Ülle Polluks OÜ Vertrag esindaja vandeadvokaat Raul Ainla kaebus NarvaJõesuu Linnavalitsuse 10.01.2018 korralduse nr 11 tühistamiseks
Kohtuasi Menetlusosalised
Kaebaja OÜ Vertrag esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Vastustaja Narva-Jõesuu linn, esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kaasatud haldusorgan - Maa-amet, esindaja Toomas Kutti
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-18-628.
2.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot selle kandmisega OÜ ADVOKAADIBÜROO EIPRE & PARTNERID arvelduskontole nr EE372200221039417566.
3.Mõista Narva-Jõesuu linnalt OÜ Vertrag kasuks välja õigusabikulud 1000 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1).
29.03.2018 esitas OÜ Vertrag esindaja vandeadvokaat Raul Ainla kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 10.01.2018 korralduse nr 11 tühistamise nõudes.
2.Halduskohus esitas 06.06.2018 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kohtunõude, milles märkis mh, et OÜ Vertrag esitas 16.12.1997 avalduse Narva-Jõesuus Aia tn 48 asuva maa, pindalaga 4873 m2, ostueesõigusega erastamiseks. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 12.11.2008 korralduse nr 349 resolutsiooni punktiga 1 keelduti OÜ-le Vertrag Aia tn 48 asuva maa erastamisest. Kohtute infosüsteemi kohaselt vaidlustas OÜ Vertrag korralduse nr 349 haldusasjas nr 3-09-578. Tartu Halduskohtu 14.04.2009 määrusega haldusasjas nr 3-09-578 tagastati kaebus läbivaatamatult. Kuna OÜ Vertrag korraldust nr 349 õigeaegselt ei vaidlustanud, on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on järgimiseks kohustuslik ning millest tuli järgnevate haldusaktide andmisel
3-18-628
lähtuda. Halduskohus palus linnavalitsusel teatada, kas korralduse nr 349 resolutsiooni punkt 1 on kehtiv ning esitada OÜ Vertrag maa ostueesõigusega erastamise haldustoimik.
3.Tartu Halduskohus võttis 22. juuni 2018. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
4.Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas vastuse kaebusele ja tõendid 30.08.2018, märkides mh, et korraldus nr 11 on küll õigusvastane, kuid seda mitte kaebuses esile toodud põhjendustel, ning vastustaja valmistab hetkel juba ise ette korralduse nr 11 kehtetuks tunnistamist. Maa-amet esitas vastuse kaebusele ja tõendid kohtu poolt pikendatud tähtajaks 01.10.2018, asudes vastuses lõppkokkuvõttes seisukohale, et korraldus nr 11 ei ole antud kooskõlas kehtiva õigusega. Maa-ameti hinnangul tuleb Narva-Jõesuu linnal üldse keelduda Aia tn 52 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisest ning selle maa ostueesõigusega erastamisest kaebajale, kuna maaüksusel asub lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav ehitis, mida maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 6 lõike 31kohaselt ei käsitata ehitisena MaaRS tähenduses. Seega on maa ostueesõigusega erastamise vältimatu eeldus täimata, s.t maaüksusel puudub erastamise õigust võimaldav ehitis MaaRS tähenduses.
5.Halduskohtu 05.10.2018 korraldava määrusega anti Narva-Jõesuu linnale aega kuni 07.11.2018 esitada kohtule täiendav tõend korralduse nr 11 kehtetuks tunnistamise kohta.
6.Vastustaja esitas 05.11.2018 kohtule Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 31.10.2018 korralduse nr 463 “Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 10. jaanuari 2018 korralduse nr 11 “Narva-Jõesuu linnas Aia tn 52 aadressi ja sihtotstarbe määramine ning ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks” kehtetuks tunnistamine” ning taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 152 lõike1 punkti 4 alusel.
7.Halduskohtu 13.11.2018 kohtunõudes paluti nii OÜ-l Vertrag kui ka Maaametil esitada seisukoht seoses vastustaja taotlusega menetluse lõpetamise kohta hiljemalt 15.11.2018.
8.Kaebaja esitas 15.11.2018 ja 23.11.2018 Tartu Halduskohtule seisukohad, milles annab teada, et taotleb menetluskulude vastustaja kanda jätmise otsustamist käesolevas menetlusstaadiumis ainult sel juhul, kui kohus lõpetab menetluse (vt 23.11.2018 vastuse p-i 1.2). Edasi märgib kaebaja, et tema jaoks on menetlusökonoomika seisukohast vajalik saada kohtu hinnang vaidlustatud korralduse õiguspärasuse osas, et kaebajal kulgeks katlamaja juurde maa erastamine ilma vaidluseta ning et kaebaja ei peaks taas samadel asjaoludel esitava kaebusega kohtusse pöörduma. Kaebaja palub kohtul menetleda vaidlustatud korraldust edasi ja tuvastada korralduse õigusvastasus. Menetluse jätkumise korral kuulub menetluskulude küsimus lahendamisele kohtuotsuses. Kaebaja esitas ka menetluskulude nimekirja soovides, et vastustaja kannaks asjas tekkinud menetluskulud. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista õigusabikuluna 2000 eurot (ilma käibemaksuta) ja
3-18-628
kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot. Õigusabikulud palus kaebaja välja mõista ilma käibemaksuta.
