaloa väljastamise küsimuse üle otsustamisel vajalikuks. Vastustaja ei ole teada andnud, kas ta võttis jahiseltsidega ühendust. 3.8 Vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud ka kriminaalpolitsei arvamustest. 19.10.2020 leidis PPA ametnik, et „arvestades juhtumeid, millesse isik on alkoholijoobe tõttu sattunud, siis leian, et ei ole sobilik“. 16.03.2021 on PPA ametnik selgitanud, et „Kriminaalpolitsei vaates me ei poolda nimetatud isikule relvaloa väljastamist. Isik ei ole oma käitumiselt ja hoiakutelt sobilik tulirelva omama.“ Kohtul ei ole võimalik haldusakti õiguspärasust hinnata osas, mis puudutab vastustaja tuginemist kriminaalpolitseinike arvamustele. Kohtupraktikast tuleneb, et haldusesiseselt antud arvamuse näol on tegemist haldusevälistesse isikutesse otseselt mittepuutuva tegevusega. Haldusorgan peab tegema lõpliku otsuse selgitades välja kõik vajalikud asjaolud, otsust ei saa teha üksnes arvamusele tuginedes. Vaidlusalusest haldusaktist ei nähtu, et vastustaja oleks välja selgitanud asjaolud, mis kriminaalpolitseinike arvamuse tingisid. Haldusakt on õigusvastane põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu ja tuleb sellest tulenevalt tühistada. Põhjendamiskohustus lasub eeskätt haldusorganil ja olukorras, kus haldusorgan ei ole ka kohtumenetluse käigus vastavaid põhjendusi esitanud, ei saa kohus haldusorgani eest asjakohaseid põhjendusi esmakordselt esitada. Vastasel korral oleks haldusorgani põhjendamiskohustus sisutu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.PPA esitas 06.01.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.12.2021. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 4.1 Asjaolu, et vastustaja ei ole 16.03.2021. a otsuses nr 4.21/9502-8 välja toonud iga üksikasja osas oma hinnangut, ei tähenda, et vastustaja ei ole asjaolusid hinnanud. Isegi, kui vastustaja on põhjendamiskohustust rikkunud, siis ei tähenda see, et haldusakt tuleks kehtetuks tunnistada. Põhjendamiskohustuse rikkumine toob küll kaasa haldusakti formaalse õigusvastasuse, kuid ei anna alust haldusakt kehtetuks tunnistada. Vastutaja lähtus otsuse tegemisel olulistest asjaoludest ja märkis ka kaalutlused. Vastustaja hindas tõendeid kogumis. 4.2 Riigikohus on sedastanud, et motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Kohus võib arvesse võtta haldusorgani kohtumenetluse ajal esitatud põhjendusi, kui mõistliku isiku jaoks on arusaadav, et haldusorgan nendest põhjendustest ka haldusakti andmisel lähtus.
Halduskohus viitas otsuses, et talle on jäänud mõningad kaalutlused ja asjaolud segaseks. Tulenevalt uurimisprintsiibist pidanuks kohus andma vastustajale võimaluse oma seisukohtade täiendamiseks ja selgituste andmiseks. Kõik vaieldavas haldusaktis toodud asjaolud on olnud kohtu poolt kontrollitavad. Põhjendamiskohustuse rikkumine tähendab, et haldusakt on formaalselt õigusvastane, kuid ei ole piisav alus haldusakti tühistamiseks. 4.3 Halduskohus heidab vastustajale ette, et viimane ei ole selgitanud, milline tähendus on neljal politsei andmebaasis registreeritud juhtumil. Samas nendib halduskohus, et juhtumid võivad anda alust järelduseks, et kaebaja käitumine ja eluviis on sobimatud. Vastustajale on kohtu seisukoht arusaamatu. Vastustaja hinnangul viitavad andmebaasis registreeritud juhtumid koos teiste tõenditega selgelt, et kaebaja käitumine on agressiivne ning et kaebaja kuritarvitab alkoholi. On piisavalt tõendeid, millest saab järeldada, et kaebaja ähvardab isikuid, sh mahalaskmisega ning et kaebaja on tarvitanud ka füüsilist vägivalda. Tähtsust ei ole tõsiasjal, et kaebaja suhtes ei ole andmebaasis registreeritud juhtumitega seoses menetlust alustatud. 