Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.10.2018 otsuse nr 198-18/199792 ja Viimsi Vallavalitsuse 04.09.2018 korralduse nr 510 punkti 3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Kihnu Veeteed, volitatud esindaja v.adv Gea Vendel Vastustaja (hankija) – Viimsi vald, volitatud esindaja Gunnar Kender Kolmas isik – Tuule Liinid OÜ, AS Saaremaa Laevakompanii, volitatud esindajad v.adv Britta Oltjer ja v.adv Anneli Aab
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetluse peatamise taotlus läbi vaatamata.
2.Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-18-1996.
3.Mõista Viimsi vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1950 eurot (käibemaksuta).
4.Jätta Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii menetluskulud nende enda kanda.
5.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1280 eurot AS Kihnu Veeteed arvelduskontole nr EE931010220029313014. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
2.Tähtpäevaks esitasid pakkumuse AS Kihnu Veeteed ning ühispakkujad Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii.
3.Viimsi Vallavalitsus otsustas 04.09.2018 korralduses nr 510 tunnistada vastavaks AS Kihnu Veeteed ning ühispakkujate Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii
pakkumused (punkt 1), tunnistada edukaks ühispakkujate Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii pakkumuse (punkt 2) ning kvalifitseerida ühispakkujad Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii, sest pakkujad vastavad hanke tingimustes pakkujatele esitatud kvalifitseerimistingimustele (punkt 3).
4.AS Kihnu Veeteed esitas 17.09.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Viimsi Vallavalitsuse 04.09.2018 korralduse nr 510 punkti 3 peale.
VAKO jättis 16.10.2018 otsusega nr 198-18/199792 vaidlustuse rahuldamata.
6.AS Kihnu Veeteed esitas 21.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 16.10.2018 otsuse nr 198-18/199792 ja Viimsi Vallavalitsuse 04.09.2018 korralduse nr 510 punkti 3 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse korralduse täitmise peatamiseks ja hankelepingu sõlmimise keelamiseks kolmanda isikuga kuni haldusasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
7.Tallinna Halduskohus tegi 22.10.2018 määruse, millega võttis kaebuse menetlusse, rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja kaasas kolmandate isikutena menetlusse ühispakkujad Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii.
Kohus määras 01.11.2018 istungi toimumise ajaks 13.11.2018.
9.Kaebaja esitas 05.11.2018 menetluskulude taotluse. Kaebaja palus mõista vastustajalt enda kasuks välja haldusasjas kantud menetluskulud summas 3090 eurot (ilma käibemaksuta).
10.Vastustaja teatas 08.11.2018, et tunnistab kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 08.05.2018 korraldusega nr 247 välja kuulutatud riigihanke 199792 „Vedaja leidmine Kelnase-Leppneeme parvlaeva liinile 01.11.2018-31.10.2023“.
11.Kaebaja esitas 12.11.2018 taotluse menetluse peatamiseks kuni Viimsi Vallavalitsuse haldusmenetluse lõppemiseni, st hankija poolt riigihankes tehtava uue otsuse jõustumiseni.
12.Viimsi Vallavalitsus tegi 13.11.2018 korralduse nr 650, millega tunnistas Viimsi Vallavalitsuse 08.05.2018 korraldusega nr 247 välja kuulutatud riigihanke 199792 „Vedaja leidmine Kelnase-Leppneeme parvlaeva liinile 01.11.2018-31.10.2023“ kehtetuks. Samal päeval toimunud kohtuistungil selgitas kohus, et ootab ära 23.11.2018, mil on Viimsi Vallavalitsuse korralduse vaidlustamise viimane päev, ning teeb määruse menetluse peatamise taotluse osas pärast 23.11.2018.
13.Viimsi Vallavalitsuse 13.11.2018 korralduse nr 650 vaidlustamise viimane päev oli 23.11.2018. Kaebaja ega kolmandad isikud korraldust ei vaidlustanud.
14.Kohus tegi kaebajale 26.11.2018 kohtunõude, milles palus teatada kas ta jääb menetluse peatamise taotluse juurde ja milline on tema seisukoht menetluse jätkamise võimalikkuse osas.
15.Kaebaja esitas 29.11.2018 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja palus lisaks 05.11.2018 taotluses märgitule mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest ning esindaja kulud summas 1437,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebaja palub menetluse lõpetamisel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot.
