lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-158/18

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-158/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3034
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-158

Haldusasi

OÜ Artesio kaebus Viimsi Vallavalitsuse 01.11.2017 ettekirjutuse nr 1712899/00455 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Artesio, esindaja Kersti Männik Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Karin Laugas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.04.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Artesio apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Artesio apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.04.2018 otsus haldusasjas nr 3-18-158 muutmata.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.12.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-18-158 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viimsi vald ja OÜ Artesio sõlmisid 13.06.2007 ühise tegutsemise lepingu, millega OÜ Artesio kohustus ehitama oma kulul Laiamäe kinnistul asuva Laiamäe tee koos valgustusega ja andma selle pärast kasutusloa saamist tasuta üle Viimsi vallale. Kohustused tuli täita 2 aasta jooksul, arvates Laiamäe kinnistu detailplaneeringu kehtestamisest. Kõnealune detailplaneering kehtestati Viimsi Vallavalitsuse 26.06.2007 korraldusega nr 455. Laiamäe tee ehitamiseks koostati põhiprojekt, mille Viimsi Vallavalitsus kooskõlastas tee-ehituslikus osas 13.08.2007 ja OÜ Artesio 16.08.2017. Viimsi Vallavalitsus väljastas 23.11.2007 OÜ-le Artesio ehitusloa ja 16.12.2015 täiendavalt tee-ehitusloa. OÜ Artesio esitas 31.08.2017 Laiamäe tee kasutusloa taotluse.
2.Viimsi Vallavalitsus kohustas 01.11.2017 ettekirjutusega nr 1712899/00455 OÜ-d Artesio viima Laiamäe tee ehitusprojektiga vastavusse. Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve ametnikud tuvastasid 11.10.2017 Laiamäe tee paikvaatlusel, et tee ja mahasõidud on pinnatud katendiga, kuigi projekti järgi pidid olema asfaltbetoonkatendiga; kaevude kaaned on pinnatud; tee on lohku vajunud, lagunenud ja auklik; teel on puudu peenrad; mulle on lõpuni rajamata; teemaa on haljastamata; teekatend on ebastabiilne, kuna teekonstruktsioon on lõpuni rajamata; teekatend on kindlustamata ja laguneb; tee põikikalle on paiguti 3%, kuigi peab olema 2,5%; tee mahasõidud ja servad on lagunenud või lagunevad; kaevetööd on lõpetamata; kommunikatsioonide rajamisel on vajumisi; tee ääres on ohtlikud ilma kaanteta kaevud. Ümberehitustööde käigus tuleb eemaldada pinnatud katend ja asendada see asfaltbetoonkatendiga. Teele tuleb rajada peenrad, anda teele õiged kalded, korrastada kaevuluukide paiknemine, kaanetada kaaneta kaevud ning kogu teemaa tuleb korrastada ja haljastada. Ettekirjutuses määrati heakorra- ja korrastustööde tähtajaks 01.12.2017 ning ümberehitustööde tähtajaks 31.05.2018 (ehitisregistri järgi on kõigi tööde teostamise tähtaeg 31.05.2018). Ettekirjutuses hoiatati, et puuduste tähtaegse täitmata jätmise eest määratakse sunniraha 6400 eurot iga nõude kohta.
3.OÜ Artesio esitas vaide, mille Viimsi Vallavalitsus jättis 19.12.2017 korraldusega nr 899 rahuldamata.
4.OÜ Artesio tühistamiseks.

esitas

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

01.11.2017

ettekirjutuse

Ettekirjutuse tegemine ei olnud mõistlik. Rajatud tee vastab suures ulatuses 13.06.2007 sõlmitud lepingule, mistõttu puudub vajadus seda ümber ehitada. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja selgitust, et kaebaja usaldas tee ehitamisel ehitusettevõtjat, samuti seda, et Laiamäe tee ümbrus on arendusjärgus kinnisvaraprojekt ning seni, kuni kõik planeeritud majad pole valmis, liiguvad teel rasked ehitusmasinad, mis kahjustaks asfaltkatendiga teed. Kaebaja kavatses katta tee ehitustööde ajaks kruusaga ja ehitustööde lõppedes asendada kruusakatendi asfaltbetoonkatendiga. Tee-ehitaja tegi aga ettepaneku, et võiks kohe ehitada pinnatud katendiga tee, millega kaebaja kahjuks nõustus. Puudused nagu liigne kalle, vajumine ja puudulikud teepeenrad on mõistlik kõrvaldada siis, kui viiakse ellu projektijärgne lahendus. Omanikujärelevalve esindaja on vastustajale puuduvate kaevuluukide kohta selgitanud, et tegu on sidekaevudega, tööperioodil toimus vargus, mille käigus varastati kilpide sisud, ning 2(7)