4.4 Keskkonnaametilt saadud info ei kinnita ega lükka ümber kaebaja kogukonnaliikmete ütlusi, et viimane tegeleb salaküttimisega ning ei kinnita ega lükka ümber ka kaebaja isikuomaduste ja käitumise kohta muudest tõenditest nähtuvaid asjaolusid. 4.5 Arusaamatu on kohtu etteheide, et vastustaja ei ole hinnanud, millised tõendid tingisid kriminaalpolitseinike arvamuse. Halduskohus pidanuks tulenevalt uurimisprintsiibist andma vastustajale võimaluse selgituste andmiseks. Politseiametnikel on ligipääs samale andmebaasile. Kriminaalpolitseinikud on hinnangu andmisel tuginenud sisuliselt samadele juhtumitele/andmetele, millele tugines ka relvaloa taotlust lahendanud ametnik. Vastustaja hindas tõendeid kogumis. Kriminaalpolitseinike arvamus ühtib piirkonnapolitsei seisukohtadega ja kolmandate isikute antud selgitustega. 4.6 Põhjendamatu on halduskohtu etteheide, et vastustaja ei ole tunnistajate ütlusi võrrelnud muude asjaoludega ja tõenditega. Kohtuotsusest ei selgu, milliste tõenditega ei ole vastustaja tunnistajate ütlusi võrrelnud. Vastustaja on haldusakti piisavalt põhjendanud.
5.X esitas 31.01.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud PPA kanda. Vastuse põhjendused: 5.1 Kaebaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et vastustaja ei ole välja toonud ega analüüsinud asjakohaseid tõendeid, mis viitaks, et kaebaja liigtarvitab alkoholi ja muutub selle tulemusena vägivaldseks. Väär on vastustaja seisukoht, et tegemist on mitteolulise põhjendamispuudusega ja ainult formaalselt õigusvastase haldusaktiga. Kaebaja esitab täiendavate vereanalüüside tulemused, mille näidud koosmõjus viitavad selgelt, et kaebaja ei ole alkohoolik. 5.2 Vastustaja heidab kaebajale ette salaküttimist. Segane on vastustaja seisukoht, et Keskkonnaametilt saadud teave ei kinnita ega lükka ümber, et kaebaja ei ole salaküttimisega tegelenud. 5.3 Kaebajale on selgusetu, millised poemüüjad on väitnud, et kaebaja tarvitab liialt alkoholi ja muutub vägivaldseks. Kaebaja esitab Coop Paistu kaupluse töötajate arvamused kaebaja kohta, mis kinnitavad, et töötajatel ei ole kaebajaga probleeme olnud. 5.4 Vastustaja on pannud kaebajale ebaotstarbeka tõendamiskoormuse. Vastustaja on pidanud vajalikuks, et kaebaja tõendaks, et ta ei ole salakütt ega alkoholi kuritarvitaja, kuigi kaebajal ei ole relvaseaduse ega keskkonnaalaseid rikkumisi ning ei ole tuvastatud ka ühtegi rikkumist alkoholi tarbimisega seoses või meditsiinilist näidustust, mis viitaks alkoholi probleemidele. Vastustaja väidab, et kaebaja ei ole käitumise ja eluviisi tõttu suuteline täitma relvaseadusest tulenevaid kohustusi, kuigi karistusregister sellele ei viita. Vastustaja väidab, et kaebaja on vägivaldne, kuigi ühtegi vägivalla kasutamise juhtumit ei ole registreeritud. 5.5 Vastustaja on kaebaja suhtes olnud kiuslik ja tuginenud anonüümsete pealekaebajate ütlustele. Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et karistuste puudumine ei oma kaebaja elulaadi määratlemisel tähendust.