16.Viimsi vald teatas 03.12.2018, et alus haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel on olemas. Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus nr 510 on kaotanud kehtivuse, riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.10.2018 otsus vaidlustusasjas nr 198-18/199792 pole iseenesest kehtivust kaotanud. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud haldusakti mõju tunnistati lõppenuks kaebuse esitamise tõttu. Vastustaja ei tunnistanud kehtetuks vallavalitsuse korraldust nr 510 ega ka selle punkti 3, kuna oli ja on seisukohal, et korraldus (koos punktiga) 3 oli seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja tunnistas kehtetuks riigihanke ja seda kaebaja nõudest hoopis teistsugusel põhjusel. Kaebaja ei soovinud riigihanke kehtetuks tunnistamist, vaid kolmandate isikute asemel enda kvalifitseerimist. 2(5)
Igasugune seos kaebuse ja riigihanke kehtetuks tunnistamise vahel puudub, enamus kaebaja poolt lisatud materjale (pankrotimenetlusega seonduv) arvestades kaebuse eset olid asjassepuutumatud, kuna ei olnud seotud vaidlustatud vallavalitsuse korralduse vastuvõtmisega ning kaebaja väide, et nende materjalide lisamine aitas kohtul mõista, et asja läbivaatamine on vajalik, ei vasta tegelikkusele. Kaebaja on küll pühendanud palju aega AS Saaremaa Laevakompanii pankrotimenetlusele, kuid pole ühegi tõendiga suutnud näidata vaidlustatud korralduse punkti 3 õigusvastasust. Nagu märgitud, siis vaidlustatud korralduse punkti 3 pidas seaduslikuks ja põhjendatuks ka VAKO oma otsuses, jättes kaebaja vaidlustuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et ei tohiks täiendavale esindamisele kulutatud aega lugeda põhjendatuks rohkem kui 5 tundi 30 minutit, mis teeks täiendavate menetluskulude suuruseks 660,00 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku antud kohtuasjas koos kaebaja 05.11.2018 taotlusele esitatud summadega arvestades vastustaja vastuväiteid, oleks põhjendatud menetluskulude suuruseks mitte rohkem, kui 1620.- (üks tuhat kuussada kakskümmend) eurot (960.- + 660.-).
17.Kolmandad isikud teatasid 03.12.2018, et nõustuvad ja ühinevad vastustaja esitatud seisukohaga. Seonduvalt menetluskuludega rõhutavad kolmandad isikud, et vaidlusalusel juhul tuleb jätta kõik menetluskulud (sh kolmandate isikute ja vastustaja kulud) täies ulatuses kaebaja kanda. Seaduse kohaselt kannab menetluskulud kaebusest loobumise korral kaebaja ning oluline ei ole seejuures asjaolu, millisel põhjusel kaebaja kaebusest loobub ning kaebusest loobumine ei piira vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Kaebusest loobumise tõttu peab kaebaja kolmandate isikute hinnangul hüvitama kolmandale isikule ka määruskaebemenetlusega seoses kantud kulud täies ulatuses. Alused kolmandate isikute õigusabikulude vähendamiseks puuduvad ja kolmandad isikud paluvad kulude väljamõistmist kaebajalt täies ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kaebaja taotles 29.11.2018 menetlusdokumendis haldusasja menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Menetluse peatamise taotluse osas märkis kaebaja, et alus menetluse peatamiseks puudub. Seetõttu jätab kohus menetluse peatamise taotluse läbi vaatamata.
19.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
20.Nimetatud menetluse lõpetamise alust tuleb tõlgendada selliselt, et menetluse lõpetamine ei eelda tingimata kaebuses esitatud nõude täpset täitmist vastustaja poolt. Oluline on see, et sisuliselt oleks kaebuse eesmärk vastustaja tegevuse tõttu saavutatud. Viimsi Vallavalitsus tegi 13.11.2018 korralduse nr 650, millega tunnistas Viimsi Vallavalitsuse 08.05.2018 korraldusega nr 247 välja kuulutatud riigihanke 199792 „Vedaja leidmine Kelnase-Leppneeme parvlaeva liinile 01.11.2018-31.10.2023“ kehtetuks. Selle tagajärjel on kaebusega vaidlustatud VAKO 16.10.2018 otsus nr 198-18/199792 ja Viimsi Vallavalitsuse 04.09.2018 korralduse nr 510 punkt 3 kaebaja suhtes oma mõju ammendanud, mis on võrreldav kaebuse rahuldamise olukorraga.
21.HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja on kohtule 29.11.2018 teatanud, et ei pea hetkel vajalikuks jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks.
22.Eeltoodust lähtuvalt lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kui menetluse lõpetamise määrus jõustub, ei ole kohtule lubatud esitada kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2).