3-18-158 kaebajaga sõlmitud lepingu kohaselt paigaldab sidekaevudele kaaned Telia Eesti AS. Ettekirjutuses puuduvad viited kaebaja ja omanikujärelevalve esindaja selgituste kohta. Vastustaja oleks võinud piirduda kasutusloa andmisest keeldumisega ja soovitusega taotleda kasutusluba, kui arendus on valmis ja tee on projektiga kooskõlas, mitte nõuda kaebajalt 6400 euro suurust sunniraha. Ehitusseadustiku (EhS) §-de 53 ja 55 kohaselt on võimalik kasutusloa taotlust menetleda ka nii, et taotlejale jäetakse koormav haldusakt tegemata. Vald ei ole teinud tee-ehitusel koostööd – omanikujärelevalve esindaja viimased selgitused protokolliti 26.10.2017 ja ettekirjutuse eelnõu valmis juba 31.10.2017. Kahe tööpäevaga ei ole võimalik kõiki olulisi asjaolusid välja selgitada. Töö tegemiseks määratud tähtajad on samuti ebamõistlikud ega arvesta, et talvel ei tehta tee-ehitust ja haljastustöid ning selles valdkonnas on raske leida töötajaid. Määratud sunniraha on ebaproportsionaalselt suur ja nõuab kaebajalt likviidsete vahendite ebaotstarbekat paigutamist. Ettekirjutusest ei ilmne, et sunniraha määramisel oleks arvestatud kaebaja senist koostööd. Ettekirjutuses puudub vaidlustamisviide.

Viimsi vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Vald peab tagama, et valla territooriumil ei toimuks ehitustegevust, mis ei vasta EhS-s sätestatud nõuetele. Kaebaja võttis lepinguga kohustuse ehitada tee vastavalt projektile ja anda see vallale üle hiljemalt 27.06.2009, seega on kaebaja tähtaega ületanud üle 8 aasta. Vallavalitsus kontrollis kasutusloa menetluses ehitise vastavust ehitusloa saanud projektile. Menetluse käigus teostati paikvaatlus, küsiti selgitusi kaebajalt ja omanikujärelevalvelt. Seega on vastustaja rakendanud uurimisprintsiipi ja kogunud tõendeid (paikvaatluse akt, fotod, puudutatud isikute selgitused). Ettekirjutus on piisavalt põhjendatud. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Kaebaja üritab oma tegemata jätmist näidata ehitusettevõtte süüna, kuid vastustaja ei pea ehitusjärelevalve käigus tuvastama, millised on isikute omavahelised lepingud või kes täpselt vastutab selle eest, et tee ei vasta ehitusprojektile. Ehitusjärelevalve menetluses vastutab arenduse omanik. Kasutusloa menetluses ei oleks olnud võimalik motiveerida arendajat enda kohustusi täitma, arvestades, et kaebaja ei ole neid täitnud 8 aastat. Projektile mittevastava ehitamise korral on vallal õigus ja kohustus viia läbi ehitusjärelevalve. Kaebaja on ettevõtja ja peab näitama tehingute tegemisel üles vajalikku hoolsust. See tähendab muu hulgas, et ettevõtjal tuleb endale selgeks teha oma tegevusvaldkonna õiguslik regulatsioon. Kaebajalt võis seega eeldada teadmist, et ehitustöid võib teostada vaid ehitusloa saanud projekti kohaselt ning ta pidi arvestama, et mittenõuetekohase ehitamisega seotud riskid võivad jääda tema kanda. Ettekirjutuse täitmise tähtaja ja sunniraha suuruse määramine on vallavalitsuse kaalutlusotsus. Kuna talv ei ole teetöödeks sobilik, tuli ettekirjutus täita hiljemalt 31.05.2018. Sunniraha määramisel kaalus järelevalve teostaja senist koostööd, samuti seda, missugune summa oleks kohustuse täitmisele sundimiseks kõige vähem kahjustav, kuid siiski mõjus. Lepingu kohaselt oleks tee pidanud olema valmis ja vallale üle antud hiljemalt 27.06.2009. Eelnevat arvestades määrati sunniraha suuruseks 6400 eurot, mis on 10% juriidilisele isikule määratava sunniraha maksimaalsest võimalikust suurusest. Sunniraha suurus on praktiliselt olematu, võrreldes leppetrahvi nõudega, mida vallal oleks õigus kaebaja vastu esitada (lepingu kohaselt 100 000 krooni iga tähtaega ületava kuu eest). Vajadusel võib kaebaja taotleda ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist.