5.6 Vastustaja on haldusakti andmisel tuginenud kahe kriminaalpolitseiniku seisukohale. Kaebajal ei ole kummagi kriminaalpolitseinikuga kokkupuuteid olnud. Kaebajale on selgusetu, millised etteheited kriminaalpolitseinikel kaebaja suhtes olid ja millel need etteheited põhinevad. Politsei andmebaasis registreeritud juhtumite kirjeldused ei ole asjakohased tõendid otsustamaks kaebaja elulaadi või käitumise üle. Kui andmebaasis registreeritud andmed oleks politseile tõsikindlad, siis oleks kaebaja suhtes algatatud süüteomenetlus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Halduskohus rahuldas kaebuse kokkuvõtlikult põhjendusega, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamist piisavalt ega veenvalt põhjendanud. PPA on apellatsioonkaebuses seisukohal, et isegi, kui vastustaja on põhjendamiskohustust rikkunud, ei tähenda see, et haldusakt tuleb tühistada. Vastustaja leiab, et ta lähtus otsuse tegemisel olulistest asjaoludest ja märkis ka kaalutlused ning hindas tõendeid kogumis. Ringkonnakohus uurib järgnevalt, kas halduskohtu seisukohaga võib nõustuda.
8.RelvS § 28 lg 1 p 1 järgi võib füüsiline isik relva soetada, omada ja vallata jahipidamiseks, p 3 järgi ka turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks). RelvS § 41 lg 9 kohaselt relvaluba väljastatakse, kui ei esine seaduse §-s 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaselt võib loa andja keelduda relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. RelvS § 36 lg 4 p 3 eesmärk on ennetada ohtu ning tagada seeläbi inimeste elu, tervise ja turvalisuse kaitse. Teiselt poolt vastandub sellele aga taotleja PS § 19 lõikes 1 sätestatud vaba eneseteostuse õigus, mille hulka kuulub ka relva omamine jahipidamiseks või enese ja vara kaitseks (TrtRKK 19.12.2014. a otsus asjas nr 3-13-2258, p 15). Eneseteostuse õiguse riive ei tähenda aga veel selle rikkumist. Riigikohus on pidanud kuriteo eest karistatud isiku relvaloa kehtetuks tunnistamisel inimeste elu ja tervise, samuti riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmist vaba eneseteostusõiguse piirangu legitiimseteks eesmärkideks (RKPsJK 18.06.2019. a otsus asjas nr 5-19-26, p 41). Ringkonnakohus on seisukohal, et ka RelvS § 36 lg 4 p 3 piirab vaba eneseteostuse õigust legitiimsel eesmärgil.
9.Riigikohus on leidnud, et seadusandjal on oma otsustusvabadust kasutades võimalik piiritleda relvaseaduses asjaolud, mille esinemisel tuleb isiku relvaluba või soetamisluba kohustuslikus korras kehtetuks tunnistada (RKPsJK 26.03.2009. a otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 39; 14.12.2010. a otsus asjas nr 3-4-1-10-10, p 65; 23.05.2013. a otsus asjas nr 3-4-1-12-13, p 30). Sellised asjaolud on loetletud RelvS § 36 lg-s 1. RelvS § 36 lg 4 loetleb aga asjaolud, mil tuleb relvaloast keeldumist kaaluda. Kaalumise aluseks on isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama1. Kohtupraktikas on leitud, et RelvS § 36 lg 4 p 3 annab vastustajale kaalutlusõiguse, mille teostamisel tuleb arvestada isiku käitumisest tingitud kahjulike tagajärgede saabumise ohtu (TrtRKK 30.10.2019. a otsus asjas nr 3-18-1748, p 18).
10.HMS § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Samas ei saa haldusakti kehtetuks
Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 494 SE, lk 19.
tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatutud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).
11.Vastustaja on relvaloa väljastamisest (antud juhul taotles kaebaja relvaloa pikendamist) keeldumist põhjendanud kahe piirkonnapolitseiniku ja kriminaalpolitsei seisukohtadega, politsei andmebaasis kaebaja suhtes registreeritud juhtumitega 02.08.2017, 25.05.2019 ning 14.01.2020 kell 18:02 ja kell 20:41 ning haldusmenetluse käigus suheldud erinevate isikute ütlustega, millest nähtub, et kaebaja tarvitab alkoholi ning muutub joobeseisundis agressiivseks ja vägivaldseks. Ka on vastustaja viidanud Keskkonnaameti järelevalveosakonna teatele, mille kohaselt puuduvad kaebajal kehtivad jahiload ja laskekatsetunnistus ning kaebaja ei kuulu ametile teadaolevalt ka ühtegi jahiseltsi.