23.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti 3(5)
kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli kaebuses vaidlustatud haldusaktide mõju ammendumine tingitud kaebuse esitamisest. Iseenesest on õige vastustaja väide, mille kohaselt oli kaebaja nõudeks tühistada VAKO 16.10.2018 otsus ja Viimsi Vallavalitsuse 04.09.2018 korralduse nr 510 p 3 ning vastustaja ei tunnistanud kehtetuks vallavalitsuse korraldust nr 510 ega ka selle punkti 3. Samas on just hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tagajärjel ammendunud kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktide ja VAKO otsuse õiguslik mõju. Seega ei ole määrav asjaolu, et kaebaja ei taotlenud kaebuses hanke kehtetuks tunnistamist. Kohus märgib, et seost kaebuse esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel ei välista iseenesest see, et vastustaja võib olla seadusest tulenevalt sunnitud vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistama st käesolevas asjas põhjusel, et vaidlusaluse hanke periood oli hanketeates ja hanke alusdokumentides fikseeritud kindla algus- ja lõppkuupäevaga (01.11.2018-31.10.2023) ning RHS-ist tulenevalt ei saa hankija sõlmida õiguspäraselt hankelepingut hankedokumentidest erinevatel tingimustel. Vastustaja kaotas võimaluse sõlmida alates 01.11.2018 hankelepingut ettenähtud tingimustel põhjusel, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse ja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist, millise taotluse kohus rahuldas. Ka Viimsi Vallavalitsuse 13.11.2018 korralduses nr 650 on märgitud, et esialgse õiguskaitse tühistamata jätmisega enne uue hankeperioodi algust 01.11.2018 kaotas hankija võimaluse sõlmida hankelepingut ettenähtud tingimustel. Seega poleks ilma kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseta riigihanke kehtetuks tunnistamist toimunud. Kohus on oma 22.10.2018 määruses ka leidnud, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on HKMS § 108 lg 6 kohaldamise eeldused täidetud.
24.Kaebaja on palunud mõista vastustajalt enda kasuks välja menetluskulud summas 3090 eurot (ilma käibemaksuta) arve nr 1811002 alusel, riigilõivu 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest ning esindaja kulud summas 1437,50 eurot (ilma käibemaksuta) arve nr 1811171 alusel. Kohtu hinnangul on esindaja kulud asja mahtu ja keerukust, menetluse pikkust ja menetluses tehtud toiminguid arvestades põhjendatud vaid osaliselt. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arve 1811002 spetsifikatsioonist nähtub, et perioodil 16.10.2018 kuni 05.11.2018 on kaebuse esitajale osutatud õigusabi mahus 25 tundi ja 45 minutit. Samas kattuvad kaebaja poolt kaebuses esitatud väited suures osas kaebaja poolt juba vaidlustusmenetluses esitatud väidetega. Kohus leiab, et arvestades kaebuse mahtu ja eelnevat menetlust VAKO-s on põhjendatud kulutused kaebuse ja EÕK taotluse koostamisele 6 tundi (st spetsifikatsiooni kohaselt õigusabi perioodil 16.10.2018 kuni 21.10.2018, mis spetsifikatsiooni kohaselt on 14 t ja 20 min). Samuti leiab kohus, et kogu ulatuses ei ole põhjendatud kaebaja kulutused 30.10.2018 täiendava seisukoha koostamisele, kohtu 01.11.2018 määrusega tutvumisele ja 05.11.2018 täiendavate seisukohtade koostamisele, mis arve spetsifikatsiooni kohaselt on 10 tundi. Kohus ei sea iseenesest kahtluse alla nimetatud toimingute vajalikkust, kuivõrd kaebaja on kajastanud menetluses täiendavalt selgunud asjaolusid, kuid leiab, et nimetatud toimingute tegemiseks tuleb põhjendatuks lugeda ajakulu 4 tunni ulatuses. Ülejäänud ulatuses on spetsifikatsioonil kajastatud kulutused vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ajakululuks arve 1811002 spetsifikatsioonil kajastatud ajakulu 11 tunni ja 25 minuti ulatuses. Arve 1811171 spetsifikatsioonist nähtub, et perioodil 05.11.2018 kuni 28.11.2018 on kaebajale osutatud õigusabi mahus 11 tundi ja 40 minutit. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et 05.11.2018 menetlusdokumendile koostatud ajakulu on osaliselt kajastatud juba arvel 1811002, alates 09.11.2018 oli menetlusosalistele teada vastustaja kavatsus tunnistada vaidlusalune hange kehtetuks, 13.11.2018 kohtuistungil arutatud teemade ringi ja istungi kestvust ning asjaolu, et kaebaja loobus menetluse peatamise taotlusest, on kohus seisukohal, et kulutused on põhjendatud 5 tunni ulatuses. Kohtu jaoks ei ole ka arusaadav, millisel põhjusel 12.11.2018 ja 13.11.2018 T. Peterson poolt teostatud tööde tunni hind 145 eurot, kui teiste tööde puhul on tunni 4(5)
hind olnud 120 eurot tund. Seega loeb kohus põhjendatud tunni hinnaks 120 eurot tund. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud kulutused õigusabile haldusasjas 3-18-1996 on 16,25 tunni ulatuses. Kohus peab põhjendatud kuludeks ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja kulutused õigusabile summas (16,25 x 120) 1950 eurot käibemaksuta.
25.Kolmandad isikud on palunud mõista kaebajalt välja kolmandate isikute kasuks menetluskulud kokku summas 5478 eurot. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmandate isikute vastaspool on kaebaja, kes ei pea kulusid hüvitama. Seega jäävad Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii menetluskulud nende enda kanda.
26.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega tagastab kohus kaebaja tasutud riigilõivu summas 1280 eurot AS Kihnu Veeteed arvelduskontole nr EE931010220029313014. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.