6.Tallinna Halduskohus jättis 13.04.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vastustaja viib läbi riikliku järelevalve menetlust, kontrollides muu hulgas, kas ehitis vastab nõuetele (EhS § 130 lg 2 p-d 1–2). Kohus ei saa kontrollida järelevalvemenetluse algatamise otstarbekust (sh mõistlikkust), kuid saab hinnata järelevalvemenetluses antud haldusakti – 01.11.2017 ettekirjutuse – õiguspärasust (HKMS § 158 lg 3). 3(7)

3-18-158 Kaebaja väited põhjendamiskohustuse ja uurimispõhimõtte rikkumisest ei ole põhjendatud. Kaebaja ja vastustaja on leppinud 13.06.2007 lepingus kokku, et Laiamäe tee ehitab valmis kaebaja. See, kas kaebaja on täitnud oma kohustusi tähtaegselt, puudutab poolte vahelist lepingulist suhet. Ehitus- ja kasutuslubade väljastamine kuulub aga vastustaja pädevusse (EhS § 39 lg 1 ja § 51 lg 1), st neid lube väljastatakse avalik-õiguslikus suhtes. Kasutusloa menetluses tuleb vastustajal muu hulgas kontrollida kasutusloa vastavust ehitusloale (EhS § 54 lg 1). Kuna ehitusluba väljastatakse ehitusprojekti alusel (EhS § 38 lg 1), tuleb kontrollida ka ehitise vastavust ehitusprojektile. Vastustaja tuvastas 11.10.2017 paikvaatlusel, et Laiamäe tee ei vasta ehitusprojektile. Kaebaja ei ole puuduste olemasolu vaidlustanud. Vastustaja on õigesti märkinud, et avalik-õiguslikus suhtes – kasutusloa väljastamise menetluses – vastutab kohustuste täitmise eest kaebaja, mitte kolmas isik (tee-ehitaja). Kaebaja on ehitusloa saamisel võtnud kohustuse rajada projektile vastav tee. See, kas tee-ehitaja täidab kaebaja ees endale võetud kohustust, puudutab kaebaja ja tee-ehitaja vahelist lepingulist suhet. Kaebajal on võimalik lepingu mittenõuetekohasel täitmisel kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väited, et rikutud on uurimisprintsiipi. Vastustaja ei pidanudki arvestama kaebaja väiteid, et tee-ehitaja on vastuolus kaebaja huvidega rajanud pinnatud kattega tee (millega kaebaja nõustus) või pole paigaldanud kaevudele kaasi. Vastustaja on kogunud piisavalt tõendeid rikkumise tuvastamiseks, ettekirjutusest nähtuvad selle tegemise faktilised asjaolud (Laiamäe tee ei vasta ehitusprojektile) ja õiguslik alus (EhS § 130 lg-d 1 ja 2), samuti kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Kohustuste täitmise tähtaja määramisel on arvestatud külmaperioodi. Haldusorganil tuleb menetluse läbiviimisel järgida haldusmenetluse seadust (HMS), kuid menetlustoimingud on vormivabad ja need määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Etteheide, et haldusmenetlus viidi läbi liiga kiiresti (ettekirjutust hakati koostama kohe pärast omanikujärelevalve teostajalt selgituste võtmist), on seega põhjendamatu. Haldusmenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul on üks haldusmenetluse põhimõtteid (HMS § 5 lg 2). Oluline on, et kaebaja kuulati ära ning ta sai esitada haldusaktile vastuväiteid. Ettekirjutuses puudub vaidlustamisviide, kuid see ei mõjutanud asja otsustamist. HMS § 57 lg-test 2 ja 3 tulenevalt on vaidlustamisviitel tähtsus eeskätt kaebetähtaja ennistamise kontekstis, kuid kaebaja pöördus kohtusse tähtaegselt. Ettekirjutusega pandud kohustusi ja tööde teostamise tähtaega ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Kaebajal tuli tööde teostamisel lähtuda projektist. Ettekirjutus tehti 01.11.2017, ehitisregistris määrati kohustuste täitmise tähtajaks 31.05.2018. Seega on kaebajal ettekirjutuse täitmiseks aega seitse kuud. Vastustaja on arvestanud, et talveperioodil ei ole tööde tegemine võimalik. Vastustaja vastuse kohaselt võib kaebaja vajadusel taotleda ka tähtaja pikendamist. Igal juhul on kaebajal ettekirjutuse täitmiseks piisavalt aega. Kaebaja suhtes ei ole praegu veel sunniraha rakendatud. Kui kaebaja jätab ettekirjutuse tähtaegselt täitmata ja tema suhtes rakendatakse sunniraha, on tal võimalik kaitsta oma õigusi kohtus. Sunniraha üle peetavas vaidluses tuleb hinnata, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu. Kaebajal on võimalik esitada keelamis-, heastamis-, kohustamis- või hüvitamiskaebus. Eesmärgipärane nõue sõltub sellest, millises staadiumis on sunniraha rakendamise menetlus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4(7)