12.Halduskohus refereeris otsuses kaebaja suhtes täiendavat kontrolli (kas isik on sobilik relvaloaomanikuks) läbi viinud piirkonnapolitseinike poolt kaebajale 09.10.2020 (tl 31p), 17.02.2021 (tl 33p) ja 05.03.2021 (tl 32p) antud hinnanguid (otsuse p 21). Hinnangutest nähtub, et viimased kujundasid arvamused, olles suhelnud kaebaja elukoha läheduses elavate inimestega, kaupluse erinevate müüjatega, kohaliku sotsiaaltöötajaga ja isikutega, kes teavad kaebaja tegemisi. Arvamustes esitatakse ka lühidalt selgitused, mis veensid piirkonnapolitseinikke selles, et kaebaja ei sobi oma eluviisilt ja käitumiselt tulirelvi omama (tl 31p ja 32p). Kumbki piirkonnapolitseinik vestles isikutega, kelle selgituste refereeringust arvamustes nähtub, et kaebajal on olnud probleeme alkoholiga, mille tarvitamise käigus muutub isik vägivaldseks. Ühtlasi võib 05.03.2021. a arvamuses toodud viitest isikute selgitustele järeldada ka kaebaja poolt lihtsalt vägivaldset käitumist. Kui 09.10.2020. a arvamuses viitab piirkonnapolitseinik isikutele, kellega suheldi, nimesid nimetamata, siis 05.03.2021 arvamuses on nimelised viited isikutele, kellega kontrolli teostamisel vesteldi.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega (otsuse p 22) selles, et piirkonnapolitseinik, kelle ülesandeks on tuvastada piirkonnas turvalisust häirivaid probleeme, ning kes on kogukonda tundev politseiametnik, on pädev otsustama, keda tuleks piirkonnas küsitleda, et saada adekvaatset infot relvaloa taotleja kohta. Ka nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et piirkonnapolitseiniku hinnangut sisaldav ettekanne on HMS § 38 lg 2 järgi käsitatav dokumentaalse tõendina (otsuse p 23). Halduskohus märgib õigesti ka seda, et haldusmenetluse läbiviimisel tuleb tagada kõigi puudutatud isikute põhiõiguste kaitse ning isikul peab olema võimalik mõjuval põhjusel taotleda enda isikuandmete kaitset, sh anonüümsuse tagamist. Vastasel juhul oleks uurimispõhimõtte kohaldamine takistatud ja haldusorganil puuduks võimalus välja selgitada asjas tähtsust omavaid asjaolusid (otsuse p 23). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et arvamustes viidatud vestlused tõepoolest aset leidsid ning puudub alus kahelda ka selles, et arvamused kaebaja vägivaldsuses ja alkoholilembuses on kujundatud isikutega peetud vestlustele tuginedes.
14.Vaidlustatud otsuses tugines PPA ka haldusmenetluse käigus antud ütlustele (tl 42-45), mille osas halduskohus menetluse kinniseks kuulutas (tl 46). Nimelt soovisid ütlused andnud isikud menetluses kaebaja kartuses anonüümseks jääda. PPA otsuse kohaselt nähtub ütlustest, et kaebaja tarvitab rohkelt alkoholi ning joobe seisundis muutub agressiivseks ja vägivaldseks. Sellise järeldusega võib nõustuda. Samale järeldusele on jõudnud ka halduskohus oma otsuses (p 24). Siiski heidab halduskohus otsuses vastustajale ette tunnistajate ütluste vähest analüüsimist ja võrdlemist asjas kogutud muude tõenditega. Halduskohtu seisukohast võib järeldada, et seda ei kõrvalda ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud selgitused: „Ka kohtumenetluses on vastustaja vaid märkinud, et isikute ütlused ja selgitused (vastustaja vastuse
lisad 6, 7, 8, 9, 10) kaebaja kohta on kokkulangevad ja nende põhjal kujuneb kaebajast sarnane pilt, mis viitab sellele, et ütlused on pigem tõelevastavad“ (otsuse p 24).