9.Maa-amet nõustub vastustajaga, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei tunnistanud korraldust nr 11 kehtetuks mitte kaebuses toodud põhjendustel (kaebaja nimelt leidis, et korraldus nr 11 on õigusvastane ja tuleb tühistada, kuna vastustaja poolt ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratud 354 m2 on ebapiisav ja vastuolus õigusaktidega, sest krunt on varasemalt kindlaks määratud ja selle piiride muutmine ei ole otstarbekas), vaid mh põhjendustel, et korraldus nr 11 on õigusvastane materiaalselt (MaaRS § 6 lõige 3 (1) ega ole kooskõlas kohtupraktikaga MaaRS § 6 lõike 3 (1) kohaldamise osas. Maa-ameti hinnangul puudub alus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks ja menetlusosaliste menetluskulud tuleks jätta nende endi kanda.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-i 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.
11.Kohus leiab, et kuivõrd antud kaebuses vaidlustatud 10. jaanuari 2018 korralduse nr 11 “Narva-Jõesuu linnas Aia tn 52 aadressi ja sihtotstarbe määramine ning ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks” on vastustaja 31.10.2018 korraldusega nr 463 kehtetuks tunnistanud, siis tuleb käesoleva haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel lõpetada.
12.Kaebaja on küll 23.11.2018 taotlenud menetluse jätkamist vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks vastavalt HKMS § 152 lg-le 2, kuid halduskohtu hinnangul on esitatud dokumentidest ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vaidlustatud korraldus nr 11 on õigusvastane materiaalselt (MaaRS § 6 lõige 3 (1)) ega ole kooskõlas kohtupraktikaga MaaRS § 6 lõike 3 (1) kohaldamise osas (vt Riigikohtu 26.06.2018 otsus kohtuasjas nr 3-16-579), seetõttu on see 31.10.2018 kehtetuks tunnistatud. Kirjeldatu alusel ei jätka kohus kaebuse menetlust vaidlustatud korralduse nr 11 õigusvastaseks tunnistamiseks. Isiku õigust esitada tuvastamiskaebust on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 38 lg 4, RKHK 3-3-1-2815, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Halduskohtu hinnangul on esitatud dokumentidest ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus osundab mh 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud HKMS § 45 lg-le 2, mille kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja võib vaidemenetluses või kohtus vaidlustada korraldust nr 463.
3-18-628
13.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
14.Kaebaja on palunud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. 1. jaanuaril 2018. a jõustunud HKMS § 109 lg 11 järgi ei pea õigusabikulud olema reaalselt tasutud ehk õigusabikulude väljamõistmise eelduseks on üksnes see, et menetlusosalisel on tekkinud nende kulude kandmise kohustus. Kaebaja esindaja on kohtule esitanud nõuetekohased arved, millist nähtub kaebaja kohustus tasuda arve esitajale selle kohtumenetlusega seoses õigusabikulu 2000 eurot (ilma käibemaksuta) ning riigilõiv 15 eurot. Kohtu hinnangul vastab arvel kajastatud õigusabikulu osutatud õigusteenuse mahule. Õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud.
15.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
16.Vastustaja ja Maa- amet on seisukohal, et 31.10.2018 korralduses nr 463 on põhjalikult ja arusaadavalt põhjendatud, miks vaidlustatud korraldus nr 11 kehtetuks tunnistatakse. Korraldust nr 11 ei tunnistatud kehtetuks mitte kaebuses toodud põhjendustel (et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratud 354 m2on ebapiisav ja vastuolus õigusaktidega), vaid seetõttu, et maa ostueesõigusega erastamine lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste tarbeks ei ole tulenevalt maareformi seaduse § 6 lõikest 31 võimalik. Seda kinnitab ka Riigikohtu 26.06.2018 otsus kohtuasjas nr 3-16-579. Vastustaja ja Maa-amet on jätkuvalt seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks ja menetlusosaliste menetluskulud tuleks jätta nende endi kanda.
17.Kohtu hinnangul on selline lähenemine kaebaja rolli liigselt vähendav. Fakt on, et vastustaja tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks alles pärast kaebuse menetlusse võtmist. Nende asjaolude pinnalt ei ole kohus veendunud, et vaidlustatud haldusakti tühistamise tingis ainuüksi korralduse tühistamine. Oma roll haldusakti kehtetuks tunnistamisel võis olla ka kaebaja tegevusel haldusakti vaidlustamisel. Ei saa välistada, et haldusakti vaidlustamata jättes oleks haldusakti kehtetuks tunnistamine vähemalt viibinud. Samas nõustub kohus, et peamine põhjus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks seisnes vaidlustatud korralduse tühistamises kohtumenetluse ajal. Eelnevat arvestades ning võttes aluseks ka HKMS § 108 lg-s 11 sätestatut on kohtu hinnangul õiglane mõista vastustajalt välja 50% kaebaja kantud õigusabikuludest ehk 1000 eurot (2000:2).
18.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kohus selgitab, et nimetatud norm reguleerib kaebuse esitamisega seotud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata
3-18-628
(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. märtsi 2011. a määrust haldusasjas nr 33-1-9-11, p 10 ja 28. jaanuari 2013. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p 11). Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb aga HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.