3-18-158

7.OÜ Artesio palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Tee vastab suures osas 13.06.2007 lepingule ja kaebajalt selle ümberehitamise nõudmine ei ole põhjendatud. Ettekirjutuses määratud tähtaeg (31.05.2018) on ebamõistlikult lühike ja kaebaja ei suuda seda majanduslikel põhjustel järgida, kuid ettekirjutuse täitmata jätmise korral ähvardab kaebajat sunniraha. Vastustaja ja halduskohus pole arvestanud, et kaebaja ei ehitanud teed ise ja usaldas seda faktiliselt ehitanud äriühingut, samuti asjaolu, et Laiamäe tee ümbruses ei ole ehitus veel lõppenud ja kõnealusel teel sõidavad rasked ehitusmasinad, mistõttu ei ole asfaltbetoonkatendiga tee ehitamine praegu mõistlik ja tekitaks kaebajale ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Muud Laiamäe tee puudused (liigne kalle, vajumised, puudulikud teepeenrad) on kaebajal plaanis kõrvaldada tee projektijärgse lahenduse elluviimisel. Eelnevat arvestades oleks vastustaja võinud sunniraha määramise asemel piirduda kasutusloa andmisest keeldumise (EhS § 55) või kasutusloa andmise taotluse läbivaatamata jätmisega (EhS § 53). Vastustaja koostas ettekirjutuse projekti kaks päeva pärast omanikujärelevalve esindajalt seletuse võtmist, küsimata kaebajalt täiendavaid selgitusi või pakkumata omalt poolt mingeid lahendusvariante. Kaebajale määratud sunniraha on ebaproportsionaalselt suur, arvestades, et probleemi oleks saanud lahendada ilma sunniraha määramata. Ettekirjutusest ei selgu, et vastustajal oleks kaebaja senisele koostööle mingeid etteheiteid.
8.Viimsi vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks ei ole alust, ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja esitas vastustajale 31.08.2017 Laiamäe tee kasutusloa taotluse. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutamisotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg 1 ja § 54 lg 1). Ehitusluba omakorda andis õiguse ehitada ehitist, mis vastas ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1). Seega saab kasutusloa taotlemisest järeldada, et kaebaja arvates oli Laiamäe tee valmis ja vastas kõigile nõuetele, sh ehitusprojektile. Vastustajal tuli nimetatud asjaolusid enne kasutusloa andmist kontrollida. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses välja toonud, millises osas ei vasta Laiamäe tee selle ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile: asfaltbetoonkatendi asemel on ehitatud pinnatud katend; tee põikikalle on 2,5% asemel 3%; teel puuduvad peenrad ja mulle on lõpuni rajamata; tee ääres on kaanteta kaevud; teekate on vajunud ja auklik; mahasõidud on lagunenud; tee ja mahasõitude konstruktsioon on ebastabiilne. Vastustaja väiteid kinnitavad 11.10.2017 paikvaatluse protokoll ja fotod (tl 58–64). Kaebaja ei ole nende puuduste olemasolu vaidlustanud.
11.EhS § 130 lg 2 p 2 järgi teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, kontrollides ehitamise ja ehitise nõuetele vastavust, sh ehitise kasutamiseelset ohutust. Ehitamisele esitatavate nõuete hulka kuulub muu hulgas kohustus ehitada ehitusprojekti kohaselt (EhS § 12 lg 1). Korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 sätestab, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust 5(7)