15.Halduskohtu etteheide jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. HMS § 38 lg-st 1 tuleneb, et haldusorgan teeb haldusmenetluse käigus tõendite ja andmete alusel kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Kui tõendite pinnalt tehtavad järeldused on ilmselgelt kokkulangevad, puudub vastustajal vajadus tunnistajate ütlusi täiendavalt teiste asjas kogutud tõenditega võrrelda ja analüüsida. Ringkonnakohtule ei nähtu, et tunnistajate ütlused erineksid piirkonnapolitseinike arvamustest, seega ei ole tegemist üksteisele vastukäivate tõenditega, mille tõele vastavus vajanuks sel põhjusel vastustaja täiendavat analüüsi.
16.Vastustaja tugines otsuses ka neljale kaebaja kohta politsei andmebaasis registreeritud juhtumile, mis vaidlustatud otsuse kohaselt seadsid kahtluse alla isiku sobivuse relvaomanikuks. Nimelt laekus 02.08.2017 kell 13:53 politseile teade, et kaebaja hoovist on kuulda püssilaske. Politsei ei saanud kaebaja tulirelva kontrollida, kuna isik oli alkoholijoobes. 25.05.2019 kell 23:13 laekus politseile teade kakluse kohta. Politsei selgitas välja, et kaebaja jõi autos koos sõbraga alkoholi. Viimase tütar läks isa tuppa ajama ning tal tekkis tüli kaebajaga. Kaebaja lahkus sõidukiga enne patrulli saabumist. 14.01.2020 kell 18:02 laekus politseile teade, et talu juures viibib ATV-ga purjus kaebaja. 14.01.2020 kell 20:41 laekus politseile teade, et purjus kaebaja tuli tagasi talu juurde ning laamendab maja teisel korrusel.
17.Halduskohus asus otsuses seisukohale, et vastustaja pidanuks vaidlustatud otsuses põhjalikult selgitama, miks andmebaasis märgitud juhtumid annavad alust arvata, et kaebaja käitumine või eluviis on relvaloa omajale sobimatu. Ühtlasi püstitas halduskohus otsuses terve rea küsimusi asjaolude kohta, mis talle seoses nende juhtumitega arusaamatuks jäid: kas algatati mõni menetlus, kas just kaebaja oli see, kes püssist laskis või kas kaebajal alkoholijoove tuvastati, kas kaebaja osales kakluses ja tekitas tüli käigus kellelegi vigastusi, kas laamendamise kohta algatati mõni menetlus. Samas jätab halduskohus otsuses selgitamata, kas ta kahtleb juhtumites kajastatud asjaoludes ning jätab juhtumid kaebaja relva omamise sobivuse hindamisel kohtuasja lahendamisel ebausaldusväärsetena kõrvale. Ka ei selgu halduskohtu otsusest, kas või milliseid järeldusi on kohtu arvates juhtumite põhjal võimalik teha. Otsuses ei analüüsita juhtumeid ka teiste otsuses viidatud tõendite valguses. HKMS § 165 lg 1 p 1 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele kohus asjaolu tõendatuks tunnistamisel tugineb; p 2 järgi asjas kogutud tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks või asjassepuutuvaks, koos põhjendusega, miks kohus ei pea neid usaldusväärseks või asjassepuutuvaks. Halduskohus seda teinud ei ole.
18.Ringkonnakohus märgib, et halduskohtumenetluses tuleb kohtul oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamisel olla aktiivne ja juhinduda uurimisprintsiibist. Uurimispõhimõte tähendab, et kohus peab asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal initsiatiivil (RKHK 25.11.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-76-08, p 12). Kui halduskohus leidis, et mingid asjaolud vajaksid PPA otsusega seonduvalt täpsustamist, olnuks tal võimalik lahendada asi istungimenetluses või nõuda kohtunõudega vastustajalt asjaolude kirjalikku selgitamist. Asjas tähtsust omavate asjaolude välja selgitamata jätmine ei saa anda alust teha otsust ühe poole kahjuks.
19.Ringkonnakohus möönab, et ka vastustaja võinuks otsuses juhtumeid puutuvalt konkreetsemalt selgitada, millised järeldused ta viidatud juhtumite puhul kaebaja käitumise kohta tegi. Samas ei ole konkreetsema selgituse esitamata jätmine iseenesest selliseks puuduseks, mille puhul võiks väita, et otsus on põhjendamata. Nimelt on vastustaja otsuses selgitanud, et aastate jooksul on registreeritud politsei andmebaasis isiku suhtes mitmeid
juhtumeid, milles haldusorgan näeb riskikäitumist ning mis on isiku suhtes iseloomustavaks materjaliks. Ka selgitab vastustaja, et „[r]elvaseaduse mõte ei ole piirata relvade käitlemist ainuüksi karistatuse fakti alusel, vaid ka isikute puhul, kes on oma käitumise või eluviisiga näidanud, et nendest võib lähtuda potentsiaalne oht tulirelva väärkasutamiseks. /.../ Seega peab relvaomaniku eluviis ja käitumine olema selline, mis ei tekitaks mitte mingisugust kahtlust tema sobilikkuses relvi käitlema“ (PPA otsuse lk 4). Ringkonnakohus on seisukohal, et isiku puhul, kelle purjus ja agressiivse käitumisega seoses on mitmel korral välja kutsutud politsei, ei saa olenemata tema konkreetsest joobeastmest ega ka sellest, kas ta reaalselt püssist laskis või kakluse käigus kellelegi kehavigastusi tekitas, eeldada, et isiku käitumine ja eluviis on laitmatud. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et halduskohtu poolt tõstatatud küsimuste väljaselgitamine ei oma asjas olulist tähtsust.
20.Ringkonnakohtu hinnangul annavad politsei andmebaasis registreeritud juhtumid alust järeldada, et piirkonnapolitseinikele selgitusi andnud isikute väited ning tunnistajate ütlused kaebaja käitumise kohta olid tõele vastavad. Apellatsioonkaebuses selgitab vastustaja täiendavalt, et andmebaasis registreeritud juhtumid koos teiste tõenditega näitavad selgelt, et kaebaja käitumine on agressiivne ning et kaebaja kuritarvitab alkoholi. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et andmebaasis registreeritud juhtumid annavad sellisteks järeldusteks aluse. Ka leiab vastustaja, et tähtsust ei ole tõsiasjal, et kaebaja suhtes ei ole andmebaasis registreeritud juhtumitega seoses menetlust alustatud. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas vastustajaga. RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel relvaloa andmisest keeldumine ei eelda, et isiku suhtes oleks alustatud või lõppenud kriminaal- või väärteomenetlus.
21.Kaebaja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele ringkonnakohtule tõenditena Synlab Eesti OÜ CDT, ALAT ja ASAT analüüside tulemused tõendamaks, et teda ei ole võimalik käsitada alkohoolikuna. Analüüsidest nähtuvalt jäävad kaebaja tulemused referentsväärtuste vahemikku või on neist madalamad. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja poolt esitatud tõendid ei ole asjakohased ning tuleb kaebajale tagastada. Süsinikvesikdefitsiitse transferriini (CDT) osakaalu suurenemine eeldab igapäevaselt vähemalt 1 kuni 2 nädala jooksul meestel 4-6 alkoholiühiku2 tarbimist. Pärast alkoholi liigtarvitamise lõpetamist normaliseerub CDT tase 2-4 nädala jooksul3. Kohtupraktikas on leitud, et CDT analüüs saab olla asjakohane vaid ohtra alkoholi tarvitamise korral. Kui inimese alkoholi tarbimine jääb alla selle, on analüüsitulemused korras: need vastavad referentsväärtusele (vt ka Tartu Maakohtu 28.05.2019. a määrus asjas 1-19-3051, p 16). Lisaks võib teadusuuringutest järeldada, et ainuüksi vereanalüüsi abil alkoholi (liig)tarvitamist kindlaks teha ei saa, sest analüüsitulemused võivad osutuda valeks isiku tervise, kaalu, soo või rassi tõttu (Tartu Maakohtu 23.09.2019. a määrus asjas 1-19-7295, p 9). RelvS § 36 lg 4 p 3 rakendamine ei eelda, et tegemist peaks olema kroonilise alkohoolikuga.