3-18-158 hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Korrarikkumine on KorS § 5 lg 1 järgi avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Käesolevas asjas tuvastas vastustaja korrarikkumise (ehitatud tee mittevastavus ehitusprojektile), kohustas ettekirjutusega kaebajat korrarikkumist kõrvaldama (viima tee ehitusprojektiga vastavusse) ja hoiatas sunniraha kohaldamise eest, kui kohustus jääb tähtaegselt täitmata. Seega olid kaebajale ettekirjutuse tegemise õiguslikud eeldused täidetud. Asjaolu, et ettekirjutuses ei ole viidatud KorS-i normidele, on vormiline puudus, mis asja lahendamist ei mõjutanud (HMS § 58).

12.Kaebaja arvates oleks vastustaja võinud piirduda kasutusloa taotluse läbi vaatamata jätmise või kasutusloa andmisest keeldumisega – sellisel juhul ei ähvardaks kaebajat kohustuste täitmata jätmise eest sunniraha. Ringkonnakohus leiab, et vastustajal oli kaalutlusõigus otsustada, kas jätta kasutusloa taotlus läbi vaatamata (EhS § 53), keelduda kasutusloa andmisest (EhS § 55) või algatada kasutusloa menetlusega paralleelselt riikliku järelevalve menetlus ja teha ettekirjutus (EhS § 130 ja KorS § 28). Käesoleva vaidluse asjaoludel ei pea ringkonnakohus õigusvastaseks seda, et vastustaja viis läbi järelevalvemenetluse, mis päädis ettekirjutuse ja sunniraha hoiatusega. Vastustaja on tuvastanud, et Laiamäe tee, mida kaebaja pidas kasutamiseks valmis olevaks, ei vasta tegelikult olulises osas selle ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile. Oluliseks puuduseks on ainuüksi see, et asfaltbetoonkatendiga tee asemel on ehitatud pinnasekatendiga tee. Lisaks on ilmne, et mõned vastustaja välja toodud puudused (nt ohtlikud kaevud, vajunud ja auklik teekatend, tee ebastabiilne konstruktsioon) võivad kujutada ohtu teel liiklejatele ja nende varale. On usutav, et sunniraha rakendamise hoiatuseta ei oleks kaebaja motiveeritud puudusi võimalikult kiirelt kõrvaldama. Sellele viitab muu hulgas asjaolu, et kaebaja distantseeris end järelevalvemenetluses seletusi andes vastustaja tuvastatud puudustest, väites, et usaldas ehitajat ega oska mingeid sisulisi kommentaare anda (tl 11). Kaebaja kohtumenetluses esitatud väited tee ümberehitamise ebamõistlikkusest enne kogu arendusprojekti valmimist kinnitavad kahtlust, et ettekirjutust tegemata ei oleks kaebaja lähimas tulevikus asunud Laiamäe teed selle aluseks oleva projektiga vastavusse viima. Neid asjaolusid arvestades ei teinud vastustaja olulist kaalumisviga, kui otsustas teha 11.10.2017 paikvaatlusel tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks kaebajale ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega.
13.Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole selgesõnaliselt arvestatud kaebaja väidetega, et teed ehitasid kolmandad isikud, kuid see ei anna alust ettekirjutuse tühistamiseks. Laiamäe tee aluse kinnistu omanik ja tee ehitamiseks vajalike tööde tellija on kaebaja (vt R. Mälli 26.10.2017 seletus, tl 16). EhS § 19 lg 1 järgi peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. See hõlmab omaniku kohustust tellida ehitustöid pädevalt isikult, kellel on tööde tegemiseks piisavad teadmised ja kohustused ning kellelt tellitavate tööde sisu on EhS-s sätestatud nõuetega kooskõlas oleva tulemuse saavutamine (EhS § 19 lg 1 p 3). Olukorras, kus kõnealuse tee ehitanud ehitusettevõtja oli ehitamise juba lõpetanud ja kaebaja kui ehitise omanik taotles valminud ehitisele kasutusluba, oli vastustaja õigustatud nõudma kaebajalt puuduste kõrvaldamist ega pidanud täpsemalt uurima, millised olid kaebaja ja ehitusettevõtja vahelised kokkulepped (vrd EhS § 22 lg 4). Halduskohus on õigesti selgitanud, et kui tee faktiline ehitaja on tee ehitamisel oma kohustusi rikkunud, saab kaebaja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda temalt kohustuste täitmist või tekitatud kahju hüvitamist (vt VÕS § 100 jj), arvestades ka EhS §-des 21 ja 22 sätestatut.
14.Ettekirjutuses anti kaebajale puuduste kõrvaldamiseks kaks erinevat tähtaega, kuid vaideotsuses on vastustaja möönnud, et lähtuda tuleb ehitisregistrisse kantud tähtajast (31.05.2018). Seega oli kaebajal ettekirjutuse täitmiseks aega ca 7 kuud. Kuigi ettekirjutusega 6(7)