22.ALAT suurenenud aktiivsus seerumis on enamasti põhjustatud maksa düsfunktsioonist. Kerge aktiivsuse suurenemine võib olla põhjustatud müosiidi, pankreatiidi, müokardi infarkti, infektsioosse mononukleoosi ja šoki korral; mõõdukas aktiivsuse suurenemine erineva geneesiga tsirroosi, sapipaisu, maksakasvaja, hepatotoksiliste ravimiste tervitamise, tõsiste põletuste ja skeletilihaste kahjustuse korral ning märgatav aktiivsuse suurenemine hepatiitide, maksanekroosi ja maksa isheemia korral4. ASAT on ensüüm, mida võib leida väga suurtes Üks alkoholiühik on 10 g absoluutset alkoholi ehk etanooli, 4-6 alkoholiühikut seega 40-60 g etanooli ehk minimaalselt 128 ml kanget 40% alkoholi, 424 ml 12% veini, 976 ml 5,2% õlut või 1128 ml 4,5% siidrit, vt https://alkoinfo.ee/et/moodukus/moodukuse-piires/alkoholiuhik/ .
kontsentratsioonides intensiivse metabolismiga kudedes nagu südamelihas, maksarakud, skeletilihased ning väiksemates kogustes neerudes, pankreases ja erütrotsüütides. ASAT-i kõrged väärtused viitavad ägedale hepatiidile, ägedale ekstrahepaatilisele obsruktsioonile (nt sapikivid), ägedale müokardiinfarktile, maksatsirroosile või progresseeruvale lihasdüstroofiale ja dermatomüosiidile. Seerumi sisaldus hakkab suurenema umbes 8 tundi pärast rakukahjustust, saavutab kõrgpunkti 24-36 tunni pärast ja normaliseerub 3-7 päeva pärast. Kui raku kahjustus on krooniline, võib ASAT väärtus olla püsivalt referentsväärtustest kõrgem5. Seega ei ole ka ALAT ja ASAT uuringud, arvestades normist hälbivate referentsväärtuste erinevate põhjuste laia spektrit, asjakohased. Ka halduskohus ei pidanud kaebaja poolt 29.03.2021 ning 28.06.2021 võetud vereproovi vastust CDT tulemuste kohta objektiivseks tõendiks kaebaja alkoholi liigtarvitamise probleemide puudumise kohta (otsuse p-d 27-28). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga.
23.Kaebaja esitas ringkonnakohtule ka 25.01.2022 kuupäevaga dateeritud Paistu Coop kaupluse juhataja ja klienditeenindaja kirjalikud seletused, mille kohaselt ei ole kaebajaga mingeid probleeme kliendina esinenud ning Rammi Coop klienditeenindaja kirjaliku seletuse, mille kohaselt on kaebaja olnud viisaka ja meeldiva käitumisega klient. Ka esitas kaebaja Urmas Volmeri 28.01.2022. a kinnituse, et kaebaja on abivalmis naaber, kellega tal on hea läbisaamine ning kellega ei ole kunagi mingeid probleeme ette tulnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka nimetatud tõendid ei ole asjakohased, sest ei lükka ümber teisi, vastustaja poolt haldusmenetluse käigus kogutud tõendeid ning asjaolusid kaebaja käitumise kohta. Ringkonnakohus ei välista, et kaebaja on käinud poes ja suhelnud naabri Urmas Volmeriga kaine peaga, viisakalt ja meeldivalt. Sellest ei saa aga teha järeldust, et kaebaja käitumine ongi järjepidevalt selline nagu seletustest nähtub. Viidatud seletused tuleb kaebajale tagastada.
24.Vaidlustatud otsuses tugines PPA ka Keskkonnaameti järelevalveosakonna 05.02.2021. a vastusele PPA päringule, milles selgitatakse, et kaebajal puuduvad kehtivad jahiload, kehtiv laskekatsetunnistus ning kaebaja ei kuulu ka teadaolevalt ühtegi jahiseltsi (tl 34p). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kuigi vastustaja taotles Keskkonnametilt vastavat infot, ei nähtu PPA otsusest ühtegi Keskkonnaameti vastuse pinnalt tehtud järeldust (otsuse p 29). Selles mõttes on PPA otsuse motivatsioon puudulik. Keskkonnaameti poolt päringule antud vastuse tõlgendamist eeldaks ka otsusest nähtuv asjaolu, et kaebaja relvaloale oli märgitud „tulirelv jahipidamise otstarbel“. Kuna otsuses viidatakse Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on jahipidamine isiku vaba eneseteostuse viis, soovinuks lugeda PPA otsusest põhjendust selle kohta, kuivõrd piirab relvaloast keeldumine kaebaja vaba eneseteostust jahipidamisel. Apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule selgitab vastustaja, et Keskkonnaametilt saadud info ei kinnita ega lükka ümber kaebaja kogukonnaliikmete ütlusi, et viimane tegeleb salaküttimisega ning ei kinnita ega lükka ümber ka kaebaja isikuomaduste ja käitumise kohta muudest tõenditest nähtuvaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustajaga, kuid selgitab, et vaid sellise järelduse tegemisel puudus üldse vajadus tõendit koguda.
25.PPA on otsuses viidanud ka Kriminaalpolitsei arvamusele, mille kohaselt ei pooldata kaebajale relvaloa väljastamist, kuna isik ei ole oma käitumiselt ja hoiakutelt sobilik tulirelvi omama ega hoidma (tl 37). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et Kriminaalpolitsei haldusesisene arvamus ei oma loa andmise seisukohast iseseisvat õiguslikku tähendust (otsuse p 32). Seega ei saanud pelgalt Kriminaalpolitsei arvamus kallutada vastustajat otsustama haldusmenetluse käigus kaebaja kahjuks ning lähtuda tuli muudest kogutud tõenditest. Kuna otsusest nähtuvalt on tegemist aga marginaalse tõendiga, millel PPA pikemalt
ei peatud, ei saa järeldada, et viidatud arvamusel olnuks otsuse tegemisel määrav kaal. Vaidlustatud otsuses tugines PPA ka piirkonnapolitseinike 09.10.2020 ja 05.03.2021 arvamustele, kaebaja suhtes politsei andmebaasis registreeritud juhtumitele ning täiendavalt esitatud tõenditele, mille osas halduskohus kohtumenetluse kinniseks kuulutas. Ringkonnakohtu hinnangul olid need PPA poolt kaalutlusõiguse teostamisel piisavad ning PPA-l puudus vajadus asjaolude kontrollimiseks täiendavaid tõendeid koguda. Kui relvaloa andmisel tuleks kõik eelkontrolli käigus saadud materjalid ja nende pinnalt antud arvamused üle kontrollida, puuduks PPA poolsel relvaloaomanike eelkontrollil nii eesmärk kui väljund.
26.Vaidlustatud otsusest nähtuvad PPA kaalutlused relvaloa väljastamisest keeldumisel. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu otsusega selles, et vastustaja ei arvestanud otsuse tegemisel kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning vastustaja kaalutlused, millest haldusakti andmisel lähtuti, on arusaamatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi PPA otsus on motivatsioonipuudustega, on otsuses märgitud resolutsioon arusaadav ja selle kujunemist on piisavalt põhjendatud, mistõttu puudub alus PPA otsuse tühistamiseks.
27.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus PPA apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse, millega PPA otsus tühistati ning kohustati PPA-d kaebaja relvaloa pikendamise taotlust uuesti läbi vaatama.
28.Vastavalt HKMS § 109 lõikele 4, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Halduskohus mõistis PPA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1575 eurot. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud nii haldus- kui ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.