3-18-158 kaebajalt nõutud tööd on ulatuslikud, ei saa puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega pidada ebamõistlikuks, seda isegi arvestades, et vahepeale jääb külmaperiood, mil ümberehitus- ja korrastustöid ei saa teha. Kaebaja ei ole veenvalt näidanud, et ümberehitustööde iseloomust tulenevalt oleks neid objektiivselt võimatu ettekirjutusega nõutud tähtajaks valmis saada. Väited, et kaebajal ei ole puudusi majanduslikult võimalik nii kiiresti kõrvaldada, samuti pole tal võimalik leida uut ehitajat, esitas kaebaja alles vaidemenetluses ning nendega ei saanud vastustaja ettekirjutuse tegemisel arvestada (vrd tl 9 ja 11). Kaebaja ei ole nende väidete kinnituseks esitanud ka ühtki tõendit. Objektiivsete takistuste tekkimisel või muul mõjuval põhjusel saab kaebaja vajadusel taotleda ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist (vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 2). Väite, et Laiamäe teed ei olegi mõistlik enne selle ümbruses toimuva ehitustegevuse lõppemist ehitusprojektiga kooskõlla viia, esitas kaebaja samuti alles vaidemenetluses. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja viimati nimetatud väidet arvestades jääb arusaamatuks, miks ta üldse 31.08.2017 Laiamäe teele kasutusluba taotles. Kuigi kaebaja seaduslikule esindajale ei pruukinud taotlust esitades olla teada kõik ettekirjutuses väljatoodud puudused (nt tee ebaõige põikikalle), ei saanud talle ilmselgelt märkamata jääda, et teel puudub ehitusprojekti kohaselt nõutud asfaltbetoonkatend. Samuti oli kaebajale kui arendajale teada, et arendusprojekt ei ole veel lõppenud ja teel sõidavad rasked ehitusautod.

15.Ettekirjutuses hoiatati kaebajat, et ettekirjutuse tähtaegse täitmata jätmise korral määratakse talle sunniraha 6400 eurot, mis on 10% juriidilisele isikule määratava sunniraha maksimaalsest suurusest (EhS § 133). Vastustaja tuvastatud puudusi arvestades ei saa sunniraha suurust pidada ebaproportsionaalseks, sest sunniraha peab motiveerima ettekirjutuse adressaati oma kohustusi tähtaegselt täitma (vt ATSS § 3 lg 3). Halduskohus on ka õigesti selgitanud, et praeguses menetlusstaadiumis on tegemist vaid sunniraha rakendamise hoiatusega, mis ei põhjusta vältimatult sunniraha rakendamist (vt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14). Ettekirjutusega pandud kohustuste täitmata jätmise korral tuleb sunniraha rakendamise eeldusi täiendavalt kontrollida (vt ATSS § 8).
16.Kaebaja väidetele, mis puudutavad poolte vahelist koostööd ja ettekirjutuse tegemisega kiirustamist, on halduskohus piisava põhjalikkusega vastanud ja ringkonnakohus ei pea nende põhjenduste kordamist vajalikuks (HKMS § 201 lg 4).
17.Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja